Sääre looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 01.03.2018 nr 18
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Sääre külas asuv ala, mille nimeks saab Sääre looduskaitseala (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) mere- ja rannikukoosluste elustiku mitmekesisust, pesitsevaid, läbirändavaid ja talvituvaid veelinde ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on karid (1170)3, esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620) ja rannaniidud (1630*);
3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väiketiir (Sterna albifrons) ja väikekoskel (Mergus albellus);
4) kaitsealust linnuliiki tõmmukajakat (Larus fuscus) ja tema elupaiku;
5) linnuliiki hahka (Somateria mollissima) ja tema elupaiku;
6) kaitsealust loomaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on hallhüljes (Halichoerus grypus);
7) kaitsealust taimeliiki harilikku muguljuurt (Herminium monorchis) ja selle kasvukohti.
(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
20.03.2019 10:53
Veaparandus - Parandatud lõike 3 ja 4 number Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Sääre lahe sihtkaitsevöönd;
2) Vesitükimaa sihtkaitsevöönd.
§ 6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Sääre lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on mere- ja rannikukoosluste, pesitsevate, läbirändavate ja talvituvate veelindude kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
(2) Vesitükimaa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on loodusliku arengu kaudu haudelinnustiku ja hallhülge poegimisala kaitse.
§ 7. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul Vesitükimaa sihtkaitsevööndis.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevustel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel.
(3) Kaitseala veealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud:
1) Vesitükimaa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. juulini, kus ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
2) lohesurf Sääre lahe sihtkaitsevööndis 15. aprillist 15. juulini.
(4) Sääre lahe sihtkaitsevööndis on lubatud poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine;
2) telkimine ja lõkketegemine;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4) Sääre lahe sihtkaitsevööndis tee ja tehnovõrgu rajatise ning avalikuks kasutuseks mõeldud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
6) Sääre lahe sihtkaitsevööndis pilliroo ja adru varumine;
7) jahipidamine väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks.
§ 8. Vajalik tegevus
Sääre lahe sihtkaitsevööndis on rannaniidu esinemisalal selle ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik loomade karjatamine.
§ 9. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Vesitükimaa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisel ja teostataval teadustegevusel.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 10. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 12. Kehtetuks tunnistamine
Eesti NSV Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 23. veebruari 1971. a protokolli nr 4 otsused „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala kinnitamisest” ja „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala Vesitükimaa kaitse korraldamise eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” asendatakse Kura kurgu hoiuala kaardid („Kura kurgu 1” kuni „Kura kurgu 6”) käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega 1 kuni 7 ja Vesitükimaa hoiuala kaart („Vesitükimaa”) käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaardiga.
§ 14. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/162 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemusega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 15. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7−25).
2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 23. veebruari 1971. a protokolli nr 4 otsustega „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala kinnitamisest” ja „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala Vesitükimaa kaitse korraldamise eeskiri” nimetatud Vesitükimaa ornitoloogilise kaitseala ning keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määruse nr 78 „Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga põhjal. Osa Sääre looduskaitsealast võeti Kura kurgu hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 17 hõlmab kaitseala Kura kurgu linnuala ja punkti 2 alapunktist 488 Vesitükimaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 1 Sääre looduskaitseala
Lisa 2 Kura kurgu (kaart 1, kaart 2, kaart 3, kaart 4, kaart 5, kaart 6, kaart 7)
Lisa 3 Vesitükimaa