Teksti suurus:

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 09.03.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.03.2018 otsus nr 228

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.02.2018

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”3) laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusmäärus), III lisas sätestatud laskekõlbmatust tõendav dokument, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;”;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

”31) enne 2016. aasta 8. aprilli laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on käesoleva seaduse alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendav tunnistus, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;”;

3) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Käesoleva seaduse 8. ja 81. peatükki ei kohaldata teises riigis laskekõlbmatuks muudetud tulirelvale, mis on toodud Eestisse eesmärgiga seda siin püsivalt vallata.”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Käesolevas seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi suhtes.”;

5) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna ”üksnes” sõnaga ”ka”;

6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoona ning osade käitlemisele ja üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 4 alusel kehtestatud korda, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.”;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

”(51) Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse kantud isiku nimele registreeritud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja käesoleva seaduse alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni.”;

8) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) esitada taotlus päritud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;”;

9) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

”(31) Kui hüvitise saaja ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning sundvõõrandamise otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib Politsei- ja Piirivalveameti ametnik otsuse avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(32) Sundvõõrandamise otsuse avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse hüvitise saaja isikuandmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Sundvõõrandamise otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise.”;

10) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;”;

11) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast avalikult seitsme tööpäeva jooksul arvates leitud relva ja laskemoona temale üleandmise päevale järgnevast päevast.

(3) Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel avalikult teatamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes.”;

12) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) esitada taotlus omandatud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;”;

13) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

”32) torketääk;”;

14) paragrahvi 18 lõike 1 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”7) amb;

8) sportvibu;”;

15) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa ”torketääk,”;

18) paragrahvi 201 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba.”;

19) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Adapter on tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism.”;

20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõigetes 4–7 kollektsioneerimise kohta sätestatut.”;

21) paragrahvi 30 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.”;

23) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Välismaalasele, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, väljastatakse Eesti relvaluba, kui tema suhtes puudub kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut.”;

24) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib Politsei- ja Piirivalveameti antud soetamisloa alusel soetada Eestist väljaviimiseks relva ja laskemoona tingimusel, et tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse väljastatud luba seda liiki relva ja laskemoona soetamiseks ning ta kohustub soetatava relva ja laskemoona Eestist lahkumisel välja viima.”;

25) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Relv registreeritakse soetamisloa alusel, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta.”;

26) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Relva registreerimisel võib prefektuur nõuda relva esitamist, et kontrollida selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetele.”;

27) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule:”;

28) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona.”;

29) paragrahvi 34 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm või andma nõusoleku kasutada tema isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot;”;

31) paragrahvi 35 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on läbi viinud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja omab sellekohast tunnistust.”;

32) paragrahvi 35 lõiked 5 ja 51 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva käitlemist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise eksami. Eksami käigus sooritatakse teooriaeksam ning tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse vastavalt taotletava tulirelva liigile käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt. Eksamitulemus kehtib üks aasta eksami sooritamise päevast arvates.

(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik.”;

33) paragrahvi 35 lõike 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3 ja 5 nimetatud isikutele.”;

34) paragrahvi 36 lõike 1 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”6) on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest;

7) on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest;

8) on kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteos;”;

35) paragrahvi 36 lõike 1 punktid 11 ja 111 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”11) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;

111) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest;”;

36) paragrahvi 36 lõike 1 punktid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

”(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 10 ei kohaldata, kui paralleelrelvaloa taotleja ei hoia relvi oma hoiukohas.”;

38) paragrahvi 36 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 36 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

”4) isikule, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

5) isikule, keda on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

6) isikule, kes oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 2031 või 205 alusel.”;

40) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhul võib loa andmisest keelduda kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 2031 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.”;

41) paragrahvi 361 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane, kes soovib saada Eesti relvaluba, peab esitama käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud avalduse ja dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab avalduse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutud dokumentide laekumise ja riigilõivu tasumise päevast arvates.”;

42) paragrahvi 361 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on kehtiv relvaluba või relvakandmisluba.”;

44) paragrahvi 38 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Vastutav isik määratakse juriidilise isiku kirjaliku otsusega. Kui juriidilisel isikul on struktuuriüksus teises haldusüksuses, peab vastava otsusega määrama ka struktuuriüksuse relvade ja laskemoona eest vastutava isiku, kellele laienevad käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud nõuded. Otsuse ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.

(2) Vastutava isiku volitused lõpevad tema töölt vabastamisega või need lõpetatakse, kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud nõuetele või ta on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Teade volituste lõppemise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.”;

46) paragrahvi 41 lõike 3 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”2) vahetamisele kuuluv relvaluba, kui see on väljastatud paberil, või relvakandmisluba, välja arvatud selle kaotsimineku või hävimise korral;

3) foto mõõtmetega 3×4 cm või anda nõusolek kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot;”;

47) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

”(31) Kui kehtivuse lõppemise tõttu vahetatakse relvaluba, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse.

(32) Enne käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.”;

48) paragrahvi 41 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Endine paberil relvaluba või relvakandmisluba säilitatakse relvatoimikus, välja arvatud loa kaotsimineku või hävimise korral.”;

49) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega ja relvade hoiukoha asukoha muutumisega seotud muudatused;”;

50) paragrahvi 43 lõike 1 punktid 1–2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;

11) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;

2) loa omaja on kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteos;”;

51) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 43 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 11 nimetatud karistatuse korral peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani.”;

53) paragrahvi 43 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(13) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 2031 või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 2031 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.”;

54) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

”(32) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

(33) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.”;

55) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse enne sõna ”relvaloa” sõnaga ”paberil”;

56) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.”;

57) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Füüsiline isik, kellele on väljastatud paralleelrelvaluba, võib hoida relva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiukohas või relva omaniku nõusolekul tema relva hoiukohas.”;

58) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;”;

59) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”5) kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;”;

60) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”7) kuni 5000 sütikut.”;

61) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole relvaloa kaasaskandmine kohustuslik.”;

62) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) joobeseisundis;”;

63) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Juriidilise isiku relvakandmisloa väljastab töötajale või laskespordiorganisatsiooni liikmele Politsei- ja Piirivalveamet juriidilise isiku avalduse alusel, kui töötajal või laskespordiorganisatsiooni liikmel on kehtiv relvaluba.”;

64) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid, sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami sooritamist tõendav dokument ning kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm. Isiku nõusolekul võib kasutada tema isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot.”;

65) paragrahvi 53 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Relvakandmisloa kehtivusaeg on kuni viis aastat. Relvakandmisloa kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui isikule väljastatud relvaloa või tervisetõendi kehtivusaeg.”;

66) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

”(62) Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja töösuhte lõppemisel või laskespordiorganisatsiooni liikme lahkumisel laskespordiorganisatsioonist, samuti juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada relvakandmisluba relvaloa vastu.”;

67) paragrahvi 59 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud juhul.”;

68) paragrahvi 59 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist ajutiselt väljaveetavate relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona nomenklatuuri ja eriloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Sõjalise relva ja laskemoona sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle osa, olulise osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja vastava teenuse osutamine, samuti sõjalisele lõppkasutajale või sõjaliseks lõppkasutuseks ettenähtud relva, selle osa, olulise osa ja laskemoona sisse- ja väljavedu toimub strateegilise kauba seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4–7 sätestatud juhtudel.”;

69) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

”(8) Eriloa kaotusest, vargusest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest peab Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata kirjalikult teavitama.”;

70) seadust täiendatakse §-ga 592 järgmises sõnastuses:

§ 592. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo keeld

(1) Keelatud on relva, selle olulise osa või laskemoona sissevedu, kui keelu sätestab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt.

(2) Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab relva, selle olulise osa või laskemoona sissevedu vaid juhul, kui selleks on väljastatud pädeva asutuse luba, esitatakse loataotlus strateegilise kauba komisjonile, kes otsustab relva, selle olulise osa või laskemoona sisseveoks loa andmise strateegilise kauba seaduses sätestatud korras.”;

71) seadust täiendatakse §-dega 601–603 järgmises sõnastuses:

§ 601. Eriloa taotlemine

(1) Eriloa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile paberil või elektrooniliselt taotlus koos lisadokumentidega. Taotluse allkirjastab füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.

(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, füüsilise isiku isikukood või sünniaeg või juriidilise isiku registrikood;

2) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona kirjeldus, relvade ja laskemoona korral ka liik, mark, markeering ja kaliiber, registreeritud relva veo korral relva number ning relva omaniku nimi, relva väljaveo korral relva number;

3) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona kogus;

4) riik, kust ja kuhu relv, tulirelva oluline osa ja laskemoon veetakse;

5) andmed tarnija kohta;

6) andmed relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona saaja kohta, kui need on teada;

7) andmed relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, kui need on teada;

8) andmed veo eest vastutava isiku kohta;

9) eriloa soovitav kehtivusaeg.

(3) Relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona ajutise väljaveo korral lisatakse taotlusele relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona lõppkasutajamaa pädeva asutuse väljaantud riiki sisseveo loa koopia.

§ 602. Eriloa andmisest keeldumine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eriloa andmisest, kui:

1) eriloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;

2) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona sisseveo keelu sätestab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt;

3) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona sissevedu või ajutine väljavedu kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib eriloa andmisest keelduda, kui:

1) taotleja või temaga seotud isik on eriloa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi;

2) taotleja või temaga seotud isik on eriloa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti;

3) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;

4) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusluba on peatatud või kehtetuks tunnistatud.

§ 603. Eriloa kehtivus, muutmine, pikendamine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet määrab väljastatava eriloa kehtivuse taotlemisel esitatud andmete alusel, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks.

(2) Kui eriloal märgitud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona suhtes on tolliformaalsused lõpetatud, loetakse eriluba kehtetuks, olenemata selle kehtivusajast.

(3) Eriloal märgitud andmete muutumisel on eriloa omaja kohustatud esitama Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku põhjendatud taotluse ja asjasse puutuvad dokumendid eriloa muutmiseks.

(4) Eriluba muudetakse või pikendatakse vastavalt taotleja avaldusele, kui taotlus esitatakse enne eriloa kehtivusaja lõppu. Eriloa pikendamise korral ei või eriloa kogu kehtivuse tähtaeg ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega.

(5) Eriloa muutmisena ei käsitata seda, kui taotlejal tekib õigus vedada sisse rohkem relvi, tulirelva olulisi osi või laskemoona, kui oli lubatud esialgse loa alusel.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eriloa pikendamisest, kui eriloa taotlemisel esitatud andmed on muutunud või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 602 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eriloa kehtivuse, kui:

1) seda taotleb eriloa omaja;

2) väljastatud eriluba on kaotatud või varastatud;

3) eriloa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on peatatud.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eriloa kehtetuks, kui:

1) seda taotleb eriloa omaja;

2) eriloa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

3) esineb mõni käesoleva seaduse § 602 lõikes 1 sätestatud asjaolu;

4) eriluba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet võib eriloa kehtivuse peatada või eriloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) eriloa omaja või temaga seotud isik ei täida eriloa nõudeid või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi;

2) ilmneb mõni käesoleva seaduse § 602 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud asjaolu.

(10) Eriloa kehtivusaja möödumisel tagastatakse see kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.”;

72) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Sisseveetava ja ajutiselt väljaveetava relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib piiripunktis Maksu- ja Tolliamet, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale. Kui relv, selle oluline osa või laskemoon ei vasta kehtestatud nõuetele, koostatakse akt, kus märgitakse puudused, mille tõttu on sissevedu või ajutine väljavedu keelatud.”;

73) paragrahvi 62 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

74) paragrahvi 66 lõike 1 punktidest 1 ja 11 jäetakse välja tekstiosa ”, tulirelva lisaseadise”;

75) paragrahvi 74 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”1) nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa esitamist, laskemoona ostjalt aga isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist;

2) nõudma komisjonimüügile antava relva puhul selle võõrandamisluba;”;

76) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) teatama Kaitseliidule andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist, kui relv müüakse Kaitseliidu seaduse §-s 46 sätestatud tegevliikme relva soetamisloa alusel.”;

77) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik kannab Kaitseliidu seaduse § 46 lõike 5 alusel kehtestatud tegevliikme relva soetamisloale andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.”;

78) paragrahvi 75 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Tegevusloa alusel relvi, tulirelva osi või laskemoona valmistav või müüv isik on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, helisummutite, lasersihikute ning laskemoona valmistamise ja müümise kohta.”;

79) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Relv muudetakse laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatu kohaselt.”;

80) paragrahvi 78 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 78 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

”(6) Laskekõlbmatuks muudetud relvale kannab relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik Euroopa Komisjoni rakendusmääruse II lisas sätestatule vastava märgise.

(7) Relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik vormistab relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse, milles on kirjeldatud relva või tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmisel tehtud toiminguid Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt.

(8) Relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

82) paragrahvi 781 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatud nõuetele.”;

83) paragrahvi 781 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 781 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva kohta, millel ei ole Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud tõendit, peab relva Eestisse toonud isik esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks 30 päeva jooksul relva Eestisse toomisest arvates.”;

85) paragrahvi 781 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

86) paragrahvi 782 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Pärast seda, kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on muutnud relva laskekõlbmatuks või tuvastanud selle vastavuse laskekõlbmatusnõuetele, tunnistab relva laskekõlbmatuks Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Relva laskekõlbmatuks tunnistamisel väljastatakse laskekõlbmatust kinnitav tõend, mis vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud vormile.

(3) Laskekõlbmatud relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse.

(4) Teisest riigist Eestisse toodud laskekõlbmatuks muudetud relv, millele on väljastatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud vormi kohane tõend, kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse teises riigis väljastatud tõendi alusel. Enne laskekõlbmatu relva registrisse kandmist tasutakse riigilõiv.”;

87) seadust täiendatakse §-ga 783 järgmises sõnastuses:

§ 783. Laskekõlbmatu relva omaniku vahetus

(1) Politsei- ja Piirivalveametis vormistatakse laskekõlbmatu relva omaniku vahetus.

(2) Politsei- ja Piirvalveametile esitatakse avaldus, milles märgitakse laskekõlbmatu relva senise ja uue omaniku andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber ning laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teeb teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõiv.”;

88) paragrahvi 80 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Relvaloa puudumise korral lisatakse avaldusele relva omamise seaduslikkust tõendav dokument, mis tagastatakse pärast kontrollimist loa taotlejale.”;

89) paragrahvi 831 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega võib tegeleda isik, kellel on kehtiv relvaluba.”;

90) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek.”;

91) paragrahvi 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Laskemoona võib lasketiirus või laskepaigas müüa isik, kellel on tegevusluba laskemoona müügiks.”;

92) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, käesoleva seaduse alusel tegevusluba omavate isikute ning lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.”;

93) paragrahv 8910 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8910. Relva ja laskemoona kandmine joobeseisundis

Relva või laskemoona kandmise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.”;

94) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 12–18 järgmises sõnastuses:

”(12) Välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel ja kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba enne 2018. aasta 1. juulit, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva relvaloa kehtivuse lõpuni.

(13) Isiku suhtes, kes enne 2018. aasta 1. juulit on üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetanud enam kui kaheksa tulirelva, rakendatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud nõuet alates 2019. aasta 1. juulist.

(14) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud relvaloa nõue ei kehti isiku kohta, kes on enne 2018. aasta 1. juulit määratud vastutavaks isikuks juriidilise isiku kirjaliku otsusega.

(15) Isik, kellele kuulub relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks ja millele on väljastatud laskekõlbmatust kinnitav dokument enne 2018. aasta 1. juulit, esitab laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse kandmiseks Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt 2019. aasta 1. juulil avalduse, milles märgitakse relva omaniku andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber ning laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering, ning lisab avaldusele laskekõlbmatust kinnitava dokumendi koopia. Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse sellise kande tegemise eest riigilõivu ei tasuta.

(16) Isik, kes esitab Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt 2019. aasta 1. juulil laskekõlbmatust kinnitava dokumendita laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse kandmiseks, peab relva andma üle Politsei- ja Piirivalveametile ning sellest kolme kuu jooksul:

1) esitama taotluse relva laskekõlbmatuks muutmiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks või

2) võõrandama relva käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(17) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud isik ei ole Politsei- ja Piirivalveametile üle antud relva võõrandanud, laskekõlbmatuks muutnud või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavust tuvastanud kolme kuu jooksul, peab relva hävitama käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.

(18) Kohalik omavalitsus, kes on enne 2018. aasta 1. juulit andnud nõusoleku rajada lasketiir või laskepaik, teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tema territooriumil asuvatest lasketiirudest ja laskepaikadest hiljemalt 2018. aasta 1. detsembril.”.

 

§ 2. Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõike 4 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa ”, helisummutit”;

2) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema või olema vormistatud elektrooniliselt, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.”;

3) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Jahitunnistus on paberil või elektrooniliselt vormistatud dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada.”;

4) paragrahvi 36 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Jahitunnistuse annab paberil või elektrooniliselt ja jahitunnistuse üle peab arvestust, samuti korraldab jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi koos tunnistuse andja).”;

5) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Elektroonilise jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta teeb tunnistuse andja märke asjaomases elektroonilises infosüsteemis.”;

6) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”tagastama” sõnadega ”ja elektroonilise jahitunnistuse puhul elektroonilises infosüsteemis kehtivuse peatamise märke eemaldama”;

7) paragrahvi 38 lõiget 21 täiendatakse pärast sõnu ”hoiulevõetud jahitunnistuse” sõnadega ”ja elektroonilise jahitunnistuse puhul eemaldab elektroonilises infosüsteemis kehtivuse peatamise märke”;

8) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav paberil või elektrooniline dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.”;

9) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Vibujahi laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav paberil või elektrooniline dokument, mis tõendab tema õigust osaleda väikeulukijahil kütina ja kasutada väikeuluki laskmiseks jahivibu.”;

10) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Suuruluki laskekatsete ja vibujahi laskekatsete läbiviimist korraldab ning suuruluki laskekatse tunnistusi ja vibujahi laskekatse tunnistusi annab paberil või elektrooniliselt Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.”.

 

§ 3. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 162 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud alustel ja korras, sealhulgas kasutada relvaseaduse § 3 lõike 1 punktis 1 ning Kaitseliidu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud relva.”;

2) paragrahvi 75 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

 

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 punktides 1 ja 3 asendatakse arv ”267” arvuga ”266”;

2) paragrahvi 263 lõikes 2 asendatakse arv ”15” arvuga ”30”;

3) seadust täiendatakse §-ga 2631 järgmises sõnastuses:

§ 2631. Laskekõlbmatu relva andmete muutmine

(1) Laskekõlbmatu relva omaniku muutmiseks ning relvaseaduse § 783 lõikes 3 nimetatud kande teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse tegemiseks tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(2) Relvaseaduse § 782 lõikes 4 nimetatud laskekõlbmatu relva kohta teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse kande tegemiseks tasutakse riigilõivu 15 eurot.”;

4) paragrahvi 264 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Relvaseaduse § 35 lõikes 5 sätestatud relvaloa eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. Kui isik ei soorita nimetatud eksamit, tasutakse uue eksami vastuvõtmise eest riigilõivu samas määras.”;

5) paragrahvi 264 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 265 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 265. Relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo eriloa väljastamine

(1) Eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 30 eurot iga relva kohta. Eriloa muutmisel või pikendamisel tasutakse riigilõivu 30 eurot. Kui eriloa muutmisel sisse- või väljaveetavate relvade arv suureneb, tasutakse lisaks riigilõivu 30 eurot iga lisandunud relva kohta.

(2) Eriloa väljastamise, muutmise ja pikendamise eest tulirelva oluliste osade ja laskemoona Eestisse sisseveoks tasutakse riigilõivu 30 eurot.”.

 

§ 5. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) strateegilise kauba vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenus või tehing, kui keeld on sätestatud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis;”;

2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab strateegilise kauba veo või strateegilise kaubaga seotud teenuse või tehingu vaid juhul, kui selleks on väljastatud pädeva asutuse luba, menetleb loataotlust strateegilise kauba komisjon.”;

3) paragrahvi 6 lõikest 10 jäetakse välja sõnad ”kauba veoks ja teenuse osutamiseks”.

 

§ 6. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 701 asendatakse läbivalt sõna ”vangla” sõnaga ”vanglateenistuse”;

2) paragrahvi 701 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoonale kohaldatakse relvaseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud erisusi.”;

3) paragrahvi 71 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Vanglateenistuse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine ja käitlemine”;

4) paragrahvi 71 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Vanglateenistuse erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamise, käitlemise ja üleandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.

 

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 ja § 6 jõustuvad üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 37, 47, 56 ja 57 ning § 2 punktid 2–10 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

 

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json