Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.02.2012 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RT I, 09.02.2012, 2 Loomaarsti abilise eriala riiklik õppekava Vastu võetud 08.02.2012 nr 7 Määrus kehtestatakse „Kutseõppeasutuse seaduse” § 11 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse ülesanne (1) Loomaarsti abilise eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel põllumajanduse õppevaldkonna põllumajanduse õppesuuna veterinaaria õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid, ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seose kvalifikatsiooniraamistikuga ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab loomaarsti abilise (inglise keeles Veterinary Assistent) eriala kohustusliku õppesisu ja mahu. § 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seos kvalifikatsiooniraamistikuga (1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks veterinaaria valdkonnas loomaarsti abilisena ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada loomaarsti abiline, kes: 1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele; 3) väärtustab loomaarsti abilise kutset ja eriala ning soovib arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi; 4) on kursis veterinaaria valdkonna üldiste arengusuundadega ning suudab saadud teadmisi oma töös rakendada; 5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi; 6) tunneb ja järgib suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid; 7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles; 8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes; 9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid; 10) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 11) oskab teha eetilisi ja õiguspäraseid valikuid; 12) suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse. (3) Kutseõppe lõpetaja riikliku õppekavaga saavutatavad õpiväljundid seoses „Loomaarsti abiline IV” kvalifikatsioonitasemega: 1) loomaarsti abiline teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid erinevates töösituatsioonides; 2) oskab iseseisvalt täita eri- või kutseala keerukaid ja mitmekesiseid tööülesandeid, uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid täita loomaarsti juhendamisel; 3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest; 4) on võimeline tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks ja juhendama kaastöötajaid oma pädevuse piires; 5) on võimeline osaliselt vastutama kaastöötajate väljaõpetamise eest; 6) on võimeline analüüsima ja hindama oma teadmiste taset; 7) on suuteline õppima iseseisvalt ja ennastjuhtivalt; 8) oskab üksikasjalikult põhjendada ja väljendada oma seisukohti ka endale uudsetes situatsioonides; 9) on võimeline kasutama enesehindamist oma käitumise muutmiseks, arvestades vajaduse korral sotsiaalset konteksti; 10) lahendab loomaarsti abilise tööga seonduvaid probleeme, kasutades spetsiifilisi infoallikaid; 11) suudab hinnata kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust; 12) osaleb erinevate meeskondade töös ning on võimeline neid vajaduse korral juhtima. § 3. Nõuded õpingute alustamiseks () Loomaarsti abilise eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud keskhariduse. § 4. Nõuded õpingute lõpetamiseks () Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused. 2. peatükk Kutseõppe kohustuslik sisu ja maht § 5. Kutseõppe sisu (1) Kutseõppe sisu on määratud kutsestandardis „Loomaarsti abiline IV” esitatud kutseoskusnõuetega. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid on esitatud määruse lisas 1. (3) Loomaarsti abilise eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid on 1–8. § 6. Kutseõppe maht (1) Loomaarsti abilise eriala õppekava kutseõppe maht on 60 õppenädalat, millest praktiline töö ja praktika moodustavad 33 õppenädalat ning valikõpingud 8 õppenädalat. (2) Loomaarsti abilise eriala õppekava praktika lühikirjeldus on esitatud määruse lisas 2. (3) Loomaarsti abilise eriala õppekava lõpueksami kirjeldus on esitatud määruse lisas 3. 3. peatükk Rakendussätted § 7. Kooli õppekava koostamine (1) Kool koostab riikliku õppekava alusel kooli õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Õppija isiklikuks arenguks, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning teadmisühiskonnas tööalase konkurentsivõime tagamiseks lõimib kool õppekavamoodulitesse järgmised elukestva õppe võtmepädevused: emakeeleoskus, võõrkeeleoskus, matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus. (3) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (4) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava. Jaak Aaviksoo Minister Janar Holm Kantsler Lisa 1 Eriala moodulite numbrid, nimetused, mahud, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid Lisa 2 Eriala praktika lühikirjeldus Lisa 3 Eriala lõpueksami kirjeldus