Teksti suurus:

I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.02.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 09.02.2011, 1

I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 03.02.2011 nr 10

Määrus kehtestatakse „Looduskaitseseaduse” § 10 lõike 2 alusel.

§ 1.  Kaitse alla võtmise eesmärk

  Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 1 lõike 2 punktide 6, 8 ja § 5 lõike 3 punktide 6, 24, 25, 32, 36–38, 51, 55, 65, 66, 69, 70 ja 76–79 kohaselt I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Need liigid on: lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), harilik muguljuur (Herminium monorchis), soohiilakas (Liparis loeselii), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos), harilik sookäpp (Malaxis paludosa), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), arukäpp (Orchis morio) ja tõmmu käpp (Orchis (Neotinea) ustulata).

§ 2.  Käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine2

  (1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised käpaliste püsielupaigad:
  1) soohiilaka, ainulehise sookäpa ja kärbesõie kaitseks Padise püsielupaik Padise vallas Alliklepa külas;
  2) kõdu-koralljuure kaitseks Sõrvemetsa püsielupaik Harku vallas Sõrve külas;
  3) väikese-käopõlle, Russowi sõrmkäpa, kärbesõie ja kauni kuldkinga kaitseks Treimani püsielupaik Anija vallas Pillapalu külas.

  (2) Hiiu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised käpaliste püsielupaigad:
  1) lääne-sõrmkäpa kaitseks Kõrgessaare püsielupaik Kõrgessaare vallas Kõrgessaare külas;
  2) valge tolmpea kaitseks Viskoosa püsielupaik Kõrgessaare vallas Kõrgessaare külas;
  3) punase tolmpea kaitseks Sarapiku püsielupaik Pühalepa vallas Aruküla külas.

  (3) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) väikese käopõlle ja Russowi sõrmkäpa kaitseks Pikasilla 1 püsielupaik Iisaku vallas Imatu külas;
  2) väikese käopõlle kaitseks Pikasilla 2 püsielupaik Iisaku vallas Varesmetsa külas;
  3) kauni kuldkinga kaitseks Kohtla-Nõmme püsielupaik Kohtla vallas Vitsiku külas;
  4) kauni kuldkinga kaitseks Lodu püsielupaik Vaivara vallas Auvere külas.

  (4) Jõgeva maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) lehitu pisikäpa kaitseks Kaavere püsielupaik Põltsamaa vallas Kaavere külas;
  2) kõdu-koralljuure ja väikese käopõlle kaitseks Kivijärve püsielupaik Jõgeva vallas Kivijärve külas;
  3) kauni kuldkinga kaitseks Siimusti püsielupaik Jõgeva vallas Kurista külas;
  4) kauni kuldkinga kaitseks Paduvere püsielupaik Jõgeva vallas Paduvere ja Kaera külas;
  5) kauni kuldkinga ja väikese käopõlle kaitseks Liivoja püsielupaik Jõgeva vallas Liivoja külas.

  (5) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) punase tolmpea kaitseks Pivarootsi püsielupaik Hanila vallas Pivarootsi külas;
  2) tõmmu käpa ja kärbesõie kaitseks Esivere lennuvälja püsielupaik Hanila vallas Esivere külas;
  3) täpilise sõrmkäpa, kärbesõie ja kauni kuldkinga kaitseks Taebla püsielupaik Ridala vallas Laheva külas ja Oru vallas Saunja külas;
  4) kauni kuldkinga kaitseks Rõuma tammiku püsielupaik Risti vallas Rõuma külas.

  (6) Lääne-Viru maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) kauni kuldkinga ja lõhnava käoraamatu kaitseks Jõetaguse püsielupaik Kadrina vallas Jõetaguse ja Võduvere külas;
  2) tõmmu käpa ja kärbesõie kaitseks Läpi püsielupaik Tapa vallas Patika külas;
  3) lõhnava käoraamatu, Russowi sõrmkäpa ja kärbesõie kaitseks Koolme allikate püsielupaik Tapa vallas Patika külas;
  4) kauni kuldkinga ja kärbesõie kaitseks Taaravainu püsielupaik Rakvere vallas Taaravainu ja Tobia külas.

  (7) Põlva maakonnas võetakse kaitse alla Russowi sõrmkäpa kaitseks Verhuulitsa püsielupaik Värska vallas Verhuulitsa ja Õrsava külas.

  (8) Saare maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) lehitu pisikäpa kaitseks Pöiste püsielupaik Leisi vallas Pöiste külas;
  2) püramiid-koerakäpa, tõmmu käpa, kärbesõie, kauni kuldkinga, punase tolmpea ja valge tolmpeakaitseks Pussa püsielupaik Lümanda vallas Kipi, Koovi ja Jõgela külas;
  3) arukäpa ja tõmmu käpa kaitseks Aljava püsielupaik Muhu vallas Aljava külas;
  4) tõmmu käpa kaitseks Kapi püsielupaik Muhu vallas Päelda ja Kapi külas;
  5) tõmmu käpa, kärbesõie ja kauni kuldkinga kaitseks Punniranna püsielupaik Muhu vallas Kallaste külas;
  6) kauni kuldkinga kaitseks Oina püsielupaik Muhu vallas Oina külas;
  7) punase tolmpea ja kauni kuldkinga kaitseks Hindu püsielupaik Orissaare vallas Hindu külas;
  8) püramiid-koerakäpa kaitseks Jämaja püsielupaik Torgu vallas Jämaja ja Kargi külas;
  9) Russowi sõrmkäpa ja kärbesõie kaitseks Torgu püsielupaik Torgu vallas Lülle ja Iide külas;
  10) arukäpa, valge tolmpea ja jumalakäpa kaitseks Karala püsielupaik Lümanda vallas Metsapere külas;
  11) ainulehise sookäpa, hariliku muguljuure ja punase tolmpea kaitseks Kasspeksa püsielupaik Mustjala vallas Kugalepa külas.

  (9) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) lehitu pisikäpa kaitseks Ilmatsalu püsielupaik Tähtvere vallas Tüki külas;
  2) soohiilaka kaitseks Aruküla püsielupaik Tartu linnas;
  3) kärbesõie kaitseks Võikaoja püsielupaik Nõo vallas Kolga ja Luke külas;
  4) hariliku sookäpa kaitseks Kullaga püsielupaik Kambja vallas Kullaga külas.

  (10) Valga maakonnas võetakse kaitse alla ainulehise sookäpa ja kõdu-koralljuure kaitseks Sauniku püsielupaik Puka ja Õru vallas Soontaga, Vaardi ja Mustumetsa külas.

  (11) Püsielupaikade piirid on esitatud kaartidele määruse lisas3.

§ 3.  Püsielupaiga valitseja

  Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitsekord

  (1) Püsielupaikade maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

  (2) Püsielupaigas kehtib „Looduskaitseseaduses” sätestatud kaitsekord käesoleva määruse erisustega.

  (3) Püsielupaigas on lubatud:
  1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes püsielupaiga valitseja nõusolekul;
  2) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;
  3) jahipidamine;
  4) mootorita sõidukiga sõitmine teedel ja radadel. Mootoriga sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, mis on märgitud põhikaardil. Väljaspool teed sõitmine ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, püsielupaiga valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (4) Püsielupaigas on keelatud:
  1) telkimine;
  2) lõkke tegemine, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud hooldustööde käigus;
  3) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul.

  (5) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud:
  1) metsa kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  2) ehitise püstitamine püsielupaiga tarbeks;
  3) olemasoleva tee, tehnovõrgu rajatise ja ehitise hooldustööd;
  4) teede rajamine Esivere lennuvälja püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks.
  5) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
  6) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik tegevus;
  7) pilliroo ja adru varumine.

  (6) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaikades käpaliste elutingimuste säilimiseks või parandamiseks lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ja veerežiimi taastamine;
  2) puude ja põõsaste eemaldamine soode ja poollooduslike koosluste esinemisaladel.

  (7) Püsielupaiga poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik heina niitmine või loomade karjatamine ulatuses, mis tagab koosluse säilimise.

  (8) Püsielupaigas hooldustööde käigus niidetud hein, raiutud puud ja põõsad tuleb eemaldada soode ja poollooduslike koosluste esinemisaladelt hiljemalt 10 päeva jooksul pärast niitmist või raiumist.

§ 5.  Kehtetuks tunnistamine

  ENSV Põlva rajooni RSN Täitevkomitee 25.04.1989. a otsuse nr 105 „Looduskaitse objektidest” lisa 1 punkt 2, millega võeti kaitse alla Orhideede kasvukoht, pindalaga 0,7 ha, asukohaga Värska k/n, Värska mk, Mustoja lammil Verhuulitsa külast 0,5 km lõuna pool, tunnistatakse kehtetuks.


1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

2 Pussa, Kasspeksa, Aljava ja Sauniku püsielupaigad asuvad Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktides 8 ja 23 ning punkti 2 alapunktides 380 ja 515 nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladel, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Püsielupaiga välispiiri koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja Maakatastri andmeid. „Looduskaitseseaduse” § 53 lõike 2 alusel ei avaldata „Riigi Teatajas” püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.

Jaanus Tamkivi
Minister

Kristina Grau
Asekantsleri kt kantsleri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json