Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping
Vastu võetud 04.04.2025
nr 1-6/25/16
Kliimaministeerium, registrikood 70001231 (edaspidi ministeerium), asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse ja autoveoseaduse § 47 lõike 1 ning ühistranspordiseaduse § 42 lõike 2 alusel taristuminister Kuldar Leis
ja
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, registrikood 80013850 (edaspidi MTÜ), asukoht Narva mnt 91, 10127 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ermo Perolainen,
sõlmivad vastavalt halduskoostöö seaduse §-dele 8 ja 10 ning eriteenuse erimenetluse teel läbiviidud riigihanke „Eriteenuse erimenetlus „Autoveoalaste dokumentide andmine” (Kliimaministeerium)” (viitenumber 280254) tulemusena halduslepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. ÜLDSÄTTED JA HALDUSÜLESANDE MÄÄRATLEMINE
1.1. Lepinguga määratakse kindlaks ministeeriumi ja MTÜ (edaspidi ühiselt nimetatud pooled) vastastikused õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel ning sellealasel andme- ja teabevahetusel, haldusülesande täitmise rahastamisel, järelevalve teostamisel, Lepingu jõustumise, tagatise ja lõpetamise kohta jm haldusülesande täitmisega seonduv.
1.2. Lepinguga annab ministeerium MTÜle õiguse järgmiste dokumentide andmiseks:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 tulenev ja autoveoseaduse alusel tasulise veoseveo korraldamiseks nõutav ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri);
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 tulenev ja ühistranspordiseaduse alusel tasulise sõitjateveo korraldamiseks nõutav ühenduse tegevusluba ja selle tõestatud koopia (edaspidi tegevusluba ja selle tõestatud koopia);
c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 tulenev ja autoveoseaduses sätestatud oma kulul sõitjateveo sertifikaat (edaspidi sõitjateveo sertifikaat);
d) Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) aastase ja lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMTi kolimisveoluba ja välislepingu alusel saadud kahepoolne veoluba (edaspidi kõik koos veoluba);
e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 tulenev ja autoveoseaduses sätestatud juhitunnistus (edaspidi juhitunnistus);
f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 ja Interbus kokkuleppest tulenev ning ühistranspordiseaduses sätestatud juhuveo kontrolldokument (edaspidi juhuveo kontrolldokument) vastavalt autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, haldusmenetluse seaduses, Euroopa Liidu vastavas õigusaktis, välislepingus ning Lepingus sätestatud tingimustele.
2. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1. MTÜ annab vedajale Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi, kui vedaja on esitanud dokumendi taotlemiseks nõutavad dokumendid ja vastab nimetatud dokumendi andmise aluseks kehtestatud nõuetele. Dokumendi taotluse läbivaatamisel tuleb MTÜl arvestada autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja muudes õigusaktides nimetatud dokumendi andmiseks kehtestatud tingimustega.
2.2. Kooskõlas autoveoseaduse § 7 lõikega 6 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikega 2 teeb MTÜ otsuse, kas vedaja ja tema tegevjuht vastavad hea maine nõudele.
2.3. Kooskõlas autoveoseaduse § 8 lõikega 5 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikega 2 teeb MTÜ otsuse, kas veokorraldusjuht vastab hea maine nõudele. Veokorraldusjuhi osas kontrollib MTÜ Euroopa Autoveo-ettevõtjate Registri (edaspidi ERRU) päringuga veokorraldusjuhi hea maine nõudele vastavust. Kui veokorraldusjuht on ühes või mitmes liikmesriigis tunnistatud hea maine nõudele mittevastavaks, siis Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei ole sellel isikul võimalik tegutseda veokorraldusjuhina ka Eestis asutatud vedaja juures.
2.4. Kui Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, c ja e nimetatud dokumenti taotletakse selle dokumendi kaotamise, varguse, hävimise või sellele dokumendile kantud vedaja aadressi muutumise korral, annab MTÜ taotlejale asendusdokumendi, mille kehtivusaeg ei ole pikem kui asendatava dokumendi kehtivusaeg. Asendusdokument antakse vedajale ilma kontrolli teostamata selle üle, kas dokumendi taotleja vastab selle dokumendi andmise aluseks autoveoseaduses või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses kehtestatud nõuetele. Tegevusloa asendusdokumendi eest võetav tasu ilma käibemaksuta ei tohi ületada riigilõivuseaduse § 1204 lõikes 2 sätestatud määra.
2.5. MTÜ annab Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b, c ja e nimetatud dokumendi vastavalt autoveoseaduses või ühistranspordiseaduses sätestatud kehtivusajaga.
2.6. MTÜ on kohustatud menetlema dokumendi taotlusi, mis on esitatud paberkandjal, elektroonilises vormis digiallkirjastatult, Eesti teabevärava või notari kaudu.
2.7. Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamisel kontrollib MTÜ taotleja esitatud andmeid autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatu kohaselt erinevates riiklikes registrites, ERRU süsteemis ja vajadusel teeb päringu ja vastab päringule siseturu infosüsteemi (edaspidi IMI süsteem) kaudu. IMI süsteemi kasutamiseks määrab MTÜ vähemalt kaks töötajat, kelle andmed edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
2.8. Lepingu punktis 2.7 nimetatud andmete kontrollimiseks riiklikest ja muudest registritest on ministeerium kohustatud tagama MTÜle kui volitatud kasutajale juurdepääsu ministeeriumi haldusalas olevatele registritele ja võimaluse korral muudele registritele, mis on seotud Lepingu täitmise ülesandega.
2.9. MTÜ keeldub Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmisest, kui ilmneb majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses või EL vastavas õigusaktis sätestatud alus selle dokumendi andmisest keeldumiseks.
2.10. Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul. Dokumendi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.
2.11. MTÜ kontrollib Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b, d ja e nimetatud dokumendi kehtivuse ajal pisteliselt, kas dokumendi omaja vastab selle dokumendi andmise aluseks kehtestatud nõuetele. Lepingu kehtivuse perioodil kontrollib mittetulundusühing vähemalt 25% vedajate, kelle tegevusloa andmisest on möödunud vähemalt 5 aastat, ametialal tegutsemise nõuetele vastavust osas, mida eelneva 5 aasta jooksul ei ole kontrollitud. Üks kord aastas ja kooskõlastatult ministeeriumiga selgitab MTÜ välja vedajad, kellel ei ole viimase 6 kuu jooksul olnud ühtegi kehtivat tegevusloa kinnitatud ärakirja/tõestatud koopiat ning esitab selle kohta ülevaate ministeeriumile. MTÜ kontrollib eespool nimetatud dokumendi omaja vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ka juhul, kui sellekohase ettepaneku teeb ministeerium või autokaubaveo komisjon. Juhul kui selgub, et Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b, d ja e nimetatud dokumendi omaja ei vasta enam ühele või mitmele nõudele, millele peab selle dokumendi omaja vastama, teavitab MTÜ sellest dokumendi omajat ja annab talle võimaluse ettevõte kehtivate nõuetega kooskõlla viia. Kui dokumendi omaja ei ole määratud ajaks seda teinud, teeb MTÜ ministeeriumile ettepaneku dokumendi omajale vastavasisulise ettekirjutuse tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks. Kui dokumendi omaja ei ole ministeeriumi ettekirjutuses nimetatud puudust ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud, peatab MTÜ dokumendi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks või tunnistab selle dokumendi kehtetuks.
2.12. Kooskõlas autoveoseaduse § 19 lõikega 10 (Lepingu punkti 1.2 alapunktide a ja e osas) ning ühistranspordiseaduse § 42 lõikega 2 (Lepingu punkti 1.2 alapunkti b osas):
2.12.1. peatab MTÜ Lepingu punkti 1.2 alapunktis a nimetatud dokumendi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks või tunnistab nimetatud dokumendi kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 7 lõikes 2, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 ning § 43 lõike 1 punktis 1 ja autoveoseaduse § 19 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud alustel;
2.12.2. tunnistab MTÜ Lepingu punkti 1.2 alapunktis e nimetatud dokumendi kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 7 lõikes 2 ja autoveoseaduse § 19 lõikes 9 sätestatud alustel;
2.12.3. peatab MTÜ Lepingu punkti 1.2 alapunktis b nimetatud dokumendi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks või tunnistab nimetatud dokumendi kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 21 lõikes 1, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 ning § 43 lõike 1 punktis 1 ja ühistranspordiseaduse § 53 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning lõikes 4 sätestatud alustel.
2.13. Kooskõlas autoveoseaduse § 26 lõikega 8 tunnistab MTÜ Lepingu punkti 1.2 alapunktis d nimetatud dokumendi andmise otsuse kehtetuks autoveoseaduse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel ning kaalutlusõigusega võib nimetatud dokumendi tunnistada kehtetuks autoveoseaduse § 26 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel.
2.14 Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b, c ja e nimetatud dokumendi andmisest keeldumise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning alapunktis d nimetatud veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse MTÜ käskkirjaga.
2.15. MTÜ on kohustatud ministeeriumi teavitama igast tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest ja selle põhjusest, saates sellekohase käskkirja koopia ministeeriumile elektroonselt esimesel võimalusel või hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
2.16. Kooskõlas autoveoseaduse § 21 lõikega 4 tunnistab MTÜ vastavalt autoveoseaduse § 21 lõike 1 punktile 1 veokorraldusjuhi kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks, kui nõudele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse, et veokorraldusjuhi maine ei vasta autoveoseaduse § 8 lõike 3 nõuetele. Hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi andmed edastab MTÜ ministeeriumile, kes kannab need andmed liiklusjärelevalve infosüsteemi.
2.17. Kooskõlas autoveoseaduse § 21 lõikega 4 võib MTÜ vastavalt autoveoseaduse § 21 lõikele 2 tunnistada veokorraldusjuhi kuni kolmeks aastakse hea maine nõudele mittevastavaks, kui nõudele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse autoveoseaduse § 8 lõikes 4 nimetatud asjaolu. Hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi andmed edastab MTÜ ministeeriumile, kes kannab need andmed liiklusjärelevalve infosüsteemi.
2.18. Ministeerium annab Eestile eraldatud CEMTi aastase ja lühiajalise kehtivusega veoload ja kahepoolsed veoload üle MTÜle nende väljastamiseks vedajatele. Veoload võivad olla paberkandjal või elektroonilised tulenevalt CEMT-i juhtorgani või autovedu reguleeriva välislepingu osaliste riikide sellekohastest otsustest.
2.19. MTÜ annab vedajale veoloa ja analüüsib veolubade kasutamist autoveoseaduse ja selle alusel sätestatu kohaselt ning nõustab vedajaid veoloa väljastamise, kasutamise, täitmise ja tagastamise tingimuste osas. Vedajatele väljastatud CEMT-i veolubade kohta esitab MTÜ nõuetekohased andmed CEMT-i sekretariaadile ja teeb CEMT-i sekretariaadiga sellekohast koostööd.
2.20. MTÜ varustab Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b ja e nimetatud dokumendi vähemalt kahe turvaelemendiga, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1073/2009 I lisas. Teised Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendid varustatakse turvaelemendiga juhul, kui see on vastava dokumendi osas nõudena kehtestatud või MTÜ enda motiveeritud ettepanekul. Turvaelemendi valiku osas konsulteeritakse eelnevalt ministeeriumiga. Turvaelementide tellimise ja dokumentidele paigaldamise kulud kannab MTÜ.
2.21. Ministeeriumi taotluse kohaselt esitab MTÜ ministeeriumile kahepoolsete veolubade kasutamise kohta aruande. MTÜ on kohustatud esitama CEMT-i sekretariaadile CEMT-i resolutsioonide kohase CEMT-i veolubade kasutamise perioodilise aruande, kui CEMT-i juhtorgani otsuse alusel väljastatud CEMT-i veoload ei ole elektroonsed ja nende veolubade kasutamise aruannet ei genereerita elektroonselt.
2.22. MTÜ analüüsib ja esitab ministeeriumile hinnangu kahepoolsete veolubade iga-aastase või suurenenud nõudluse korral täiendavate veolubade koguse määramise või taotlemise kohta.
2.23. MTÜ kannab kulutused, mis on seotud välisriikide pädevatele asutustele väljastatavate veolubade blankettide trükkimisega. Nimetatud veolubade vormid on kehtestatud autoveoseaduse § 25 lõike 11 alusel. Kui CEMT-i juhtorgani otsuse alusel väljastatavad CEMT-i veoload ei ole elektroonsed, kannab MTÜ ka CEMT-i veoloaga kaasneva logiraamatu tellimise ja trükkimisega seotud kulud.
2.24. MTÜ peab tagama, et Lepingu punkti 1.2 alapunktis a nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale, Lepingu punkti 1.2 alapunktis b nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 II lisale, Lepingu punkti 1.2 alapunktis c nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad komisjoni määruse (EL) nr 361/2014 V lisale, Lepingu punkti 1.2 alapunktis e nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisale ning Lepingu punkti 1.2 alapunktis f nimetatud dokumendi vormid ja nendele kantavad andmed vastavad komisjoni määruse (EL) nr 361/2014 I ja II lisale ning Interbus kokkuleppe lisale 3. MTÜ kannab kulutused, mis on seotud käesolevas punktis nimetatud dokumentide blankettide tellimise ja trükkimisega.
2.25. MTÜ korraldab tegevuslubade andmise Tallinnas asuvas kontoris vähemalt 4 tunni jooksul igal tööpäeval ajavahemikus 08.00−18.00. Teiste Lepingust tulenevate dokumentide andmise korraldab MTÜ Tallinna ja Tartu kontoris vähemalt 4 tunni jooksul igal tööpäeval ajavahemikus 08.00−18.00. MTÜ korraldab halduslepingust tulenevate dokumentide andmise (v.a. tegevusloa andmine) lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka pakkumuses toodud maakonnakeskuses vähemalt 4 tunni jooksul kahel tööpäeval nädalas ajavahemikus 08.00−18.00. Poolte kokkuleppel ja määratud tingimustel võib halduslepingust tulenevate dokumentide andmise Tartu kontoris ja pakkumuses toodud maakonnakeskuses katkestada korraga mitte kauemaks kui kaheks nädalaks aastas (näiteks puhkuste perioodil).
2.26. MTÜ esitab vajaliku informatsiooni Lepingust tulenevate dokumentide andmisega seonduva kohta oma kodulehel ning tagab tasu võtmata haldusülesandega seonduva olulise informatsiooni olemasolu oma kodulehel Lepingu kehtivusaja jooksul. MTÜ tagab Lepingu punktis 1.2 nimetatud kõikide dokumentide taotlejate nõustamise tasu võtmata nii telefoni teel, e-kirjaga kui Lepingu punktis 2.25 nimetatud linnades asuvates kontorites selle ettenähtud lahtioleku ajavahemikul.
2.27. MTÜ peab Lepingu punkti 1.2 alapunktides c, d, e ja f nimetatud dokumentide ja nende omajate kohta elektroonset arvestust. Tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade ja tõestatud koopiate ning nende omajate kohta peetakse üldist arvestust majandustegevuse registris. Euroopa Komisjonile kohustusliku aruande esitamise eesmärgil peab MTÜ eraldi elektroonset arvestust ka tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade kohta, mis on antud vedajatele nende kasutuses oleva auto või autorongi kohta, mille lubatud maksimaalne täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid ei ületa 3500 kilogrammi.
2.28. Lepingu täitmise eesmärgil loodud, sh punktis 2.27 nimetatud elektroonse süsteemi pidamisel peab MTÜ lähtuma kehtivatest isikuandmete kaitset käsitlevatest õigusaktidest ja infoturbe nõuetest.
2.29. MTÜ säilitab Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmise aluseks olevaid dokumente üks aasta pärast punktis 1.2 nimetatud dokumendi kehtivusaja lõppemist.
2.30. MTÜ ei avalda Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid või Lepingu täitmisega saadud muud konfidentsiaalset infot kolmandatele isikutele, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
2.31. Vedajate ärisaladuse kaitse eesmärgil ei tohi MTÜ töötajad ega MTÜ lepingulised haldusteenuse osutajad, kes vastutavad ja/või tegelevad Lepingust tulenevate dokumentide andmise või sellealaste aruannete koostamisega, olla lepinguliselt seotud või täita tööülesandeid mis tahes vedaja või ekspedeerija (autovedude vahendaja) juures.
2.32. MTÜ kannab vedaja ja tema tegevjuhi ning veokorraldusjuhi andmed majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja autoveoseaduse § 48 lõike 1 punktides 1–3 sätestatule.
2.33. Ministeerium informeerib MTÜd kõikidest Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide muudatustest.
2.34. Ministeerium kaasab MTÜ Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisele ja muutmisele.
2.35. Ministeerium kaasab MTÜ autovedu reguleerivatest välislepingutest tulenevate ühiskomisjonide nõupidamiste korraldamisse ja kaasab MTÜ esindajaid nimetatud komisjonide töösse, sh ka väljaspool Eestit. Nõupidamistel osalemise kulud katab MTÜ oma vahenditest.
2.36. Autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse kohaselt kantakse tegevusloa kinnitatud ärakirjale ja tõestatud koopiale lisaks muudele andmetele sõiduki registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood. Kui Lepingu punkti 1.2 alapunktis a nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakirja taotletakse rahvusvahelisel veoseveol kasutatava auto või autorongi kohta, mille suurim lubatud täismass ületab 2500 kg, kuid ei ületa 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km tunnis ning mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõike 1 teises lõigus kehtestatud väiksemaid finantssuutlikkuse nõudeid, kannab MTÜ tegevusloa kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse märkuse: ≤ 3,5 t.
2.37. MTÜ on kohustatud Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmisel, andmisest keeldumisel, kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel järgima haldusmenetluse seaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja Lepingus sätestatud tingimusi, kui autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, Euroopa Liidu õigusaktis või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
2.38. Ministeerium ja MTÜ teevad koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 lõikes 4 nimetatud teabenõuetele vastamisel ja sama määruse artiklis 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete koostamisel.
2.39. Lepingust tulenevate teenuste osutamise keel nii kõnes kui kirjas on eesti keel. MTÜ-s Lepingu täitmise eest vastutavad isikud ja teenuseid osutavad töötajad peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas tasemel, mis võimaldab osutada teenust lepingus ja tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel eesti keeles kõnes ja kirjas. Lisaks eesti keele valdamisele on vajalik, et MTÜ-s Lepingu täitmise eest vastutavad isikud ja teenuseid osutavad töötajad valdavad inglise keelt ja vene keelt suhtlustasemel, mis võimaldab osutada teenust lepingus ja tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja ulatuses suhtlustasemel inglise ja vene keeles.
3. HALDUSÜLESANDE TÄITMISE RAHASTAMINE
3.1. Lepingust tulenevate ülesannete täitmise kulud kaetakse dokumentide andmise eest saadavate tasudega seaduses ja Lepingus sätestatud tingimustel.
3.2. MTÜl on õigus võtta Lepingust tuleneva dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta (lisa 2 „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025–2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm”).
3.3 Ministeerium hüvitab MTÜ-le dokumendi andmise kulu juhul, kui MTÜ annab taotlejale dokumendi vastavalt ministeeriumi lepingulisele teatisele Lepingus sätestatud tasu võtmata ja sellel on kaasnevalt MTÜ pakkumuses näidatud prognoositud tulemile oluline negatiivne mõju, või MTÜ põhjendatud kulud osas, mida riigilõivuseaduses sätestatud lõivumäärade ulatuses ei ole võimalik katta dokumentide andmise eest saadavast tasust kogumina ja mis on põhjustatud Lepingu punktis 3.4 nimetatud asjaoludest.
3.4. Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumentide väljastamise hulk, vorm, menetluskord, lõivumäär ja sellele vastav teenuse tasu võib Lepingu kehtivusaja jooksul muutuda, kui toimuvad muudatused asjaomastes õigusaktides või üldises majanduskeskkonnas, mis otseselt mõjutavad Lepinguga seotud toiminguid. Juhul kui eeltoodud muutused mõjutavad oluliselt MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud finantstasakaalu ning vastavalt MTÜ tegevuse kohta pakkumuses esitatud tulemi prognoosi, võib Lepingu pool algatada Lepingus sätestatud hüvitiste või tasude ülevaatamist, vastavalt kas tasude suurendamiseks või vähendamiseks. Tasusid ei suurendata ning muid lepingulisi hüvitisi ei maksta, kui MTÜ lepingulise tegevuse negatiivne finantstulem on põhjustatud MTÜ enda majandustegevuse, juhtimisotsuste või riigihankes madala maksumusega tehtud pakkumuse mõjul ja tulemusena. Pakkumuses toodud maakonnakeskuses (v.a Tallinn ja Tartu) asuvate kontorite majandustegevuse näitajaid ei võeta arvesse MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud finantstasakaalu ja tulemi negatiivsete mõjude hindamisel ega tasude võimalikul suurendamisel või muude lepinguliste hüvitiste maksmisel ning tegemist on MTÜ äririskiga.
4. JÄRELEVALVE HALDUSÜLESANDE TÄITMISE ÜLE
4.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostab ministeerium.
4.2. Ministeeriumi volitatud isikul on õigus nõuda MTÜlt järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi ning MTÜ on kohustatud sellised dokumendid ja selgitused volitatud isikule esitama.
4.3. Lepingu kehtivuse ajal on MTÜ kohustatud esitama ministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. juuliks eelmise aasta kinnitatud majandusaasta aruande alusel koostatud ja Lepingu lisas 1 toodud aruande vormile vastava aruande Lepingust tulenevate dokumentide väljaandmise, kaasnevate tulude ja kulude kohta. Samal vormil esitatakse vastavalt 31. jaanuariks ja 31. juuliks eelnenud poolaasta kohta arvestuslikud vahearuanded.
4.4. MTÜ on kohustatud ministeeriumilt vastavalt küsima nõusolekut või teavitama ministeeriumit halduskoostöö seaduse § 15 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaoludel.
5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TAGATIS JA LÕPETAMINE
5.1. Leping jõustub poolte poolt Lepingu allkirjastamisest. Lepingu täitmine algab eeldatavalt 2025. aasta 1. jaanuaril. Lepingu sõlmimisel pärast 2025. aasta 1. jaanuarit algab lepingu täitmine alates Lepingu sõlmimisest. Lepingu täitmine kestab 2029. aasta 31. detsembrini või kuni poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.
5.2. Lepingu täitmise tagatis on 100 000 eurot. MTÜ esitab ministeeriumile vahetult enne Lepingu allakirjutamist ministeeriumi kasuks kuni Lepingu lõppemiseni tagasivõtmatu asjakohase pangaõiendi või krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja või muu asjakohase ja ministeeriumi poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumendi, mis kinnitab, et Lepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 100 000 eurot on vajaduse korral MTÜ käsutada ja Lepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks olemas.
5.3. MTÜ ei vähenda oma põhikirja muutmisel Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
5.4. Lepingu ühepoolse ülesütlemise korral on kirjaliku etteteatamise tähtaeg kuus kuud tagamaks Lepingust tulenevate ülesannete täitmise järjepidevuse, v.a Lepingu punktis 5.5 toodud juhtudel.
5.5. Ministeeriumil on õigus Leping vähemalt kolmekuulise etteteatamise tähtajaga ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui:
5.5.1. MTÜ on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivaid õigusakte korduvalt või olulisel määral rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju, sh mainekahju riigile, kolmandale isikule või tema varale;
5.5.2. MTÜ on haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostava Lepingu punktis 4.1 nimetatud asutuse ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata;
5.5.3. MTÜ ei vasta vähemalt ühele halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. Nimetatud tingimuste mittetäitmisest on MTÜ kohustatud ministeeriumi koheselt informeerima;
5.5.4. Lepingu lõpetamine osutub tingimata vajalikuks ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise vältimiseks, arvestades sealjuures haldusmenetluse seaduse § 102 lõike 3 nõudeid.
5.6. Ministeeriumil on õigus nõuda MTÜlt leppetrahvi summas kuni 100 000 eurot järgmistel juhtudel:
5.6.1. MTÜ ei pea ühepoolselt kinni Lepingu punktis 5.4 ettenähtud ülesütlemise tähtajast;
5.6.2. ministeerium on otsustanud Lepingu punktis 5.5 toodud põhjuste ilmnemisel Lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada;
5.6.3. MTÜ ei ole haldusülesande täitmisega seotud dokumente ministeeriumile üle andnud punktis 5.9 sätestatud tähtajaks.
5.7. Ministeeriumil on õigus nõuda MTÜlt leppetrahvi iga rikkumise kohta igakordselt summas kuni 30 000 eurot, kui MTÜ on jätnud talle Lepingu punktides 2.1–2.39, 3.2 ja/või 4.3 toodud seatud kohustuse täitmata või on nimetatud kohustus täidetud mittenõuetekohaselt.
5.8. Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse ministeeriumi ja MTÜ vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus vajaduse korral ministeeriumi asukohajärgses kohtus
5.9. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral annab MTÜ ministeeriumi taotlusel Lepingus sätestatud haldusülesande täitmisega seotud dokumendid ja sellekohased elektroonsed andmed vastavalt ministeeriumi juhisele kas ministeeriumile, Transpordiametile, kui ministeerium on Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumentide andmise volitanud järgmiseks perioodiks Transpordiametile, või ministeeriumiga järgmiseks perioodiks halduslepingu sõlminud MTÜle üle hiljemalt 2029. aasta viimasel tööpäeval või Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ministeeriumi poolt määratud tähtajal.
5.10. Leping on vormistatud ühes eksemplaris, mis allkirjastatakse digitaalselt. Leping avaldatakse Riigi Teatajas.
Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
Lisa 1: Lepingu punktis 4.3 nimetatud aruande vorm
Lisa 2: Lepingu punktis 3.2 nimetatud „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025–2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm”
|
|
Kliimaministeerium |
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon |
Registrikood 70001231 |
Registrikood 80013850 |
Suur-Ameerika tn 1 |
Narva mnt 91 |
10122 Tallinn |
10127 Tallinn |
|
|
Kuldar Leis |
Ermo Perolainen |
taristuminister |
juhatuse liige |
|
|
Lisa 1 Aruande vorm
Lisa 2 Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025–2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm
Facebook
X.com