Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.04.2014 otsus nr 404
Maagaasiseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 26.03.2014
§ 1. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„16) gaasi ülekandevõrk on üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks teiste riikide võrkudega või gaasi transiidiks;”;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 17–21 järgmises sõnastuses:
„17) hoidlatevõrgu haldur on isik, kes täidab gaasi hoiustamise ülesannet ja vastutab gaasihoidla nõuetekohase kasutamise eest;
18) veeldatud gaasi terminali haldur on isik, kes täidab gaasi veeldamise, impordi, ümberlaadimise ja taasgaasistamise ülesannet ning vastutab gaasi veeldusjaama nõuetekohase kasutamise eest;
19) vertikaalselt integreeritud ettevõtja on gaasiettevõtja või -ettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju konkurentsiseaduse tähenduses ja kus asjaomase gaasiettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on maagaasi ülekandmine, jaotamine, veeldamine või hoiustamine ning teine ülesanne maagaasi tootmine või müümine;
20) kaitsetu tarbija on kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 1 alusel;
21) jaotusvõrguettevõtja on võrguettevõtja, kes osutab võrguteenust alla 16-baarise töörõhuga võrgus.”;
3) paragrahvi 8 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed asjakohase vormi kohaselt. Andmete esitamise eest lisatasu ei võeta.”;
4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud tarbimisandmete vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;
5) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk peab temaga ühte kontserni kuuluva gaasi tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.”;
6) paragrahvi 9 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Müüdava gaasi kogused väljendatakse paralleelselt kuupmeetrites ja kilovatt-tundides.”;
7) paragrahvi 9 lõiked 3–33 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Gaasiettevõtja esitab tarbijale arve tarbitud maagaasi ja võrguteenuse eest vähemalt ühe korra kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui tarbijaga on kokku lepitud teisiti. Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.
(6) Müüja vahetuse korral esitab müüja tarbijale lõpparve kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist.
(7) Müüjal on õigus küsida võrguettevõtjalt tarbija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku olemasolul tarbija mõõteandmeid. Mõõteandmed esitatakse müüjale lisatasuta.”;
9) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
㤠101. Lepingutingimused
(1) Enne liitumis-, võrgu- või müügilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike teiste variantide kohta.
(2) Kirjalikus või elektroonilises vormis või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis või mõnes muus rangemas vorminõudes sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus ja müügilepingus või nende tüüptingimustes esitatakse järgmised andmed:
1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja nimi, müügilepingu puhul võrguettevõtja või müüja nimi ja äriregistrikood, samuti võrguettevõtja või müüja aadress ja muud kontaktandmed;
2) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatava teenuse kirjeldus ja teenuse osutamise algusaeg või müügilepingu alusel müüdava maagaasi põhinäitajad;
3) võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatava teenuse kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;
5) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;
6) lepingu alusel makstavate tasude ja hooldusteenuste tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;
7) lepingu tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
8) teave tingimuste kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine, kui võrgulepingu, müügilepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei vasta lepingus sätestatud tingimustele;
9) teave kaebuste käsitlemise korra kohta;
10) võrgulepingu ja müügilepingu puhul lepingu kestus koos lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimustega;
11) tarbimismahu mitteteatamisel võrguettevõtjapoolne tarbimismahu prognoosimise kord;
12) teenuse eest tasumise võimalused.
(3) Leping ei tohi sisaldada piiranguid müügilepingu sõlmimisele enam kui ühe müüjaga.
(4) Müüja peab Konkurentsiametiga kooskõlastama kodutarbija gaasi müügilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse muu hulgas:
1) müüja nimi, äriregistri kood ja aadress ning muud kontaktandmed;
2) osutatava teenuse kirjeldus;
3) osutatava teenuse kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
4) kohaldatavatest tasudest tarbija teavitamise kord;
5) lepingu kestus, lepingu pikendamise, muutmise ja lõpetamise tingimused;
6) lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
7) teenuse eest tasumise võimalused.
(5) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimust, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses ja on seega tühine tüüptingimus.
(6) Gaasi müügilepingus tuleb muu hulgas määrata tarne liik.
(7) Kodutarbija gaasi müügileping võib sisaldada ka võrguteenuse osutamise lepingu sätteid, mis käsitlevad müüdava gaasi jaotamiseks vajalikku võrguteenuse osutamist.
(8) Müüja peab võimaldama lõpetada gaasi müügileping seoses müüja vahetamisega kolme nädala jooksul alates tarbija taotluse esitamisest tingimusel, et lõpetatavast lepingust tulenevad kohustused on täidetud.
(9) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale vähemalt 30 päeva enne lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tariifide muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus, selle tegemise alus ja muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatusega ei nõustu.”;
10) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Gaasisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniline süsteem, mille moodustab Eesti territooriumil asuv ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega.”;
11) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Süsteemihaldur käesoleva seaduse tähenduses on võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ja omab või haldab gaasi mõõtesüsteeme riigipiiril.”;
12) paragrahvi 151 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Süsteemihalduri käsutuses peavad olema võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud ressursid, sealhulgas tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtjal teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust anda nõusolek süsteemihalduri iga-aastasele rahastamiskavale ning tütarettevõtja võlgade ülempiirile. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.”;
13) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Süsteemihaldur, kes on ülekandesüsteemi omanik, ja tema tütarettevõtjad ei tohi kasutada ühisteenuseid, välja arvatud haldus- või infotehnoloogiateenuseid.
(6) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja eraldamise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ei tohi gaasi ülekande teenust osutav ettevõtja edastada tema käsutuses olevat ärisaladust tootmise või müügiga tegelevale ettevõtjale ning sellise gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja töötajad ei tohi eraldamise protsessi käigus asuda tööle tootmise või müügiga tegelevasse ettevõtjasse.”;
14) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:
„(7) Süsteemihaldur avalikustab tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajaliku teabe, välja arvatud ärisaladuse.
(8) Süsteemihaldur ei edasta ärisaladust tootmis- ja müügiülesandeid täitvale gaasiettevõtjale.
(9) Süsteemihaldur ei tohi ettevõtja kaudu, kelle üle on süsteemihalduril valitsev mõju konkurentsiseaduse tähenduses, gaasi müümisel ega ostmisel kuritarvitada ärisaladust, mille ta on saanud kolmandalt isikult võrgule juurdepääsu korraldamisel.
(10) Süsteemihaldur tagab koostöös teiste liikmesriikide ülekandesüsteemi halduritega integreeritud süsteemi kaudu võimsuse jaotamise ja võrgu turvalisuse kontrollimise.”;
15) paragrahvi 171 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Gaasiettevõtja, kellele kuulub veeldatud gaasi terminal, määrab veeldatud gaasi terminali halduri. Veeldatud gaasi terminali halduriks võib veeldatud gaasi terminali omanik määrata iseenda või teise ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omanik teavitab Konkurentsiametit terminali halduri määramisest.”;
16) paragrahvi 171 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Terminali haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ärisaladust kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.”;
17) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses:
„§ 172. Hoidlatevõrgu halduri ülesanded
(1) Gaasiettevõtja, kellele kuulub gaasihoidla, määrab hoidlatevõrgu halduri. Hoidlatevõrgu halduriks võib gaasihoidla omanik määrata iseenda või teise ettevõtja. Gaasihoidla omanik teavitab Konkurentsiametit hoidlatevõrgu halduri määramisest.
(2) Hoidlatevõrgu haldur täidab järgmisi ülesandeid:
1) hooldab ja arendab hoidlatevõrku, et täita gaasi hoiustamisteenuse osutamise kohustus;
2) tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
3) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud hoidlahalduri kohustusi;
4) järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;
5) annab süsteemihaldurile, võrguettevõtjatele, teistele hoidlahalduritele ja terminali halduritele vajalikku teavet, et tagada gaasi transport ja hoiustamine kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega;
6) avalikustab tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajaliku teabe, välja arvatud ärisaladuse.
(3) Hoidlatevõrgu haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saadud ärisaladust kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(4) Hoidlatevõrgu haldur kooskõlastab hoidla kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.
(5) Hoidla tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamisel konsulteerib Konkurentsiamet võrgu kasutajatega.
(6) Hoidla kasutamise tariifid kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
(7) Hoidla kasutamise tüüptingimused ja tariifid avalikustatakse hoidlatevõrgu halduri veebilehel.”;
18) paragrahvi 182 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Konkurentsiamet võib anda riigipiiri ületavale uuele ühendusele, sealhulgas olemasoleva ühenduse võimsuse või selle osa olulisele suurendamisele, veeldatud gaasi terminalile ja gaasihoidlale, taotluse alusel kolmanda osapoole juurdepääsu tähtajalise erandi, mille korral võib gaasiettevõtja või terminali halduri suhtes jätta kohaldamata käesoleva seaduse §-des 18, 23, 232, 291, 293 ja 294 ning § 37 lõike 3 punktis 20 sätestatu.”;
19) paragrahvi 182 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Konkurentsiamet edastab eranditaotluse ja eranditaotluse alusel tehtud otsuse koopiad Euroopa Komisjonile vahetult pärast taotluse saabumist ja otsuse tegemist. Otsus avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.
(6) Konkurentsiamet täidab Euroopa Komisjoni otsuse erandiotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teavitab uue otsuse tegemisest Euroopa Komisjoni.”;
20) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
„(3) Tähtajalise erandi tegemisel kaalutakse iga juhtumi korral eraldi, kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja ühendusele mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise osas täiendavad tingimused. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse arvesse eelkõige ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid gaasituru tingimusi.
(4) Kui käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud ühendus asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, võib Konkurentsiamet kahe kuu jooksul alates asjakohase liikmesriigi reguleerivalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eranditaotluse saamisest edastada asjakohase liikmesriigi reguleerivale asutusele oma nõuandva arvamuse.
(5) Konkurentsiamet teavitab kuue kuu jooksul alates kuupäevast, millal saadi eranditaotlus viimaselt asjakohaselt reguleerivalt asutuselt, eranditaotluse osas kokkuleppele jõudmise otsusest energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametit. Põhjendatud vajaduse korral võib Konkurentsiamet nõuda energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametilt teatamise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.
(6) Konkurentsiamet ei tee käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud otsust enne, kui erandi taotleja on selgitanud välja uue ühenduse, märkimisväärselt suurendatud võimsuse või selle osa kasutajate võimaliku huvi.”;
21) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast konsulteerimist turuosalistega koostab süsteemihaldur võrgu kümneaastase arengukava (edaspidi võrgu arengukava) ja esitab selle Konkurentsiametile.”;
22) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:
„(151) Võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Võrguettevõtja muudab Konkurentsiameti põhjendatud ettepanekul nimetatud tingimusi ja metoodikat.”;
23) paragrahvi 26 lõikes 31 asendatakse arv „45” arvuga „90”;
24) paragrahvi 263 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava ning edastab selle Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks.”;
25) paragrahvi 263 lõikes 3 ja § 37 lõikes 2 asendatakse sõna „äriteave” sõnaga „ärisaladus” vastavas käändes;
26) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) veeldatud gaasi terminali haldamine;
6) gaasi hoiustamisteenuse osutamine.”;
27) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Veeldatud gaasi terminali haldamisteenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 128 000 eurot.
(5) Gaasi hoiustamisteenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 128 000 eurot.”;
28) paragrahvi 291 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei või omada valitsevat mõju gaasi ega elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. Gaasi tootva või müüva ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei või omada valitsevat mõju gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja või süsteemihalduri ega elektrisüsteemi põhivõrguettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.”;
29) paragrahvi 291 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 291 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Tootmise või müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja üle selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kes kohaldab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja suhtes omandilise eristamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muud õigused tähendavad eelkõige hääleõigust, õigust määrata ettevõtja nõukogu või juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid ning aktsiate või osade enamuse omamist või muu vara olulise osa kasutamist või käsutamist.”;
31) paragrahvi 291 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Isik, kes määrab ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu, juhatuse või ettevõtja seadusjärgselt esindava organi liikmeid, ei või omada valitsevat mõju gaasi või elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.”;
32) paragrahvi 293 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et ettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele.”;
33) paragrahvi 294 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Konkurentsiamet esitab enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamist taotluse Euroopa Komisjonile, et saada arvamus, kas ettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele ning kas ta seab ohtu Euroopa Liidu varustuskindluse gaasiga.”;
34) seadust täiendatakse §-dega 295 ja 296 järgmises sõnastuses:
„§ 295. Jaotusvõrguettevõtja juhtimise eraldamine
(1) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige ei tohi samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka selle gaasiettevõtja kohta, kes jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni ei kuulu, kuid kellel on jaotusvõrguettevõtja üle või kelle üle on jaotusvõrguettevõtjal muul viisil valitsev mõju konkurentsiseaduse tähenduses.
(3) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikmele makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei tohi sõltuda teise gaasiettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle gaasiettevõtja üle valitsev mõju.
(4) Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud ressursid, sealhulgas tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtjal teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust anda nõusolek jaotusvõrguettevõtja iga-aastasele rahastamiskavale ning tütarettevõtja võlgade ülempiirile. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.
(5) Jaotusvõrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles sätestatakse meetmed teiste gaasiettevõtjate ja tarbijate võrdseks kohtlemiseks ning selle eesmärgi saavutamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Jaotusvõrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile ning avaldab selle oma veebilehel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kava koostab, selle täitmist kontrollib ning täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande koostab jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise gaasiettevõtja andmetele.
(7) Vertikaalselt integreeritud ettevõtja osana tegutsev jaotusvõrguettevõtja ei tohi olla sama isik, kes osutab teenust, mis ei ole seotud jaotusteenusega.
§ 296. Hoidlatevõrgu halduri juhtimise eraldamine
(1) Hoidlatevõrgu juhtimise eest vastutav isik ei tohi samal ajal olla teise gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil vastutada teise gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
(2) Hoidlatevõrgu halduri juhatuse liikmele makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei tohi sõltuda teise gaasiettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle gaasiettevõtja üle valitsev mõju.
(3) Hoidlatevõrgu halduri käsutuses peavad olema võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud ressursid, sealhulgas tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtjal teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust anda nõusolek hoidlatevõrgu halduri iga-aastasele rahastamiskavale ning tütarettevõtja võlgade ülempiirile. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.
(4) Hoidlatevõrgu haldur töötab välja ja viib ellu kava, milles sätestatakse meetmed teiste gaasiettevõtjate ja tarbijate võrdseks kohtlemiseks ning selle eesmärgi saavutamiseks hoidlatevõrgu töötajatele pandavad kohustused. Hoidlatevõrgu haldur esitab kava täitmise aastaaruande Konkurentsiametile, kes selle avaldab.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kava koostab, selle täitmist kontrollib ning täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande koostab hoidlatevõrgu halduri juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele hoidlatevõrgu halduri ja temaga ühte kontserni kuuluva teise gaasiettevõtja andmetele.
(6) Vertikaalselt integreeritud ettevõtja osana tegutsev hoidlatevõrgu haldur ei tohi olla sama isik, kes osutab teenust, mis ei ole seotud hoiustamisega.”;
35) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus, kui ülekandeteenust osutav ettevõtja moodustab ühisettevõtte teises liikmesriigis ülekandevõrku omava ja süsteemihaldurina tegutseva ettevõtjaga või ettevõtjaga, kes on teises liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), artikli 14 alusel tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu võrguettevõtja sama direktiivi IV peatüki tähenduses.”;
36) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõna „säilimiseks” sõnaga „säilitamiseks”;
37) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) esitab liikmesriikide asjaomastele asutustele, energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametile ja Euroopa Komisjonile kord aastas aruande oma tegevuse, ülesannete täitmise ja saavutatud tulemuste kohta ning avaldab aruande oma veebilehel;”;
38) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„22) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010 nimetatud pädevale asutusele pandud kohustusi;”;
39) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktidega 24–28 järgmises sõnastuses:
„24) täidab ja rakendab energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti ja Euroopa Komisjoni kõiki asjakohaseid õiguslikult siduvaid otsuseid;
25) avaldab vähemalt kord aastas soovitusi müüdava gaasi hinnakujunduse kohta;
26) jälgib gaasi hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse nõuete täitmist turuosaliste poolt;
27) esitab vajaduse korral ettepaneku süsteemihalduri ülekoormusega tegelemise ja võimsuse jaotamise metoodika muutmiseks;
28) tagab juurdepääsu tarbijate tarbimisandmetele.”;
40) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Konkurentsiamet võib kehtestada gaasi ajutise ülekande- või jaotamishinna ning hoidla ja terminali kasutamise hinna kõige kauem kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind või hoidla ja terminali kasutamishind ei ole põhjendatud või hinda ei ole määratud ning gaasiettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutusi. Enam teenitud tulu, mida gaasiettevõtja põhjendamata ülekande- või jaotamishinna kasutamise ajal teenis, arvestatakse võrguteenuste hindade kooskõlastamisel müügitulust maha.
(32) Konkurentsiamet avaldab turuosalise põhjendatud nõudmisel käesoleva seaduse § 8 lõikes 42 nimetatud andmed ulatuses, mis ei sisalda ärisaladust.”;
41) paragrahvi 37 lõike 4 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
42) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 372 järgmises sõnastuses:
„§ 372. Gaasi hulgimüügituru terviklikkus ja läbipaistvus
(1) Hulgimüügitoodetega kauplemisega seotud turuosalised järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) sätestatud nõudeid.
(2) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga.”;
43) paragrahvi 372 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 9 lõikes 2 nimetatud energia hulgimüügituru turuosaliste ja toimingute andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;
44) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb Konkurentsiamet ettekirjutuse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) isik, kellele ettekirjutus on tehtud;
2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva asjaolu kohta, õigusrikkumise lõpetamise nõue ning vajaduse korral õigusrikkumisega seotud tegevuse osalise või täieliku peatamise nõue;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimalusele, kohale, korrale ja tähtajale;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja allkiri.
(4) Teave ettekirjutuse kohta kantakse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
(5) Ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral on Konkurentsiametil õigus teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse korduv täitmata jätmine ning mis on ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse sisu;
3) otsuse alus;
4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse andmed kantakse registrisse viivitamata selle vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis selle jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse tegemist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunnivahendit. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.”;
45) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 442 järgmises sõnastuses:
„§ 442. Energia hulgimüügituru tingimuste rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklites 3–5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”.
§ 2. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 43 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter