Teksti suurus:

Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.11.2018, 16

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 05.02.2016 nr 12
RT I, 09.02.2016, 17
jõustumine 12.02.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.11.2018RT I, 30.11.2018, 1503.12.2018

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasa aitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi meede) tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused“ eesmärkide täitmiseks.

 (2) Määrus on suunatud 22.jaanuar 2014.a Riigikogu otsusega teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 10 punkti 1 alusel kinnitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja 31.oktoober 2013.a Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ saavutamisele.

 (3) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ja grupierandiga hõlmatud riigiabina konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses järgmiselt:
 1) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, millele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 2) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses või koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 31 tähenduses. Koolitusabile kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]

 (4) Käesoleva määruse alusel ei toetata raskustes olevat ettevõtjat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302), artikli 3 lõike 3 punktile d.

 (5) Vähese tähtsusega abi andmisel ei kohaldata käesolevat määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (6) Üldise grupierandi määruse artiklis 31 sätestatud koolitusabi andmisel ei kohaldata käesolevat määrust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel.

 (7) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (8) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (edaspidi EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
 1) Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
 2) põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktis c ja VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktis c toodud tingimustel;
 3) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
 4) ekspordiga seotud tegevused, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
 5) maanteekaubaveol kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine;
 6) abi andmine projektidele, mille tingimuseks on kodumaise toote kasutamine importtoote asemel;
 7) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12) ja turustamine;
 8) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G);
 9) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
 10) peakontorite tegevus, juhtimisalane nõustamine, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajaod 70 ja 73.2);
 11) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eestis alustava ja laieneva tugiteenus- ning arenduskeskuse tegevuse kaudu.

 (2) Toetuse andmise alleesmärk on projektiplaani täitmise abil uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse ja tehnoloogia väljaarendamine ja tutvustamine ettevõtjale.

 (3) Toetuse andmine panustab meetme tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on müügitulu kasv uuest või oluliselt muudetud tootest või teenusest.

 (4) Projekt panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
 1) toetatud ettevõtjate arv;
 2) toetatud ettevõtjate arv, kes on tutvustanud ettevõtja jaoks uut toodet või teenust.

 (5) Toetuse andmise ja projekti täitmise tulemusena täidab toetuse saaja innovatsioonitegevust.

 (6) Toetuse andmise ja projekti täitmise tulemusena suureneb abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja täistööajaga töötajate arv minimaalselt viie töötaja võrra, kelle keskmine brutokuupalk võrdub vähemalt 1,25-kordse Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmise maakonnapõhise brutokuupalgaga taotluse esitamise ajal vastavalt loodava või tegutseva tugiteenus- või arenduskeskuse maakonnapõhisele asukohale.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud töötajate arvu nõude täitmisel arvestatakse järgmisi tingimusi:
 1) iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud osalise või täistööajaga töötava puudega töötaja puhul vähendatakse nõutavat töötajate arvu ühe töötaja võrra;
 2) kõikide abikõlblikkuse perioodil tööle asunud osalise tööajaga töötavate töötajate tööaeg kokku peab võrduma vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud töötajate tööajaga.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) ettevõtja on äriühing või välismaa äriühingu filiaal äriseadustiku tähenduses;
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]
 2) tugiteenuskeskus on Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu filiaal, mis osutab tema kontserni kuuluvale ja Eestis või välisriigis registreeritud juriidilisele isikule tugiteenust, kusjuures nimetatud kontsernil peab olema majandustegevus vähemalt kahes välisriigis;
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]
 3) arenduskeskus on Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu filiaal, mis täidab tema kontserni kuuluva ja Eestis või välisriigis registreeritud juriidilise isiku arendustegevuse funktsiooni, kusjuures nimetatud kontsernil peab olema majandustegevus vähemalt kahes välisriigis;
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]
 4) tugiteenus on kontserni äritegevust toetav raamatupidamis-, finants-, personali- (välja arvatud tööjõu rent) tegevuse, hankimisega, insener-tehnilise projekteerimisega, klienditoe- ja tehnilise teenusega, infotehnoloogiaga seotud tugifunktsioonide täitmine tugiteenuskeskuses;
 5) arendustegevus on kontserni kuuluva ettevõtja põhitegevusalale ja tugiteenusele suunatud uuringute ning ettevõtja senise praktika kaudu saadud teadmiste rakendamine uue materjali, toote ja seadme tootmiseks, protsessi, süsteemi ja teenuse juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks
 6) innovatsioon on ettevõtja uue või oluliselt uuendatud toote, teenuse, protsessi rakendamine, mis on ühtlasi kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud Oslo Manuaalis fikseeritud innovatsiooni määratlusega;
 7) innovatsioonitegevus on innovatsiooni tekke võimaldamiseks tehtav teaduslik, tehnoloogiline, organisatoorne, raamatupidamislik ja turundusliku loomuga tegevus, mis on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud Oslo Manuaalis kirjeldatud innovatsioonitegevusega;
 8) tööalane koolitus on koolitus, milles omandatu võib olla kasutatav ka mujal kui üksnes töötaja praegusel või tulevasel töökohal tugiteenus- või arenduskeskuses;
 9) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kaudu taotleja saab esitada rakendusüksusele nõutud dokumente ja mille kasutamiseks sõlmib taotleja lepingu;
 10) nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt teiste sektorite kaudu, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine;
 11) Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn ja sellega vahetult piirnevad vallad ja linnad;
 12) puudega töötaja on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 3 nimetatud isik, kelle puue on tõendatud vastavalt asjakohasele õigusaktile;
 13) renoveerimine on hoones või hoone osas tehtavad parendustööd, mida ei loeta ehitamiseks ehitusseadustiku tähenduses, sealhulgas tööd, mille tulemusena ei muutu ehitise füüsikalised omadused ega teki uut ehitist;
 14) koolitusplaan on taotleja korraldatavate tööalaste koolituste plaan, mis hõlmab endas koolituste kirjeldust, mahtu, kestust ning planeeritavat osalejate arvu.

§ 5.  Projektiplaan

 (1) Projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja nende täitmiseks vajalike vahendite kogum. Projektiplaanis kirjeldatud tegevuse täitmisel peab ettevõtja tegema innovatsioonitegevust. Projektiplaan on osa ettevõtja pikaajalisest arenguplaanist Eestis.

 (2) Projektiplaanis peab olema märgitud:
 1) ettevõtja strateegiline eesmärk;
 2) täidetava tegevuse ja innovatsioonitegevuse lühikirjeldus;
 3) tegevuse oodatav tulemus;
 4) tegevuse eelarve maht ja rahastamisallikas, tuues välja, kas tegevust rahastatakse ettevõtja omavahenditest, käesoleva määruse alusel taotletavast toetusest või muust avaliku sektori vahendist, märkides konkreetse rahastamisallika;
 5) tegevuse täitmise tähtaeg;
 6) tegevuse eest vastutav füüsiline isik või struktuuriüksus;
 7) tegevuse oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju loodava või laieneva tugiteenus- või arenduskeskuse tegevusele.

 (3) Toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud projektiplaan. Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse hinnangu kui projektiplaanis on kajastatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud informatsioon. Projektiplaanile antud hinnang kehtib kuus kuud alates selle andmisest.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse ettevõtjale, kelle projekti tegevus panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse.

 (2) Käesoleva määruse alusel toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) tugiteenus- või arenduskeskuse tegevuse alustamine Eestis ja selle edendamiseks vajaliku põhivara ostmine;
 2) tugiteenus- või arenduskeskuse tegevuskohana kasutatava hoone või selle osa renoveerimine Eestis;
 3) tugiteenus- või arenduskeskuse tegevuseks vajaliku töötaja värbamine;
 4) projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tööle võetud ja käesoleva määruse § 2 lõikes 6 sätestatud töötajate personalikulude maksmine abikõlblikkuse perioodi jooksul;
 5) tugiteenus- või arenduskeskuse tegevuseks vajaliku töötaja tööalane koolitamine, välja arvatud koolitus, millega täidetakse kohustuslikku riiklikku koolitusstandardit.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblike kulude eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis tekivad projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusteks vajalikud järgmised kulud:
 1) põhivara ostmise, tarne ja paigaldamise kulud, põhivara ostmisel kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed tingimusel, et liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus ning liisinguleping näeb ette lepingu lõppedes, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a, toetuse saajale vara väljaostukohustuse;
 2) hoone või selle osa renoveerimise kulud;
 3) sisseostetud värbamisteenuse kulud;
 4) ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kulud.

 (4) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse vajalikud järgmised kulud:
 1) tugiteenus- ja arenduskeskuse töötajate tööalase koolituse läbiviija tasu;
 2) koolitusel osalevate tugiteenus- ja arenduskeskuses täistööajaga töötavate töötajate töötasu ja sellelt tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja maksete kulud proportsionaalselt koolitusel osaletud tundidega, kui nimetatud töötaja töötab tugiteenus- või arenduskeskuses ainult käesoleva määruse alusel toetatava projekti heaks;
 3) koolitajate tegevuskulud ja koolitatavate lähetuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]

 (5) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele:
 1) amortisatsioonikulud;
 2) kinnisasja ostmise kulud;
 3) ehitise ostmise ja ehitamisega seotud kulud;
 4) riiklikud maksud ja riigilõivud, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maksud ja maksed, mis on käesoleva määruse kohaselt abikõlblikud;
 5) kulud, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimisega;
 6) kasutusrendi tüüpi liisingulepingu alusel tasumisele kuuluv makse;
 7) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulud;
 8) liiklusvahendi soetamise kulud;
 9) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
 10) toitlustamiskulud;
 11) töötaja üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemeõppe kulud.

 (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud.

 (7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

 (8) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest.

 (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

 (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 18 kuud.

 (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud, või kui ilmneb toetuse saajast sõltumatu asjaolu, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudab jätkamise põhjendamatuks.

 (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuses ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 9.  Toetuse osakaal ja piirmäär

 (1) Toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta on 200 000 eurot.

 (2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes, on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest:
 1) kuni 35%, kui tugiteenus- või arenduskeskuse tegevuskoht asub Tallinna linnapiirkonnas;
 2) kuni 65%, kui tugiteenus- või arenduskeskuse tegevuskoht asub väljaspool Tallinna linnapiirkonda.

 (3) Üldise grupierandi määruse artiklis 31 sätestatud koolitusabi andmisel on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest kuni 50%.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]

 (4) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise institutsiooni või fondi antud toetust.

 (5) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetust taotletakse jooksvalt. Taotleja saab uut toetust taotleda pärast eelneva sama määruse alusel toetatud projekti lõppemist.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]

 (2) Taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel ja pressiteatega.

 (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga. Rakendusüksus avaldab taotlusvormi oma veebilehel.

 (4) Hetkest, mil taotletav toetuse summa võrdsustub vähemalt käesoleva määruse alusel toetuste andmiseks planeeritud eelarve, milleks on kaks miljonit eurot, vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

 (5) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui menetluses olevate taotluste, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, maht võrdsustub käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelarve summaga.

§ 11.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotleja võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing või välismaa äriühingu filiaal, kes vastab tugiteenus- või arenduskeskuse nõuetele, kelle kontserni konsolideeritud käive oli taotluse esitamisele vahetult eelneval majandusaastal vähemalt 25 miljonit eurot ja kelle projektiplaan on saanud rakendusüksuse positiivse hinnangu. Kui projektiplaanile antud positiivsest hinnangust on taotluse esitamise ajaks möödunud rohkem kui kuus kuud, tuleb projektiplaan rakendusüksusele uuesti esitada.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]

 (2) Taotleja peab lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:
 1) taotleja on täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse;
 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
 3) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringuks;
 4) [Kehtetu – RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]
 5) taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määrusega taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste, käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot;
 6) maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada kokku 100 000 eurot;
 7) juhul, kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada kokku 500 000 eurot;
 8) kui taotleja on rakendusüksuselt saanud varem riigieelarvelistest vahenditest, perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või struktuuritoetuse seaduse alusel toetust, mis kuulub tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud.

§ 12.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud toetatavatele tegevustele ja projekt vastab käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 toodud eesmärkidele;
 2) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 9 sätestatud maksimaalset toetuse summat ega osakaalu projekti abikõlblikest kuludest;
 3) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut.

 (2) Taotluses sisalduv projekt peab olema suunatud tugiteenus- või arenduskeskuse tegevusele ning vastama käesoleva määruse § 2 lõigetes 5–7 sätestatule.

 (3) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud projektiplaan;
 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
 3) projekti alustamise majandusaasta kohta taotleja müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus, töötajate keskmine arv, lühiajalised laenukohustused, pikaajalised laenukohustused ja intressikulud, juhul kui need andmed ei ole äriregistrist kättesaadavad;
 4) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või ‑kahjum, kulum, töötajate keskmine arv, projekti abikõlblikkuse perioodil loodavate täistööajaga töökohtade arv ja tööle võetavate täistööajaga töötajate keskmine brutokuupalk;
 5) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui taotleja on alustanud majandustegevusega;
 6) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega, juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
 7) taotleja äriplaan;
 8) projektiga seotud töötaja töökoha eesmärk ja tööülesanded, töötaja panus projekti eesmärgi täitmisse;
 9) projekti abikõlblikkuse perioodil loodavate töökohtade ametijuhendid nende olemasolul;
 10) projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;
 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 12) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul eeldatav koolitatavate arv, koolitusplaan ja eelarve;
 13) taotleja kontserni liikmete skeem ning konsolideeritud majandusnäitajad;
 14) toetuse taotlemisel käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul teave, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina VTA määruse või koolitusabina üldise grupierandi määruse alusel;
 15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 11 toodud nõuetele;
 16) taotleja kinnitus tema nõusoleku kohta rakendusüksuse antavate haldusaktide, vaidemenetluse teabe ja dokumentide ning vaideotsuse temale elektrooniliseks kättetoimetamiseks;
 17) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 14.  Taotluse menetlemine

 (1) Rakendusüksus teostab taotleja ja tema esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine ja läbivaatamine, selgituse ja lisainformatsiooni või taotluse täienduse või muudatuse küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotluses sisalduva projekti hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses.

 (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendamist. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

 (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15.  Taotluse registreerimine ja esmane läbivaatamine

 (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse esmase läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Esmase läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi nõutavate lisadega.

 (2) Juhul, kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (3) Juhul, kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud asjaolu, teavitatakse taotlejat taotluse registreerimisest ja § 14 lõikes 3 nimetatud asjaolust selle esinemisel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.

 (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse §-s 11 sätestatule.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda taotleja juures või kavandatava tegevuse täitmise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrollimist.

 (4) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.  Taotluse valikukriteeriumid ja hindamise kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama. Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjonide koosseisu oma veebilehel.

 (2) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb kuni 10 tööpäeva võrra ka ekspertide kasutamise korral. Rakendusüksus teavitab taotlejat menetlemise tähtaja pikenemisest viivitamatult.

 (3) Taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 55% koondhindest;
 2) taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks – 25% koondhindest;
 3) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 10% koondhindest;
 4) projekti kuulumine käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eelistuste hulka – 10% koondhindest.

 (4) Eelistatakse projekte, mis vastavad vähemalt ühele nõudele:
 1) millega tehakse abikõlblikkuse perioodil koostööd kutse-, rakenduskõrg- või ülikoolidega teadus- ja arendustegevuse osas;
 2) mis kuuluvad nutika spetsialiseerumise kasvualadesse.

 (5) Hindamine tehakse rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodikaga. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumidest ja kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel.

 (6) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab kõikidele järgnevatele nõuetele:
 1) on käesoleva määruse § 17 lõikes 3 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
 2) ei ole käesoleva määruse § 17 lõike 3 punktides 1–3 toodud valikukriteeriumide alusel hinnatud hindega alla 2,0;
 3) mille rahastamise summa ei ületa käesoleva määruse § 10 lõikes 4 sätestatud eelarvet.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmed, tuues välja toetuse summa.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest alates.

§ 19.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse vähendamiseks või projekti tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53.

 (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigustoetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuses kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse, põhjendades muudatuse vajalikkust, kui tegevuse eelarvesumma kogu projekti perioodi kohta muutub rohkem kui 15% või 7000 eurot.

 (3) Kui muudetakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja vajalikkust vastavalt käesoleva määruse § 17 lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumidele ning vajadusel hinnatakse taotletava muudatuse mõju projekti eesmärgi täitmisele nimetatud valikukriteeriumide alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, teavitades sellest rakendusüksust enne muudatuse tegemist.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui taotletud muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määruse või muu toetuse andmist reguleeriva õigusaktiga.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

 (7) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks lisaks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 sätestatule järgmistel juhtudel:
 1) toetuse saaja ei ole ühe aasta jooksul taotluse esitamisest toetatava tegevusega alustanud;
 2) projekti teostamise käigus ilmneb, et projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.

§ 21.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või haldusakti peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaiet menetletakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahearuandeid ja lõpparuande. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud. Toetuse saaja esitab lõpparuande ühe kuu jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (2) Rakendusüksus kehtestab aruannete vormid ja avaldab need oma veebilehel.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (4) Rakendusüksus kinnitab või lükkab aruanded tagasi 42 tööpäeva jooksul alates nende registreerimisest.

 (5) Projekti vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon ning lisatud järgmised dokumendid:
 1) projekti andmed;
 2) tegevusaruanne, mis sisaldab projekti vastava perioodi tegevuse kirjeldust ja põhjendusi erinevuste kohta planeeritud ja tegeliku tulemuse vahel;
 3) kinnitus aruandes esitatud andmete õigsuse kohta.

 (6) Projekti lõpparuanne peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule sisaldama taotleja hinnangut projekti tegevuse täitmise ja tulemuse saavutamisele. Juhul, kui taotleja on projekti abikõlblikkuse perioodil võtnud tööle puudega töötaja, tuleb lõpparuandega esitada töötaja puuet tõendava dokumendi koopia.

§ 23.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust ja maksab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja ühendmääruse §-des 11–14 sätestatule.

 (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud tingimuste täitmisel. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse e‑teeninduse kaudu maksimaalselt kord poolaastas.

 (3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

 (4) Toetuse maksmise eelduseks on kõikide järgnevate tingimuste täitmine:
 1) projekti tegevuse läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
 3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine koos maksetaotlusega ja nende kinnitamine rakendusüksuses.

 (5) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 42 tööpäeva.

 (6) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

6. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja kohustused ja õigused

 (1) Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatule täitma järgmisi kohustusi:
 1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
 4) kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, siis esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille aluseks oleva tehingu summa ületab 5000 eurot käibemaksuta. Juhul, kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus;
 5) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt;
 6) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatusest toetuse saaja omanikeringis või juhtkonnas. Teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;
 7) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
 8) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest alates;
 9) materiaalset vara võib asendada enne viie aasta möödumist alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on tehnoloogilise muudatuse tõttu aegunud, tingimusel, et toetuse saaja ettevõttes säilib vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 10) teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult projekti teostamise ajal projekti teostamise asukohaks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
 11) näitama toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
 111) koos punktis 11 sätestatuga näitama toetuse kasutamisel, et toetus on saadud rakendusüksuse kaudu, kasutades teavitamiseks rakendusüksuse logo, mis ei või olla suurem kui punkti 11 kohaselt esitatav struktuurifondide logo;”.
[RT I, 30.11.2018, 15 - jõust. 03.12.2018]
 12) säilitama projekti abikõlblikkuse perioodil tööle võetud ja käesoleva määruse § 2 lõikes 6 sätestatud nõudele vastavat töötajate arvu vähemalt viie aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest alates, välja arvatud ettenägematu või põhjendatud asjaolu ilmnemisel;
 13) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks;
 14) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Toetuse saajal on õigus:
 1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitust, mis on seotud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
 2) esitada oma seisukoht vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2.

§ 25.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) avaldab taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid e-teeninduses;
 2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) kontrollib projekti täitmist;
 4) teostab meetme rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele ülevaate;
 5) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aastat alates viimase üksikabi andmisest;
 6) vaatab läbi ja kinnitab või lükkab tagasi projekti aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende registreerimisest rakendusüksuses ja esitab need struktuuritoetuse registrisse;
 7) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid;
 8) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 9) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest;
 10) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele;
 11) vähendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 3 maksetaotlusega taotletud toetuse summat finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse summa võrra.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuse täitmist;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) kontrollida kulude abikõlblikkust;
 4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuse, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste täitmist;
 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse eesmärgipärane kasutamine või projekti täitmine on ohustatud;
 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud toetatava tegevuse maksumuse vähenemisel;
 8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 26.  Finantskorrektsioon

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Toetuse tähtaegselt tagasi maksmata jätmisel maksab toetuse saaja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.