Teksti suurus:

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 26.04.2019, 7

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 04.04.2019 nr 24
RT I, 09.04.2019, 6
jõustumine 12.04.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.04.2019RT I, 26.04.2019, 629.04.2019

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses” tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Toetust antakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 31 alusel kinnitatud konkurentsivõime kavas ja selle tegevuskavas aastateks 2018–2020 nimetatud valitsuse poliitika põhisuuna „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine” meetmele „Energiasäästu investeeringute paketi elluviimine korterelamute rekonstrueerimiseks”.

 (3) Toetust antakse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks korterelamus, mis on ehitatud ja kasutusse võetud enne 1993. aastat ning milles on korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

 (4) Toetust ei anta korterelamu osas, mille rekonstrueerimiseks on eraldatud § 36 lõikes 2 nimetatud määruse või majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määruse nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord” alusel korterelamute rekonstrueerimise 25-protsendise, 35-protsendise või 40-protsendise osakaaluga toetust.

§ 2. Toetuse andmise eesmärgid ja väljundnäitajad

 (1) Toetuse andmise eesmärgid on:
 1) elamusektori kaasajastamine;
 2) avaliku ruumi ja elukeskkonna parendamine;
 3) korterelamute ohutuse tagamine;
 4) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
 5) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
 6) kodumajapidamiste energiakulude vähendamine;
 7) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.

 (2) Määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisesse:
 1) paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv;
 2) rekonstrueeritud hoonete pindala;
 3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas.

§ 3. Meetme rakendusüksus ja –asutus

 (1) Rakendusüksus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Sihtasutus KredEx.

 (2) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 4. Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis;
 2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta;
 3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
 4) korterelamu – elamu, milles on kolm või enam korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis ja milles ei pea olema moodustatud korteriomandeid;
 5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
 6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
 7) projekt – omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 8) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele;
 9) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele;
 10) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
 11) rekonstrueerimistööd – § 8 lõike 1 punktides 1–13 nimetatud tööd;
 12) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse väljastatav laen;
 13) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele.

§ 5. Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

§ 6. Puhastulu arvestamine

  Tulu teenivale projektile, mille puhul projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist on üle 1 000 000 euro, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõigetes 1–5 sätestatut ning puhastulu määratakse diskonteeritud puhastulu meetodil.

§ 7. Riigiabi

 (1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) sätestatud tingimusi.

 (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) (edaspidi komisjoni määrus (EL) nr 360/2012) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 

§ 8. Toetatavad tegevused

 (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
 1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega kaasnevad tööd;
 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd;
 4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;
 5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
 6) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd;
 7) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd;
 8) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd;
 9) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine;
 10) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning sellega kaasnevad tööd;
 11) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd;
 12) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine;
 13) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd;
 14) punktides 1–13 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
 15) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 10 lõikele 3;
 16) omanikujärelevalve teostamine.

 (2) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel.

 (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 9. Abikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõikes 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning määruse tingimustele.

 (2) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. aastal.

 (3) Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik.

 (4) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga.

 (5) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 12 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.

§ 10. Tehniline konsultant

 (1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust.

 (2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda füüsiline isik, kes on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
 1) vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena;
 2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid” diplom või akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis;
 3) ehitiste energiatõhususe kutseala kutse energiaaudiitor, tase 6;
 4) ehitiste energiatõhususe kutseala kutse diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7, välja arvatud osakutse energiakasutuse modelleerija;
 5) ehitiste energiatõhususe kutseala kutse volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8;
 6) kinnisvarateenuste kutseala kutse korteriühistu juht, tase 4;
 7) kinnisvarateenuste kutseala kutse kinnisvara haldur, tase 4 või 5;
 8) kinnisvarateenuste kutseala kutse kinnisvara haldusjuht, tase 6.

 (3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushangete korraldamine ja rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 9 lõikes 3 nimetatud pädev isik.

 (4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks hinnapakkumisi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse hinnapakkumisi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus.

 (5) Rakendusüksus avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest.

 (6) Rakendusüksusel on õigus tehniline konsultant lõikes 5 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõikes 3 sätestatule või esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas. Nimekirjast eemaldatud tehnilise konsultandi teenuse osutamise lepingust tulenev kulu on abikõlblik, kui vastav leping on sõlmitud taotleja ja tehnilise konsultandi vahel enne isiku nimekirjast eemaldamist.

§ 11. Mitteabikõlblikud kulud

  Abikõlblik ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
 1) lisakorruse ehitamise, pööningu- või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu;
 2) käesoleva määruse § 33 lõike 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu.

§ 12. Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni 24 kuu pikkune ajavahemik meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad.

 (2) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014. aastal ja lõpeb 31. augustil 2023. aastal.

 (3) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 8 lõike 1 punktides 14 ja 15 sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva.

 (4) Lõikes 3 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.

 (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et abikõlblikkuse periood ei ületa 42 kuud ning projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2023. aastal.

§ 13. Toetuse osakaal

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 14 lõikes 1 nimetatud juhul on:
 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
 2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m², ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
 4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 18 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
 5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 18 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta §-s 15 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvis 15 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks.

 (3) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest:
 1) ehitusprojekti koostamise kulu;
 2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu;
 3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu.

§ 14. Toetusega saavutatav tulemus

 (1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena:
 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K);
 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled, kusjuures soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K);
 7) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K);
 8) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
 9) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
 10) tagama korterite pideva ventilatsiooni.

 (2) Lõikes 1 sätestatud juhul peab toetuse saaja tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise:
 1) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
 2) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s ja pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
 3) kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse punktis 2 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega;
 4) punktis 3 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest;
 5) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
 6) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid.

 (3) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
 1) a – aasta;
 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
 3) h – tund;
 4) K – kelvin;
 5) kWh – kilovatt-tund;
 6) l – liiter;
 7) W – vatt;
 8) m – meeter;
 9) m² – ruutmeeter;
 10) s – sekund.

§ 15. Toetusega saavutatava tulemuse erisus

  Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 8 või 9 või lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 16. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine

  Paragrahvi 14 lõikes 1 ja §-s 15 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tuleb tagada toetuse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
 2) § 14 lõikes 1 toodud akna ja välisseina külmasilla arvutusliku joonsoojusläbivuse nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud;
 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu.

§ 17. Toetuse piirsumma

 (1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot projekti kohta.

 (2) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetusi.

 (3) Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise projektidele eraldatakse toetuseks taotluste rahastamise iga-aastasest eelarvest kuni 30 protsenti.

§ 18. Rekonstrueerimise erisused

 (1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused:
 1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
 2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.

 (2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 14 lõike 1 punktis 1 ja §-s 15 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.

 (3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 13 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.

 (4) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 19. Toetuse taotlemine

 (1) Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni taotluste rahastamise eelarve ammendumiseni.

 (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

 (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.

 (4) Rakendusüksuse juht kinnitab vastava aasta taotluste rahastamise eelarve enne taotluste vastuvõtmisega alustamist kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

 (5) Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt rakendusüksuse kodulehel kirjeldatud viisil.

§ 20. Nõuded taotlejale

 (1) Toetust võib taotleda:
 1) korteriühistu esindusõiguslik isik;
 2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

 (2) Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt 5 erineva füüsilise isiku omandis.

 (3) Kui korterelamus on kuni 5 korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus.

 (4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik eluruumid olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

 (5) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele.

 (6) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot.

§ 21. Taotleja ja toetuse saaja kohustused

 (1) Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatule kohustatud:
 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 2) saama rekonstrueerimise investeeringute katmiseks sihtotstarbelist laenu väljastavast krediidi- või finantseerimisasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut;
 3) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kes vastab §-s 10 sätestatud tingimustele ning kellega peab leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks, kui § 10 lõikest 1 ei tulene teisiti;
 4) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering;
 5) võtma projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel hinnapakkumised vastavalt §-s 29 sätestatule.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud:
 1) teostama rekonstrueerimistööde jaoks pakkumiste võtmise menetluse läbi riigihangete registri vastavalt §-s 28 sätestatule;
 2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele;
 3) sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva;
 4) sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva;
 5) tagama taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest kõrvaltingimuse täitmise vastavalt § 25 lõikele 4;
 6) võtma omanikujärelevalve ja tehnosüsteemide hoolduse teenuse tellimisel hinnapakkumised vastavalt §-s 29 sätestatule.

§ 22. Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa § 13 lõikes 1 või 2 sätestatud toetuse osakaalu ega § 17 lõikes 1 sätestatud piirsummat;
 2) kõik projekti elluviimisega seonduvad abikõlblikud kulud peavad olema esitatud rakendusüksuse kinnitatud vormil.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente:
 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
 3) korterelamu ehitisregistri kood;
 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
 6) taotletav toetuse osakaal;
 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest meetmest või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt;
 9) hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a;
 10) põhiprojekt ja energiatõhususe tõendamise energiaarvutus rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena;
 11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
 12) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
 13) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
 14) tehnilise konsultandiga sõlmitud leping rekonstrueerimistööde juhtimiseks;
 15) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri taotluse esitamise kuupäeva seisuga;
 16) § 21 lõike 1 punktis 5 nimetatud hinnapakkumised;
 17) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega.

 (3) Toetuse abil finantseeritavad rekonstrueerimistööd peavad olema ehitusprojektis kirjeldatud ja kuuluma toetatavate rekonstrueerimistööde hulka.

 (4) Ehitusprojekti muudatus tuleb rakendusüksusega kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 23. Taotluse menetlemine

 (1) Rakendusüksus teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
 1) taotluse registreerimine;
 2) taotluse läbivaatamine;
 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
 5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta;
 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
 7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine;
 8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.

 (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende vastuvõtmise järjekorras.

 (3) Rakendusüksus korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi koostamise alustamise 10 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest.

 (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.

 (5) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.

 (6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

 (7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust.

 (8) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahaline rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahaline rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis.

 (9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi teostamise ajaks.

§ 24. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika

  Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

§ 25. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine

 (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab rakendusüksus taotluse kõrvaltingimusega.

 (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ka juhul, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.

 (3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamise kõikide järgmiste tingimuste saabumisel:
 1) põhiprojekti ekspertiis kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust;
 2) pärast punktis 1 nimetatud kinnitust teostatakse rekonstrueerimistöödele pakkumiste võtmine läbi riigihangete registri vastavalt §-le 28;
 3) taotleja on saanud renoveerimislaenu väljastavast krediidi- või finantseerimisasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks summas, mida toetatavate tegevuste elluviimiseks antav toetus ei kata või tõendanud nimetatud summas omafinantseeringu olemasolu.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmise tõendamiseks kuni 12-kuune tähtaeg. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.

 (5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamisel tekib toetuse saajal õigus toetuse maksele pärast kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde vastava kinnituse.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) toetuse osakaal ja summa;
 2) kõrvaltingimus;
 3) toetuse maksmise eeldatav ajakava;
 4) § 13 lõikes 3 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast elluviimist vastavalt § 14 lõikele 1 ja §-le 15.

 (7) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

 (8) Taotluse rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte 10 tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.

§ 26. Taotluse rahuldamata jätmine

 (1) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 2.

 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 25 lõikes 8 sätestatud korras.

§ 27. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 12 kehtestatud tingimustel ja korras.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata.

 (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.

 (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja rakendusüksust kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe kuu jooksul.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

 (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

 (8) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

§ 28. Rekonstrueerimistööde hanked

  Rekonstrueerimistööde tellimisel viib toetuse saaja hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris. Hanke läbiviimisel lähtutakse riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendmaterjalist.

§ 29. Projekteerimistööde ja teenuste hanked

 (1) Projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi, omanikujärelevalve ning tehnosüsteemide hoolduse teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja hinnapakkumus.

 (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks.

 (3) Pakkumused peavad olema läbipaistvad, võrreldavad ja kontrollitavad.

 (4) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.

 (5) Kui hinnapakkumiste võtjal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kolme pakkumust, tuleb sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada rakendusüksusele.

 (6) Väljavalitud hinnapakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

 (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning hinnapakkumiste võtmisega seotud teabevahetus toimub elektrooniliselt.

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 

§ 30. Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2.

 (3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust.

 (4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud:
 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides;
 2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud;
 3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit;
 4) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
 5) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.

 (5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
 1) esitatud arve ja selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.

 (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule.

 (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates maksetaotluse saamisest.

 (8) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. Rakendusüksus teeb lõppmakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja maksetaotluse esitamist.

 (9) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab rakendusüksus toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib rakendusüksus kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.

§ 31. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 30.

 (2) Rakendusüksus võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud.

 (3) Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi.

§ 32. Aruannete esitamise tähtajad ja kord

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitule rakendusüksuse kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist.

 (2) Kinnitatud lõpparuande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri.

 (3) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
 2) andmed toetuse maksete kohta;
 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (4) Toetuse saaja on kohustatud esitama projekti lõppemisele ülejärgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise pärast projekti elluviimist rakendusüksuse poolt sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid 

§ 33. Toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saaja õigused on:
 1) saada rakendusüksuselt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega;
 2) esitada oma seisukohad vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 23 sätestatule.

 (2) Toetuse saaja kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatule on:
 1) viia läbi hange vastavalt käesoleva määruse §-dele 28 ja 29;
 2) võimaldada rakendusüksuse volitatud isikul viia läbi rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teostamise kontrollimiseks paikvaatlust;
 3) kasutada projekti elluviimise tulemusena rekonstrueeritud hoonet korterelamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu.

 (3) Kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele.

§ 34. Rakendusüksuse ülesanded

  Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) õigus teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2;
 2) õigus kooskõlastada rakendusasutusega ja kinnitada vastava aasta taotluste rahastamise eelarve;
 3) kohustus säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid 10 aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi.

§ 35. Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2 ning ühendmääruse §-dele 21–23.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 24 sätestatule.

 (3) Viivist kohaldatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 36. Määruse rakendamine

 (1) Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatud projekteerimist teostava isiku kutse- või pädevuse tõendamise nõue rakendub ehitusprojekti koostajale ehitusprojekti osas, mis koostatakse pärast määruse jõustumist.

 (11) Enne 2021. aasta 1. jaanuari esitatud taotluste projekteerimistööde ja tehnilise konsultandi teenuse tellimiseks vajalikud hinnapakkumised, mis on võetud enne käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015. a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“ § 25 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
[RT I, 26.04.2019, 6 - jõust. 29.04.2019]

 (2) Enne 2017. aasta 23. septembrit esitatud taotlused menetletakse lõpuni ja rahuldatud taotluste alusel elluviidavad projektid lõpetatakse majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015. a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused” alusel.

§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json