Teksti suurus:

Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastaks

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RT I, 09.02.2016, 16

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastaks
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

Vastu võetud 29.10.2015 nr 110
RT I, 31.10.2015, 2
jõustumine 03.11.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.02.2016RT I, 09.02.2016, 912.02.2016

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1 ja § 47 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse:
 1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
 2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

 (2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak.

 (3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa.

 (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

§ 2.  Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1 vastavalt lisas 2 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele.

§ 3.  Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär agarikupüügil Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

 (1) Hiiu maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

 (2) Saare maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

§ 4.  Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 3.

§ 5.  Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised:
 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 323 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 111,71 eurot;
 2) nakkevõrk – 321 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 20,70 eurot.

§ 6.  Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 4.

§ 7.  Kutselise kalapüügi õiguse tasumäär Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised:
 1) räim – 3,10 eurot/t;
 2) kilu – 3,40 eurot/t;
 3) tursk – 33,55 eurot/t;
 4) lõhe – 0,30 eurot/isend;
 5) lest – 10,6 eurot/t.

§ 8.  Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad

 (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 11 nimetatud püügivõimaluste korral on järgmised:
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]
 1) lühiuimkalmaar – 19,17 eurot/t;
 2) makrell – 12 eurot/t;
 3) meriahven – 20 eurot/t;
 4) pikklest – 31 eurot/t;
 5) railised – 5,20 eurot/t;
 6) sinine molva – 15 eurot/t;
 7) süvalest – 63,90 eurot/t;
 8) süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba – 9,10 eurot/t;
 9) tursk – 37,50 eurot/t;
 10) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot/t;
 11) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot/t.

 (11) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on:
 1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused;
 2) reguleerimata liikide püügivõimalused.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

 (2) Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 210 eurot.

 (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 4 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot.

 (4) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut piki 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, sealt mööda 60º paralleeli läände 67º16’ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22’ lõunalaiust ja 67º16’ läänepikkust, edasi itta mööda 56º22’ lõunalaiust punktini 65º43’ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22’ lõunalaiust ja 65º43’ läänepikkust, 55º11’ lõunalaiust ja 66º04’ läänepikkust, 55º07’ lõunalaiust ja 66º25’ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

 (5) Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

§ 9.  Püügivõimalused kalapüügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Kutselise kalapüügi võimalused räime, kilu ja tursa püügiks piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

§ 10.  Räimesaak Läänemere avaosas ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel

 (1) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 28-1 on järgmine:
 1) Pärnu maakonnas, Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikud välja arvatud – 6946 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 45,54 tonni;
 2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikele kokku – 1091 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 45 tonni;
 3) Saare maakonnas – 814 tonni.

 (2) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on 2823 tonni, millest 2523 tonni täitumisel võib allpool nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt:
 1) Saare maakonnas – 50 tonni;
 2) Hiiu maakonnas – 50 tonni;
 3) Lääne maakonnas – 50 tonni;
 4) Harju maakonnas – 50 tonni;
 5) Lääne-Viru maakonnas – 50 tonni;
 6) Ida-Viru maakonnas – 50 tonni.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

§ 11.  Kilusaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kilu lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 3 tonni.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

§ 12.  Tursasaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Tursa lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 10 tonni.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

§ 13.  Lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa järgmine:
 1) ahven – 1031,8 tonni, sellest kuni 515 tonni esimesel poolaastal;
 2) latikas – 760,5 tonni, sellest kuni 380 tonni esimesel poolaastal;
 3) koha – 757,5 tonni, sellest kuni 378 tonni esimesel poolaastal;
 4) haug – 121,25 tonni;
 5) särg – 300 tonni;
 6) kiisk – 150 tonni;
 7) luts – 50 tonni;
 8) rääbis – 15 tonni;
 9) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 25 tonni.
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 2 Väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees

Lisa 3 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]

Lisa 4 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 5 Kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
[RT I, 09.02.2016, 9 - jõust. 12.02.2016]