Teksti suurus:

Välismaalaste seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.06.2011
Avaldamismärge:RT I, 09.03.2011, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2011 otsus nr 847

Välismaalaste seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.02.2011

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses (RT I, 09.12.2010, 9) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elava välismaalase suhtes ja pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase suhtes, kes on saanud pikaajalise elaniku elamisloa kui endine Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elav välismaalane, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa alusel nõuet eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise kohta tema abikaasale elamisloa andmise tingimusena.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 1491 järgmises sõnastuses:

§ 1491. Erisus abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes

Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase abikaasa Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde.”;

3) paragrahvi 150 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eelnevalt püsivalt Eestis elamise nõuet ei kohaldata, kui:
1) lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ning välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos või
2) lähedasel sugulasel on Euroopa Liidu sinine kaart.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 1611 järgmises sõnastuses:

§ 1611. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes

Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase lähedase sugulase Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde.”;

5) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet.”;

6) seaduse 3. peatüki 1. jao 4. jaotist täiendatakse 41. alljaotisega järgmises sõnastuses:

41. alljaotis
Euroopa Liidu sinine kaart

§ 1901. Euroopa Liidu sinine kaart

Euroopa Liidu sinine kaart (edaspidi EL sinine kaart) on elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele Eestis elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal.

§ 1902. Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö

Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mille tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon.

§ 1903. Kõrgem kutsekvalifikatsioon

(1) Kõrgem kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on EL sinise kaardi taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon, mille omandamiseks ettenähtud nominaalne õppeaeg on vähemalt kolm aastat ja mida tõendab kõrgharidust kinnitav dokument, või vähemalt viieaastane erialase töö kogemus.

(2) Kui välismaalane taotleb EL sinist kaarti tööle asumiseks reguleeritud ametikohal või kutsealal, hinnatakse välismaalase kutsekvalifikatsiooni välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel.

(3) Kui välismaalane taotleb EL sinist kaarti tööle asumiseks reguleerimata ametikohal või kutsealal, hindab tema kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädev asutus.

(4) Välismaalase poolt EL sinise kaardi taotlusele lisatud töökogemust kinnitavaid dokumente, mis on vajalikud kõrgema kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks, hindab Politsei- ja Piirivalveamet.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide hindamiseks taotluse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel nimetatud pädevale asutusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja välismaalase kõrgharidust tõendavate dokumentide hindamiseks haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädevale asutusele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul hinnatakse välismaalase kvalifikatsiooni vastavust nõuetele enne, kui välismaalane esitab EL sinise kaardi taotluse.

§ 1904. EL sinise kaardi suhtes kohaldatavad sätted

EL sinise kaardi andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse töötamiseks antava elamisloa alast regulatsiooni, arvestades käesolevas alljaotises sätestatud erisusi.

§ 1905. Erisus välismaalasele esitatavatest nõuetest

EL sinise kaardi võib anda välismaalasele töötamiseks üksnes sellisel töökohal, millel töötamiseks on nõutav kõrgem kutsekvalifikatsioon.

§ 1906. Erisus elamisloa andmise tingimustest

EL sinise kaardi andmiseks peab tööandja sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist välismaalasega vähemalt üheaastase kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle võtma kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud töökohale.

§ 1907. Erisus makstavale töötasule esitatavast nõudest

(1) Tööandja on kohustatud maksma EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.

(2) Tööandja on kohustatud maksma EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega, järgmistel juhtudel:
1) töötamine tippjuhina või keskastmejuhina;
2) töötamine loodus- või tehnikateaduse tippspetsialistina;
3) töötamine tervishoiu tippspetsialistina;
4) töötamine pedagoogikaspetsialistina;
5) töötamine äri- või haldusspetsialistina;
6) töötamine info- või kommunikatsioonispetsialistina või
7) töötamine õigus-, kultuuri- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina.

§ 1908. Teise tööandja juurde tööle asumine

(1) Kui välismaalane elab Eestis EL sinise kaardi alusel ja soovib EL sinise kaardi kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba.

(2) Tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole käesoleva seaduse §-s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat.

(3) Kui välismaalane on elanud Eestis EL sinise kaardi alusel vähemalt kaks aastat järjest ja tal on kehtiv EL sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib välismaalase tööle võtta, Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega.

§ 1909. Ajutine töötus

(1) Välismaalane võib EL sinise kaardi kehtivusajal olla töötu ühel korral kestusega kuni kolm kuud.

(2) Ajutise töötuse alguse päevaks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.

§ 19010. Erisus EL sinise kaardi kehtetuks tunnistamise alustest

Välismaalasele antud EL sinist kaarti ei tunnistata kehtetuks välismaalase töötuks jäämise tõttu:
1) Eesti Töötukassa poolt teise tööandja juurde tööle asumiseks esitatava taotluse läbivaatamise ajal;
2) kolme kuu jooksul välismaalase töötuks jäämise päevast arvates, kui ta on jäänud EL sinise kaardi kehtivusajal töötuks esimest korda.

§ 19011. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajast

(1) Kui välismaalasele antakse EL sinine kaart, määratakse selle kehtivusaeg kolme kuu võrra pikem kui tööandja tagatud töötamise aeg, arvestades, et EL sinise kaardi kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat ja kolme kuud.

(2) EL sinist kaarti võib pikendada kuni neljaks aastaks ja kolmeks kuuks korraga.

§ 19012. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest

EL sinise kaardi pikendamisest keeldutakse või EL sinine kaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) välismaalane on EL sinise kaardi kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul asunud tööle teise tööandja juurde, kellel ei olnud Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega;
2) välismaalane on olnud EL sinise kaardi kehtivusaja jooksul kauem kui kolm järjestikust kuud töötu;
3) välismaalane on olnud EL sinise kaardi kehtivusaja jooksul rohkem kui ühe korra töötu või
4) välismaalasele on määratud EL sinise kaardi kehtivusajal toimetulekutoetus.

§ 19013. Erisus EL sinist kaarti taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes

Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omav välismaalane taotleb Eestis EL sinist kaarti, on tema Eestis viibimine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni.”;

7) paragrahvi 216 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15–18 järgmises sõnastuses:

„15) välismaalane, kes viibib Eestis seaduslikult, kui ta taotleb EL sinist kaarti;
16) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omav välismaalane, kes taotleb Eestis EL sinist kaarti;
17) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omava välismaalase abikaasa, kellel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud elamisluba kui EL sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele, kes taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
18) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omava välismaalase lähedane sugulane, kellel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud elamisluba kui EL sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele, kes taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.”;

8) paragrahvi 216 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16–18 nimetatud isik peab hiljemalt ühe kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates taotlema EL sinist kaarti, elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde või elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.”;

9) paragrahvi 216 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 232 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõude asemel võib Eestis EL sinist kaarti omava välismaalase suhtes kohaldada nõuet, et ta on vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist elanud EL sinise kaardi alusel Euroopa Liidu liikmesriikides püsivalt vähemalt viis aastat, sealhulgas viimased kaks aastat EL sinise kaardi alusel Eestis.”;

11) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) EL sinist kaarti omavale välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava püsivalt Eestis elamise perioodi hulka arvatakse Euroopa Liidu liikmesriikidest ajutine eemalviibimine, mis ei ületa 12 järjestikust kuud ja kokku 18 kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.”;

12) paragrahvi 241 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõna „või”;

13) paragrahvi 241 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) kui välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba kui endisel EL sinise kaardi alusel Eestis elanud isikul, viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud või
6) kui välismaalasel on pikaajalise elaniku elamisluba, mis on antud talle kui endise EL sinise kaardi alusel Eestis elanud isiku perekonnaliikmele, ja ta viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud.”;

14) paragrahvi 280 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest;”;

15) paragrahvi 285 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest.”

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 19. juunil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json