Teksti suurus:

Veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vorm ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom tõendab piisavaid teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes

Veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vorm ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom tõendab piisavaid teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.03.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2018
Avaldamismärge:RT I, 09.03.2012, 1

Veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vorm ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom tõendab piisavaid teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes

Vastu võetud 29.02.2012 nr 19

Määrus kehtestatakse „Autoveoseaduse” § 7 lõike 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

  Määrus reguleerib ühenduse tegevusloa alusel korraldatava tasulise veoseveo veokorraldaja koolitamist, sätestab temale kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, ametipädevust tõendava tunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom on aluseks isikule pädevuse tunnistuse andmiseks.

§ 2. Tasulise veoseveo veokorraldaja teadmised ja praktilised oskused

 (1) Tsiviilõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
 1) tundma „Autoveoseadust” ja selle alamakte ning nendest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust;
 2) tundma „Võlaõigusseadust”, eelkõige autovedude puhul kasutatavaid põhilisi lepinguliike ning nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
 3) oskama pidada läbirääkimisi õiguslikult kehtiva veolepingu üle, eelkõige veotingimuste osas;
 4) olema suuteline hindama oma kliendi nõuet, mis käsitleb hüvitist veose kaotsimineku või rikkumise eest veo ajal või kohaletoimetamise hilinemise eest ning aru saama sellise nõude mõjust lepingulistele kohustustele;
 5) teadma rahvusvahelisest kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR) tulenevaid eeskirju ja kohustusi;
 6) tundma välisriikides tegutsemise, sealhulgas kabotaažvedude, nõudeid.

 (2) Majandusõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma äriühingute eri vorme ning nende asutamise, registreerimise, tegevusalade muutmise ja tegevuse lõpetamise korda;
 2) teadma veonduse alal kehtivaid nõudeid, õigusi, kohustusi, vastutust ja pankroti tagajärgi.

 (3) Tööõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma „Töölepingu seaduse” sätteid;
 2) tundma töö-, sõidu- ja puhkeaja valdkonnas kohaldatavaid õigusakte, eelkõige Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14), ja „Liiklusseaduse” sätteid ning kõnealuste õigusaktide kohaldamise praktikat;
 3) teadma autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid ning oskama neid juhtide töö planeerimisel kasutada;
 4) teadma rahvusvahelisel autoveol sõidukil töötava meeskonna tööalase kokkuleppe (AETR) nõudeid ja oskama neid praktikas rakendada;
 5) teadma töö- ja keskkonnaohutusega seotud tööandja ning töövõtja vahelisi vastastikuseid õigusi, kohustusi ja vastutust;
 6) tundma pensioniga seotud õigusakte, pensionite liike, määrasid ja väljamaksmise korda;
 7) teadma autovedudega seotud sotsiaalinstitutsioonide, sealhulgas ametiühingute, töönõukogude, usaldusisikute ja tööinspektorite ülesandeid ja tegevust;
 8) teadma töövaidluste lahendamise võimalusi ja korda.

 (4) Maksuõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma ettevõtluse maksustamise korda, maksuliike ja vastutuse küsimusi maksude ebaõige tasumise eest;
 2) teadma maksuvabu teenuseid;
 3) teadma sõidukite eri maksudega maksustamise aluseid;
 4) teadma välisriikides taristu, näiteks teed, sillad ja tunnelid, kasutamise eest võetavaid makse ja sellekohase informatsiooni hankimise võimalusi.

 (5) Äri- ja finantstegevuse juhtimise küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma erinevaid maksevahendeid ja -meetodeid ning nendega seotud erisusi;
 2) teadma erinevaid krediidivorme ja nendest tulenevaid kohustusi;
 3) teadma bilansi koostamise põhimõtteid ja oskama bilanssi tõlgendada;
 4) suutma lugeda ja tõlgendada ettevõtte kasumiaruannet;
 5) oskama hinnata finantsnäitajate alusel ettevõtte tulusust ja finantsseisukorda;
 6) olema võimeline koostama eelarvet;
 7) teadma ettevõtte tegevuse kuluelemente ja olema võimeline arvestama kulusid ühe sõiduki, kilomeetri, reisi või tonni kohta;
 8) oskama koostada ettevõtte juhtimisstruktuuri ja töökava;
 9) teadma turunduse, reklaami ja avalike suhete põhimõtteid, kaasa arvatud transporditeenuse müügi edendamist ja klientide andmebaasi ettevalmistamist;
 10) teadma ettevõtte tegevusega seotud riske ja nende riskide hindamist ning kindlustusliike;
 11) teadma autoveol rakendatavat elektroonilist andmeedastuse- võimalusi;
 12) oskama esitada veoteenuse eest arveid;
 13) peab teadma tarneklauslite (Incoterms) tähendust ja mõju.

 (6) Turule pääsu küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma tasulise ja oma kulul autoveo korraldamise nõudeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) kohaldamise praktilisi meetmeid;
 2) tundma autoveo ettevõtja asutamise korda;
 3) teadma dokumente, mida nõutakse veoseveo teenuste korraldamisel, ja oskama neid käsitleda;
 4) tundma autoveo teenuste turu korraldust, veoste käitlemist ja logistikat;
 5) teadma piiriformaalsusi, tollidokumente ja TIR-märkmikku ning nende kasutamisest tekkivaid kohustusi ja vastutust.

 (7) Tehniliste standardite ja vedude korraldamise küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma liikmesriikide sõidukite kaalu ja mõõtmeid reguleerivaid eeskirju ning korda, mida tuleb järgida suur- ja raskeveoste veo puhul;
 2) olema suuteline valima sõidukeid ja nende komponente, sealhulgas kere, veermik, mootor, käiguvahetussüsteem, pidurisüsteem, vastavalt vedaja vajadustele;
 3) teadma sõiduki tüübikinnituse, registreerimise ja tehnoülevaatuse korda;
 4) oskama korraldada sõiduki ja selle varustuse tehnilist hooldust;
 5) teadma meetmeid, mida tuleb rakendada müra ja keskkonnasaaste vähendamiseks;
 6) tundma eri tüüpi kaubakäitlus- ja laadimisvahendeid ning olema võimeline andma juhiseid kaupade peale- ja mahalaadimiseks;
 7) oskama korraldada kombineeritud vedu;
 8) oskama korraldada ohtlike veoste (ADR) ja jäätmete vedu ning teadma ohutusnõuniku kvalifikatsiooninõudeid;
 9) oskama korraldada kiiresti riknevate toiduainete (ATP) vedu;
 10) oskama korraldada elusloomade vedu.

 (8) Liiklusohutuse küsimustes peab veokorraldaja:
 1) teadma kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõudeid;
 2) oskama rakendada abinõusid, et tagada autojuhtide poolt liikmesriikide liiklusalaste õigusaktide nõuete järgimine, eelkõige seoses kiiruspiirangute, sõidueesõiguste, liiklusmärkide ja tulede kasutamisega;
 3) oskama instrueerida autojuhte sõitjateveo ohutusnõuetest ja vajalike ennetusabinõude rakendamisest;
 4) teadma meetmeid, mida rakendada, õnnetusjuhtumi või liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsise rikkumise kordumise vältimiseks;
 5) peab teadma liikmesriikides kehtivaid liikluspiiranguid ja -keelde.

§ 3. Õppekava ülesanne

  Veokorraldaja koolituskursuse õppekava määrab veokorraldaja koolitamise korralduslikud alused, kohustuslikud õppeained, nende mahud ja nõuded õppetulemuste hindamisele.

§ 4. Veokorraldaja koolituskursuse kohustuslikud õppeained

 (1) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tsiviilõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) veondusalased õigusaktid;
 2) võlaõigus, lepingulised kohustused ja vastutus, lepinguliigid;
 3) lepingute sõlmimine, läbirääkimiste objektid, veotingimuste kajastamine, riskid;
 4) rahvusvaheline kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) ja sellest tulenevad kohustused;
 5) riikidevahelised autoveoalased kokkulepped ja veondustegevus välisriikides, sealhulgas kabotaažveod.

 (2) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima majandusõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) äriühingu eri vormid ja nende asutamine, registreerimine, tegevusalade muutmine ja tegevuse lõpetamine;
 2) vedaja vastutus, kohustused ja õigused.

 (3) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tööõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) tööleping, selle sõlmimine, muutmine ja lõpetamine ning töötasu, lisatasu, ületunnitasu, tasuline puhkus ja tasude väljamaksmise kord;
 2) juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja valdkonnas kohaldatavad õigusaktid, sealhulgas määrus (EMÜ) nr 3821/85, määrus (EÜ) nr 561/2006 ja „Liiklusseadus”;
 3) nõuded töö- ja puhkeaja planeerimisele ja arvestamisele;
 4) rahvusvahelisel autoveol sõidukil töötava meeskonna tööalane kokkulepe (AETR) ning selle rakendamine;
 5) tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ning töövõtja vahelised vastastikused kohustused ja vastutus;
 6) pension, sealhulgas pensionikindlustus, pensionite liigid, määrad ja väljamaksmise kord;
 7) autovedudega seotud sotsiaalpartnerite (ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud, tööinspektorid jne) ülesanded ja tegevus;
 8) töövaidluste lahendamine.

 (4) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima maksuõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) ettevõtte maksustamine ning vastutus;
 2) maksuvabad teenused;
 3) sõidukite kasutamisega seotud maksud;
 4) välisriikides taristu, näiteks teed, sillad ja tunnelid, kasutamise eest võetavad maksud ja tasud.

 (5) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima äri- ja finantstegevuse juhtimise õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) maksevahendid ja -meetodid, näiteks sularaha, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded;
 2) krediidivormid, näiteks arvelduskrediit, laen, garantii, hüpoteek, liising, rentimine, faktooring, ja nendest tulenevad kohustused;
 3) ettevõtte bilanss;
 4) ettevõtte kasumiaruanne;
 5) ettevõtte tulususe ja finantsseisukorra hindamine finantsnäitajate alusel;
 6) ettevõtte eelarve koostamine, selle analüüs ja kontroll;
 7) ettevõtte kuluelemendid ja nende arvutamine;
 8) ettevõtte juhtimisstruktuur, töö planeerimine ja hindamine;
 9) turundus, reklaam ja avalikud suhted;
 10) ettevõtja tegevusega seotud riskid ja riskide hindamine ning kindlustuse liigid, näiteks vastutus-, vara-, õnnetusjuhtumi-, liiklus-, veosekindlustus;
 11) elektrooniline andmete edastamine, töötlemine, säilitamine, sealhulgas elektroonilise andmeedastuse, sõiduki jälgimise ja teekonna planeerimise süsteemid;
 12) veoseveo teenuste eest arveldamine;
 13) tarneklauslid.

 (6) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima turule pääsu õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) tasulise ja oma kulul autoveo korraldamise nõuded;
 2) autoveo ettevõtte asutamine;
 3) veoseveol vajalikud dokumendid, näiteks sõiduki dokumendid, sõidumeeriku salvestuslehed, kindlustus;
 4) veoturu korraldus, veoste käitlemine ja logistika;
 5) piiriformaalsused, tollidokumendid ja TIR-märkmikud ning nende kasutamisest tekkivad kohustused ja vastutus.

 (7) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tehniliste nõuete ja vedude korraldamise õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) sõiduki mõõtmed, massid ja teljekoormused;
 2) sõiduki ning selle komponentide liigitus ja valik;
 3) sõiduki tüübikinnitus, registreerimine ja tehnoülevaatuse kord;
 4) sõiduki ja selle varustuse tehniline hooldus;
 5) sõiduki poolt tekitatud müra ja keskkonnasaaste vähendamine;
 6) eri tüüpi kaubakäitlus- ja laadimisvahendid ning protseduurid ja instruktsioonid kaupade peale- ja mahalaadimiseks;
 7) kombineeritud vedude tehnika;
 8) ohtlike veoste (ADR) ja jäätmete veo korraldamine ning ohutusnõuniku kvalifikatsiooninõuded ja ametisse nimetamine;
 9) kiiresti riknevate toiduainete veo (ATP) korraldamine;
 10) elusloomade veo korraldamine.

 (8) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima liiklusohutuse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
 1) kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõuded;
 2) liiklusalaste õigusaktide nõuded;
 3) veoga seotud ohutusnõuded ja ennetusabinõud;
 4) meetmed õnnetusjuhtumite ja liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks;
 5) liikmesriikide võimalikud liikluspiirangud ja -keelud;

§ 5. Veokorraldaja koolituskursuse korraldus ja mahud

 (1) Veokorraldaja koolitamist teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutus, kes omab taseme ja täienduskoolituse kogemust autotranspordi valdkonnas.

 (2) Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava tasulise veoseveo eest vastutava veokorraldaja koolituskursuse kestus peab koolitamisel olema 76 õppetundi.

 (3) Lõikes 2 nimetaud koolituse läbimiseks peab riigisisese veoseveo korraldamise eest vastutava isiku ametialase pädevuse tõendamise tunnistust omav isik läbima täienduskoolituse kestusega 20 õppetundi.

 (4) Täienduskoolitus peab käsitlema § 4 lõike 1 punktides 4 ja 5, lõike 3 punktis 4, lõike 4 punktis 4, lõike 6 punktis 5, lõike 7 punktides 8 ja 9 ning lõike 8 punktis 5 toodud õppekava teemasid.

 (5) Õppetunni kestus on 45 minutit.

§ 6. Õppekava läbimine

 (1) Õppekava läbimiseks peab isik sooritama veokorraldaja koolituskursuse õppekavas ettenähtud õppeaineid hõlmava kirjaliku lõpueksami.

 (2) Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav saab maksimaalsest võimalikust tulemusest vähemalt 60 protsenti.

 (3) Eksami tulemused protokollitakse.

§ 7. Veokorraldaja koolituskursuse läbimise tunnistus

 (1) Isiku vastavust käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele tõendab veokorraldaja koolitust teostava õppeasutuse antud käesoleva määruse lisa kohane tunnistus.

 (2) Koolitust teostav õppeasutus annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnistuse ka isikule, kes:
 1) vastavalt „Autoveoseaduse” § 7 lõikele 4 ei pea läbima õppeasutuses veokorraldaja koolituskursust, kuid on õppeasutuses edukalt sooritanud § 6 lõike 1 kohase eksami;
 2) vastavalt „Autoveoseaduse” § 7 lõikele 5 on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli autotehnika või transpordi ja logistika erialal või samasuunalisel varem õppekavas olnud erialal või Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika erialal, mida tõendatakse vastava kõrgkooli diplomiga.

§ 8. Tunnistuse turvamärgised

  Veokorraldaja tunnistus vormistatakse A4 formaadis paberil arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 lisades II ja III toodud nõudeid.

§ 9. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Teede ja sideministri 22. septembri 2000. a määrus nr 75 „Veoseveo eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom tõendab piisavaid teadmisi veoseveo eest vastutava isiku koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes, kinnitamine” (RTL 2000, 103, 1624; 2008, 102, 1451) tunnistatakse kehtetuks.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

Lisa Veoseveo veokorraldaja ametipädevuse tunnistuse vorm