Teksti suurus:

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.01.2026
Avaldamismärge:RT I, 09.01.2026, 28

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 18.12.2025 nr 51

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.

§ 1.  Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „nõustamismeekonna” tekstiosaga „nõustamismeeskonna”;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele kui teise keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib ühtse põhikooli lõpueksami või individuaalse õppekava alusel koostatud koolieksami asemel sooritada kooli lõpetamiseks eksameid korraldava asutuse poolt ette valmistatud rändetaustaga õpilastele mõeldud A2-keeleoskustaset mõõtva elektroonse testi.”;

3) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja nende lisaeksamite (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ettevalmistamist ja koostamist korraldab eksameid korraldav asutus, järgides konfidentsiaalsusnõudeid.”;

4) paragrahvi 15 lõike 143 punktis 1 jäetakse välja tekstiosa „punktis 2”;

5) paragrahvi 17 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Lisa- ja koolieksamite korraldamine”;

6) paragrahv 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või kooli eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub, ei saa sellel osaleda või, kelle lõpu- või koolieksami tulemus on alla 1 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest, sooritab lisaeksami.”;

7) paragrahvi 17 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 17 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lisaeksam sooritatakse kooli direktori poolt määratud ajal, hiljemalt jooksva õppeaasta 1. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 1. juunit, kuid hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.”;

9) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõpueksami andmete migreerimisel Eesti hariduse infosüsteemi kasutatakse ümardamisreeglit. Ümardamise kord on fikseeritud eksami eristuskirjas.”;

10) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lõpueksamikomisjon sisestab kooli- ja lisaeksamite kontrollimise tulemused hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast kooli- ja lisaeksami toimumist testide andmekogus eeltäidetud põhikooli lõpueksami aruandesse.”;

11) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „korduseksamitele” tekstiosaga „lisaeksamitele”;

12) paragrahvi 27 lõike 5 kolmandas lauses jäetakse välja tekstiosa „, 11”;

13) paragrahvi 27 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „20. märtsiks” tekstiosaga „20. jaanuariks”;

14) paragrahvi 27 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „ühe käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 või 3 esitatud rahvusvahelise eksami prantsuse või vene keeles” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 esitatud rahvusvahelise eksami prantsuse keeles”;

15) paragrahvi 31 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „kaks nädalat” tekstiosaga „üks nädal”;

16) paragrahvi 31 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „üks riigieksamikomisjoni liige” tekstiosaga „vähemalt kaks riigieksamikomisjoni liiget”;

17) paragrahvi 35 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Võimaluse korral võib õpilasele, kes samaaegselt Eesti gümnaasiumis õppimisega omandab haridust välisriigis või kes seoses diplomaadist või haldusteenistujast vanemate töötamisega omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust ning ei saa sellest tulenevalt osaleda riigieksamitel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 4 alusel kehtestatud aegadel, kokkuleppel eksameid korraldava asutusega võimaldada riigieksami sooritamist eksameid korraldava asutuse määratud kohas, ajal ja korras. Vastava taotluse esitab õpilane eksameid korraldavale asutusele hiljemalt eksamite sooritamise aasta 20. jaanuariks, esitades ka põhjenduse, miks ei ole võimalik riigieksamitel osaleda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 4 alusel kehtestatud aegadel Eesti gümnaasiumis, kus õpilane õpib.”.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkt 10 jõustub 1. septembril 2026. a.

Kristina Kallas
Minister

Triin Laasi-Õige
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.