Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus terviktekst laevandus avaldamine avaldatud 2003-09-29 RTL 2003-10-10 106 1623 628800 2003-10-13 233 RT I 2024-04-09+03:00 2024 5 109042024005 2024-04-12 2025-06-15+03:00 2024-04-04 maarus_1_10.02.2010.xsd 109042024005 16 2025-06-12 Maret Mauer 156777 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 2 2015-11-13 Imre Sobnin Laevade ohutusnõuded RT I 2022-05-24 1 124052022001 2022-05-27 2015-11-13 RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2022-05-18 RT I 2022-05-24 1 124052022001 2022-05-27 ; määruses on läbivalt asendatud sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes 2024-04-03 RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 Määrus kehtestatakse « » § 19 lõike 5 alusel. RT I 2022-05-24 1 124052022001 2022-05-27 1 ÜLDSÄTTED 1 Kohaldamisala RT I 2022-05-24 1 124052022001 2022-05-27 1 Määrust kohaldatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laevadele (edaspidi laevad). RT I 2022-05-24 1 124052022001 2022-05-27 2 Juhul kui laevale rakenduvad rahvusvahelised konventsioonid, rakendatakse nende konventsioonide nõudeid. RT I 2022-05-24 1 124052022001 2022-05-27 3 Kalalaevale pikkusega 24 m ja enam väljastatakse Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29) lisa V kohased tunnistused. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 4 Kohaliku rannasõidu reisilaevadele pikkusega 24 m ja enam rakendatakse käesoleva määruse nõudeid majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruses nr 30 „Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistusele kantavate andmete loetelu” sätestatud erisustega. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 5 Transpordiamet võib laeva omaniku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel teha erandi ja vabastada laeva käesoleva määruse mis tahes ohutusnõude täitmisest meresõiduohutuse seadusest tuleneval alusel, kui on tagatud laeva ohutus. Vabastust ei anta, kui sellega rikutakse võetud rahvusvahelisi kohustusi. Transpordiameti antud vabastus kehtib laeva järgmise täisülevaatuseni. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 Teisaldatavale ujuvvahendile või -dokile, mis on meresõidul mehitamata ja pukseeritav ning millel puudub mehaaniline jõuseade, kohalduvad ainult §-s 31, § 35 lõikes 9 ja lõike 10 punktis 4, § 36 lõigetes 4 ja 7, § 37 lõigetes 2, 4 ja 5, § 38 lõikes 1 ning §-des 75–764 sätestatud nõuded. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 7 Kui lõikes 6 sätestatud teisaldataval ujuvvahendil või -dokil on eluruum, mis on mehitatud sadamas või ankrualal olles, või elektriseadmed valgustuseks või pumba käivitamiseks, kohalduvad lisaks lõikes 6 sätestatud nõuetele peatükkides 4 ja 5 ning ankrualas olles ka peatükkides 2 ja 10 ning §-des 40–42 sätestatud nõuded. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Mõisted Käesoleva määruse tähenduses on: 1 kaubalaev – laev, mis ei ole reisi- ega kalalaev; 2 tanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud kergesti süttiva vedellasti veoks mahtlastina; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 3 kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu mere elusvaru kaubanduslikuks püügiks; 4 eriotstarbeline laev – kaubalaev, millel on lisaks laevaperele laevas teadus- või muu tööga tegelev eripersonal; 5 ehitamise kuupäev – kui ei ole märgitud teisiti, on kuupäev, millal on pandud laeva kiil või algab antud laevale eriomaste konstruktsioonide kokkupanek või laev on sellises ehitusjärgus, millal laeva mass on vähemalt 50 tonni või 1% laeva ehitusjärgsest massist (vastavalt milline arv on väiksem); RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 uus laev – laev, mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse pärast käesoleva määruse jõustumist; 7 olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev; 8 kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 9 kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 10 side «sild–sild» – meresõiduohutuse raadioside laevade vahel kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine; 11 pidev vaht – raadiovaht, mis ei tohi katkeda, välja arvatud lühikesed intervallid, kui raadiovastuvõtt on häiritud või blokeeritud oma side või perioodilise tehnilise hoolduse või kontrolli tõttu; 12 kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 13 tavaraadioside – ametliku ja eraraadiokorrespondentsi edastamine, välja arvatud raadio teel edastatavad häda-, kiir- ja ohutusteated; 14 meresõiduohutusalane informatsioon – laevadele edastatavad navigatsioonilised või meteoroloogilised hoiatused, ilmateated ja muud meresõiduohutust puudutavad teated; 15 polaarorbiitidel asuv satelliitsüsteem – satelliitide süsteem, mis võtab vastu ja kannab üle õnnetuskoha määramise raadiopoi signaali, millega saab edastada hädahäiret sagedusribas 406 MHz ning kindlustada selle asukoha määramise; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 16 raadioeeskiri – Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendav raadioeeskiri; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 17 mereala A1 – mereala, kus raadiotelefoniside tagatakse vähemalt ühe ülikõrgsagedusega (mereside sagedusribas 156–174 MHz) kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse digitaal-selektiivse väljakutsetehnikaga, milles kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile, ning mis vastab Rahvusvahelise Raadio Konsultatiivkomitee (International Radio Consultative Committee, lühendatult CCIR) soovitustele (edaspidi CCIR-i soovitus) hädahäire edastamise võimalusega; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 18 mereala A2 – mereala, väljaspool mereala A1, kus raadiotelefoniside tagatakse vähemalt ühe MF kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse DSC hädahäire edastamise võimalusega; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 19 mereala A3 – mereala, mis on väljaspool merealasid A1 ja A2 ja kus side tagatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenusega koos pideva hädahäire edastamise võimalusega; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 20 mereala A4 – ülejäänud ala väljaspool alasid A1, A2 ja A3; 21 avalike teadete süsteem – reisijatele ja/või laevaperele valjuhääldiga avalike teadete edastamiseks kasutatavate seadmete komplekt. 3 Lühendid Käesolevas määruses on kasutatud järgmisi lühendeid: 1 AIS (Automatic Identification System) – automaatne identifitseerimise süsteem; 1 1) ]]> AIS-SART (AIS Search and Rescue Transmitter) – AIS-sagedustel töötav otsingute ja päästmise saatja; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2 kehtetu – RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2 1) ]]> BCH (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) - ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 3 COLREG (Convention on the International Regulation for Prevention Collisions at Sea, 1972) – «Konventsioon rahvusvahelistest eeskirjadest laevade kokkupõrgete vältimise kohta merel, 1972»; 4 DSC (Digital Selective Call) – digitaal-selektiivne väljakutse – tehnika, kus kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile ning vastab Rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele; 5 ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) – elektronkaartide kuvamis- ja infosüsteem; 6 EGC (Enhanced Group Call) – laiendatud grupiväljakutse; 7 EPIRB (Emergency Position Indicating Radio Beacon) – õnnetuskoha määramise raadiopoi; 7 1) ]]> GC koodeks (Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) - veeldatud gaasi vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 8 GMDSS (Global Maritime Distress and Safety System) – merehäda ja -ohutuse ülemaailmne süsteem; 9 GPS (Global Positioning System) – globaalne kohamääramise süsteem; 10 HF (High Frequency) – lühilaine (4–27,5 MHz); 10 1) ]]> IAMSAR (International Aeronautical and Maritime Search and Rescue Manual) – rahvusvahelise lennu- ja mereotsingu ja -pääste käsiraamat; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 10 2) ]]> IBC koodeks (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) – ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 10 3) ]]> IGC koodeks (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk) – rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 11 IMO (International Maritime Organization) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; 12 INMARSAT (International Mobile Satellite Organization) – Rahvusvaheline mobiilsatelliitside organisatsioon; 13 LSA (Life-Saving Appliance (code)) – SOLAS konventsiooni «Päästevahendite koodeks»; 14 MARPOL (International Convention for the Prevention of Pollution from Ships, 1973 and its Protocol of 1978) – «Rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt» ja selle 1978. a protokoll; 15 MF (Medium Frequency) – vahelaine (1605–4000 kHz); 16 NAVTEX (Broadcast and Automatic Reception of MSI by means of narrow band direct printing) – meresõiduohutusalase informatsiooni edastamise ja automaatse vastuvõtu süsteem, mis kasutab kitsaribalist tähttrükkimise meetodit; 17 SART (Search and Rescue Transponder) – otsingute ja päästmise raadiolokatsiooni majakas (transponder); 18 SOLAS (International Convention of Safety of Life at Sea, 1974 and its Protocol of 1988) – 1974. a «Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel» ja selle 1978. a protokoll (RT II 2001, 22, 117) ja 1988. a protokoll (RT II 2003, 19, 97); 19 STCW (International Standards for Training, Certificating and Watchkeeping Convention 1978 and its Amendments 1995) – 1978. a «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon» (RT II 1995, 28, 126) ja selle 1995. a täiendus; 20 VDR (Voyage data recorder) – reisiinfo salvesti; 21 VHF (Very High Frequency) – ultralühilaine (mereside sagedusribas 156–174 MHz). 3 1. ]]> Laeva projekteerimine, ehitamine, ümberehitamine, seadistamine ja ümberseadistamine 1 Täiendavalt käesoleva määrus nõuetele peab laev vastama laeva projekteerimisel, ehitamisel, ümberehitamisel, seadistamisel ja ümberseadistamisel kehtinud nõuetele. 2 Transpordiametiga kooskõlastatakse viimase järelevalve all oleva laeva ümberehitamine ja ümberseadistamine enne nimetatud töödega alustamist. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 4 Laevade jaotamine sõidupiirkonna järgi klassideks Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 5 Olemasolev laev Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 Nõuded seadmetele ja ohutusvarustusele Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 1. ]]> Laeva töökeel Laeva töökeele kohta tehakse sissekanne laeva logiraamatusse. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 RAADIOSEADMED 7 Raadioseadmete funktsionaalsed nõuded RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 Merel oleval laeval peab olema tagatud: RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 välja arvatud § 10 tabeli punktides 1, 3, 4 ja 10 nimetatud juhtudel, hädahäire edastamine suunal „laev–kallas“ vähemalt kahe erineva ja üksteisest sõltumatu seadmega, millest kumbki kasutab erinevat raadiosideviisi; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 hädahäire vastuvõtt suunal «kallas–laev»; 3 hädahäire edastamine ja vastuvõtt suunal «laev–laev»; 4 teadete edastamine ja vastuvõtt otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimiseks; 5 teadete edastamine ja vastuvõtt õnnetuskohas; 6 asukoha kindlaksmääramise signaalide edastamine ja vastuvõtt kooskõlas § 19 lõikega 6; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 7 meresõiduohutusalase informatsiooni edastamine ja vastuvõtt (vajaduse korral vastuvõtt ka sadamas); 8 tavaraadioside kaldasidesüsteemide või -võrkudega kooskõlas § 15 lõikega 8; 9 side suunal «sild – sild». 2 Käesoleva peatüki sätted ei välista muude sidevahendite kasutamist hädaolukorras endale tähelepanu juhtimiseks, oma asukohast teavitamiseks ja abi kutsumiseks. 8 Raadioseadmete paigaldus 1 Laev peab olema varustatud raadioseadmetega, mis tagavad kogu reisi vältel §-s 7 loetletud funktsionaalsete nõuete täitmise ning vastama §-s 9 esitatud üldnõuetele sõltuvalt sõidupiirkonnast (merealad A1–A4). 2 Iga raadioseade peab: 1 olema paigaldatud nii, et mehhaanilised, elektrilised ja muud kahjulikud mõjud ei segaks raadioseadme kasutamist ning oleks tagatud elektromagneetiline sobivus ja välistatud raadioseadmete ning muude seadmete ja süsteemide vastastikune kahjulik mõju; 2 olema paigaldatud nii, et tagatakse suurim ohutuse tase ja töökindlus; 3 olema kaitstud vee, temperatuuri kõikumiste ning ebasoodsate keskkonnatingimuste eest; 4 omama alalist töökindlat alalisvoolu valgusallikat, mis tagab raadioseadme juhtpaneeli küllaldase valgustuse, olles sõltumatu laeva pea- ja avariielektrienergiaallikatest; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 5 omama selgelt nähtavat laeva raadioseadme kutsungit, tunnusnumbrit ning muid raadioseadmete kasutamiseks vajalikke koode. 3 Meresõiduohutuse tagamiseks määratud VHF raadioseadme juhtpaneel peab asuma navigatsioonisillal kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine. Kui see on hädavajalik, tuleb ette näha võimalus raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt. Raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt võib kasutada kantavaid VHF raadioseadmeid. 9 Üldnõuded raadioseadmete kohta 1 Laev peab olema varustatud: 1 VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu DSC-ga sagedusel 156,525 MHz (70. kanal). Samuti peab olema võimalus edastada kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, hädahäiret 70. kanalil; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2 VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu raadiotelefoniga sagedustel 156,3 MHz (6. kanal), 156,65 MHz (13. kanal) ja 156,8 MHz (16. kanal); 3 VHF raadioseadmega, mis tagab pideva DSC raadiovahi 70. kanalil ja mis võib olla eraldi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa; 4 otsingute ja päästmise asukoha määramise seadmega, mis töötab kas sagedusribas 9 GHz (SART) või AIS-sagedustel (AIS-SART) ning peab olema paigaldatud nii, et seda oleks kerge kasutada. Seade võib olla üks nendest, mida kasutatakse päästevahendites; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 5 meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtjaga NAVTEX (kui laev sõidab taolise teenuse piirkonnas); 6 tunnustatud liikuva satelliitside teenuse pakkuja laiendatud grupi väljakutsesüsteemi meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtjaga, kui laev sõidab selle süsteemi kattealas ja NAVTEX-i teenistus puudub; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 7 EPIRB seadmega, mida üks inimene saab käsitsi maha võtta ja kanda päästepaati või -parve ja mis on paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta, mis laeva uppumise korral tõuseb vabalt veepinnale ja automaatselt aktiveerub ning mida saab käsitsi aktiveerida. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 1)]]> Reisilaeval peavad kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, asuma sidevahendid kahepoolseks sideks otsingute ja päästmise olukorras lennundussagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 2)]]> Lõike 1 punktis 6 sätestatud meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtja võib asendada lühilaine automaatse telegraafitehnikaga, mis vastab CCIR-i soovitusele, kui sellega on võimalik vastu võtta meresõiduohutuse informatsiooni ja kui laev sõidab ainult antud teenuse piirkonnas. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 3)]]> Ainult Tallinna laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas sõitev laev on § 9 lõike 1 punktis 7 ja lõikes 11 sätestatud nõuete täitmisest vabastatud. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Laeval kogupikkusega alla 24 m, mida kasutatakse ainult kohalikus rannasõidus, ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–6 nimetatud seadmeid. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 3 Kehtetu – RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 4 Raadioseadmete juurde kuuluv dokumentatsioon peab vastama CCIR-i põhikirja ja konventsiooni raadioeeskirja lisa 16 nõuetele, välja arvatud lähisõite sooritaval kalalaeval ja kohaliku rannasõidu laeval. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 10 Raadioseadmed Raadiovarustus peab vastama paragrahvis 2 määratletud merealadel A1–A4 esitatud nõuetele järgmiselt:
Varustus
A1
A2
A3
Satelliitside
maapealse
laevajaamaga
A3
HF-iga
A4
1.VHF DSC
x
x
x
x
x
1.1. DSC valvevastuvõtu seade
x
x
x
x
x
1.2. DSC kodeerimisseade
x
x
x
x
x
1.3. Raadiotelefon
x
x
x
x
x
2. MF DSC
 
x
x
 
 
2.1. DSC valvevastuvõtu seade
 
x
x
 
 
2.2. DSC kodeerimisseade
 
x
x
 
 
2.3. Raadiotelefon
 
x
x
 
 
3. MH/HF ja NBDP
 
 
 
x
x
3.1. DSC valvevastuvõtu seade
 
 
 
x
x
3.2. DSC kodeerimisseade
 
 
 
x
x
3.3. Raadiotelefon
 
 
 
x
x
4. Satelliitside maapealne laevajaam EGC-vastuvõtjaga
 
 
x
 
 
5. Dubleeritud VHF DSC
 
 
x
x
x
6. Dubleeritud MF/HF DSC ja NBDP
 
 
 
 
x
7. Dubleeritud satelliitside maapealne laevajaam
 
 
x
x
 
8. NAVTEX-i vastuvõtja
x
x
x
x
x
9. EGC-vastuvõtja
x¹
x¹
 
x
x
10. EPIRB
x
x
x
x
x
11. SART või AIS-SART
x
x
x
x
x
12. Päästevahendites kasutatavad kantavad kahepoolse ULL raadioside seadmed
x
x
x
x
x
13. Sidevahendid kahepoolseks sideks otsingute ja päästmise olukorras lennundussagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz (reisilaevad)
x
x
x
x
x

¹) Väljaspool NAVTEX-i leviala”;

]]> RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 11 Raadioseadmed – merealad A1 ja A2 Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 12 Raadioseadmed – merealad A1, A2 ja A3 Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 13 Raadioseadmed – merealad A1, A2, A3 ja A4 Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 14 Raadiovaht 1 Merel olevallaeval peab olema tagatud pidev raadiovaht: 1 VHF kanalil 70, kui laev on varustatud § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud VHF raadioseadmega; 2 DSC häda- ja ohutusesagedusel 2187,5 kHz, kui laev on varustatud § 11 lõike 1 punktis 2 või § 12 lõike 1 punktis 3 nimetatud MF raadioseadmega; 3 DSC häda- ja ohutusesagedustel 2187,5 kHz ja 8414,5 kHz ja kui laev on varustatud kooskõlas § 12 lõike 2 punktiga 2 või §-ga 13 MF/HF raadioseadmega, siis vähemalt ühel järgmistest DSC häda- ja ohutusesagedustest (sõltuvalt kellaajast ja geograafilisest asukohast): 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12577 kHz või 16804,5 kHz. Raadiovahti võib pidada skaneeriva vastuvõtja abil; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 4 „kallas–laev“ suunalise satelliithädahäire vastuvõtuks, kui laev on varustatud satelliitside maapealse laevajaama EGC-vastuvõtjaga. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Laev peab merel pidama raadiovahti meresõiduohutuse informatsiooni vastuvõtuks sagedusel või sagedustel, kus selline informatsioon laeva sõidupiirkonna tarbeks edastatakse. 15 Energiaallikad 1 Merel oleval laeval tagatakse küllaldane elektrienergia raadioseadmete toimimiseks ja akupatareide toiteks, mida kasutatakse varuelektrienergiaallikana raadioseadmete ja nende juures asuvate valgustite energiaallikana. 2 Laev varustatakse varuelektrienergiaallikaga, mis varustab häda- ja ohutusesidet tagavaid raadioseadmeid toitega juhul, kui ei tööta põhi- ning avariielektrienergiaallikad. Varuelektrienergiaallikas peab tagama § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 nõutud VHF raadioseadme töö. 3 Lõikes 2 sätestatud varuelektrienergiaallikas peab tagama, sõltuvalt sellest, millise mereala tarbeks on laev seadistatud, § 10 tabeli punktis 2 ettenähtud MF raadioseadme, punktis 3 ettenähtud MF/HF raadioseadme või punktis 4 ettenähtud satelliitside maapealse laevajaama ja ühe lõikes 6, 7, 8 või 11 nimetatud seadme üheaegse töö järgmiselt: 1 uuel laeval vähemalt kolme tunni jooksul või vähemalt ühe tunni jooksul juhul, kui avariielektrienergiaallikas on võimeline tagama toite raadioseadmele vähemalt kuueks tunniks; 2 olemasoleval laeval vähemalt kuue tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikat ei ole ette nähtud või see ei vasta täielikult raadioseadmete elektrienergiaga varustamise nõuetele; 3 olemasoleval laeval vähemalt kolme tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikas vastab täielikult raadioseadmete elektrienergiaga varustamise nõuetele, või vähemalt ühe tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikas vastab täielikult raadioseadmete elektrienergiaga varustamise nõuetele ning on võimeline tagama raadioseadmele toite vähemalt kuue tunni jooksul. 4 Varuelektrienergiaallikas ei pea varustama üheaegselt toitega eraldi paigaldatud MF/HF raadioseadmeid. 5 Varuelektrienergiaallikas on sõltumatu laeva jõuseadmetest ja elektrisüsteemist. 6 Kui lisaks VHF raadioseadmele võivad varuelektrienergiaallikaga olla ühendatud kaks või enam lõikes 3 nimetatud raadioseadet, tagatakse nende ning VHF raadioseadme üheaegne töö samas lõikes sätestatud perioodi vältel. 7 Lisaks lõikes 6 nimetatud raadioseadmete toitele tagatakse lõikes 3 sätestatud perioodi vältel kõikide teiste selliste raadioseadmete toide, mis võivad olla ühendatud varuelektriallikaga, või juhul kui ainult üks teistest raadioseadmetest võib olla ühendatud varuelektriallikaga samaaegselt VHF raadioseadmega, selle raadioseadme toide, mis tarvitab kõige rohkem energiat. 8 Varuelektrienergiaallikat võib kasutada elektrivalgustuseks kooskõlas § 8 lõike 2 punktiga 4. 9 Kui varuelektrienergiaallikas on laetav akupatarei, peavad selle kasutamisel olema täidetud järgmised tingimused: 1 peavad olema olemas akupatarei automaatse laadimise seadmed, millega tagatakse laadimine minimaalselt nõutud mahtuvuseni kümne tunni jooksul; 2 punktis 1 sätestatud meetodit kasutades kontrollitakse nende mahtuvust vähemalt üks kord 12 kuu jooksul ajal, kui laev ei ole merel. 10 Varuelektrienergiaallikaks olevate akupatareide asukoht ja paigaldus peavad tagama: 1 nende hoolduse nõuetekohase taseme; 2 küllaldase kasutusaja; 3 küllaldase ohutuse; 4 valmistajatehase sertifikaadis märgitud temperatuuri patarei laadimisel või tühikäigul; 5 täislaetud patareide vähemalt minimaalselt nõutud tööaja sõltumata ilmastikutingimustest. 11 Kui navigatsioonivahenditelt või muudelt seadmetelt saadava katkematu informatsiooni edastamine käesolevas peatükis sätestatud raadioseadmete normaalseks tööks on vajalik, nähakse ette vahendid katkematu informatsiooni edastamiseks pea- ja avariielektrienergiaallika rikke korral. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 16 Tehniline hooldus 1 Seadmed peavad olema sellised, et nende põhiosad on hõlpsasti vahetatavad ilma keeruka kalibreerimise ja häälestuseta. 2 Võimalusel paigaldatakse seadmed nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs tehniliseks hoolduseks ja remondiks laeval. 3 Tagatakse küllaldane informatsioon seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks ja tehniliseks hoolduseks, arvestades IMO soovitusi. 4 Hoolduseks tagatakse küllaldane tööriistade ja tagavaraosade varu. 5 Reeder tagab, et raadioseadmete hooldamisel tagatakse §-s 7 kehtestatud funktsionaalsete nõuete täitmine ning raadioseadmete vastavus IMO kehtestatud tehnilistele standarditele ja meresõiduohutuse seadusega kehtestatud nõuetele. 6 Merealadel A1 ja A2 sõitval laeval tagatakse raadioseadmete töö seadmete dubleerimisega, tehnilise hooldusega kaldal või tehnilise hoolduse ja remondiga merel või nende kombinatsiooniga. Raadioseadmete töö tagamise meetod kooskõlastatakse Transpordiametiga. 7 Merealadel A3 ja A4 sõitval laeval tagatakse raadioseadmete töö vähemalt kahe järgmise võimaluse kombinatsiooniga: 1 seadmete dubleerimine; 2 tehniline hooldus kaldal; 3 tehniline hooldus ja remont merel. 8 Transpordiamet võib sõltuvalt laeva tüübist ja kasutusviisist lubada laeval kasutada üht lõikes 7 sätestatud võimalust. 9 Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 8 sätestatud tavaraadiosidet tagavate seadmete rike ei ole aluseks laeva merekõlbmatuks tunnistamiseks või laeva kinnipidamiseks sadamas, kus remondivõimalus puudub, tingimusel et laeval on täidetud kõik häda- ja ohutuseside funktsioonid. 10 Seadet EPIRB kontrollitakse kord 12 kuu jooksul ja selle kohta koostatakse raport. Kontrolli võib teostada tunnustatud kaldahooldusettevõtja. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 16 1. ]]> Päästevahendite sidevahendid 1 Reisi-, kauba- ja kalalaevad kogumahutavusega 500 ja enam on varustatud vähemalt kolme komplekti süsteemi GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega. 2 Kauba- ja kalalaevad kogumahutavusega 300 ja enam ning reisilaevad pikkusega alla 24 meetri on varustatud vähemalt kahe komplekti merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega. 3 Kauba- ja kalalaevad kogumahutavusega vähem kui 300 on varustatud vähemalt ühe komplekti süsteemi GMDSS nõuetele vastavate kantavate VHF raadiojaamadega. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 16 2. ]]> Õnnetuskoha määramise seade EPIRB Laeval kogumahutavusega 500 ja enam peab mõlemas pardas olema vähemalt üks õnnetuskoha määramise seade SART või AIS-SART, mis vastab IMO kehtestatud nõuetele. Seade paigaldatakse kohta, kust seda on kerge viia päästepaati või -parve. Laeval kogumahutavusega kuni 500 peab olema vähemalt üks nimetatud seade. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 3 NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED 17 Vabastused Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 18 Navigatsioonivahendite ja -seadmete nõutav kogus laevas Laev peab olema varustatud navigatsioonivahendite ja -seadmetega sõltuvalt laeva kogumahutavusest järgmiselt:Tabel 1 Nr Nimetus

Laeva kogumahutavus

    alla 150 ≤ 150–300 ≤ 300–500 ≤ 500–1600 ≤ 1600 1. Peamagnetkompass 1 1 1 1 1 2. Roolikompass – 1 1 1 1 3. Roolikompass avariirooli juures – – – 1 1 4. Vurrkompass – – – 1 1 5. Logi – – 1 1 1 6. Kajalood – – 1 1 1 7. Radar 1 1 1 1 1 8. GPS seade 1 1 1 1 1 9. AIS – – 1 1 1 10. Käsilood 1 1 1 1 1 11. Sekstant – – – 1 1 12. Kronomeeter – – – 1 1 13. Stopper 1 1 1 3 3 14. Binokkel 1 1 1 2 2 15. Anemomeeter – – 1 2 2 16. Aneroid baromeeter – 1 1 1 1 17. Välisõhu termomeeter – – 1 1 1 18. Merevee termomeeter – – – 1 1 19. Klinomeeter 1 1 1 2 2 20. Signaallamp – 1 1 1 1 21. Kaarditöö instrumendid (komplekt) 1 1 2 2 2 22. Laeva kell 1 2 2 2 2 ]]> RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 19 Nõuded laevadele sõltumata kogumahutavusest 1 Laeval peavad olema peamagnetkompass ja roolikompass, mis mõlemad on sõltumatud kõikidest energiatoiteallikatest. Roolikompass ei ole nõutav, kui on tagatud peamagnetkompassi näidu selge lugem roolimehele. Magnetkompassil peab olema pimedal ajal sõitmiseks valgustus, mis tagab kompassi valgustuse vähemalt kuue tunni jooksul pärast laeva põhielektrienergiaallika töö lakkamist. Kompassidel ei tohi olla õhumulli. 2 Laeval peab olema peilimisseade, millega on tagatud peilingu võtmine peamagnetkompassilt 360° horisontaalnurga ulatuses või nii palju kui võimalik. 3 Peab olema tagatud laeva navigatsiooniks kasutatavate magnetkompasside deviatsiooni hävitamise võimalus. Peamagnetkompassi deviatsioon viiakse miinimumini ja laeval peab olema jääkdeviatsiooni tabel või graafik. Jääkdeviatsiooni erinevuse korral rohkem kui ± 3º tabelis või graafikus näidatust tehakse uued deviatsioonitööd ning koostatakse uus jääkdeviatsiooni tabel või graafik. 4 Vurrkompassi olemasolul laevas peetakse arvestust kompassi paranduste kohta vähemalt üks kord navigatsioonivahi jooksul. Vurrkompassi puudumisel peetakse arvestust üks kord navigatsioonivahi jooksul, kui kaldamärgid võimaldavad seda. Kompassi paranduste arvestus märgitakse kompassi paranduste raamatusse või laeva logiraamatusse. Kui paranduse määramiseks kasutatakse vurrkompassi, määratakse eelnevalt kaldamärkide abil kindlaks vurrkompassi viga. 5 Laevas on ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi või maal asuvate raadionavigatsioonisüsteemide vastuvõtja või muud vahendid, mis on suutelised kogu kavandatava reisi vältel pidevalt tagama laeva asukoha automaatse määramise ja uuendamise. Nimetatud nõue ei kehti sisevee-laeval. 6 Laevas pikkusega 15 meetrit ja enam, mis osutab teenust väljaspool sadamaala, on 9 GHz sagedusribas töötav radar või muu vahend, mis võimaldab avastada, kuvada, määrata kaugust ja peilingut radar-transponderiteni SART ning teiste laevade, ehitiste, poide, kaldajoone ja navigatsioonimärgistuseni, et abistada laevajuhti navigeerimisel ja kokkupõrke vältimisel. 7 Radari juurde kuulub elektrooniline planšett (electronic plotting aid) või vahend, mis võimaldab elektroonilisel kujul näidata kaugust ja peilingut sihtmärgini, et määrata kokkupõrkeriski. 8 Lõigetes 6 ja 7 nimetatud seadmetesse peab olema edastatud kursi näit. 9 Laeval kogumahutavusega alla 150 peab olema radaripeegeldi või vahend, mis võimaldab teistel laevadel teda avastada 9 GHz ja 3 GHz sagedustel töötava radariga. 10 Kui laeval on avariiroolimine, peab laeval olema telefon või muu sidevahend kursi või roolimisega seotud korralduste edastamiseks avariiroolimise korral. Avariiroolimise kohas ja sillas peab olema kasutusjuhend ja distantsjuhtimise struktuurskeem, kus on kirjas distantsjuhtimise ümberlülitamise protseduur. 11 Laeval, mille sõidupiirkond on rohkem kui 200 meremiili rannast, peavad olema sekstant, tähegloobus ja kronomeeter. Tähegloobust ei pea laevas olema, kui olemas on asjakohane astronoomilise tähekaardiga raamat või kättesaadav elektrooniline informatsioon. 12 Laeval peavad olema anemomeeter, aneroid-baromeeter, välisõhu termomeeter ja stopper, välja arvatud kohaliku rannasõidu ja sisevee-laeval. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 19 1. ]]> Lisanõuded kalalaeva navigatsioonivahenditele ja -seadmetele 1 Laeval pikkusega 45 meetrit ja enam peab lisaks §-s 19 nõutule olema: 1 vurrkompass, mille näit või mille repiiteri näit peavad olema roolimehele hästi nähtavad; 2 kajalood; 3 vahend kiiruse ja läbitud vahemaa mõõtmiseks; 4 aksiomeeter, sõukruvi pöörete näitur ning pööratavate labadega sõukruvi või põtkuri korral ka kruvi sammunäitur ja nende seadmete töörežiimi näiturid. 2 Laeval pikkusega 75 meetrit ja enam peab lisaks lõikes 1 ja §-s 19 nõutule olema: 1 üks või mitu vurrkompassi repiiterit, mis on paigaldatud nii, et on võimalik võtta peilingut 360° ulatuses; 2 kokkupõrke riski määramiseks vahend, mis on vähemalt sama tõhus kui peegelplanšett. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 20 Nõuded laevale kogumahutavusega 150 ja enam ning kõigile reisilaevadele 1 Laeval kogumahutavusega 150 ja enam ning kõikidel reisilaevadel, sõltumata kogumahutavusest, peab lisaks §-s 19 toodud nõuetele olema tagavara magnetkompass juhul, kui puudub roolikompass või vurrkompass. 2 Kehtetu – RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 3 Väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda peab laeval olema vähemalt kaks laevakella. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 21 Nõuded laevale kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigile reisilaevadele 1 Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigil reisilaevadel peab lisaks §-des 19 ja 20 toodud nõuetele olema: 1 kajalood või mõni muu elektrooniline vahend, mis võimaldab mõõta vee sügavust laeva kiilu all ja kuvada seda navigatsioonisillas; 2 logi või mõni muu seade, mis tagab vähemalt vee suhtes mõõdetud laeva kiiruse ja läbitud vahemaa näitude saamise. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2 Kehtetu – RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 3 Laeval, mille kiilupanek toimus enne 1. juulit 2002. a, peavad lõikes 1 sätestatud seadmed vastama konventsiooni SOLAS nõuetele. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 22 Nõuded laevale kogumahutavusega 500 ja enam 1 Laeval kogumahutavusega 500 ja enam ning kalalaeval pikkusega 45 meetrit ja enam, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema: RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 vurrkompass või mõni muu vahend, mis määrab ja kuvab mittemagneetilise seadme abil kursi ja edastab selle informatsiooni kordajatesse (repiiteritesse), ECDIS-ele ja AIS-le; 2 tagatud telefoni või mõne teise sidevahendiga side navigatsioonisilla ja avariiroolimise koha vahel; 3 tagatud roolimehele vurrkompassi või vurrkompassi kordaja näidu selge lugem. 2 Laeval kogumahutavusega 500 ja enam, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992. a või hiljem, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema vurrkompassi kordaja või mõni muu vahend, mis edastab visuaalset kursiinformatsiooni laeva avariiroolimise kohale (kui avariiroolimise koht on ette nähtud). 3 1600 ja suurema kogumahutavusega laeval, mis on ehitatud enne 25. maid 1984. a, ning 500 ja suurema kogumahutavusega laeval, mis on ehitatud 1. septembril 1984. a või hiljem, peab lisaks §-des 19–21 toodud nõuetele olema rooli nurga, iga sõukruvi pöörete arvu ja pööratavate labadega sõukruvi korral ka labade pöörde nurga näitude indikaatorid. Kõik eelloetletud näitude indikaatorid peavad olema paigutatud laeva navigatsioonisillas selliselt, et oleksid kasutajale selgesti nähtavad. 4 Ühe seadme rike ei tohi vähendada laeva võimet tagada käesoleva paragrahvi nõuete täitmist. 23 Nõuded laevale kogumahutavusega 3000 ja enam Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 23 1. ]]> Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem 1 Silla navigatsioonivahi alarmsüsteemiga BNWAS (Bridge Navigational Watch Alarm System) peavad olema varustatud järgmised kohalikus rannasõidus sõitvad laevad: RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 reisilaev kogumahutavusega 500 ja enam; 2 kaubalaev kogumahutavusega 500 ja enam. 2 Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem peab olema alati sisse lülitatud, kui laev on käigus. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 24 AIS Kehtetu – RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 25 Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded 1 Enne sadamast väljumist peavad laeval olema korrigeeritud merekaardid või elektronkaartide kuvamis- ja infosüsteem ECDIS, mis on dubleeritud, kui ei kasutata paberkaarte, ning korrigeeritud navigatsioonialased väljaanded, väljaanne „Teadaanded meremeestele“ ja korrigeeritud tõusu-mõõna tabelid planeeritava reisi jaoks, mis peavad hõlmama võimalikke varjumispaiku. 2 Merekaardid peavad olema piisava mõõtkavaga, et oleksid selgesti nähtavad planeeritava reisi võimalikud ohud, milleks on sügavused, madalikud ja takistused, ja navigatsiooniks vajalikud andmed, milleks on tuled, poid, majakad, liitsihid, rannajoon ja muud asukoha määramiseks vajalikud andmed. Läänemere sõidupiirkonnas ei pea laeval olema tõusu-mõõna tabelit. Kohalikus rannasõidus võivad navigatsioonialased väljaanded asuda laevaarvutis ja laevadel kogumahutavusega üle 500 kahes arvutis. Navigatsioonialaste väljaannete info peab olema vahitüürimehele kohe kättesaadav. 3 IAMSAR-i III osa peab olema järgmistel laevadel: 1 kohalikus rannasõidus sõitvad laevad kogumahutavusega 500 ja enam; 2 väljaspool kohalikku rannasõitu sõitvad laevad kogumahutavusega 150 ja enam, välja arvatud kalalaevad; 3 kalalaevad kogumahutavusega 500 ja enam, mis sõidavad väljaspool mereala A1. 4 Laevas kasutatavad merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded on kaptenile ja tüürimeestele arusaadavas keeles. 5 Reisiks kasutatavate merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete korrektuur ei tohi olla vanem kui kaks kuud. 6 Laeval on laevakell, üks komplekt kaarditöö instrumente laeva asukoha määramiseks ja kaarditöö tegemiseks, klinomeeter laeva sillas, sobilik binokkel merevaatluseks ja käsilood sügavuse mõõtmiseks. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 4 PÄÄSTEVAHENDID 26 Üldnõuded 1 Kõik päästevahendid peavad vastama LSA koodeksile, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. 2 Lähisõidus peab päästeparvede varustus vastama LSA koodeksi paketile B olemasolevatel kalalaevadel pikkusega alla 45 meetri, uutel kalalaevadel pikkusega alla 24 meetri, kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500, riigihaldusülesandeid täitvatel laevadel ning kohaliku rannasõidu reisilaevadel. 3 Kui laeva tulekaitse- või ohutusplaanile on kantud tegelikkusega vastavuses olevad päästevahendid, kasutatakse kooskõlas ajakohase IMO resolutsiooniga kehtestatud leppemärke. Kõik päästevahendid, varustus ning evakuatsiooniteed tähistatakse leppemärkidega. Tekil asuv avariiväljapääsuluuk märgistatakse mõlemalt poolt. 4 Kui päästevahendil olev juhend ei ole laeva töökeeles, kajastatakse see laeva töökeeles laeva treeningjuhendis vastavalt §-le 44. 5 Enne laeva sadamast lahkumist ja kogu sõidu ajal peavad kõik päästevahendid olema töökorras, asuma ettenähtud kohtadel ja olema valmis koheseks kasutamiseks. Päästevahenditele ligipääs ei tohi olla takistatud. Avariiväljapääsuteed peavad olema vabad takistustest ja ohutus seisukorras. 6 Täispuhutavaid päästeparvi hooldatakse kaldahoolduses vähemalt 17 kuu jooksul vastavalt tootja instruktsioonile. Hoolduse kohta peab laeval olema ülevaatuse tunnistus. 7 Valvepaadi ja päästepaadi mootoreid kontrollitakse töötavana vähemalt kolme minuti jooksul igal nädalal, sealhulgas kontrollitakse edasi- ja tagasikäiku. Kontrolli tulemus kantakse logiraamatusse. 8 Kord kuus kontrollitakse detailselt kõiki päästevahendeid. Kord kolme kuu jooksul manööverdatakse kõikide päästepaatide ja valvepaadiga vees. Kontrolli tulemus kantakse logiraamatusse. 9 Täispuhutava päästeparve vangliin on püsivalt kinnitatud laeva külge selliselt, et see avab laeva uppudes parve ja omab LSA koodeksi reegli 4.1.6 nõuetele vastavat vabastusseadet, mille abil laeva uppudes päästeparv vabaneb ja avaneb automaatselt. Päästeparv on tekile paigaldatud selliselt, et laeva konstruktsioonid ja seadmed ei takista päästeparvel laeva uppudes veepinnale tõusta. 10 Päästevahendisse mineku ala, kogunemiskoht ja ligipääsutee elu- ja tööruumidest on valgustatud vastavalt LSA koodeksi peatükile 10. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 27 Reisilaeva kollektiivsed päästevahendid 1 Kohaliku rannasõidu olemasolev reisilaev pikkusega alla 24 meetri peab olema varustatud päästeparvedega arvestusega 110 protsenti pardal olevate inimeste arvust. Päästeparved paigaldatakse parraste vahel võrdselt, kui see on võimalik. Ühe parve kasutuskõlbmatuks muutumise korral peab alles jäänud päästeparvede arv tagama 100 protsenti pardal olevate inimeste mahutavuse. 2 Sisevee-reisilaeval peavad päästeparved olema ainult Peipsi järvel sõites. Laev on varustatud päästeparvedega arvestusega 110 protsenti pardal olevate inimeste arvust. Lubatud on kasutada LSA koodeksile mittevastavaid ja jäiku päästeparvi. 3 Kohaliku rannasõidu reisilaev peab olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga. Valvepaati ei nõuta kohaliku rannasõidu ja sisevee-reisilaeval kogumahutavusega alla 150 ja olemasoleval reisilaeval pikkusega alla 24 meetri. Valvepaadi puudumisel peavad olema merre kukkunu päästmiseks teised abivahendid, mille hulgas on vähemalt pardale ronimise vahend ja pootshaak. Abivahendid peavad võimaldama hoida kannatanut pardale tõstes võimalikult horisontaalses asendis. 4 Enne LSA koodeksi kehtima hakkamist ehitatud reisilaev peab olema varustatud valvepaadiga. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 28 Kaubalaeva ja kalalaeva kollektiivsed päästevahendid 1 Rahvusvahelisi reise tegev kaubalaev kogumahutavusega alla 500 ja kalalaev sõltumata kogumahutavusest peavad olema varustatud päästepaadiga mõlemas pardas. Kaubalaev võib olla varustatud ainult ühe päästepaadiga, kui seda on võimalik vette lasta vaba langemise meetodil ahtrist ja päästepaat mahutab kõik laeva pardale lubatud inimesed. Laeval pikkusega alla 85 meetri võib päästepaadid asendada päästeparvedega mõlemas pardas, tagades kõigile laeva pardale lubatud inimestele kohad ühe parda päästeparvedel. Olemasolev kalalaev pikkusega alla 45 meetri ja uus kalalaev pikkusega alla 24 meetri võib olla varustatud ühe päästeparvega, kui seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul. 2 Kohaliku rannasõidu laeval võib olla üks päästeparv, kui seda on võimalik teisaldada pardast pardasse kahe inimese poolt viie minuti jooksul. Kasutada võib LSA koodeksile mittevastavaid päästeparvi, välja arvatud tankeril. Kui kasutatakse kaasaskantava kohvriga parve, peab see enne laeva sadamast lahkumist ja kogu sõidu ajal asuma navigatsioonisillas või peatekil evakuatsioonitee vahetus läheduses ja olema valmis koheseks kasutamiseks. 3 Sisevee-laeval peab päästeparv olema ainult Peipsi järvel sõites. Laeval võib kasutada LSA koodeksile mittevastavat ja jäika päästeparve. 4 Kohaliku rannasõidu kaubalaev sõltumata kogumahutavusest, rahvusvahelisi reise tegev kaubalaev kogumahutavusega alla 500, mehitatud teisaldatav ujuvvahend kogumahutavusega üle 300 ning kalalaev sõltumata kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast peavad olema varustatud vähemalt ühe valvepaadiga, mis ei pea vastama LSA koodeksi nõuetele. Valvepaati ei nõuta kaubalaeval kogumahutavusega alla 300, olemasoleval kalalaeval pikkusega alla 45 meetri, uuel kalalaeval pikkusega alla 24 meetri, ujuvkraanal ja sadama akvatooriumil teisaldataval ujuvvahendil. Laeval, millel valvepaadi olemasolu ei nõuta, peavad olema abivahendid merre kukkunu päästmiseks, mille hulgas on vähemalt pardale ronimise vahend ja pootshaak. 5 Kaubalaeval, mis ei välju sadama akvatooriumist, võib päästeparved asendada veeülikondadega, tagades igale laevas olevale inimesele veeülikonna, mis vastab päästevestile esitatud nõuetele. 6 Kohaliku rannasõidu ja sisevee-kalalaeval pikkusega alla 15 meetri ei ole päästeparv kohustuslik järgmistel juhtudel: 1 kalastatakse üksikult ning ei liiguta varjumispaigast kaugemale kui viis miili, sisevetel kaugemale kui üheksa kilomeetrit; 2 kalastatakse paarispüügil või grupis ning ei liiguta varjumispaigast kaugemale kui kümme miili, sisevetel kaugemale kui 18 kilomeetrit. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 29 Tankeri kollektiivsed päästevahendid Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 30 Kalalaeva kollektiivsed päästevahendid Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 30 1. ]]> Päästevahendite sidevahendid Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 31 Päästepaadi varustus 1 Päästepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad olema võimalikult väikesed ja kerged ning paigutatud kompaktsesse ja sobivasse pakendisse. Päästepaadi varustus kinnitatakse päästepaadi külge või paigutatakse konstruktsioonilistesse paadimahutitesse. Varustus kinnitatakse nii, et see ei segaks päästepaadi veeskamist, väljatõstmist ja inimeste päästepaati minekut. 2 Päästepaadi varustuse hulka kuulub: 1 küllaldane hulk uppumatuid aere koos tullidega, mis on kinnitatud paadi külge liinide või kettidega; 2 kaks pootshaaki; 3 üks uppumatu veekühvel (hauskar) ja kaks ämbrit; 4 ellujäämisjuhend kooskõlas asjakohase IMO resolutsiooniga; 5 kompassikoda, mis sisaldab efektiivset kompassi, mis on valgusküllane või varustatud sobiva valgustusvahendiga; 6 piisava suurusega ja erinevates meretingimustes küllaldase tugevusega ankrutross või tormiankur, mis on ühendatud kolme paadi pikkuse trossi või liiniga, mida on võimalik kätega kinni hoida, kui see on märg; 7 kaks tugevat vangliini pikkusega vähemalt kaks korda paadi pardaasukoha kaugus veeliinist väikseima ekspluatatsioonilise süvise korral või 15 meetrit, olenevalt, kumb arv on suurem; 8 kaks kirvest, millest üks on vööris ja teine ahtris; 9 joogivesi veekindlas nõus, arvestusega kolm liitrit inimese kohta või kaks liitrit juhul, kui paadis on veemagestaja võimsusega üks liiter vett inimese kohta kahe ööpäeva jooksul; 10 üks liiniga varustatud roostevabast materjalist joogivee ammutamise nõu (plumps); 11 üks roostevabast materjalist mõõtühikutega märgistatud (gradueeritud) jooginõu; 12 õhukindlates pakendites toiduratsioon, mis on paigutatud veekindlasse pakendisse, arvestusega vähemalt 10 000 kJ inimese kohta; 13 neli langevarjuga raketti, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.1 nõuetele; 14 kuus säratuld, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.2 nõuetele; 15 kaks ujuvat suitsupoid, mis vastavad LSA koodeksi reegli III/3.3 nõuetele; 16 üks veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morsetähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis tagavarapatareisid ning tagavarapirn; 17 üks päevavalguses signaliseerimise peegel (päikesepeegel, heliograaf), millega signaliseerida teistele laevadele ja õhusõidukitele, koos kasutusjuhendiga; 18 veekindlas pakendis (vutlaris) või veekindlal alusel trükitud tabel päästesignaalidega, mis on välja toodud käsiraamatu IAMSAR III osas ja rahvusvahelises signaalkoodis; 19 vile või samaväärne helisignaali tekitaja; 20 veekindlas pakendis esmaabiapteek, mida pärast kasutamist on võimalik tihedalt sulgeda; 21 kuus merehaigusevastast tabletti ja üks hügieeni(okse)kott iga inimese kohta; 22 üks liigendnuga, mis on liiniga kinnitatud paadi külge; 23 kolm konserviavajat; 24 kaks ujuvat viskerõngast, mis on kinnitatud ujuva vähemalt 30 meetri pikkuse liini külge; 25 üks efektiivne käsikuivenduspump, välja arvatud juhul, kui päästepaat on automaatse kuivendussüsteemiga; 26 üks komplekt kalapüügivahendeid; 27 piisav kogus tööriistu paadimootoris ja sellega ühendatud seadmetes lihtsama parandustöö tegemiseks; 28 kantav tulekustuti põlevate naftasaaduste kustutamiseks mootorpaadis; 29 üks helgiheitja (prožektor), mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt kolme tunni jooksul; 30 LSA koodeksi reegli II/2.5 nõuetele vastavad termilised kaitsevahendid vähemalt kümnele protsendile päästepaati lubatud inimestest, kuid vähemalt kaks kaitsevahendit; 31 efektiivne radaripeegeldi, juhul kui paati ei ole paigaldatud seade SART. 3 Kinnises päästepaadis ei pea kompassil olema kaitsekoda, kui kompass on alaliselt kinnitatud juhtimiskohale. 4 Lõike 1 punktis 7 nimetatud vabastava mehhanismi külge kinnitatud vangliinidest üks asub paadi vööris, teine on kinnitatud kindlalt vöörtäävi külge või selle lähedale ja on kasutamiseks valmis. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 31 1. ]]> Nõuded päästepaadile 1 Päästepaat on nõuetekohase ehituse, kuju ning mõõtmetega, et oleks tagatud vees olles piisav püstuvus ja vabaparras, kui paat on koormatud täiskoosseisu inimeste ja varustusega. Päästepaati peab olema võimalik ohutult veesata kõikides ilmastikuoludes 10° trimmi puhul ja kuni 20° kreeni puhul ükskõik millisesse pardasse. Päästepaadil on jäik kere ja see peab suutma säilitada positiivse püstuvuse vaikses vees ning püstiasendi täiskoosseisus inimeste ja varustusega, kui paadikerel on läbiv vigastus ühes kohas allpool veeliini, tingimusel et ei ole muid vigastusi ega ujuvmaterjali kadu. 2 Päästepaat on varustatud püsivalt kinnitatud tüübikinnitusplaadiga, millele on märgitud vähemalt järgmised päästepaadi andmed: 1 tootja nimi ja aadress; 2 mudel ja seerianumber; 3 valmistamise kuu ja aasta; 4 paati lubatud inimeste arv; 5 kere ehitusmaterjal; 6 täielikult varustatud ja mehitatud paadi kogumass. 3 Päästepaadi kere ja jäigad katted on mittepõlevast materjalist või kaetud tule levikut takistava värviga. 4 Istekohad on pinkidel või kinnitatud toolidel. Iga istekoht on selgelt märgistatud. 5 Päästepaadil on rippredel, mida saab kasutada paadi mis tahes sissepääsu juures, et võimaldada vees olevatel inimestel pardale pääseda. Redeli alumine aste on päästepaadi veeliinist vähemalt 0,4 meetrit allpool. 6 Päästepaadi pinnad, millel inimesed võivad kõndida, on kaetud libisemisvastase kattega. 7 Päästepaadil on loomupärane ujuvus või paat on varustatud loomupäraselt ujuva materjaliga, mida merevesi, nafta ega naftasaadused ei ole võimelised kahjustama ja mis on piisav, et hoida päästepaati pinnal koos kogu selle pardal oleva varustusega, kui paat on üle ujutatud ja merele avatud. Ujuvat materjali ei tohi paigutada päästepaadi kerest väljapoole, välja arvatud juhul, kui tegemist on varustusega, mis on paati paigutatud lisaks käesolevas paragrahvis nõutule. 8 Päästepaat töötab diiselmootoriga. Päästepaadil ei tohi kasutada mootorit, mille kütuse leekpunkt on 43°C või väiksem ja mis määratakse suletud tiigli meetodil. Päästepaadi mootor on käsi- või kahe sõltumatu taaslaetava elektrienergiaallikaga käivitussüsteemiga. 9 Päästepaadis on vajalikud käivitusabivahendid. Käivitussüsteemid ja -abivahendid peavad mootori käivitama ümbritseva õhu temperatuuril –15°C kahe minuti jooksul pärast käivitusprotseduuri algust. Käivitussüsteemide tööd ei tohi takistada mootori korpus, istmed ega muud takistused. 10 Mootor peab suutma töötada vähemalt viis minutit pärast külmalt käivitamist, kui päästepaat on veest väljas. Mootor peab suutma töötada, kui päästepaat on kuni väntvõlli keskjooneni üle ujutatud. Väljalasketoru peab olema nii paigutatud, et välditud on vee sattumine mootorisse normaalse töö korral. 11 Päästepaadi sõukruvi võllistik peab võimaldama sõukruvi mootorist lahti ühendada ning anda edasi- ja tagasikäiku. 12 Päästepaadi puhul peab olema tagatud vees viibivate inimeste ohutus ja olukord, kus ujuv praht ei kahjusta veojõusüsteemi. 13 Päästepaadi mootor, käigukast ja lisaseadmed on suletud tulekindlasse korpusesse. Müra vähendamiseks kasutatakse meetmeid tasemeni, kus hüütud korraldus on kuuldav. Stardiakudel on põhja ja külgede ümber tiheda kattega veekindel korpus, mis tagab gaasi vajaliku ventilatsiooni. 14 Päästepaadi ja lisaseadmete töö ajal tekkiv elektromagnetiline kiirgus on piiratud selliselt, et see ei sega päästepaadis kasutatavate raadioseadmete kasutamist. 15 Käivitus-, raadio- ja helgiheitja akudel on laadimise võimalus laeva toiteallikast, mille saab lahti ühendada päästepaadile mineku kohas. Mootori käivitamiseks raadioakusid ei kasutata. Mootorikäivituskoha lähedale nähtavasse kohta paigutatakse veekindel juhis mootori käivitamiseks ja käitamiseks. 16 Päästepaat, välja arvatud vabalangemisega päästepaat, on varustatud vähemalt ühe kuivendusklapiga, mis on paadikorpuse madalaima punkti lähedal ja avaneb automaatselt, kui paat on veest väljas, ja sulgub automaatselt, kui paat on vees. Iga kuivendusklapp on varustatud sulgemiseks korgi või punniga, mis kinnitatakse paadi külge trossi või ketiga. Kuivendusklapid on paadi seest hõlpsasti ligipääsetavad ja nende asukohad selgelt märgistatud. 17 Päästepaat on varustatud rooli ja roolipinniga. Rooliratta või muu kaugjuhtimissüsteemi rikke korral peab roolipinn olema võimeline rooli suunama. Rool on päästepaadi külge püsivalt kinnitatud. Roolipinn on rooliballeril või sellega ühendatud, välja arvatud juhul, kui päästepaadil on kaugjuhtimissüsteem. Kaugjuhtimissüsteemi olemasolul võib roolipinn olla eemaldatav ja kindlalt paigutatud rooliballeri lähedusse. Rool ja roolipinn asetsevad nii, et neid ei kahjustaks vabastusmehhanismi või sõukruvi töö. 18 Päästepaadi välisküljele veepiiri kohale ja vees oleva inimese käeulatusse on paigaldatud ujuv päästeliin või sobivad käepidemed. Neid ei tohi paigaldada rooli ja sõukruvi lähedusse. 19 Päästepaadil, mis ei ole ümberminekul isepüstuv, on kere põhjal inimeste paadi külge klammerdumiseks käepidemed. Käepidemed kinnitatakse paadi külge selliselt, et paadi küljest lahti tulemisel ei kahjusta nad paati. 20 Päästepaat on varustatud piisava hulga veekindlate panipaikadega, et tagada varustuse, joogivee ning toiduratsioonide hoidmine. Päästepaat on varustatud vihmavee kogumiseks ja hoiustamiseks vajalike vahenditega. 21 Päästepaadile on selgelt märgitud inimeste arv, kellele paat on ette nähtud. Päästepaadi vööri kummalegi pardale märgitakse ladina tähestiku suurtähtedega selle laeva nimi ja kodusadam, mille varustusse päästepaat kuulub. Laeva ja kodusadama nimi ning päästepaadi number peavad olema ülaltpoolt nähtavad. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 32 Valvepaadi varustus 1 Valvepaadi varustus, välja arvatud valvepaadi eemaletõukamiseks laeva pardast ettenähtud pootshaagid, peavad olema soritud valvepaadi külge ja varustust tuleb hoida kastides või vaheruumides kinnitatuna. Varustus peab olema kinnitatud nii, et see ei segaks valvepaadi veeskamist ja väljatõstmist. Valvepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad võimalusel olema mõõdetelt väikesed ja kerged ning olema paigutatud kiiret kasutamist võimaldavasse veekindlasse ja kompaktsesse pakendisse ning asuma kindlaksmääratud kohas päästepaadis. 2 Valvepaadi varustuse hulka peab kuuluma: 1 küllaldane kogus uppumatuid aere või mõlasid valvepaadi liikumise tagamiseks vaiksel veel. Iga aeru jaoks peab olema tull, aerutugi või muu samaväärne vahend. Tullid ja aerutoed tuleb kinnitada valvepaadi külge otsa või ketiga; 2 uppumatu hauskar; 3 helkiva või valgustatava kompassikaardiga kompass; 4 tormiankur koos 10 m trossi ja neervalliga; 5 küllaldaselt pikk ja tugev vangliin, mis on kinnitatud valvepaadi vööris vabastava seadme külge ja mida on võimalik vabastada ka siis, kui vangliin on pingul; 6 üks uppumatu liin pikkusega mitte vähem kui 50 m ja tugevusega, mis tagab päästeparve pukseerimise; 7 üks veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morsetähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis tagavara- patareisid ning tagavarapirn; 8 vile või muu samaväärne helisignaali tekitaja; 9 esmaabi apteek veekindlas pakendis, mida pärast avamist saab uuesti veekindlalt sulgeda; 10 kaks uppumatut rõngast, mis on kinnitatud vähem kui 30 m pikkuse uppumatu liini külge; 11 üks prožektor, mis valgustab vähemalt 6º horisontaalses ja vertikaalses sektoris valgustugevusega 2500 kandelat vähemalt 3 tunni jooksul; RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 12 radarpeegeldi; 13 soojust hoidev vahend, kui valvepaat on ette nähtud kahele päästetule, siis kaks soojust hoidvat vahendit. 3 Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud varustusele peab jäigas valvepaadis olema: 1 pootshaak; 2 ämber; 3 nuga või kirves. 4 Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud varustusele peab täispuhutavas valvepaadis olema: 1 ohutu uppumatu nuga; 2 kaks käsna; 3 käsilõõts või pump; 4 õhukambrite (ujukite) paikamiseks ettenähtud tarvikute komplekt; 5 ohutu pootshaak. 33 Nõuded valvepaadile 1 Valvepaat peab vastama järgmistele nõuetele: 1 on kasutatav temperatuuril –30°C kuni +65°C; 2 on vastupidav korrosiooni, merevee, naftasaaduste ja päikesekiirte mõjule; 3 on hästi nähtavat värvi; 4 on märgistatud helkurribadega vastavalt IMO nõuetele; 5 on varustatud väljastpoolt piki pardaid, välja arvatud paadimootori ala, kinnitatud ujuva haardeliiniga ülalpool veeliini, kusjuures haardeliin peab olema vees olijale haaratavas ulatuses; 6 käsivintsi või talide abil alla lastaval valvepaadil on veeskamishaaki vabastav mehhanism, mis võimaldab haaki vabastada ka paadi täiskaalu 1,1 korda ületava raskuse puhul; 7 punktis 6 sätestatud mehhanismi asemel võib olla varustatud haagiga ja koos sobiva vangliiniga selle kasutamiseks, kui haagi vabastamise võimalus tekib, kui paat on vette lastud; 8 valvepaadile on põhivärvile kontrastse veekindla värviga kantud laeva kutsung, mis on ülevalt nähtav, vööriossa mõlemale pardale laeva nimi ja kodusadam ning paadil on selgesti märgitud lubatud inimeste arv; 9 selle konstruktsioon võib olla jäik, täispuhutav või kombineeritud ehk jäik põhi ja täispuhutavad pardad; 10 on vähemalt kolm meetrit pikk ja lühem kui kaheksa ja pool meetrit, välja arvatud kui valvepaadina kasutatakse päästepaati, mille pikkus ei ole piiratud; 11 täiskoormatud valvepaadi vabaparras on vähemalt 100 millimeetrit pikk, kuid mitte lühem kui 1,5 protsenti valvepaadi pikkusest pardalati kohas, kus paadi kreeni korral vesi esimesena üle parda tuleb; 12 mahutab vähemalt kaks inimest istumisasendis ja ühe lamamisasendis; 13 valvepaat on varustatud mootoriga, mis võib olla rippmootor, ning mootori võimsus tagab paadi kiiruse vähemalt kuus sõlme; 14 valvepaat talub katmata hoidmist lahtisel tekil ja selle ujuvus on tagatud kümne päeva jooksul mis tahes meretingimustes; 15 täispuhutava ja kombineeritud konstruktsiooniga valvepaadi ujuvus on tagatud ühe või kahe ümarujukiga, kusjuures ühe ujuki kasutamisel peab ujuk olema jagatud vähemalt neljaks sektsiooniks ning kahe ujuki kasutamisel ei tohi suurema ujuki maht ületada 60 protsenti ujukite kogumahust; 16 ümarujukid tagavad valvepaadi ujuvuse ja positiivse vabaparda paati maksimaalselt lubatud inimeste (keskmise kaaluga 82,5 kilogrammi) arvuga ka juhul, kui üks veekindlatest sektsioonidest on õhust tühi; 17 ümarujukite maht peab olema vähemalt 0,17 m3 iga valvepaati lubatud inimese kohta; 18 iga ümarujuki sektsioon on varustatud tagasilöögiklapiga, mis võimaldab ujuki õhuga täita käsipumba või muu vahendi abil, ning vajadusel peab olema kaitseklapp; 19 täispuhutava paadi põhi ja teised kergesti vigastatavad kohad on tugevdatud hõõrderibadega; 20 kui puudub võimalus täita valvepaadi ujukid 30 sekundi jooksul, on valvepaat laeval täispuhutuna ning kaitstud otsese päikesekiirguse eest. 2 Valvepaati ei arvestata laeva kollektiivsete päästevahendite hulka, välja arvatud juhul, kui tegemist on päästepaadiga. 3 Valvepaadi katsetamine enne laevale paigaldamist toimub kooskõlas IMO nõuetega. 4 Täispuhutavat valvepaati võib parandada ainult selleks tunnustatud kaldahooldusettevõtja. Laeva pardal võib valvepaati parandada avariiolukorras ja sel juhul peab paadi nõuetele vastavust kinnitama tunnustatud kaldahooldusettevõtja. Täispuhutavat valvepaati hooldatakse vastavalt tootja instruktsioonidele. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 34 Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmed 1 Veeskamisseadmed tagavad täielikult varustatud päästepaadi, päästeparve või valvepaadi ohutu veeskamise 10° trimmi puhul ja kuni 20° kreeni puhul ükskõik millisesse pardasse koos inimestega ja ilma. 2 Veeskamine peab olema võimalik gravitatsioonijõu mõjul, laeva energiaallikatest sõltumatult. 3 Veeskamisseadmed võimaldavad ühel inimesel päästevahendit veesata tekilt või päästevahendist. 4 Veeskamisseadmed on varustatud piduriga, mis tagab inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud päästevahendi veeskamisel selle peatamise ja kohal hoidmise. 5 Pääste- ja valvepaadi veeskamisseadmed on varustatud mehaanilise jõuajamiga vintsiga. Valvepaadi veeskamisseadmed tagavad inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud valvepaadi tõstmise kiirusega vähemalt 0,3 meetrit sekundis. 6 Päästepaadi ja valvepaadi vints on varustatud käsiajamiga, mille käitamisvahend ei tohi paadi veeskamisel pöörelda, ja tõstmisel mehaanilise jõuajamiga. Päästeparve tõstetakse käsiajamiga. 7 Päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide veeskamisseadmete lööpreid vahetatakse vähemalt iga viie aasta järel. 8 Veeskamisseadmeid katsetatakse üks kord viie aasta jooksul. Katsetatakse 1,1-kordse maksimaalselt lubatud koormusega. 9 Päästeparve, mida veesatakse distantsaktiveerimise abil, või kui päästeparve horisontaalkaugus veepinnast ei taga vabalangemise teel ohutut veeskamist, peab olema võimalik veesata vastavalt lõikes 1, 2 või 3 sätestatule, inimesteta parvel. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 35 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästevestide asukohad on kergesti ligipääsetavad ja selgelt märgistatud. Päästevesti tule aegumiskuupäev ei tohi olla möödunud ning tuli on kinnitatud päästevesti külge selliselt, et tulevalgus oleks nähtav üles, kui inimene on teadvuseta vees ja päästevest on nõuetekohaselt seljas. Tuli ei tohi tekitada vigastusi inimesele, kes hüppab päästevestiga kuni 4,5 meetri kõrguselt vette. 2 Igale laeval viibivale inimesele peab laevas olema päästevest. 3 Kohaliku rannasõidu ning sisevee-reisilaeval peab olema päästeveste kolm protsenti rohkem laeva pardale lubatud inimeste arvust. 4 Reisilaeval peavad olema lastele ettenähtud päästevestid, mille kogus peab vastama vähemalt kümnele protsendile reisijate arvust, kuid igal juhul peab olema päästevest igale laeval viibivale lapsele. 5 Vahiteenistuse tarbeks mõeldud päästevestid asuvad vahiteenistuse ruumides. Mehitamata masinaruumis on üks päästevest juhuks, kui meeskonnaliige viibib seal tööülesannete täitmiseks. Kui meeskonnaliikmete kõik päästevestid asuvad navigatsioonisillas või selle vahetus läheduses avatud tekil, võib lõikes 2 nõutud päästevestide koguarv olla sillavahi võrra väiksem. 6 Sisevee-laeva päästevest ei pea vastama LSA koodeksi nõuetele. 7 Valvepaatide meeskondadele, kuhu kuulub vähemalt kaks inimest, on laevas sobiva suurusega vee- või ilmastikukindlad ülikonnad. Kui veeülikonnad vastavad LSA koodeksiga päästevestidele kehtestatud nõuetele, võivad need laeva varustamisel asendada päästeveste. 8 Mehitatud laev on varustatud päästerõngastega järgmiselt: 1 alla 15 meetri pikkune laev kahe päästerõngaga, millest üks on isesüttiva tulega ja teine päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit; 2 laev pikkusega 15–45 meetrit nelja päästerõngaga, millest kaks on isesüttiva tulega ja kaks päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit; 3 laev pikkusega 45 meetrit ja enam kaheksa päästerõngaga, millest kaks on isesüttiva tulega, kaks päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit, ja kaks isesüttiva tule ja automaatselt tööle hakkava suitsupoiga. 9 Ühetekilisel laeval ja teisaldataval ujuvvahendil võib olla neli päästerõngast, millest kaks on isesüttiva tulega ja kaks päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit. 10 Mehitamata laeval on vähemalt kaks päästerõngast, millest üks on isesüttiva tulega ja teine päästeliiniga, mille pikkus on 30 meetrit. 11 Päästerõngad on laeval paigaldatud järgmiselt: 1 päästeliiniga päästerõngas asub mõlemas pardas, välja arvatud alla 15 meetri pikkusel laeval; 2 üks päästerõngas asub ahtris või selle vahetus läheduses; 3 automaatselt tööle hakkava suitsupoiga päästerõngad asuvad mõlemas pardas kiire veeskamise võimalusega navigatsioonisilla tekil; 4 ülejäänud päästerõngad on ühtlaselt jagatud üle laeva võimalusega neid kasutada parimal viisil. 12 Päästerõngastele on märgitud suurte tähtedega laeva nimi ja kodusadam. Päästerõngad on paigalduskohast kergesti kättesaadavad ja neid ei tohi laeva külge mingil viisil püsivalt kinnitada. Päästerõngas ei tohi olla samaaegselt päästeliiniga ja isesüttiva tulega. 13 Rahvusvahelisi reise sooritaval laeval, välja arvatud olemasoleval kalalaeval pikkusega alla 45 meetri ja uuel kalalaeval pikkusega alla 24 meetri, on liiniheitja, mille komplekti kuulub neli raketti ja neli liini. Kui liiniheitja komplekt koosneb ühest liinist ja ühest raketist, peab laeval olema neli sellist komplekti. Laeval pikkusega alla 24 meetri ja laeval, mille sõidupiirkond piirdub lähisõiduga, võib liiniheitja koosneda kahest raketist ja kahest liinist. 14 Kohaliku rannasõidu laeval on liiniheitja komplektis vähemalt kaks raketti ja kaks liini. Kui liiniheitja komplekti kuulub üks liin ja üks rakett, peab laeval olema kaks sellist komplekti. Liiniheitjat ei pea olema alla 24 meetri pikkusega laeval, sisevee-laeval, kalalaeval ja laeval, mille sõidupiirkonnaks on reid. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 5 TULETÕRJEVAHENDID 36 Üldnõuded 1 Laevas on konventsiooni SOLAS reeglile II-2/15.2.4 (SOLAS 1999/2000 muudatus) vastav laeva tulekaitseplaan, kus kasutatakse kehtestatud leppemärke vastavalt IMO nõuetele, mis kehtisid enne 2004. aasta 1. jaanuari ehitatud laevadele, või vastavalt asjakohastele juhistele laevadele, mis on ehitatud nimetatud kuupäevast hiljem. Laeva tulekaitseplaan on paigaldatud laevameeskonnale püsivalt nähtavale kohale. Laeva tuletõrjeseadmed ja -varustus, mis on raskesti märgatavad, on tähistatud vastavate leppemärkidega, et võimaldada neid kohe leida. 2 Laeval kogumahutavusega 150 ja enam on vähemalt kaks tuletõrjepumpa, millest üks on statsionaarne tuletõrjepump ja teine võib olla teisaldatav sõltumatu energiaallikaga tuletõrjepump. Laeval kogumahutavusega alla 150 on vähemalt üks tuletõrjepump, mis võib olla teisaldatav sõltumatu energiaallikaga tuletõrjepump. Teisaldatav sõltumatu energiaallikaga tuletõrjepump peab olema võimeline töötama vähemalt kolm tundi, asuma väljaspool masinaruumi, ilmastiku eest kaitstud ruumis sissepääsuga tekilt ning tagama veejoa rõhu ja ulatuse vastavuses lõikega 14. 3 Alla 24 meetri pikkuses laevas, kus puudub elektrigeneraator ja tuletõrjepumba käitamine peamasinalt on ebaefektiivne, võib tuletõrjepumba asendada mahttulekustutussüsteemiga masinaruumis, kus paiknevad sisepõlemismootor ja katel. 4 Uuel laeval masinaruumis või uuel laeval kogumahutavusega üle 50, millel on elu- ja magamisruumid, on tulekahju avastamise alarmsüsteem, mille indikaatorpaneel asub navigatsioonisillas. Tulekahju alarmsüsteem on kavandatud ja andurid paigaldatud nii, et tulekahju masinaruumis ja eluruumides avastatakse võimalikult kiiresti. Mehitamata masinaruumis on tulekahju avastamise alarmsüsteem. 5 Laeval, mille pea- ja abimasinate koguvõimsus ületab 375 kW või millel asub katel võimsusega üle 175 kW, on peale surveveepihustusega kustutussüsteemi statsionaarne gaaskustutussüsteem, mis vastab konventsiooni SOLAS reegli II-2/5 nõuetele. Hoiatussignalisatsioon peab käivituma vähemalt üks minut enne kustutamisel kasutatava gaasi laskmist ruumi. 6 Gaaskustutussüsteemi ei pea olema laeval kogumahutavusega alla 80 ja sama kogumahutavusega olemasoleval laeval, mille ehitusajal selle olemasolu vastavalt konventsioonile SOLAS ei nõutud. Gaaskustutussüsteemi puudumise korral peab olemasoleval laeval olema lõikes 7 nimetatud 45-liitrine vahtkustuti või samaväärses kogumahus mitu vahtkustutit või vahumoodustajat. 7 Laeval kogumahutavusega 150 ja enam on peale statsionaarse gaaskustutussüsteemi igas masina- ja katlaruumis 45-liitrine vahtkustuti või samas mahus mitu vahtkustutit või vahumoodustajat. Gaaskustutussüsteem ja vahtkustutid peavad laevas olema lisaks tulekustutitele. 8 Olemasoleval reisilaeval pikkusega 40 meetrit ja rohkem ning kogumahutavusega 350 ja enam rahvusvahelisi reise sooritaval laeval, millel on igapäevaselt kasutatavad kinnised ruumid, on vähemalt kaks komplekti tuletõrjuja varustust ning vähemalt kaks komplekti hingamisaparaate ja avarii-hingamisaparaadid. 9 Tuletõrjuja varustuse komplekt sisaldab järgmist: 1 kogu keha kattev kaitseriietus, mille väline pind on veekindel; 2 hingamisaparaat, mille mahtuvus peab tagama hapnikuvaru vähemalt 30 minutiks ja maht on vähemalt 1200 liitrit; 3 avarii-hingamisaparaat, mis sisaldab hapnikuvaru vähemalt kümneks minutiks ning kaitseb silmi, nina ja suud avariikoldest põgenemise ajal; aparaadil on selge kasutus- ja hooldusjuhis ning sellele on märgitud säilivusaeg, tootmiskuupäev ning antud tootja heakskiit; 4 kummist või muust elektrit mittejuhtivast materjalist saapad; 5 jäik kaitsekiiver; 6 elektrilamp, mis tagab valgustuse vähemalt kolmeks järjestikuseks tunniks; 7 tuletõrjekirves, mille käepide on kõrgepingeisolatsiooniga; 8 30-meetrine tulekindel signaalliin, mida on võimalik kinnitada tuletõrjuja hingamisaparaadi või eraldi vöö külge. 10 Lõike 12 punktis 1 nimetatud reisilaeval on vähemalt kaks suruõhu hingamisaparaati ja tuletõrjuja riietuse komplekti igas vertikaaltsoonis. 11 Lõike 12 punktis 1 nimetatud reisilaeval reisijate arvuga üle 36 on iga hingamisaparaatide paari kohta veeudu aplikaator, mis asub hingamisaparaadi paiknemise kohas. 12 Laeval on evakueerimiseks vajalikke avarii-hingamisaparaate järgmiselt: 1 reisilaeval on igas vertikaaltsoonis vähemalt kaks aparaati ja masinaruumis vastavalt seal tavaliselt viibivate inimeste arvule; 2 laeval kogumahutavusega 500 ja rohkem on eluruumide juures vähemalt kaks aparaati ja masinaruumis vastavalt seal tavaliselt viibivate inimeste arvule ning avarii-hingamisaparaadid on paigaldatud selliselt, et kõige efektiivsemalt aidata inimesel välja pääseda ruumidest, magamiskohast või lõksu jäämise kohast. 13 Laeva käsitulekustutile, 45-liitrisele vahtkustutile, hingamisaparaadile ja masinaruumi gaaskustutussüsteemile tehakse igal aastal kaldahooldus ja neil on seda kinnitavad tunnistused. 14 Surveveepihustusega kustutussüsteem tagab sellise rõhu ja ulatuse, et kui tuletõrjemagistraali on ühendatud kaks voolikut, ulatub üks veejuga igasse punkti laevas. Kui väiksemal laeval on ainult üks tuletõrjekraan ja -voolik, on veejoa tugevus ühendatud voolikus selline, et see ulatub igasse laeva punkti ja on kustutamiseks tõhus. 15 Juhul kui tuletõrjevarustusel olev juhend ei ole laeva töökeeles ja tõlget pole otstarbekas tuletõrjevahendile märkida, on laeva töökeelde tõlgitud juhend laeva treeningjuhendis. 16 Kõik tuletõrjevahendid on töökorras, asuvad ettenähtud kohtadel ja on koheseks kasutamiseks valmis. Tuletõrjevahenditele ligipääs ei tohi olla takistatud. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 37 Tuletõrjevarustuse ja -vahendite kogus 1 Tuletõrjevoolikute arv on võrdne tuletõrjekraanide arvuga ja iga tuletõrjevoolik on ühendatud kombineeritud joatoruga. Reisilaevadel on tuletõrjevoolikud siseruumides ühendatud tuletõrjekraaniga. Tuletõrjevoolik ei tohi olla pikem kui 20 meetrit tekil ja 15 meetrit masinaruumis. Laeval kogumahutavusega alla 150 ei tohi tuletõrjevoolik olla pikem kui 15 meetrit tekil ja 10 meetrit masinaruumis. 2 Käsitulekustuti kaal ei ületa 23 kilogrammi. Käsipulberkustutis on vähemalt viis kilogrammi pulbrit. Käsisüsihappegaasi kustutis on vähemalt viis kilogrammi süsihappegaasi. Käsivahtkustuti maht on vähemalt üheksa liitrit. Kui käsitulekustuti asub laevaruumis, peab see asuma sissepääsu juures. Vahtkustutite asemel võib kasutada pulberkustuteid. 3 Käsitulekustutil on indikaator või plomm, mis kinnitab, et kustuti on töökorras ja kasutamata. Kui käsitulekustutit on kasutatud ning selle indikaatorilt või plommilt ei nähtu, et kustuti on töökorras, asendatakse käsitulekustuti esimesel võimalusel. 4 Laeval peavad olema tule kustutamise abivahenditena raudkang, kirves ja pootshaak. Kui laeval puudub kaks teineteisest sõltumatu toitega tuletõrjepumpa, peab laeval olema parda tagant veevõtuks sobilik ämber koos piisava pikkusega ühendatud liiniga. Kui laeval puudub surveveepihustusega kustutussüsteem, peavad olema vähemalt kaks sobilikku ämbrit koos piisava pikkuse ühendatud liiniga. 5 Nõutav käsitulekustutite kogus laevas:
Nr
Käsitulekustuti nimetus
 
1.
Vahtkustuti
1
1.1
Alla 400 kogumahutavusega laeval igal tekil vähemalt (ei ole nõutud tekil, kus on juba käsitulekustuti)
Laeval kogumahutavusega üle 400 igal tekil vähemalt (ei ole nõutud tekil, kus on juba kaks käsitulekustutit)
2
1.2
navigatsioonisillas
1
1.3
masinaruumis:
 
a)
laeval kogumahutavusega kuni 150
1
b)
laeval kogumahutavusega üle 150
2
1.4
kambüüsis
1
1.5
kergesti süttivate ainetega laoruumis (nõutud ainult juhul, kui see on eraldi ruum ja 5 m läheduses pole käsitulekustutit)
1
1.6
katlaruumis (nõutud ainult juhul, kui see on eraldi ruum ja 5 m läheduses pole käsitulekustuteid)
2
1.7
jõuseadme keskjuhtimispuldis, nõutud ainult juhul, kui see on eraldatud uksega ruum
1
1.8
Igal kaubatekil, kus veetakse sõidukeid, peab olema vähemalt iga 20 m kohta üks käsitulekustuti (käsitulekustutid peavad asuma nii, et ükski kaubaruumi punkt ei ole tulekustutist kaugemal kui 20 m, ja olema võrdselt jagatud parraste vahel, niivõrd kui see on mõistlik), millest üks peab asuma kaubateki sissepääsu juures.
 
1.9
Elu- ja teenindusruumides peavad käsitulekustutid asuma nii, et ükski ruumi punkt ei ole tulekustutist kaugemal kui 10 m kõndides. Vajadusel on nõutud lisa-käsitulekustutid.
 
2
Süsihappegaasikustuti:
 
2.1
navigatsioonisillas
1
2.2
avariielektrigeneraatori ruumis
1
2.3
masinaruumis
 
a)
kus peamasina koguvõimsus on väiksem kui 750 kW
1
b)
kus peamasinate koguvõimsus on 750 kW või suurem
2
2.5
ruumis, kus asuvad elektrikilbid (nõutud ainult juhul, kui ruum on uksega eraldatud ülejäänud masinaruumist) ja mille pindala on:
 
a)
väiksem kui 15 m²
1
b)
15 m² ja suurem
2
]]> RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 SIGNAALSEADMED JA -VAHENDID 38 Üldnõuded 1 Merelaeva tulede, märkide ja helisignaalseadmete koosseis, omadused ja paigutus vastab konventsioonile COLREG. Kui olemasoleval laeval kasutatakse teisaldatavaid juhtimisvõimetu laeva tulesid (NUC – Not Under Command), peavad need olema valmisolekus koheseks kasutamiseks ning nende paigaldus tagama parima nähtavuse 360° ulatuses teistele laevadele. 2 Sisevee-laeva signaaltulede ja -märkide ning helisignaalseadmete koosseis, omadused ja paigutus vastavad sisevetel liiklemise korra nõuetele. 3 Laeval kogumahutavusega 150 ja enam ning reisilaeval sõltumata suurusest on signaallamp signaliseerimiseks valgel ajal. Signaallambi jaoks tagatakse laeva peaelektrienergiaallikast sõltumatu toide. Signaallambi juurde peavad kuuluma kaks tagavarapirni. 4 Laeval pikkusega 45 meetrit ja enam, mis sõidab jääpiirkonnas, on helgiheitja-prožektor. Kalalaeva helgiheitja valgusjõud peab olema vähemalt 1 luks mõõdetuna 750 meetri kauguselt, kui kalastatakse jääpiirkonnas. Laeval pikkusega alla 45 meetri, mis sõidab jääpiirkonnas, on valgusti, millega on võimalik jääolusid jälgida. 5 Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ning rahvusvahelisi reise sooritaval laeval, samuti kalalaeval pikkusega 45 meetrit ja enam sõltumata kogumahutavusest, on täiskomplekt rahvusvahelise signaalkoodi (International Code of Signals) lippe ja vimpleid. Käesolevas lõikes nimetamata tekklaeval on signaalkoodi lipud A, B, C, L, N ja O koos nende tähenduse kirjeldusega. 6 Laeval, mis sõidab väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda, on rahvusvaheline signaalkood ja korrigeeritud rahvusvahelise lennu- ja mereotsingu ja -pääste käsiraamatu IAMSAR III osa. Nimetatud käsiraamatut ei pea olema kalalaeval, mille sõidupiirkond piirdub Läänemerega. 7 Laeval kogumahutavusega 300 ja enam ja igal reisilaeval on avalike teadete süsteem. Avalike teadete süsteemi ei nõuta alla 24 meetri pikkuselt olemasolevalt reisilaevalt. 8 Illustreeritud päästesignaalide tabel asub laeva navigatsioonisillas. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 39 Pürotehnika nõutav kogus 1 Laev on sõltuvalt sõidupiirkonnast varustatud pürotehnikaga järgmiselt: 1 laevatatavad siseveed – kolm säratuld; 2 kohalik rannasõit – kuus säratuld; 3 lähisõit – kuus langevarjuraketti; 4 piiramatu sõidupiirkond – 12 langevarjuraketti. 2 Säratulede asemel võib kasutada langevarjurakette. Pürotehnika asub navigatsioonisillas või selle vahetus läheduses. Pürotehnika peab vastama LSA koodeksi nõuetele. Naftasaadusi vedava tankeri varustamine säratuledega on keelatud ning säratulede asemel kasutatakse langevarjurakette. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 7 KESKKONNAKAITSEALASED NÕUDED 40 Nõuded nafta- ja muudest kahjulikest vedelainetest põhjustatava reostuse vältimiseks 1 Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina, või kemikaalitanker, mis võib vedada naftat või naftasaadust mahtlastina (naftatanker), peab oma ehituse ja seadmetega varustatuse osas vastama MARPOL konventsiooni I lisa nõuetele. 2 Lõikes 1 nimetatud laev peab lisaks juhinduma järgmistest nõuetest: 1 õliseguste vete üleparda pumpamine on keelatud; 2 õliseguste vete äraandmine peab toimuma laeva vahendite või sadamas olevate vahendite abil; 3 kui laeval on masinaruumi pilsi kuivenduspump, siis peab torustikul olema rahvusvahelisele standardile vastav otsik pilsivee äraandmiseks kaldale või pilsivett vastuvõtvale laevale ning pilsivee pumba distantslüliti; 4 kviitungid pilsivee äraandmise kohta tuleb säilitada laevas eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul. 3 Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega veeldatud gaasi veoks mahtlastina (gaasitanker), kemikaali veoks mahtlastina, või naftatanker, mis veab muud kemikaali kui nafta või naftasaadus (kemikaalitanker), peab oma ehituse ja seadmetega varustatuse osas vastama MARPOL konventsiooni II lisa nõuetele. 4 Lõikes 3 nimetatud laev võib vedada kemikaali mahtlastina, kui tunnistuse laeva kõlblikkusest kemikaali veoks mahtlastina väljaandmise aluseks on: 1 rahvusvaheline ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (IBC koodeks) või 2 ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (BCH koodeks), kui laev on ehitatud enne 1. juulit 1986. a. 5 Lõikes 3 nimetatud gaasitanker võib vedada gaasi mahtlastina, kui tunnistuse laeva kõlblikkusest veeldatud gaasi veoks mahtlastina väljaandmise aluseks on: 1 rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (IGC koodeks) või 2 veeldatud gaasi vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks (GC koodeks), kui laev on ehitatud enne 1. juulit 1986. a. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 41 Nõuded reoveega reostuse vältimiseks RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 Laev, mille laevapere ja reisijate koguarv on enam kui 15 inimest või mille kogumahtuvus on 400 või enam, olenemata inimeste arvust pardal, peab vastama MARPOL konventsiooni IV lisa nõuetele ning laev, mille laevapere ja reisijate koguarv on enam kui kümme inimest või laeva kogumahutavus on 200 või enam, olenemata inimeste arvust pardal, peab lisaks juhinduma reoveega reostuse vältimiseks 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist järgmiselt: RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 1 reoveetank laevas on arvestusega 25 liitrit reovett inimese kohta ööpäevas ja tagab laevale kolmeööpäevase mahtuvusvaru; RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 kui tanki juhitakse ka olme heitvesi, siis tuleb arvestada 50 liitrit reo- ja heitvett inimese kohta ööpäevas ja kolme ööpäevase mahtuvusvaruga; 3 reovete parda taha pumpamise alguse ja lõpetamise aja, nimetatud ajal laeva asukoha koordinaatide ja väljapumbatud koguse kohta tehakse kanne laeva logiraamatusse; 4 kviitungid reovete äraandmise kohta tuleb laevas säilitada eraldi kaustas vähemalt kahe aasta jooksul. 2 Laevale kogumahtuvusega alla 200 ja laevale, mille pardal võib üheaegselt olla alla 10 inimese, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid ei rakendata. 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laeval on reovete kogumistank, mis on varustatud pumba, torustiku ja rahvusvahelistele nõuetele vastava ühendusotsikuga reovete äraandmiseks kaldale või vastavale laevale, tuleb rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid. 42 Nõuded prügireostuse vältimiseks 1 Laev, olenemata kogumahutavusest ja inimeste arvust pardal, peab täitma MARPOL konventsiooni V lisa nõudeid. 2 Prügireostuse vältimist käsitlevad plakatid on üles pandud silda, kambüüsi, laevapere majutusruumidesse, peatekile ja reisilaevadel jalutustekile. Plakatid on laeva töökeeles ja laeval, mille sõidupiirkond võimaldab külastada välisriikide sadamaid, lisaks inglise keeles. 3 Laeval kogumahutavusega 100 ja enam ning laeval, mille pardale on lubatud võtta vähemalt 15 inimest sõltumata kogumahutavusest, ning ujuvplatvormil on meeskonnale kohustuslik prügi käitlemise plaan. Prügi käitlemise plaan on laeva töökeeles ja selles on määratud plaani elluviimise eest vastutav isik. Prügi käitlemise plaanis kirjeldatakse järgmisi toiminguid laeval: 1 prügi minimeerimine; 2 prügi kogumine, ladustamine, paigutamine, äraandmine ja kõrvaldamine; 3 pardal olevate prügiseadmete ja -vahendite kasutamine. 4 Laeval kogumahutavusega 100 ja enam ning laeval, mille pardal olevate inimeste arv on vähemalt 15 sõltumata kogumahutavusest, ning ujuvplatvormil peab olema prügiraamat. Kõik operatsioonid prügiga sõltumata sõidupiirkonnast fikseeritakse prügiraamatus. Kviitungeid prügi äraandmise kohta säilitatakse laevas eraldi kaustas vähemalt kaks aastat. Prügiraamatu vorm peab vastama MARPOL konventsiooni V lisa II liite nõuetele. 5 Prügiraamatut võib pidada elektrooniliselt, kui sissekande tegija on identifitseeritav, tagatud on sissekannete terviklikkus ning sissekanded peavad olema kaitstud kustutamise või hävitamise eest. Elektroonilise sissekande muutmisel peab algne tekst jääma nähtavaks. 6 Laeval on vähemalt nelja liiki kaanega suletavad ning tähistatud prügikonteinerid ohtlikele jäätmetele, plastijäätmetele, toidujäätmetele ja ülejäänud olmeprügile. Laevadel kogumahutavusega alla 150, välja arvatud reisilaevadel, on nõutud üks kaanega suletav prügikonteiner ning eraldi mahuti ohtlike jäätmete kogumiseks. 7 Masinaruumis on suletav metallkast õliste kaltsude kogumiseks. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 8 ÜLDHÄIRE ALARMSÜSTEEM, TREENINGJUHEND, ÕPPEHÄIRED JA ÕPPUSED RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 43 Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid tegutsemiseks hädaolukorras 1 Laeval on üldhäire alarmsüsteem üldhäiresignaali andmiseks, mis koosneb seitsmest või enamast lühikesest helist ja neile järgnevast ühest pikast helist. 2 Üldhäiresignaali antakse laevavile või -sireeniga ja lisaks elektrikella või -pasunaga või muu samaväärse seadmega, mida varustatakse elektrienergiaga laeva põhielektrienergiavõrgust ja avariielektrienergiavõrgust. Üldhäire alarmsüsteem peab olema selgesti kuulda kõikides laevapere elu- ja tööruumides. 3 Elektrikellad või -pasunad ei ole nõutud väiksemal laeval, kus laevavile või -sireeniga antud signaal või laeva navigatsioonisillast verbaalselt hüütud korraldus on selgesti kuulda igasse laevapere elu- ja tööruumi. 4 Igal laevapereliikmel peab olema täpne juhis tegutsemiseks erinevates hädaolukordades. 5 Laeval, mille laevapereliikmete arv on ohutu mehitamise tunnistuse järgi kuus või enam, ja reisilaeval on häireplaan. Häireplaan on laeva töökeeles ja asub nähtaval kohal navigatsioonisillal, masinaruumis ja laevapereliikmete majutusruumides. 6 Häireplaanis on lõikes 1 nimetatud üldhäiresignaali kirjeldus ja laevapereliikmete kohustused seoses üldhäirega. Häireplaanis on näidatud, millisel viisil antakse korraldus laev maha jätta. 7 Häireplaanis on kõikide laevapereliikmete kohustused erinevates hädaolukordades ning käsitletakse järgmisi valdkondi: 1 vee- ja tulekindlate uste sulgemine, klapid, illuminaatorid, valgusluugid (keilutid) ja muud avad; 2 varustuse kandmine päästeparve ja -paati; varustusse kuuluvad soojad tekid, toiduained, lisajoogivesi, pürotehnilised signaalvahendid, ravimid ja muu vajalik, näiteks logiraamat, meeskonnaliikmete dokumendid, hetkel kasutusel olevad navigatsioonikaardid ja binokkel; 3 päästeparve ja -paadi ettevalmistamine ja veeskamine; 4 teiste laeval olevate päästevahendite ettevalmistamine, laeva ohutusplaani järgimine; 5 avariiraadioside ja hädaolukorra sõnumi saatmine; 6 EPIRB-i, SART-i ja GMDSS-i aktiveerimine ja kaasavõtmine; 7 vajadusel langevarjuraketi või säratule aktiveerimine; 8 tuletõrjerühma koosseisu määramine, ülesanded ja varustus; 9 masinaruumi mahtkustutussüsteemi aktiveerimine; 10 tuletõrjepumba ettevalmistamine ja käivitamine; 11 reisijate eest vastutav isik. 8 Häireplaanis on kajastatud laeva juhtkonda kuuluvate isikute vastutusala ja isikute asendajad nende tegutsemisvõimetuse korral. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 44 Laeva treeningjuhend 1 Laeval on treeningjuhend, mis asub igas messis, puhkeruumis või kajutis. Treeningjuhend võib koosneda mitmest voldikust ja sisaldab juhendeid ja informatsiooni laeva päästevahendite ja ellujäämisviiside kohta kergesti arusaadavas vormis ja võimalusel koos illustratsioonidega. 2 Treeningjuhendi mis tahes osa võib koosneda informatsioonist, mis edastatakse audiovisuaalsete vahenditega. Treeningjuhend on laeva töökeeles. Treeningjuhend on laevapõhine, kajastades laeva pardal olevate päästevahendite kasutamise põhimõtteid. 3 Treeningjuhendis kajastatakse järgmist: 1 päästevesti ja veekostüümi selgapanek sõltuvalt olukorrast; 2 kogunemine kogunemiskohtadesse; 3 päästepaati, päästeparve ja valvepaati asumine, nende veeskamine ja laeva parda juurest lahkumine; 4 päästepaadist ja päästeparvest toimuv veeskamine; 5 vabastamine veeskamisseadmest; 6 kaitsemeetodid ja vajaduse korral kaitseseadmete kasutamine veeskamisel; 7 veeskamisala valgustus; 8 päästevarustuse kasutamine; 9 otsimisseadmete kasutamine; 10 illustratsioonide abil päästevahendite raadioseadmete kasutamine; 11 ujuvankrute kasutamine; 12 mootori ja selle juurde kuuluvate seadmete kasutamine; 13 päästepaadi, päästeparve ja valvepaadi ülestõstmine, paigaldamine ja kinnitamine; 14 alajahtumise oht ja soojade riiete vajadus; 15 päästepaadi ja päästeparve ning varustuse kasutamine; 16 päästmismeetodid, kaasa arvatud helikopteri selliste päästeseadmete nagu kandetraksid, korv, kanderaam ja pükspoi ning kalda päästeseadmete ja liiniheitja kasutamine; 17 muud häireplaanis ettenähtud tegevused ja kohustused; 18 päästevahendite avariiremondi juhendid. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 44 1. ]]> Laeva õppused ja treeningud 1 Laeval pikkusega 45 m ja enam peab iga laevapere liige igal kuul osa võtma vähemalt ühest laeva mahajätmise ja ühest tuletõrjeõppusest. Laeval pikkusega alla 45 m peab iga laevapere liige iga kolme kuu jooksul osa võtma vähemalt ühest laeva mahajätmise ja vähemalt ühest tuletõrjeõppusest. Juhul kui viimasest õppusest võttis osa vähem kui 75% laevapere liikmetest, tuleb 24 tunni jooksul laeva sadamast väljumisest korraldada tuletõrje- ja laeva mahajätmise õppus. 2 Tuletõrjeõppus peab hõlmama: 1 saabumist kogunemiskohtadesse ja ettevalmistust häireplaanis nimetatud kohustuste täitmiseks tulehäire korral; 2 tuletõrjepumba käivitamist, kus kasutatakse vähemalt kaht veejuga, et kontrollida tuletõrjesüsteemi korrasolekut; 3 tuletõrjuja ja muu isikliku päästevarustuse korrasoleku kontrolli; 4 vastavate sidevahendite kontrolli; 5 veekindlate ja tulekaitseuste, tulekaitsesiibrite ja evakuatsioonivahendite korrasoleku kontrolli; 6 laeva mahajätmiseks vajalike seadmete kontrolli. 3 Laeva mahajätmise õppus peab hõlmama: 1 laevapere kutsumist alarmsüsteemiga kogunemiskohtadesse, selgitust laeva mahajätmise vajadusest ja korraldust laeva mahajätmiseks kooskõlas häireplaaniga; 2 saabumist kogunemiskohtadesse ja ettevalmistust häireplaanis nimetatud kohustuste täitmiseks; 3 kontrolli, et laevapere liikmed on sobivalt riietatud; 4 kontrolli, et päästevestid on õigesti selga pandud; 5 pärast vajalikku ettevalmistust vähemalt ühe päästepaadi parda taha rippu laskmist; 6 päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist; 7 päästeparvede taavetite käitamist. 4 Igal järgneval lõikes 3 nimetatud õppusel tuleb võimaluse korral parda taha rippu lasta eelnevast õppusest erinev päästepaat. 5 Õppused tuleb võimalusel korraldada nii, nagu oleks tegelik hädaolukord. 6 Laeva mahajätmise õppusel tuleb häireplaanis ettenähtud meeskonnaga veesatud päästepaadiga manööverdada vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. 7 Valvepaadid, mis ei ole samaaegselt päästepaadid, tuleb üks kord kolme kuu jooksul koos häireplaanis ettenähtud meeskonnaga veesata ja nendega manööverdada. 8 Kui pääste- või valvepaadi veeskamise õppused toimuvad laeva edasikäigul, tuleb sellised õppused nende ohtlikkuse tõttu läbi viia kaitstud vetel, kogemustega laevaohvitseri järelevalve all ja juhindudes seejuures vastavatest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) soovitustest. 9 Laeva mahajätmise õppuse käigus tuleb kontrollida laevapere kogunemiseks ja laeva mahajätmiseks vajalikku avariivalgustuse korrasolekut. 10 Õppused viiakse läbi ettenähtud varustusega. Juhul kui laeval on täiendav varustus, tuleb ka seda kasutada õppuste käigus ja õppused vastavalt korraldada. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 44 2. ]]> Väljaõpe ja juhendamine laeval 1 Mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast laevapere liikme saabumist laevale, tuleb ta välja õpetada päästevahendite ja nende varustuse kasutamiseks. 2 Lisaks lõikes 1 sätestatule tuleb läbi viia täiendavad päästevahendite kasutamise ja päästmise juhendamised samade ajavahemike jooksul kui õppused. Iga üksik juhendamine võib käsitleda laeva päästevahendite erinevaid elemente, kuid kahe kuu jooksul tuleb hõlmata kõik laeva päästevahendid ja selle varustus. Iga laevapere liikme juhendamine peab sisaldama vähemalt: 1 laeva täispuhutavate parvede kasutamist koos hoiatusega naeltega jalanõude ja teravate esemete kasutamise osas; 2 esmaabi andmist, kaasa arvatud esmaabi alajahtumisel ning teistel juhtudel; 3 päästevahendite kasutamist karmides ilmastikutingimustes tormisel merel. 3 Kui laeval(e) on monteeritud taavetiga veesatavad päästeparved, peab nende kasutamise väljaõpe toimuma vähemalt iga nelja kuu möödumisel. Võimalusel tuleb õppuse käigus parv täis puhuda ja veesata. Selleks otstarbeks võib kasutada õppeotstarbelist päästeparve, mis ei kuulu laeva päästevarustuse hulka. Õppeotstarbeline päästeparv peab olema selgelt õppeotstarbelisena märgistatud. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 44 3. ]]> Kanded logiraamatusse Õppuste läbiviimise kuupäevade, laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppuse kirjelduse ning päästevahendite kasutamise õppuste kohta tuleb teha kanne laeva logiraamatusse. Kui õppusi ja treeninguid ei viidud läbi täismahus ning tähtaegselt, tuleb logiraamatusse teha kanne, mis selgitab läbiviidud õppuste mahu ja tähtaegade eiramise põhjuseid. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 9 MEHAANILISED SEADMED 45 Üldsätted 1 Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Mehhanismid, katlad, survemahutid ja nendega ühendatud torustik ning armatuur peavad olema monteeritud ja turvatud nii, et oleks viidud miinimumini oht vigastada laeval viibivaid inimesi seadmete liikuvate osadega, kuumade pindadega või muude ohtudega ning oleks tagatud tuleohutus masinaruumis. 3 Peavad olema vahendid peamasina normaalse töö jätkamiseks või ennistamiseks olulise abimehhanismi rikke korral. 4 Peavad olema vahendid energiavarustuseta laeva mehhanismide käivitamiseks ilma kõrvalise abita. 5 Pea- ja abimehhanismid, mis on olulise tähtsusega laeva liikumise ja ohutuse tagamiseks, peavad olema projekteeritud nii, et neid saab käitada nii laeva otseasendis kui ka kuni 15°-se püsikreeni tingimustes ükskõik kummasse pardasse ning kuni 22,5°-se dünaamilise kreeni tingimustes (külgõõtsumise puhul) mõlemasse pardasse ning samaaegse 7,5°-se dünaamilise trimmi puhul (pikiõõtsumise puhul) kas vööri või ahtrisse. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 Peavad olema seadmed peamasina ja sõukruvi seiskamiseks hädaolukorras väljastpoolt masinaruumi / masina keskjuhtimispuldi ruumi, kas sillast või mõnest muust selleks sobivast kohast. 7 Kütuse varu-, sette- ja kulutankid, mis asetsevad kõrgemal topeltpõhja tankidest, on varustatud kiirelt suletavate klappidega, mida saab sulgeda ohutust kohast väljaspool masinaruumi, et vältida kütuse väljavoolu nende tankide kütusetorudest vigastuse korral või tulekahju ajal nendes ruumides. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 8 Kütuse ja õlitanki mõõteklaas on tagantpoolt kaitstud klaasiga või sertifitseeritud voolikuga ning varustatud isesulguvate klappidega. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 46 Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorid, mille silindri läbimõõt on 200 mm või enam või karteri mahtuvus on 0,6 m 3 või enam, peavad olema varustatud karteris plahvatuse tagajärgede miinimumini viimiseks sobivat tüüpi kaitseklappidega, mille ava on küllaldase läbimõõduga. Kaitseklapid peavad olema paigaldatud või varustatud abivahenditega nii, et kaitseklapist leegi väljaheite korral oleks inimeste vigastuse võimalus minimaalne. 47 Kuivendusseadmed 1 Laev peab olema varustatud tõhusa kuivendussüsteemiga, mis tagab igast veekindlast vaheruumist vee väljapumpamise ja selle kuivenduse, välja arvatud vaheruumid, mis on püsivalt kohaldatud mageda vee, ballastvee, vedela kütuse või vedela lasti veoks ja mis on varustatud pumpadega, mis töötavad praktiliselt kõigis tingimustes. 2 Reovee, ballasti ja laeva üldisteks vajadusteks kasutatavaid jõuajamiga pumpasid võib käsitleda kui iseseisvaid pilsipumpe, kui need on varustatud vajalike kuivendussüsteemi ühendustega. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 3 Kogu kuivendussüsteemi torustik, mis läbib kütusetanke, katla- või masinaruume, kaasa arvatud vaheruume, kus asuvad kütuse settetankid või kütusepumbad, peab olema terasest või muust asjakohasest materjalist. 4 Pilsi- ja ballastpumpade süsteemi seadmed peavad olema sellised, et on välistatud võimalus mereveel ja ballasttankides oleval veel sattuda lasti- ja masinaruumidesse või ühest vaheruumist teise. Peab olema rakendatud meetmeid, mis välistavad tankide, millel on ühendus pilsi- ja ballastisüsteemiga, juhusliku uputuse mereveega või neis oleva ballastvee väljapumpamise läbi pilsiveetorustiku. 5 Kõik kuivendussüsteemi jaotuskarbid ja käsitsi juhitavad klapid, peavad asuma kergesti ligipääsetavas kohas. 6 Juhul kui parvlaeva vabaparda kõrgus vaheseinte tekini on selline, et tekiserv sukeldub kreeninurgal üle 5°, tagatakse vee äravool otse parda taha küllaldase arvu vastava suurusega piigatitega. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 7 Juhul kui vabaparda kõrgus vaheseinte tekini on parvlaeval selline, et tekiserv sukeldub kreeninurgal 5° või vähem, siis juhitakse vesi vaheseinte tekil asuvate suletud lastiruumide kuivendamiseks küllaldase suurusega vaheruumi või vaheruumidesse, kus peavad olema vee kõrgtaseme signalisatsioon ja seadmed vee pumpamiseks parda taha. Lisaks sellele tuleb tagada et: 1 piigatite arv, suurus ja asukoht oleks selline, et on välistatud ülemäära suure vee hulga kogunemine; 2 kuivendusseadmete paigaldamisel võetakse arvesse nõudeid mis tahes statsionaarsele tulekustutussüsteemile; 3 vett, mis sisaldab bensiini või ohtlikku ainet, ei juhitaks masinaruumi või mõnda teise vaheruumi, kus võib asuda süttimise põhjustaja. 8 Juhul kui on ette nähtud vihmutusseadmed ja tuletõrjehüdrandid, peab reisijate ja laevapere ruumides olema küllaldane arv piigateid, mis on võimelised toime tulema veehulgaga, mis on tekkinud tulekustutamisel ruumis asuvatest vihmutusseadme pihustajatest ja kahest otsikuga tuletõrjevoolikust. 9 Kuivendussüsteemi peab olema võimalik kasutada kõigis tingimustes, sõltumata sellest, kas laev on otseasendis või kreenis. Sel eesmärgil peavad imitorud olema monteeritud parda äärde, välja arvatud kitsastes ruumides laeva vööri- ja ahtriosas, kus piisab ühest imitorust. Ebatavalise vormiga ruumides võib tekkida vajadus monteerida täiendav imitoru. Ruumis asuv vesi peab saama vabalt valguda imitorude juurde. 10 Kuivenduspumbad peavad võimalusel asuma erinevates veekindlates vaheruumides ja olema monteeritud või paigaldatud vaheruumidesse nii, et ühe vaheruumi vigastuse korral ei oleks need vaheruumid üheaegselt uputatud. Juhul kui peajõuseade, abimasinad ja katlad asuvad kahes või enamas veekindlas vaheruumis, siis pumbad, mida kasutatakse pilsside kuivendamiseks, peavad olema võimaluse korral jaotatud nende ruumide vahel. 11 Kuivenduspumbad, välja arvatud lisapumbad, mis on ette nähtud ainult piigiruumide kuivendamiseks, on monteeritud nii, et tagatakse vee väljapumpamine igast vaheruumist. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 12 Iga jõuajamiga pilsipump on võimeline pumpama vett läbi nõutud kuivendustorustiku kiirusega vähemalt kaks meetrit sekundis. Iseseisvatel jõuajamiga pilsipumpadel, mis on masinaruumis, asuvad imitorud masinaruumis, välja arvatud juhul, kui ei nõuta rohkem kui kahe imitoru monteerimist mis tahes ühte vaheruumi. Kui on ette nähtud kaks või enam imitoru, asub üks neist kummagi parda ääres. Imitorud on sobivalt paigaldatud ja masinaruumis asuva imitoru diameeter ei tohi olla väiksem kui põhikuivendustorustikul. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 13 Lisaks lõikes 9 sätestatud imitorudele on kõige võimsama jõuajamiga pumbaga ühendatud üks avariipilsi imitoru, mis on varustatud tagasilöögiklapiga ja asub masinaruumi pilsi tasapinnal. Avariipilsi imitoru diameeter on sama kui põhikuivenduspumbal. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 14 Kingstonite ja imitorude klappide spindlid ulatuvad üle masinaruumi pilsikatete. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 15 Kuivendustorustik kogu pikkuses kuni pumbani on teistest torustikest autonoomne. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 16 Rakendatakse meetmeid, et vältida vaheruumi uputust kuivendussüsteemi imitoru purunemise või vigastamise tagajärjel mis tahes teises vaheruumis pärast laeva kokkupõrget või madalikule sõitu. Selleks paigaldatakse tagasilöögiklapid torudele, mille mõni osa asetseb pardale lähemal kui ühe viiendiku kaugusel laeva laiusest. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 17 Kuivendussüsteemiga seotud jaotuskarbid, klapid ja kraanid asetsevad nii, et uputuse puhul saab ühe pilsipumbaga pumbata igast vaheruumist. Juhul kui kõikidel pumpadel on ühine torustik, nähakse ette võimalus kohapeal vaheseinte tekist kõrgemal kasutada imitorusid teenindavaid klappe. Juhul kui lisaks põhikuivendussüsteemile on ette nähtud avariikuivendussüsteem, peab see olema põhikuivendussüsteemist sõltumatu. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 18 Kõik lõikes 17 nimetatud klappide ja kraanide käitamise seadmed, mida kasutatakse ülalpool vaheseinte tekki, on selgelt märgistatud ja varustatud vahendiga, mis näitab, kas klapp või kraan on avatud või suletud. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 48 Kuivenduspumpade arv 1 Reisilaeval, millel on: 1 kuni 200 reisijat, on peamasinalt käitatav pump ja üks autonoomse jõuajamiga pump, mis ise asub ja mille energiaallikas asub väljaspool masinaruumi; 2 üle 200 reisija, on üks peamasinalt käitatav pump ja kaks autonoomse jõuajamiga pumpa, millest üks peab asuma ja saama oma tööks vajaliku energia väljastpoolt masinaruumi. 2 Laeval, mis ei ole reisilaev, on kaks pumpa, millest üks võib olla peamasinalt käitatav pump ja vähemalt üks peab olema autonoomne jõuajamiga pump. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 49 Tagasikäigu seadmed 1 Laeval peab normaaltingimustes olema küllaldane tagasikäigu võimsus, et tagada vajalik juhitavus. 2 Peab olema katsetatud ja protokollitud mehhanismide võime küllaldaselt lühikese ajavahemiku jooksul muuta sõukruvi pöörlemissuunda või pööratava sammuga sõukruvi puhul labade nurka ja selle tulemusel täiskäigul edasi liikuv laev peatada vastuvõetaval vahekaugusel. 3 Kapteni ja vahitüürimehe kasutada peavad olema andmed laeva pidurdusteekonna ja laeva täielikuks peatumiseks kuluva aja ning laeva liikumissuuna kohta, mis on protokollitud käigukatsetel. Mitme sõukruviga laeval peavad olema andmed käigu- ja manöövriomaduste kohta, kui ei tööta üks või enam sõukruvi. 50 Rooliseade 1 Laev peab olema varustatud efektiivse pea- ja abirooliseadme süsteemiga. Pea- ja abirooliseadme süsteemid peavad olema monteeritud nii, et neist ühe rike ei põhjustaks teise muutumist kasutamiskõlbmatuks. 2 Pearooliseade ja baller peavad olema: 1 küllaldase tugevusega ja võimelised roolima maksimaalsel edasikäigu kiirusel ning olema projekteeritud nii, et on välistatud vigastused maksimaalsel tagasikäigu kiirusel; 2 võimelised tagama rooli panekut 35° ühest pardast, 35° teise pardasse, kui laev on suurima ekspluatatsioonilise süvisega ja maksimaalse edasikäigu kiirusega ning samadel tingimustel tagama rooli panekut 35° ühest pardast, 30° teise pardasse, mitte enam kui 28 sekundi jooksul; 3 jõuajamiga, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 nõuete täitmiseks ja juhul, kui rooli balleri diameeter on rumpli juures enam kui 120 mm, arvestamata tugevdusi jääs sõiduks ning vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 nõuetele. 3 Kui on monteeritud abirooliseade, peab see olema: 1 küllaldase tugevusega ja võimeline roolima kiirusel, mis tagab laeva juhitavuse ja on kiiresti kasutusse võetav pearooliseadme rikke korral; 2 võimeline tagama rooli panekut 15° ühest pardast, 15° teise pardasse, mitte enam kui 60 sekundi jooksul, kui laev on suurima ekspluatatsioonilise süvisega ja poole edasikäigu kiirusega või kiirusega 7 sõlme, sõltuvalt sellest, kumb on suurem; 3 jõuajamiga, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõige 3 punkti 2 nõuete täitmiseks, või kui rooli balleri diameeter on rumpli juures enam kui 230 mm, arvestamata tugevdusi jääs sõiduks. 4 Juhul kui pearooliseadme juurde kuulub kaks või enam ühesugust jõuajamiga roolimasinat, võib abirooliseade puududa, tingimusel kui: 1 pearooliseadmega on võimalik roolida ka siis, kui üks roolimasin ei tööta; 2 pearooliseade on monteeritud nii, et pärast üht torustiku või ühe roolimasina vigastust saab vigastuse eraldada nii, et säiliks või kiiresti taastataks laeva juhtimisvõime. 5 Kalalaeval pikkusega 45 meetrit ja enam peab olema võimalik avariiroolimise kohalt visuaalselt näha kursinäitu. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 51 Lisanõuded elektrilisele ja elekterhüdraulilisele rooliseadmele 1 Sillas ja peamasina juhtimispuldis peavad olema signalisatsiooniseadmed, mis näitavad, et rooliseadme elektrimootorid on töös. 2 Elektriliste ja elekterhüdrauliliste rooliseadmete elektrivõrkudel ja mootoritel peavad olema lühiühenduse kaitsmed ja ülekoormuse alarm. Liigvoolu, kaasa arvatud käivitusvoolu kaitsmed, kui need on ette nähtud, peavad olema arvestatud mitte vähem kui kahekordse mootori või võrgu täisvõimsuse voolule ja peavad olema seadistatud nii, et oleks tagatud käivitusvoolu läbimine. 3 Sillas, masinaruumis või masinaruumi keskjuhtimispuldis, kust toimub normaaltingimustes peamasina käitamine, peab silmatorkaval kohal asuma heli- ja valgusalarm, mis signaliseerib vähesest õli nivoost reservuaaris. 52 Masinaruumi ventilatsioonisüsteem Masinaruume peab saama tõhusalt ventileerida, et mehhanismide või katelde töötamisel täie võimsusega mis tahes ilmastikutingimustes, kaasa arvatud torm, tagatakse neisse ruumidesse õhu juurdepääs koguses, mis on vajalik neis töötava personali ohutuse ja mugavuse, aga samuti mehhanismide töö tagamiseks. 53 Side silla ja masinaruumi vahel Peab olema ette nähtud vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit korralduste andmiseks sillast kohale masinaruumis või keskjuhtimispuldile, kust toimub normaaltingimustes masinate käitamine; üks sidevahenditest peab olema masinatelegraaf, mis tagab visuaalsete korralduste andmise ja vastamise näidu nii masinaruumis kui ka sillas. Kui on võimalik mõnest muust kohast juhtida sõukruvi pöörlemissuunda või -kiirust, peavad seal asuma vastavad sidevahendid. 54 Mehaaniku väljakutse signalisatsioon ja alarmsüsteem mehitamata masinaruumis 1 Mehitamata masinaruumis on alarmsüsteem, mis on võimalusel konstrueeritud nii, et üksikute elementide rikke korral tagatakse kontrollitava seadme ohutus, ning millel on järgmised funktsioonid: 1 tagab helisignaali andmise keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohas ja iga signaali visuaalse näitamise vastavas asukohas; 2 on seotud mehaaniku kajuti ja messiga läbi selektorlüliti, et tagada side vähemalt ühega neist; 3 mis tahes olukorra tekkimisel, mis nõuab vahitüürimehe tegutsemist või tähelepanu, annab sillas heli- ja visuaalalarmi; 4 annab mehaaniku väljakutsesignaali, kui heli- ja visuaalsele alarmile ei pöörata ettenähtud aja jooksul tähelepanu. 2 Alarmsüsteem on pidevalt varustatud elektrienergiaga ja peab normaalse elektrivarustuse katkemise korral automaatselt ümber lülituma varuelektrienergiaallikale. Elektrivarustuse katkemine alarmsüsteemis peab esile kutsuma vastava alarmi. 3 Alarmsüsteem tagab enam kui ühe rikke üheaegse näitamise, kusjuures üks signaal ei tohi segada teise vastuvõttu. Alarm peab kestma seni, kuni see on vastu võetud, visuaalne näitamine kuni rikke parandamiseni. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 55 Avariiseadmete paigutus reisilaeval Avariielektrienergiaallikad, tuletõrjepumbad, kuivenduspumbad (välja arvatud need, mida kasutatakse ruumide kuivendamiseks, mis asuvad vööripool rammvaheseina), mis tahes statsionaarne tulekustutussüsteem ja muud avariiseadmed, mis on olulised laeva ohutuse seisukohalt, välja arvatud ankrupeli, ei või olla monteeritud vööripoole rammvaheseina. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 56 Mehhanismide juhtimisseadmed 1 Pea- ja abimasinad, mis on olulise tähtsusega laeva liikumise ja ohutuse tagamiseks, peavad olema varustatud tõhusate vahenditega nende käitamiseks. 2 Juhul kui on ette nähtud peamasina kaugjuhtimine sillast, kuid masinaruumis peetakse vahti, rakendatakse järgmisi nõudeid: 1 mis tahes sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, peab olema võimalik navigatsioonisillalt reguleerida kiirust, liikumissuunda ja sõukruvi sammu, kui laeval on reguleeritava sammuga sõukruvi; 2 iga sõukruvi käitamine peab toimuma juhtimisseadmega, mis on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine ei nõua erilise tähelepanu pööramist mehhanismi tööparameetritele. Juhul kui on ette nähtud mitme sõukruvi üheaegne töö, võib nende juhtimine toimuda ühe juhtimisseadme abil; 3 peamasin peab olema varustatud hädaseiskamise seadmega, mis peab olema sõltumatu sillas asuvatest juhtimisseadmetest; 4 sillast peamasinale antud korraldused peavad kajastuma kas masinaruumi keskjuhtimispuldil või peamasina juhtimisplatvormil; 5 peamasina distantsjuhtimine peab olema võimalik üheaegselt ainult ühest asukohast. Vastastikku seotud juhtimiskohtade kasutamine on keelatud. Igas juhtimiskohas peab olema indikaator, mis näitab, millisest asukohast toimub peamasina juhtimine. Juhtimise ümberlülitamist navigatsioonisilla ja masinaruumi vahel peab olema võimalik teostada ainult kas masinaruumist või masinaruumi keskjuhtimispuldist. Selle süsteemi koosseisu peavad kuuluma seadmed, mis väldivad ülemäärast koormuse muutumist juhtimise ümberlülitamisel ühest asukohast teise; 6 peab olema võimalik kaugjuhtimissüsteemi mis tahes osa rikke korral peamasina kohalik juhtimine; 7 kaugjuhtimissüsteemi ehitus peab olema selline, et selle rikke korral antakse alarm. Sõukruvide pöörlemissuund ja kiirus peab jääma samaks, kuni minnakse üle kohalikule juhtimisele; 8 navigatsioonisillal peavad olema monteeritud näiturid fikseeritud sammuga sõukruvide puhul pöörlemiskiiruse ja -suuna kohta ning pööratava labaga sõukruvide puhul pöörlemiskiiruse ja sammu kohta; 9 laeval kogumahutavusega 500 ja enam peab sillas ja masinaruumis olema alarm, mis osutab madalamale õhurõhule ja on seadistatud rõhule, millega on veel võimalik käivitada peamasinat. Juhul kui peamasina käivitamiseks on ette nähtud automaatkäivitus, peab ebaõnnestunud käivituste arv olema limiteeritud nii, et käivitamiseks vajalikku õhku jätkuks kohapealseks käivitamiseks; 10 juhul kui peamasinal ja sellega seotud seadmetel, kaasa arvatud peaelektrienergiaallikal, on erinev automatiseerimise või kaugjuhtimise tase ja need on keskjuhtimispuldis vahiteenistuse pideva järelevalve all, peavad seadmed ja nende juhtimisseadmed olema projekteeritud, seadistatud ja paigaldatud nii, et mehhanismide töö oleks sama ohutu ja kindel kui siis, kui need asuvad vahetu järelevalve all. 3 Automaatkäivituse ja automaatjuhtimise süsteemide koosseisu peavad kuuluma seadmed automaatjuhtimissüsteemi käsitsi väljalülitamiseks. Süsteemi mis tahes osa rike ei tohi takistada selle käsitsi väljalülitamist. 57 Aurusüsteemid 1 Iga aurutoru ja sellega seotud armatuur, mida aur läbib, peavad olema seadistatud ja paigaldatud nii, et taluda maksimaalset võimalikku töörõhku. 2 Tuleb ette näha seadmed iga aurutoru kuivatamiseks, et vältida ohtlikku hüdraulilist lööki. 3 Juhul kui aurutorusse või sellega seotud armatuuri võib sattuda aur suurema survega allikast, siis tuleb paigaldada vastav reduktsioonklapp, kaitseklapp ja manomeeter. 58 Suruõhusüsteemid 1 Peavad olema seadmed, mis väldivad ülerõhku mis tahes süsteemi osas ja ka seal, kus suruõhu lekke tõttu võivad veesärk või õhukompressori ja jahutite katted sattuda ohtliku ülerõhu alla. Kõik süsteemid peavad olema varustatud vastava seadmega rõhu alandamiseks. 2 Kui peamasinaks efektiivse võimsusega 750 kW ja enam on sisepõlemismootor, peavad selle peakäivitusseadmed olema vajalikul määral kaitstud leegi tagasilöögi ja plahvatuse vastu käivitustorustikus. 3 Käivituskompressori kõik survetorud peavad suunduma otse õhuballoonidesse ja kõik õhuballoonide käivitustorud pea- ja abijõuseadmetele peavad olema paigaldatud eraldi kompressori survetorudest. 4 Peavad olema rakendatud meetmed, et viia miinimumi õli sattumise võimalus suruõhu- ja kuivendussüsteemi. 5 Õhuballoonide hüdrauliline survekatsetus peab toimuma vähemalt iga 10 aasta järel. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 59 Mürakaitse Tuleb rakendada meetmeid mehhanismide poolt tekitatud müra vähendamiseks masinaruumis kuni lubatava tasemini. Juhul kui on ette nähtud vaht masinaruumis ja kui müra ei õnnestu küllaldaselt vähendada, tuleb ülemäärase müra allikas eraldada või katta isolatsiooniga. Inimestele, kes peavad sellistesse ruumidesse sisenema, tuleb anda kõrvakaitsmed. 10 ELEKTRISEADMED 60 Üldnõuded 1 Kehtetu - RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Elektriseadmestik peab tagama: 1 elektrivarustuse laeva normaalseks käitamiseks ja elamistingimuste tagamiseks ilma avariielektrienergiaallika ressurssi arvestamata; 2 elektrienergiaga varustamise erinevate hädaolukorra tingimuste korral; 3 reisijate, laevapere ja laeva ohutuse seoses elektrivoolu kasutamisega. 61 Peaelektrienergiaallikas ja valgustussüsteem 1 Laev kogumahutavusega 75 ja enam, millel elektrienergia on ainukene energialiik, ja mida kasutatakse laeva ohutuse tagamise vajadusteks ja/või sõukruvi käitamiseks, peab olema varustatud kahe või enama generaatoragregaadiga, et ühe agregaadi kasutusest väljamineku korral oleks võimalik tagada §-s 61 nimetatud vajadused. Laeval kogumahutavusega alla 75 on nõutud üks generaator ja akupatarei, mis peab tagama raadioseadmete, navigatsioonitulede ja avariivalgustuse elektrienergiaga varustamise. 2 Elektrivalgustuse peasüsteem, mis on ette nähtud laeva selle osa valgustamiseks, mida normaalolukorras kasutavad reisijad ja laevapere, peab saama toite peaelektrienergiaallikast. 3 Elektrivalgustuse peasüsteem peab olema selline, et tulekahju või muu õnnetuse puhul ruumis, kus asub peaelektrienergiaallikas ja selle juurde kuuluvad transformaatorid (kui need on olemas), aga samuti peajaotuskilp ja peavalgustuskilp, ei muutuks kasutamiskõlbmatuks elektrivalgustuse avariisüsteem. 4 Elektrivalgustuse avariisüsteem peab olema selline, et tulekahju või muu õnnetuse puhul ruumides, kus asub avariielektrienergiaallikas ja selle juurde kuuluvad transformaatorid (kui need on olemas), aga samuti avariijaotuskilp ja avariivalgustuskilp, ei muutuks kasutamiskõlbmatuks käesoleva paragrahviga ette nähtud elektrivalgustuse peasüsteem. 5 Peajaotuskilp peab võimalusel olema paigaldatud ühe peaelektrienergiallika suhtes nii, et normaalne elektrivarustus võib saada häiritud ainult tulekahju või mõne muu õnnetuse korral ruumis, kus asuvad generaatoragregaat ja jaotuskilp. 62 Avariielektrienergiaallikas 1 Laev on varustatud autonoomse avariielektrienergiaallikaga koos avariijaotuskilbiga, mis asub kergesti ligipääsetavas ruumis ülalpool vaheseinte tekki, ja see ruum ei tohi olla A kategooria masinaruumi jätk või ruum, kus asuvad peaelektrienergiaallikas või peajaotuskilp. 2 Avariielektrienergiaallikaks võib olla akupatarei, mis töötab ilma lisalaadimiseta või ülemäärase pingelanguseta, või generaator, mida käivitab sisepõlemismootor ja millel on sõltumatu kütusevarustus, ning kütuse leekpunkt ei tohi olla väiksem kui 43°C. Uue laeva ja ümber ehitatud laeva generaatoril peavad olema automaatsed käivitusseadmed, olemasoleva laeva generaatoril heakskiidetud käivitusseadmed. Kui avariielektrienergiaallikaks on generaator, nähakse ette sellega seotud muundurseade. 3 Avariielektrienergiaallikat peab saama efektiivselt käitada, kui laeva kreen on kuni 22,5° ja laeva trimm tasakiiluga võrreldes 10°. Generaatorit saab käivitada mis tahes välistemperatuuri juures. Reisilaeval peab generaator käivituma automaatselt pärast peaelektrienergiaallika äralangemist. 4 Avariijaotuskilp asub võimalikult lähedal avariielektrienergiaallikale. 5 Avariielektrienergiaallikas on võimeline töötama vähemalt kuue tunni jooksul ja tagama samaaegselt elektrienergia: 1 laeva avariikuivenduspumbale ja ühele tuletõrjepumbale; 2 avariivalgustusele; 3 navigatsioonituledele; 4 kõikidele sidevahenditele; 5 hädaolukorra alarmsüsteemile; 6 tulekahju avastamise süsteemile; 7 kõikidele seadmetele, mida kasutatakse signaalide andmiseks hädaolukorras, kui need on elektrilised ja saavad voolu peaelektrienergiaallikast; 8 elektriajamiga sprinklerpumbale, kui see on olemas; 9 laeva signaallambile, kui selle toide on laeva peaelektrienergiaallikast. 6 Avariivalgustus reisilaevas on tagatud päästevahendite tekil ja poordi taga, kõikides koridorides, trepikodades ja väljapääsukohtades, masinaruumides ja kontrolljaamades, sprinklerpumba ruumis, navigatsioonisillas ja kaardiruumis. 7 Avariivalgustus kaubalaevas on tagatud päästevahendite tekil ja poordi taga, kõikides koridorides, trepikodades ja väljapääsukohtades, peamasinaruumis ja peageneraatorite ruumis, navigatsioonisillas ja kaardiruumis, tankeritel ka lastipumba ruumis. 8 Avariielektrienergiaallikas on võimeline elektrienergiaga varustama poole tunni jooksul jõuajamiga käitatavaid veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid juhtimisseadmeid, näitureid ja hoiatussignaali elektrivõrke ning lõikes 5 nõutud valgustust. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 63 Parvlaeva lisa avariivalgustus Lisaks §-s 62 nõutud avariivalgustusele peab parvlaeval olema: 1 kõikides reisijate ruumides ja koridorides lisaelektrivalgustus, mis valgustab mis tahes kreeni tingimustes vähemalt kolme tunni jooksul, kui kõik muud elektrienergiaallikad ei ole töökorras. Valgustus peab olema selline, et evakuatsiooniteed oleks nähtavad. Lisavalgustuse energiaallikas peab koosnema akupatareist, mis asub valgusti sees ja mida vajadusel pidevalt laaditakse avariielektrikilbist. Alternatiivselt võib Transpordiamet lubada kasutada muid valgustusseadmeid, kui need on vähemalt sama efektiivsed. Täiendav valgustus peab olema selline, et iga lambi rike on kohe avastatav. Iga akupatarei tuleb asendada sõltuvalt nende kasutamise tähtajast; 2 kantavad laetavate patareidega lambid peavad asuma kõikides laevapere ruumide koridorides, puhkeruumides ja tööruumides, kus normaaltingimustes asutakse, sõltumata käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud lisaelektrivalgustuse olemasolust. 64 Ettevaatusabinõud elektrienergia kasutamisel 1 Elektrimootorite või -seadmete avatud metallosad, mis ei ole voolu all, kuid võivad sattuda rikke tõttu voolu alla, peavad olema maandatud, välja arvatud juhtudel, kui mootorid või seadmed: 1 on alalisvoolu toitega, mille pinge ei ületa 50 V, või vahelduvvoolu toitega, mille ruutkeskmine pinge ei ületa 50 V. Pinge saavutamiseks on keelatud kasutada autotransformaatoreid; 2 on toitega läbi ohutustransformaatori ja mille pinge ei ületa 250 V, ning mis toidab ainult ühte tarbijat; 3 on konstrueeritud kooskõlas kahekordse isolatsiooni põhimõtetega. 2 Elektriaparatuur peab olema paigaldatud ja seadistatud nii, et normaaltingimustel nende käitamine või puudutamine ei põhjusta vigastust. 3 Elektrikilpide küljed, tagakülg ja vajaduse korral esikülg peavad olema vastavalt kaitstud. Avatud elektrivoolu juhtivad osad, mille pinge maa suhtes ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinge, ei tohi olla lülitatud elektrikilbi esiküljel. Vajaduse korral tuleb paigaldada elektrikilbi esikülje ja tagakülje ette elektrivoolu mittejuhtivad matid või restid. 4 Maanduseta jaotussüsteemides tuleb ette näha seade, mis on võimeline jälgima maandusisolatsiooni taset ja andma heliga või valgusega märku ebanormaalselt madalast isolatsioonist. 5 Kõik kaablite metallist ümbrised ja soomuskatted peavad olema maandatud ning sellised, et elektrivool saaks neid läbida. 6 Kõik elektrikaablid ja juhtmestik, mis asuvad väljaspool seadmeid, peavad olema vähemalt sellist tüüpi, mis välistab leegi leviku mööda kaablit ja olema paigaldatud nii, et ei halveneks nende omadus välistada leegi levikut mööda kaablit. 7 Kaablid ja juhtmestik, mis toidavad olulisi või avariielektrivõrke, valgustust, sisesidet või signalisatsiooni, peavad võimalusel olema monteeritud läbimata kambüüse, pesupesemisruume, A kategooria masinaruume ja nendešahte ning teisi kõrge tuleohtlikkusega piirkondi. Hädaohualarmi ja üldteadete süsteemi kaablid, mis paigaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad olema kooskõlastatud Transpordiametiga. Kaablid, mis ühendavad tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ja kui need läbivad kõrge tuleohtlikkusega piirkondi, peavad olema tulekindlat tüüpi. Võimalusel peavad kõik kaablid olema paigaldatud nii, et need ei muutuks kasutamiskõlbmatuks külgnevas ruumis toimuva tulekahju ja vaheseina kuumenemise tõttu. 8 Kaablid ja juhtmestik peavad olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et vältida hõõrdumist või muid vigastusi. Kaablikingad ja juhtmete ühendused peavad olema sellised, et säiliks kaabli elektrilised, mehhaanilised, leegi levikut välistavad, ja kus vajalik, seal tulekindluse omadused. 9 Iga eraldiseisev vooluring peab olema kaitstud lühiühenduse ja ülekoormuse vastu. 10 Valgustusseadmed peavad olema seadistatud nii, et välditakse temperatuuri tõusu, mis võib vigastada kaableid ja juhtmestikku ning põhjustada ümbritsevate materjalide ülekuumenemist. 11 Akupatareid peavad olema paigaldatud kaitstutena ilmastikumõjust ning ruumid, mida kasutatakse nende hoidmiseks, peavad olema selleks otstarbeks sobivalt konstrueeritud ning hästi ventileeritavad. Elektri- või muid seadmeid, mis võivad olla põlevate aurude süttimise allikaks, ei tohi paigaldada nendesse ruumidesse. 12 Elektrivoolu jaotussüsteemid peavad olema paigaldatud nii, et tulekahju mis tahes peamises vertikaalses tsoonis ei takistaks teistes tsoonides asuvate ohutust tagavate seadmete ja süsteemide tööd. See nõue loetakse täidetuks, kui pea- ja avariifiidrid (toitejuhtmed), mis läbivad mis tahes tsooni, on paigaldatud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal võimalikult kaugele üksteisest. 11 TÄIENDAVAD NÕUDED PERIOODILISELT MEHITAMATA MASINARUUMILE 65 Üldnõuded 1 Seadmed peavad tagama kõikides sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, laeva ohutuse sama taseme, mis mehitatud masinaruumis. 2 Seadmete töökindluse tagamiseks tuleb regulaarselt, kindla kava järgi neid kontrollida. 3 Laeva tunnistustel peab olema kanne, et laeva võib kasutada perioodiliselt mehitamata masinaruumiga. 66 Tuleohutus 1 Tuleb ette näha seadmed tule varajases staadiumis avastamiseks ja sellest alarmeerimiseks: 1 katelde õhuvarustuskanalis ja heitgaaside (suitsu) kanalis; 2 peamasina läbipuhke traktis. 2 Sisepõlemismootorid võimsusega 2500 kW ja enam või mille silindri diameeter on enam kui 300 mm, peavad olema varustatud karteris õliudu kontsentratsiooni anduritega või mootori laagrite temperatuuri jälgijaga või muu samaväärse seadmega 67 Uputusevastane kaitse 1 Perioodiliselt mehitamata masinaruumi pilsikaevud peavad olema paigutatud ja jälgitavad nii, et avastada neisse vedelike kogunemine normaalse kreeni ja trimmi korral ning olema sellise suurusega, et mahutada mehitamata perioodi jooksul normaalsetes tingimustes kogunenud pilsivesi. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Kui kuivenduspumbad on võimelised tööle hakkama automaatselt, tuleb ette näha seadmed, mis näitavad, kui sissetuleva vedeliku hulk ületab pumba tootlikkuse või kui pump lülitub tööle sagedamini, kui normaalselt. Automaatselt tööle hakkavate pumpade puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata reostuse vältimisele. 3 Allpool veeliini asuvate merevee sissevõtuavade ja väljavooluavade ning kuivendussüsteemi ežektorite klappide käitamisvahendid peavad asuma selliselt, et oleks küllaldaselt aega nende kasutamiseks vee sissevoolu korral, arvestades aega, mis kulub nendeni jõudmiseks ja nende käitamiseks. 68 Peamasina juhtimine sillast 1 Kõikides sõidutingimustes, kaasa arvatud manööverdamisel, peab olema võimalik täielikult juhtida sillast sõukruvi pöörete sagedust ja suunda ning pööratavate labadega sõukruvi puhul kruvi sammu. 2 Iga sõukruvi distantsjuhtimine peab toimuma eraldi juhtimisorgani abil ja koos kõigi sellega seotud seadmete automaatse tööga, kaasa arvatud seadmed, mis väldivad peamasina ülekoormust. 3 Peamasinad peavad olema varustatud hädaseiskamise seadmega peamasina kiireks seiskamiseks navigatsioonisillalt, mis on sõltumatu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemist. 4 Sillast antud korraldused peamasinale peavad olema nähtavad, vastavalt olukorrale, kas keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohal. 5 Peamasina kaugjuhtimine peab olema võimalik üheaegselt ainult ühest asukohast, kus on lubatud kasutada vastastikku seotud juhtimisseadmeid. Igal juhtimiskohal peab olema näitur, mis näitab, millisest kohast toimub peamasina juhtimine. Juhtimise ümberlülitamine peab olema võimalik ainult sillast ja keskjuhtimispuldist või peamasina juhtimiskohalt. Peavad olema ette nähtud vahendid, mis välistavad sõukruvi pöörete sageduse olulise muutuse juhtimise ümberlülitamise ajal. 6 Peab olema ette nähtud võimalus peamasina juhtimiseks kohalikust juhtimiskohast automaat- või kaugjuhtimissüsteemi mis tahes osa rikke korral. 7 Peamasina kaugjuhtimissüsteemis peab olema ette nähtud alarm, mis signaliseerib süsteemi rikke korral. 8 Sillas peavad olema järgmised näiturid: 1 fikseeritud sammuga sõukruvi puhul – pöörlemiskiiruse ja -suuna näitur; 2 reguleeritava sammuga sõukruvi puhul – pöörlemiskiiruse ja labade asetuse näitur. 9 Peamasina ebaõnnestunud käivituste arv peab olema limiteeritud, et säilitada küllaldane käivitamiseks vajalik õhurõhk. Peab olema ette nähtud alarm, mis alarmeerib minimaalsest õhurõhust, mille puhul säilib peamasina käivitamise võimalus. 69 Side Peavad olema ette nähtud sidevahendid kõnelemiseks keskjuhtimispuldi või peamasina juhtimiskoha ja silla ning mehaanikute kajutite vahel. 70 Alarmsüsteem 1 Peab olema alarmsüsteem, mis osutab mis tahes tähelepanu nõudvale rikkele ja see peab: 1 tagama helisignaali andmise keskjuhtimispuldis või peamasina juhtimiskohas ja iga signaali visuaalse näitamise vastavas asukohas; 2 olema seotud mehaanikute kajutite ja messiga läbi selektorlüliti, et tagada side vähemalt ühega neist; 3 mis tahes olukorra tekkimisel, mis nõuab vahitüürimehe tegutsemist või tähelepanu, andma sillas heli- ja visuaalalarmi; 4 võimalusel olema konstrueeritud nii, et üksikute elementide rikke korral tagatakse kontrollitava seadme ohutus; 5 andma mehaaniku väljakutsesignaali, kui heli- ja visuaalsele alarmile ei pöörata ettenähtud ajaperioodi jooksul tähelepanu. 2 Alarmsüsteem peab olema pidevalt varustatud elektrienergiaga ja normaalse elektrivarustuse katkemisel automaatselt ümber lülituma reservelektrienergiaallikale. Elektrivarustuse katkemine alarmsüsteemis peab esile kutsuma vastava alarmi. 3 Alarmsüsteem peab tagama enam kui ühe rikke üheaegse näitamise, kusjuures üks signaal ei tohi segada teise vastuvõttu. Alarm peab kestma seni, kuni see on vastu võetud, visuaalne näitamine aga kuni rikke parandamiseni. 71 Kaitsesüsteemid Peavad olema kaitsesüsteemid, et mehhanismi või katla tõsise rikke korral, mis kujutab otsest ohtu, need automaatselt seiskuksid ja antakse alarm. Peajõuseadmete automaatne seiskamine võib toimuda ainult juhul, kui neid ähvardab tõsine vigastus, purunemine või plahvatus. Peavad olema visuaalsed seadmed, mis näitavad, et kaitsesüsteemid on sisse lülitatud. Kaitsesüsteemide lülitid peavad olema eraldatud alarmsüsteemist. 72 Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele 1 Peaelektrienergiaallikas peab vastama järgmistele nõuetele: 1 kui elektrienergia saadakse ühelt generaatorilt, peab olema vastav seade, mis koormuse suurenedes automaatselt lülitab välja vähemtähtsad tarbijad ja varustab pideva vooluga seadmeid ja süsteeme, mis tagavad laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse; 2 kui elektrienergia saadakse mitmelt generaatorilt, mis töötavad üheaegselt ja on lülitatud paralleelselt, peab olema seade, mis ühe generaatori väljalülitumisest tingitud koormuse suurenedes automaatselt lülitab välja vähemtähtsad tarbijad ja varustab pideva vooluga seadmeid ja süsteeme, mis tagavad laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse. 2 Kui on vaja kasutada reservis asuvaid mehhanisme, mis on vajalikud laeva liikumise, juhitavuse ja ohutuse tagamiseks, peab olema ette nähtud nende seadmete automaatne ümberlülitumine. 3 Automaatjuhtimine peab olema selline, et süsteemid, mis tagavad pea- ja abimehhanismide töö, toimiks vajalike automaatseadmete abil. 4 Automaatsel ümberlülitamisel peab olema antud vastav alarm. 5 Alarmsüsteem peab hõlmama kõiki tähtsaid rõhu-, temperatuuri-, vedelike taseme- ja muid tähtsaid parameetreid. 6 Peab olema keskne juhtimiskoht, kus vastaval paneelil on kõik vajalikud alarmid. 7 Kui peajõuseadmeks on sisepõlemismootor, peavad olema seadmed, mis tagavad käivitusõhu rõhu nõutud tasemel. 12 PEELESTIK, ANKRU-, SILDUMIS- JA PUKSIIRSEADMED 73 Peelestik ja taglas 1 Peelestik, seisev ja jooksev taglas peavad tagama lastimis- ja teiste laevatööde mugava ja ohutu läbiviimise ning signaallampide, antennide ja teiste vahendite kindla kinnituse peelestikule. 2 Seisev taglas peab olema pingul. Seisva taglase alumises osas peab asuma talrep, millel on pidur. 74 Ankruseadmed 1 Laeval kogumahutavusega 75 ja enam, kus ehituslikult on ette nähtud ankruseadmed, peab olema 2 vööriankrut, ankruketid või -trossid, pidurid ankrute kinnitamiseks käigus, vahendid ankruketi kinnitamiseks ketikastis ja selle kiireks vabastamiseks, ankruklüüsid, jõuajamiga ankrupeli või -kepsel koos piduritega. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2 Laeval kogumahutavusega alla 75 võib olla käsiajamiga ankrupeli või -kepsel või need võivad üldse puududa, kui ankru hiivamiseks on võimalik kasutada muid jõuajamiga seadmeid. 3 Laeval kogumahutavusega alla 20 statsionaarseid ankruseadmeid ei nõuta, kuid laeval peab olema võimalus ankrusse jääda. 4 Ankrupeli või -kepsliga, mis on jõuajamiga, peab saama üheaegselt hiivata kaht ankrut, mis ei ole põhjas, sügavuselt 45 m kiirusega vähemalt 8 m/min ja üht ankrut kiirusega vähemalt 12 m/min. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 5 Käsiajamiga ankrupelil peab olema pidur, millega välditakse ankruketi viiramist ankru hiivamisel. 6 Ankruketi kaliiber peab vastama ankrupeli või -kepsli trumli pesa mõõtudele. 7 Ankruketi lülid tuleb asendada: 1 lüli diameetri kulumisel 10% või enam; 2 pragude või rebendite olemasolul; 3 kontraforsi puudumisel või logisemisel. 8 Laeval, kus ehituslikult puuduvad ankruseadmed, peab olema võimalus ankrusse jääda. 75 Sildumisseadmed 1 Sildumisseadmed peavad olema seisukorras, mis tagavad kiire ja ohutu sildumise. 2 Pollerid, kiibid ja klüüsid peavad olema ilma pragudeta. Sildumisotstena kasutatavad terastrossid ei tohi olla jäigad ja nendel ei tohi olla katkenud traate 10% või enam trossi pikkusel, mis on võrdne 8 diameetriga. 3 Kiibid, kiibi rullid, pollarid, klüüsid ja piitengid peavad olema ilma sügavate kraabeteta. Kiibi rullid peavad vabalt pöörlema. 4 Trossi poolid peavad vabalt pöörlema. 76 Puksiirseadmed 1 Puksiirseadmed peavad olema seisukorras, mis tagavad kindla ja ohutu pukseerimise. 2 Puksiirtrossi kinnitus peab välistama selle iseenesliku lahtituleku, kuid vajadusel tagama selle kiire ja ohutu lahtiandmise. 3 Vedurlaeval peab olema vööris ja ahtris statsionaarne pehme venderkaitse. 13 PÜSTUVUS JA UPPUMATUS RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 76 1. ]]> Püstuvuse kriteeriumid 1 Laeva staatilise püstuvuse diagrammi pindala, mis jääb taastava õla (GZ kõver) alla, ei või olla väiksem kui: 1 0,055 meeter-radiaani kuni kaldenurgani 30º; 2 0,09 meeter-radiaani kaldenurgani 40º või sukeldumisnurgani ehk kaldenurgani, mille puhul kere, pealisehitise või tekimaja mis tahes avauste, mis ei ole ilmastikukindlalt suletavad, alumine serv läheb vette, kui see nurk on väiksem kui 40º. Nimetatud kriteeriumi kohaldamisel ei arvestata väikeseid avasid, mille kaudu puudub võimalus progresseeruvaks uputuseks; 3 0,03 meeter-radiaani kaldenurkade 30º ja 40º vahel või kaldenurga 30º ja sukeldumisnurga vahel, kui see on väiksem kui 40º. 2 Laeva püstiasendi taastav õlg peab olema vähemalt 200 mm kaldenurgal 30º või enam. 3 Maksimaalne taastav õlg peab olema kaldenurgal eelistatavalt 30º, kuid mitte väiksemal kui 25º-sel kaldenurgal. 4 Laeva algmetatsentriline kõrgus peab olema mitte vähem kui 150 mm ning kalalaeval 350 mm. 5 Alla 24 m pikkusega tekiga laeva püstuvus peab vastama järgmistele kriteeriumitele: 1 maksimaalne taastav õlg (GZ kõver) peab kaldenurgal 30º olema vähemalt 230 mm; 2 staatilise püstuvuse diagrammi loojangunurk peab olema vähemalt 55º. 5 1)]]> Alla 24 m pikkusega tekiga kalalaeva püstuvus peab lisaks lõikes 5 toodud nõuetele vastama järgmistele kriteeriumitele: 1 tekil asuva pakkimata kala kaalust või liikuvusest mõjutatud algmetatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm; 2 laeva püstuvus, kui lastiruumi luuk on avatud ja püügivahendid on tekil, peab olema selline, et laeva kaldenurk kalakoti tõstmisel ei ületaks 10° või nurka, mille puhul tekk läheb parda juures vette. Nimetatud tingimuse täitmise korral võib algmetatsentriline kõrgus olla vähemalt 350 mm. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 6 Tekita laeva püstuvus peab olema selline, et kallutava kaldemomendi mõjul laeva kaldenurk ei ületaks 12º. Kaldemomendi suurus määratakse järgmise valemi järgi: Mk= (0,2 + 0,075 N) * B/2 (tm), kus: N – lubatud inimeste arv (laevapere suurus) jaB – tekita laeva laius. 7 Reisilaeva kreeni nurk ei tohi ületada 10º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale ning 12º kõigi reisijate kogunemisel ühele pardale laeva pöördel (tsirkulatsioonil). 8 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud nõuete täitmiseks on ette nähtud ballast, peab selle liik ja paigutus olema kooskõlastatud Transpordiametiga. 9 Transpordiameti kooskõlastuseta on keelatud püsiballasti eemaldamine. 76 2. ]]> Püstuvuse informatsioon 1 Laeval kogumahutavusega 20 ja enam peab olema püstuvuse informatsioon. 2 Kooskõlastatult Transpordiametiga peab kauba- ja reisilaeva püstuvuse kohta olema laeva püstuvuse informatsioonis kajastatud vähemalt järgmine teave: 1 väljumine sadamast täislastis ning 100% kütuse ja muude varudega; 2 saabumine sadamasse täislastis, 10% kütuse ja varudega; 3 lahkumine sadamast ballastis, lastita ning 100% kütuse ja varudega; 4 saabumine sadamasse ballastis, lastita ning 10% kütuse ja varudega. 76 3. ]]> Kreenikatse 1 Laeval kogumahutavusega 20 ja enam, peab olema kreenikatsega välja arvestatud tühja laeva kaal ja raskuskeskme koordinaadid. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 2 Kui laeval on toimunud ümberehitus või ümberseadistamine, mis mõjutab tühja laeva kaalu või raskuskeskme koordinaate käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud mahus, tuleb laevale teha uus kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis. 3 Vähemalt iga kümne aasta järel tuleb laeval läbi viia tühja laeva veeväljasurve ja raskuskeskme pikisuunalise asukoha kontroll. Kui tühja laeva kaal on muutunud enam kui 2% esialgsest kaalust või raskuskeskme asukoha pikisuunaline muutumine ületab 1% laeva pikkusest, tuleb teha kreenikatse ning muudatused kajastada enne laeva kasutusele võtmist püstuvuse informatsioonis. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontroll tuleb üle 24 meetri pikkusel reisilaeval läbi viia vähemalt iga viie aasta järel. 76 4. ]]> Veekindlate osade markeerimine, perioodiline käitamine ja kontroll 1 Kõiki merel kasutatavaid veekindlaid uksi peamistes põikivaheseintes käitatakse iga päev. 2 Kõiki veekindlaid uksi ja nende juurde kuuluvaid mehhanisme ja näidikuid ning kõiki ventiile, mille sulgemine on vajalik vaheruumi veekindluse tagamiseks või mida kasutatakse avariiolukorras vedelike põikisuunas juhtimiseks kreeni vähendamisel, tuleb merel perioodiliselt kontrollida vähemalt üks kord nädalas. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ventiilid, uksed ja mehhanismid tuleb vastavalt markeerida, et tagada nende nõuetekohane kasutamine maksimaalse ohutusega. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 76 5. ]]> Püstuvuse lisakriteeriumid kalalaevadele pikkusega 24 meetrit ja enam 1 Põhja Atlandi piirkonnas kalastava laeva püstuvuse informatsioonis tuleb ette näha järgmist jäätumist: 1 30 kg/m2 jääd avatud tekil ja ülekäigusildadel; 2 7,5 kg/m2 jääd projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda. 2 Pindade arvel, mille moodustavad reelingud, peelestik (välja arvatud mastid) ja taglas, suurendatakse jäätuvate projekteeritud vertikaalpindade suurust 5% võrra ja staatilisi momente 10% võrra. 3 Seineritel tuleb püstuvuse arvutamisel arvesse võtta ülalnimetatud jäätumist ka siis, kui seiner lahkub kalastuspiirkonnast püügivahenditega, ilma saagita ja 30% kütuse, vee jms varudega. 4 Laeval, mis kalastab väga tiheda triivjää piirkonnas põhja pool paralleelist 63° N ja meridiaanide 28° W ja 11° W vahel, tuleb püstuvuse informatsioonis ette näha järgmist jäätumist: 1 40 kg/m2 avatud tekil ja ülekäigusildadel; 2 10 kg/m2 projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda. 5 Läänemerel kalastava laeva püstuvuse informatsioonis tuleb ette näha järgmist jäätumist: 1 15 kg/m2 jääd avatud tekil ja ülekäigusildadel; 2 7,5 kg/m2 jääd projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda. 6 Laeval, mis kalastab jäätumise piirkonnas, peab olema võimalik eemaldada jääd laeva konstruktsioonidelt kõigi võimalike vahenditega, kas sulatades jääd kuuma vee, auru või kemikaalidega või jääd lahti raiudes. Laev peab olema varustatud vastavate voolikutega ja kemikaalidega. Jää raiumiseks tuleb laev varustada puuhaamrite, kangide, kirveste, metallkühvlite, lumelabidatega jne, arvestusega vähemalt igale laevapere liikmele üks tööriist, kuid laeval ei pea olema üle 12 tööriista jää raiumiseks. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 76 6. ]]> Lisaohutusnõuded kalalaevadele pikkusega 24 meetrit ja enam eriliste püügiviiside korral 1 Kalalaevadel pikkusega 24 meetrit ja enam, mis tegelevad eriliste püügiviisidega nagu traalimine pardast väljaulatuvate poomidega, mille puhul laevale mõjuvad lisajõud, tuleb suurendada § 761 lõigetes 1–4 esitatud nõudeid järgmiselt: 1 staatilise püstuvuse diagrammi pindala suurendatakse 20% võrra; 2 metatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm. 2 Lõike 1 punkti 1 kohaldatakse ainult nendele laevadele, mille peamasina võimsus kilovattides ei ületa järgnevates valemites toodud suurust: N = 0,6 L2 laevadele pikkusega 35 m või vähem ning N = 0,7 L2 laevadele pikkusega 37 m või enam, kus L on laeva kogupikkus (vahepealse pikkusega laevade koefitsient L jaoks määratakse interpoleerimisega 0,6 ja 0,7 vahel). 3 Kui peamasina võimsus ületab lõikes 2 toodud valemi kohaselt väljaarvestatud võimsust, suurendatakse lõike 1 punktis 1 toodud protsenti proportsionaalselt võimsuse suurenemisega. 4 Poomide kaldenurk stabiilsuse arvutamisel horisontaalpinna suhtes võib olla kuni 45°. RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12 77 Rakendussätted 1 Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse nõuetega pärast määruse jõustumist esimeseks iga-aastaseks ülevaatuseks 1 1)]]> Laev tuleb viia vastavusse käesoleva määruse 1. detsembril 2015. a jõustunud tingimustega esimeseks iga-aastaseks või täisülevaatuseks pärast nimetatud muudatuste jõustumist. RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 2 Eesmärgiga lihtsustada laevaõnnetuste juurdlust, peab reisilaev reisijate arvuga 200 ja enam, olema varustatud VDR-iga 1. jaanuariks 2004. a. 3 Kehtetu – RT I 2015-11-20 1 120112015001 2015-12-01 1 Euroopa Liidu nõukogu 11. detsembri 1997. a direktiivi 97/70/EÜ (EÜT L 034, 09.02.1998, lk 1–29) ja seda muutvate komisjoni 18. märtsi 1999. a direktiivi 1999/19/EÜ (EÜT L 083, 27.03.1999, lk 48–49), komisjoni 25. aprilli 2002. a direktiivi 2002/35/EÜ (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. a direktiivi 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. a määruse (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154). RT I 2024-04-09 2 109042024002 2024-04-12