Teksti suurus:

Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.05.2014
Avaldamismärge:RT I, 09.05.2014, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.04.2014 otsus nr 413

Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 16.04.2014

§ 1. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutamisel olevatele, asutatud ja tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, sealhulgas finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, samuti krediidiasutuste filiaalidele ja esindustele.”;

2) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Krediidiasutuse ettevõtlusvorm ja toimimine elutähtsa teenuse osutajana

(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 34 lõikes 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) tema osutatava teenuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt Eesti finantsturu stabiilsust ning makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist;
2) tema klientide arv moodustab märkimisväärse osa Eestis finantsteenuseid kasutavate klientide arvust;
3) tema Eestis kaasatud hoiuste turuosa ületab kümmet protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide loetelu kinnitab Eesti Pank.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Terminid

Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) tähenduses.”;

4) paragrahvid 7–9 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 11 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Krediidiasutuse esindus”;

6) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 4 ja § 41 lõikes 4 asendatakse sõna „neto-omavahendite” sõnaga „omavahendite”;

8) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „(edaspidi juhid)” tekstiosaga „(edaspidi käesolevas peatükis juhid)”;

9) paragrahvi 14 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „§ 271 lõikes 2 ning”;

10) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus või piisavate omavahendite olemasolu;”;

11) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) krediidiasutus ei ole täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust ja selle tagajärjel on krediidiasutuse juhiks määratud või on jätkuvalt krediidiasutuse juhtorgani liikmeks isik, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.”;

12) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon rikkumise asjaolud ja rikkumise eest vastutavate isikute andmed.

(4) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed viivitusega või isikustamata kujul, kui:
1) karistus on määratud füüsilisele isikule, kelle isikuandmete avalikustamine on hinnatud ebaproportsionaalseks isiku rikkumisega võrreldes;
2) avalikustamine võib seada ohtu finantssektori stabiilsuse või menetluses oleva kriminaaluurimise või
3) avalikustamine võib tekitada ebamõistlikku kahju krediidiasutustele või rikkumisega seotud isikutele.”;

13) paragrahvi 19 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei rakendu:
1) krediidiasutuse tegevusloa lõppemisel käesoleva seaduse § 16 punktis 3 nimetatud alusel;
2) kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalik ning kui Finantsinspektsioon on andnud krediidiasutusele loa jätkata mõnede käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute tegemist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist.”;

14) paragrahvi 201 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ja filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.”;

15) paragrahvi 205 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lisaks käesoleva seaduse § 201 lõigetes 1 ja 2 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist kinnituse ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse kohta ning emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste riskipositsioonide kogusumma kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 87 teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

16) paragrahvi 206 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214–216, 22 ja 972 sätestatut.”;

17) paragrahvi 214 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamiseks tingimusel, et lepinguriigi krediidiasutuse tegevusluba hõlmab selliste teenuste osutamist, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni.”;

18) paragrahvi 214 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioon võib vajaduse korral teha kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest arvates otsuse, millega määrab avalikes huvides rakendatavad nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima.”;

19) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Osalus”;

20) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis on otsene või kaudne.”;

21) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu kindlaksmääramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 35–38 sätestatust.”;

22) paragrahvi 291 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada panga korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku raamatupidamise aruanded peavad olemasolu korral võimaldama asjakohaselt hinnata tema finantsseisundit;”;

23) paragrahvi 30 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;”;

24) paragrahvi 30 lõike 3 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;”;

25) paragrahvi 30 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kinnitus, et osaluse omaja või osaluse omandamise tulemusel panga juhiks saav isik vastab käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele ja juhiks saaval isikul puudub karistatus kuriteo eest või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase väärteo eest, kusjuures välisriigi isiku või varakogumi puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;”;

26) paragrahvi 30 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmeid.”;

28) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.”;

29) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Panga aktsia- ja algkapital

(1) Panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

(2) Tegutseva äriühingu puhul peab panga algkapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.”;

30) paragrahvi 37 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Panga esimese taseme omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2.”;

31) paragrahvi 421 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üldkoosolek võib määrata uue tähtaja osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast väljamakse tegemist ei ole ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.”;

32) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Ühistupanga osa- ja algkapital

Ühistupanga osa- ja algkapitalile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 35 aktsia- ja algkapitali kohta sätestatut.”;

33) paragrahvi 48 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Juhtidele ja töötajatele esitatavad üldnõuded”;

34) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Juhtide valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema krediidiasutuse juhtimiseks vähemalt käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele.”;

35) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kord ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.”;

36) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõna „kaubaturgudel” sõnaga „turgudel”;

37) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Krediidiasutuse nõukogu liige võib olla muu äriühingu nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning kui nõukogu liige ei ole enamal kui:
1) ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või
2) neljal nõukogu liikme ametikohal.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks:
1) juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis;
2) juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes;
3) juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangud ei laiene nõukogu liikmele järgmistel juhtudel:
1) lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine;
2) nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil;
3) Finantsinspektsioon on andnud loa nõukogu liikme kohale asumiseks.

(14) Käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.”;

38) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„21) käesoleva seaduse § 571 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine;”;

39) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid riske;”;

40) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:

„22) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid;”;

41) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu;”;

42) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise.”;

43) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.”;

44) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tasustamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata alused, mis eristavad selgelt krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale makstavat põhitöötasu ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid, samuti täiendava töö tegemise eest makstavaid tasusid (edaspidi tulemustasu). Põhitöötasu määramise aluseks on eelkõige isiku erialased kogemused ja lepingust tulenevad juhatuse liikme või töötaja ülesanded.”;

45) paragrahvi 571 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 ning käesoleva seaduse § 572 lõigetes 2–22, 4 ja 5 ning §-des 573 ja 574 tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne.”;

46) paragrahvi 572 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhatuse liikme või töötaja pikaajalise töö tulemusi, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määrama eelnevalt kindlaks pikaajalise töö ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.”;

47) paragrahvi 572 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) põhitöötasu ja tulemustasu osakaal peavad olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannetega ning tulemustasu ei tohi ületada põhitöötasu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;”;

48) paragrahvi 572 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Krediidiasutuse üldkoosoleku otsusel võib juhatuse liikme või töötaja tulemustasu osakaal olla kuni 200 protsenti põhitöötasust, kui otsuse tegemine ja sellest teavitamine vastab järgmistele tingimustele:
1) üldkoosoleku otsuse eelnõule on lisatud põhjendus, milles on selgitatud tulemustasu osakaalu suurendamise vajadust ja ulatust, sealhulgas isikute arvu, kellele tulemustasu osakaalu suurendamist kohaldatakse, nende isikute ülesandeid ning tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse eeldatavat mõju krediidiasutuse omavahendite taseme säilitamise nõude täitmisele;
2) üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt 66 protsenti üldkoosolekul esindatud häältest;
3) tulemustasu osakaalu suurendamise otsustamine on võetud üldkoosoleku päevakorda ja teave selle kohta on edastatud aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teatega;
4) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjendusest, sealhulgas kavandatavast suuremast tulemustasu osakaalust, ning on suuteline tõendama, et kavandatav suurem tulemustasu osakaal ei ole vastuolus krediidiasutuse kohustustega, sealhulgas omavahenditega seotud kohustustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013;
5) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni üldkoosoleku otsustest, sealhulgas mis tahes heakskiidetud suuremast tulemustasu osakaalust.

(22) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt otsustatakse üldkoosolekul tulemustasu osakaalu suurendamist, ei võta hääletamisest osa krediidiasutuse aktsionär või liige, kelle tulemustasu osakaalu suurendamist otsustatakse.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse päevakorda võtmisele vastavalt sama lõike punktile 3 ei kohaldata äriseadustiku § 293 lõikes 3 sätestatut.

(24) Finantsinspektsioon analüüsib käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel esitatud teabe põhjal põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu nõuete rakendamist ja sellekohast praktikat eri krediidiasutustes ning esitab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.”;

49) paragrahvi 572 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juhatuse liikme lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal, kui krediidiasutuse omavahendite tase vastab kehtestatud nõuetele.

(4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest sellesarnastest õigustest, mis on seotud aktsiate omandamisega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks.

(5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhatuse liikmete ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult kolme- kuni viieaastasele ajaperioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.”;

50) paragrahvi 572 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) krediidiasutuse juht või töötaja ei täida enam tulemuskriteeriume või ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele;”;

51) paragrahvi 573 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb:
1) tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud põhitegevuse kulud, millest alates tulemustasu maksmine ei ole kooskõlas omavahendite taseme piisava säilitamisega ja finantsvahendite või tagatiste tagasimaksmise tingimustega;
2) krediidiasutuselt nõuda tasustamise põhimõtete ja töötasu, sealhulgas tulemustasu maksmise ümberkorraldamist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja krediidiasutuse majandusseisu pikaajalise paranemisega, sealhulgas vajaduse korral piirangute seadmist krediidiasutuse juhtide tasudele;
3) välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhtidele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või tagatiste andmise tingimustega.”;

52) paragrahvi 574 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuses moodustatakse krediidiasutuse nõukogu liikmetest töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.”;

53) paragrahvi 574 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.”;

54) paragrahvi 574 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töötasukomitee tegevuse täpsem kord määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ja protseduurireeglites.”;

55) paragrahvi 581 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus peab ette nägema riskikontrolli funktsiooni, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Riskikontrolli funktsiooni puudumisel peab krediidiasutus suutma tõendada, et krediidiasutuse riskijuhtimise poliitika ja selle teostamise kord vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

(2) Riskikontroll peab tagama, et kõik krediidiasutuse riskid on tuvastatud, asjakohaselt juhitud ja aruannetes kajastatud. Riskikontroll peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevusest.

(3) Riskikontrolli tegija osaleb krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete kindlaksmääramisel ja oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisel. Riskikontrolli tegijal peab olema terviklik arusaam krediidiasutuse kõikidest riskidest, samuti peavad tal olema vajalikud õigused ja töötingimused tema ülesannete täitmiseks.

(4) Krediidiasutuse nõukogu nimetab ametisse riskikontrolli tegemise eest vastutava isiku (edaspidi riskikontrolli juht) juhatuse liikmete või töötajate seast ja vabastab ta ametist. Riskikontrolli juht ei tohi tegeleda krediidiasutuse teiste tegevusvaldkondadega, välja arvatud juhul, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning on välditud huvide konflikti tekkimine.

(5) Riskikontrolli juht esitab aruanded krediidiasutuse nõukogule ning vajaduse korral teavitab nõukogu riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.”;

56) paragrahvi 59 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 62. Auditikomitee, riskikomitee ja nomineerimiskomitee

(1) Krediidiasutuses moodustatakse juhatuse tegevuse kontrollimiseks auditikomitee. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada riskikomitee ja nomineerimiskomitee. Krediidiasutus ei pea moodustama riskikomiteed või nomineerimiskomiteed, kui riskikomitee või nomineerimiskomitee on moodustanud tema krediidiasutusest emaettevõtja ja selle komitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, juhul kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatud komiteede pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.

(3) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.

(4) Riskikomitee pädevusse kuulub:
1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;
2) järelevalve riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele;
3) krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine nõukogule;
4) tasustamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastamise arvestamise kontrollimine.

(5) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.

(6) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ülesandeid täita auditikomitee. Sellisel juhul peavad auditikomitee liikmetel olema riskikomitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

(7) Nomineerimiskomitee kohustus on:
1) krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule;
2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;
3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine;
4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse, kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest nõukogu teavitamine;
5) krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine.

(8) Juhatuse liikme kandidaatide esitamisel nõukogule tuleb nomineerimiskomiteel tagada juhatuse liikme kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaal ning krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete rakendamine.

(9) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna.

(10) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.”;

58) paragrahvi 63 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.”;

59) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse segavaldusettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teise tütarettevõtjaga ning sisekontrolli protseduurid tehingutest ja toimingutest tulenevate riskide juhtimiseks ja aruannete esitamiseks;”;

60) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse kõikide oluliste riskide, sealhulgas oluliste tururiskide katteks, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid, peab krediidiasutusel olema piisav sisemine kapital.”;

61) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 21. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive.

(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 21. jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna.

(3) Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteem peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ja sellekohase aruandluse õigsuse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteemi kohta sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle tütarettevõtja emaettevõtja, sealhulgas finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja, suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.

(5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.

(6) Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti.”;

62) paragrahvid 72–79 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 80 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 81 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

65) paragrahv 811 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kohustus esitada krediidiasutuse nõukogule ja riskikomiteele regulaarselt aruandeid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid ja potentsiaalseid riske, riskijuhtimise põhimõtteid ja nende muudatusi, sealhulgas väliseid eksperdihinnanguid. Nõukogu ja riskikomitee määravad aruannete sisu, vormi ja esitamise sageduse.”;

67) paragrahvi 82 lõike 32 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse või toote puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;”;

68) paragrahvi 82 lõiget 32 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) likviidsusplaanid uuenevatest nõuetest tulenevate varajase amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingutega, mille suhtes krediidiasutus on nõude algne väljastaja, kaasneva kavandatud ja varajase amortiseerimise mõju käsitlemiseks;”;

69) paragrahvi 82 lõike 32 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) intressiriski, sealhulgas finantsinstrumentide kauplemisega mitteseotud intressiriski juhtimiseks ja kontrollimiseks;”;

70) paragrahvi 82 lõiget 32 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tururiski tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas võimaliku likviidsuspuudujäägi käsitlemiseks lühikese riskipositsiooni tähtpäeva saabumisel enne pika riskipositsiooni tähtpäeva;”;

71) paragrahvi 82 lõige 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(34) Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis talitluspidevuse plaan) krediidiasutuse võimaliku finantsseisundi halvenemise korral. Talitluspidevuse plaani tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral uuendada.”;

72) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 35–310 järgmises sõnastuses:

„(35) Kui see on proportsionaalne ja kui krediidiasutuse suuruse tõttu ei põhjusta tema maksejõuetus olulisi negatiivseid tagajärgi teistele krediidiasutustele või finantssüsteemile tervikuna, võib pärast Finantsinspektsiooniga konsulteerimist koostada talitluspidevuse plaani lihtsustatud kujul, seda uuendada vähem regulaarselt või selle koostamisest loobuda.

(36) Krediidiasutus teeb koostööd Eesti Pangaga, Rahandusministeeriumiga või muu pädeva asutusega ja esitab vajalikku teavet, mille alusel Eesti Pank, Rahandusministeerium või muu pädev asutus koostab vajaduse korral kava krediidiasutuse maksejõulisuse taastamise meetmete kohta.

(37) Krediidiasutus peab hindama krediidiriski nii üksikute vastaspoolte, väärtpaberite ja väärtpaberistatud positsioonide kui ka portfelli tasemel.

(38) Krediidiriski hindamise sisemine metoodika ei tohi põhineda ainult välistel krediidikvaliteedi hinnangutel või tugineda automaatsetele seostele väliste krediidikvaliteedi hinnangutega.

(39) Krediidiasutus peab krediidiriski ja sisemise kapitalivajaduse hindamisel võtma arvesse kogu asjakohase informatsiooni ka juhul, kui krediidiriski kapitalinõude arvutamisel lähtutakse reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangutest või välise krediidikvaliteedi hinnangu puudumisest.

(310) Krediidiasutus peab laenuportfelle piisavalt hajutama, arvestades oma sihtturge ja krediidistrateegiat.”;

73) paragrahvi 821 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades.”;

74) paragrahvi 821 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi.”;

75) paragrahvi 821 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile, kus ta tegutseb;”;

76) paragrahvi 821 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta, mis tuleb üle vaadata kord aastas. Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana.

(10) Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega. Seda plaani tuleb regulaarselt testida vähemalt üks kord aastas vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud stressitestis kasutatavatele stsenaariumidele. Krediidiasutuse juhatus peab stressitestide tulemuste ülevaated kinnitama ning vajaduse korral täpsustama vastavasisulise likviidsusriski poliitika, limiidid ja likviidsuse talitluspidevuse plaani.”;

77) paragrahvi 821 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Likviidsuse talitluspidevuse plaan peab olema kohe rakendatav. Likviidsuse talitluspidevuse plaani rakendamiseks tuleb krediidiasutusel hoida likviidsuspuhvreid ja vastavaid reserve, mis on kasutatavad piiranguteta ja viivituseta kohe, kui selleks vajadus tekib. Likviidsuspuhvreid ja reserve tuleb hoida lepinguriigi või kolmanda riigi valuutas, kui krediidiasutusel on avatud positsioonid selle valuutaga.”;

78) seadust täiendatakse §-ga 822 järgmises sõnastuses:

§ 822. Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise nõuded

(1) Ülemäärase finantsvõimenduse risk on risk, mis tuleneb krediidiasutuse liiga kiirest kohustuste kasvust.

(2) Krediidiasutus peab kehtestama korra ja meetmed ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 kohaselt arvutatud riskipositsiooni ning varade ja kohustuste mittevastavust.

(3) Krediidiasutusel tuleb toime tulla stressisündmustega, mis on seotud ülemäärase finantsvõimenduse riskiga, ja riski hindamisel arvestada krediidiasutuse omavahendite võimaliku vähenemisega kahjumi tõttu.”;

79) paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti Pank võib kehtestada nõuded:
1) laenude andmisele ja jälgimisele;
2) laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele;
3) laenusumma ja laenuvõtja sissetuleku suhtele;
4) perioodiliste laenu- ja intressimaksete ning laenusaaja sissetuleku suhtele;
5) laenu tähtajale;
6) laenude ja hoiuste suhtele.”;

80) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja krediidiasutuse juriidilisest isikust aktsionäride ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu selliste aktsionäride suhtes, kellele kuulub rohkem kui üks protsent äriühingu aktsiakapitalist, võetud krediidiasutuse riskipositsioonide suhe omavahenditesse ei tohi ületada viit protsenti.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäär ei kehti krediidiasutuse emaettevõtja, emaettevõtja teise tütarettevõtja ja krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes tingimusel, et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetega samaväärset konsolideeritud järelevalvet teostava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.

(10) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui ta ületab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud piirmäära.”;

81) paragrahvid 85 ja 852 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 853 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioon teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.”;

83) seaduse 7. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

84) seaduse 7. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses:

21. jagu
Kapitalipuhvrid

§ 8644. Kapitalipuhvrite üldnõuded

(1) Krediidiasutus peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudele hoidma käesoleva seaduse §-s 8645 sätestatud kapitali säilitamise puhvrit, ja kui see on tema suhtes kohaldatav, siis järgmisi puhvreid:
1) §-s 8646 nimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit;
2) §-s 8647 nimetatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
3) §-s 8648 nimetatud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
4) §-s 8649 nimetatud süsteemse riski puhvrit.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrid moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri.

(3) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvreid hoidma konsolideerimata ja konsolideeritud alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõuded lisanduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõudele ning käesoleva seaduse § 104 lõike 2 kohaselt arvutatud täiendavale kapitalinõudele või omavahendite suurendamise nõudele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Krediidiasutus ei või teha esimese taseme põhiomavahendite arvel väljamakseid, mille tulemusena ta ei täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid.

(6) Kui krediidiasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid täies ulatuses, rakendatakse talle käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piiranguid.

§ 8645. Kapitali säilitamise puhver

Kapitali säilitamise puhver on 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.

§ 8646. Vastutsükliline kapitalipuhver

(1) Krediidiasutusepõhine vastutsükliline puhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsükliliste puhvrite kaalutud keskmise määra korrutis.

(2) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri täpse määra kehtestab Eesti Pank.

(3) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamisel võetakse arvesse:
1) krediiditsükli faasi;
2) laenukasvust tulenevaid riske;
3) kohaliku majanduse eripära;
4) puhvri alusnäitajat;
5) laenu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust;
6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud soovitusi;
7) muid asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.

(4) Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti koguriskipositsioonist. Eesti Pank võib tunnustada teise lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast.

(5) Kui kolmanda riigi pädev asutus ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud ega avalikustanud, arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes, mis asuvad selles riigis, vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.

(6) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse iga kvartali kohta. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra esmakordsel kehtestamisel või selle suurendamisel tuleb määr avaldada 12 kuud enne määra või uue määra jõustumist. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib määra või uue määra jõustumise tähtaeg olla lühem kui 12 kuud, arvates määra või uue määra avalikustamisest.

(7) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr ja selle jõustumise aeg avalikustatakse Eesti Panga veebilehel. Avalikustada tuleb:
1) kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr;
2) asjakohane väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ning selle kõrvalekalle pikaaegsest suundumusest;
3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 kehtestatud puhvri alusnäitaja;
4) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra põhjendus;
5) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suurendamise korral kuupäev, millest alates krediidiasutused on kohustatud hoidma suuremat puhvrit;
6) uue määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud, arvates uue määra avalikustamisest;
7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist.

(8) Eesti Pank edastab teabe vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

(9) Eesti Pank kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teise lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra.

§ 8647. Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver

(1) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 29, 31 ja 33 tähenduses krediidiasustusest, finantsvaldusettevõtjast või segavaldusettevõtjast Euroopa Liidu emaettevõtja või krediidiasutus. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ei saa käsitada käesolevas lõikes viidatud emaettevõtja tütarettevõtjat.

(2) Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel on aluseks järgmised tunnused:
1) konsolideerimisgrupi suurus;
2) konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga;
3) konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste ja finantstaristu asendatavus;
4) konsolideerimisgrupi keerukus;
5) konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus kolmandates riikides.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma ja antakse talle vastav kategooria. Punktisumma määramisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga.

(4) Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt määratud punktisumma alusel vähemalt viide kategooriasse, arvestades süsteemse olulisuse suurenemise põhimõtet.

(5) Eesti Pank võib globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri nõude määrata järgmiselt:
1) madalaimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
2) iga järgmise kategooria puhul, välja arvatud kõrgeim kategooria, liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
3) kõrgeimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on 3,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.

(6) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel.

(7) Eesti Pank esitab Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramine ja neile antud kategooriad vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning tulemustest teavitatakse asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(8) Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvelise hinnangu alusel õigus määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse või määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse. Käesoleva lõike alusel kategooriates tehtud muudatustest ja nende põhjustest teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(9) Eestis tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank. Eesti Pank avalikustab globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed, neile antud kategooriad ja kategooriates tehtud muudatused oma veebilehel.

§ 8648. Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver

(1) Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 29, 31 ja 33 tähenduses krediidiasustusest, finantsvaldusettevõtjast või segavaldusettevõtjast Euroopa Liidu emaettevõtja või krediidiasutus.

(2) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramise aluseks on järgmised tunnused:
1) krediidiasutuse suurus;
2) krediidiasutuse olulisus Euroopa Liidu või asjaomase lepinguriigi majandusele;
3) krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisus;
4) krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga.

(3) Eesti Pank võib nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kahe protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist konsolideerimata, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

(4) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist.

(5) Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest vähemalt üks kuu enne vastava otsuse avalikustamist Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning asjaomaste lepinguriikide määratud pädevaid asutusi. Teavitus peab sisaldama:
1) põhjendust, miks eeldatakse, et muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne;
2) lepinguriigile kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa Liidu siseturule;
3) puhvri määra, mida soovitakse kehtestada.

(6) Eesti Pank vaatab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude läbi vähemalt kord aastas.

(7) Eestis tegutsevate muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank. Eesti Pank avalikustab muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed oma veebilehel.

§ 8649. Süsteemse riski puhver

(1) Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada pikaajalisi mittetsüklilisi süsteemseid või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud omavahendite nõuetega. Süsteemse riski puhvri määra kehtestab Eesti Pank.

(2) Süsteemse riski puhvri nõude võib kehtestada kõikidele krediidiasutustele, krediidiasutuste rühmale või üksikule krediidiasutusele. Süsteemse riski puhvri nõue võib olla krediidiasutuste gruppide või krediidiasutuste lõikes erinev.

(3) Süsteemse riski puhvri määr on selle kehtestamisel vähemalt üks protsent riskipositsioonidest, millele süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse.

(4) Süsteemse riski puhvri määr vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta tagant. Süsteemse riski puhvri määra võib muuta 0,5 protsendipunkti kaupa.

(5) Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse Eestis asuvatele positsioonidele. Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada ka kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes. Teistes lepinguriikides asuvatele riskipositsioonidele võib süsteemse riski puhvri nõuet kohaldada järgmiselt:
1) kui süsteemse riski puhvri määr kehtestatakse ulatuses kuni viis protsenti, peab seda kohaldama kõigile Euroopa Liidus asuvatele riskipositsioonidele;
2) kui süsteemse riski puhvri määr kehtestatakse ulatuses üle käesoleva lõike punktis 1 sätestatud määra, peab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud Euroopa Komisjoni arvamus süsteemse riski puhvri nõude kohaldamise kohta olema positiivne.

(6) Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile ega takistada siseturu toimimist.

(7) Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine avalikustatakse Eesti Panga kodulehel. Avalikustada tuleb vähemalt:
1) kohaldatav süsteemse riski puhvri määr;
2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
3) süsteemse riski puhvri kehtestamise põhjendus;
4) süsteemse riski puhvri nõude jõustumise kuupäev;
5) nende riikide loetelu, milles asuvatele riskipositsioonidele süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse.

(8) Eesti Pank võib jätta avalikustamata käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud teabe, kui selle avalikustamine kahjustaks finantsstabiilsust.

(9) Eesti Pank esitab teabe süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või muutmise kohta ulatuses kuni käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud protsendini üks kuu enne sellekohase otsuse avalikustamist Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja asjaomaste välisriikide pädevatele asutustele.

(10) Eesti Pank esitab teabe süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või muutmise kohta ulatuses üle käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud protsendi kolm kuud enne selle jõustumist Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja asjaomaste välisriikide pädevatele asutustele. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud juhul kehtestatakse süsteemse riski puhvri määr pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kui Eesti Pank kehtestab süsteemse riski puhvri määra Euroopa Komisjoni negatiivsest arvamusest hoolimata, peab Eesti Pank oma otsust Euroopa Komisjonile põhjendama.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 kohaselt esitatav teave peab sisaldama:
1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust;
2) põhjendust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski suurus ohustab Eesti finantsstabiilsust;
3) süsteemse riski puhvri nõude määra põhjendust;
4) põhjendust, miks eeldatakse, et süsteemse riski puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne;
5) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa siseturule;
6) põhjendust, miks käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetmed, välja arvatud sama määruse artiklites 458 ja 459 sätestatud meetmed, ei ole piisavalt tõhusad süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski ennetamiseks ja maandamiseks;
7) süsteemse riski puhvri määra, mida soovitakse kehtestada.

(12) Kui konsolideerimisgrupile laieneks samaaegselt globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue või lisaks eelmainitutele ka süsteemse riski puhvri nõue, kohaldatakse nendest kõrgeimat.

(13) Eesti Pank kehtestab teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamise korra.

§ 8650. Omakapitali jaotamise piirangud

(1) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, arvutab maksimaalse väljamakstava summa ja esitab selle koos aluseks olevate arvutustega Finantsinspektsioonile.

(2) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, ei tohi enne maksimaalse väljamakstava summa Finantsinspektsioonile esitamist:
1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel;
2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid makseid seoses pensionihüvitisega lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet;
3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

(3) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustusi summas, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks.

(5) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet ja kavatseb teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljamakseid või võtta samas lõikes nimetatud kohustusi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa, täiendavate esimese taseme omavahendite summa ja teise taseme omavahendite summa;
2) vahe- ja aastakasumi summa;
3) käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud maksimaalne jaotatav summa;
4) jaotatav summa jaotiste kaupa, sealhulgas dividendide maksmine, aktsiate tagasiostmine, täiendavate esimese taseme omavahenditega seotud maksed, tulemustasu maksmine, vabatahtlike pensionimaksete tegemine uue maksukohustuse võtmisega ja väljamaksete tegemine maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet.

(6) Krediidiasutus peab kehtestama korra, mis tagab jaotatava summa ning maksimaalselt jaotatava summa arvutamise korrektsuse, ning peab olema võimeline arvutuste korrektsust Finantsinspektsioonile tema nõudmisel tõendama.

(7) Esimese taseme põhiomavahendite arvel tehtavateks väljamakseteks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse järgmised väljamaksed:
1) dividendide maksmine rahas;
2) täielikult või osaliselt makstud täiendavate aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide jaotamine;
3) oma aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide soetamine või tagasiostmine;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide eest saadud summade tagasimaksmine;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides b–e nimetatud instrumentide jaotamine.

(8) Maksimaalse jaotatava summa arvutamise korra kehtestab Eesti Pank.

§ 8651. Kapitali säilitamise plaan

(1) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, on ta kohustatud koostama kapitali säilitamise plaani ja esitama selle Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamist. Finantsinspektsioon võib kapitali säilitamise plaani esitamise tähtaega pikendada kümne päevani.

(2) Kapitali säilitamise plaan peab sisaldama:
1) tulude, kulude ja bilansi prognoosi;
2) kapitali adekvaatsuse suhtarvude parandamiseks kavandatavaid meetmeid;
3) omavahendite suurendamise plaani ja ajakava kombineeritud puhvri nõude täielikuks täitmiseks;
4) muud informatsiooni, mis on Finantsinspektsioonile vajalik kapitali säilitamise plaani hindamiseks.

(3) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile kapitali säilitamise plaaniga tõendada, et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline säilitama kombineeritud kapitalinõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama selle kohase aja jooksul.

(4) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes ühte järgmistest meetmetest:
1) krediidiasutust kohustatakse suurendama omavahendeid Finantsinspektsiooni määratud tasemeni ja tähtajaks;
2) rakendatakse käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud piiranguid või §-s 104 sätestatud õigusi ettekirjutuse tegemisel.”;

85) paragrahv 87 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 87. Krediidiasutuste arveldused

(1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto. Eesti Pangas krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused kehtestab Eesti Pank.

(2) Eesti Pangas kontot omavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võivad liituda iga Eesti Panga halduses oleva maksesüsteemiga eeldusel, et nad täidavad maksesüsteemi toimimise reeglitega määratud liitumistingimused ja sõlmivad asjakohase liitumislepingu. Eesti Panga halduses olevate maksesüsteemide toimimise reeglid kehtestab Eesti Pank.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksesüsteem on Eesti Panga ja kolme või enama maksesüsteemis osaleja vahel toimiv reeglite ja protseduuride kogum, mis on ette nähtud rahaliste vahendite edastamiseks.

(4) Eesti Panga halduses olevas maksesüsteemis võib kasutada kohustuste kahe- või mitmepoolset tasaarvestamist, kui sellise tasaarvestamise kord on maksesüsteemi toimimise reeglitega ette nähtud.

(5) Maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või ajutise pankrotihalduri nimetamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

(6) Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, mille puhul üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (edaspidi korrespondentpank) avatud kontot (edaspidi korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.”;

86) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „kogu teavet” sõnadega „kõiki andmeid”;

87) paragrahvi 88 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) koondandmeid ega muid sarnaseid andmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;”;

88) paragrahvi 88 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „informatsiooni” sõnaga „teavet”;

89) paragrahvi 88 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandatele isikutele, kui klient on andnud selleks kirjaliku või elektroonilises vormis nõusoleku või kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust.

(4) Krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetes 41–51 sätestatud pangasaladuse avaldamisega seotud krediidiasutuse õiguste või kohustuste täitmist krediidiasutuse juhtide või töötajate poolt ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena.”;

90) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks.

(42) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:
1) rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses;
2) Maksu- ja Tolliametile tulumaksuseaduse §-s 572 sätestatud juhul ja ulatuses.”;

91) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse:
1) kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras;
2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
4) Maksu- ja Tolliametile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamisel hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
5) kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Riigikontrollile Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Tagatisfondi määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
9) pärima õigustatud isikule või tema volitatud isikule, notarile ja notari määratud pärandvara inventuuri tegijale ning kohtu määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriigi konsulaaresindusele seoses pärandvaraga ja sellega seotud andmetega vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni kontrollijale deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.”;

92) paragrahvi 88 lõike 51 sissejuhatav lauseosa ja punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse järgmistele isikutele:”;

„2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele või teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks;”;

93) paragrahvi 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks.”;

94) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 2 nimetatud isikutele on lubatud edastada kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat, ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.”;

95) paragrahvi 88 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud järelepärimises tuleb märkida:”;

96) paragrahvi 88 lõiked 61 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Krediidiasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse, kui järelepärimises on ära näidatud vähemalt selle kliendi, kelle kohta järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi, sünniaja või registrikoodiga või kliendi pangakonto number või muu kordumatu tunnus, mis võimaldab kliendi isiku identifitseerida.

(7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.”;

97) paragrahvi 88 lõiked 8 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

98) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses;

„(11) Krediidiasutusel on õigus oma kliendi taotluse alusel avaldada maksetehingu tegemisega seotud olulisi asjaolusid puudutav pangasaladus, kui see on vajalik täitmata jäetud või valesti täidetud maksega seotud uurimise tulemustest teavitamiseks.”;

99) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 91. Aruannetele esitatavad nõuded”;

100) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti Pank kehtestab:
1) krediidiasutustele konsolideeritud ja konsolideerimata aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vormi;
3) välisriigi krediidiasutustele, kelle filiaal on asutatud Eestis, nende Eesti tegevuse kohta esitatavate aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad.”;

101) paragrahvi 91 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi raamatupidamise vahearuanded) vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega.”;

102) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete (edaspidi järelevalveline aruanne) periood on kuu, kvartal või poolaasta. Järelevalveline aruanne esitatakse viiendaks, kümnendaks või viieteistkümnendaks tööpäevaks pärast aruandeperioodi lõppu või ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks ning ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), alusel õigus nõuda krediidiasutuselt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välisriigi krediidiasutuselt nende tegevuse kohta Eestis täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, sealhulgas lühemate perioodide kohta. Täiendavate aruannete sisu, vormi ja esitamise tähtaja otsustab Finantsinspektsioon.”;

103) paragrahvi 91 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

104) paragrahvi 92 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks oma asukohas ja tegevuskohtades.

(2) Eesti Pank võib kehtestada täiendavad aruannete ja teabe avalikustamise nõuded.”;

105) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Finantsinspektsioon võib nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 8. osas sätestatud teabe avaldamist sagedamini kui kord aastas ja otsustada selle avaldamise tähtajad.”;

106) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu.”;

107) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidiasutuse veebilehel peavad olema kättesaadavad:
1) vähemalt viimase viie aasta majandusaasta aruanded;
2) vähemalt viimase kolme aasta raamatupidamise vahearuanded;
3) krediidiasutuse juhatuse valimise kord ning juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted, sealhulgas nõuded krediidiasutuse juhtidele;
4) teave, kuidas krediidiasutus täidab käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid krediidiasutuse juhtorganitele, juhtidele ja nende tasustamisele ning sisekontrolli süsteemile.”;

108) paragrahvi 92 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama oma veebilehel ka emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande, mis on koostatud kooskõlas emaettevõtja asukohariigi õigusaktidega.”;

109) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiasutus, kes koos emaettevõtjaga kuulub Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, avalikustab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande.”;

110) paragrahvi 92 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.

(6) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil.”;

111) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 7–12 järgmises sõnastuses:

„(7) Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas järgmise teabe:
1) krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ning organisatsiooniline ülesehitus;
2) üldjuhtimispõhimõtete kirjeldus;
3) nende füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kellel on märkimisväärne seos krediidiasutusega.

(8) Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruandes või majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas nende lepinguriikide ning kolmandate riikide kaupa, kus krediidiasutusel on tegevuskoht, järgmise teabe:
1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad;
2) käive või müügitulu;
3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel;
4) maksustamiseelne kasum või kahjum;
5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
6) saadud riikliku toetuse summa.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 41, 7 ja 8 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud.

(10) Krediidiasutus peab majandusaasta aruandes avalikustama oma varade tootluse. Omakapitali tootlus arvutatakse puhaskasumi ja koguvara suhtena.

(11) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt organisatsiooni struktuuri ja grupi ettevõtjate struktuuri avalikustamist kord aastas majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas.

(12) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt teabe avalikustamist lisaks krediidiasutuse veebilehele muude teavitamisvahendite ja -kohtade kaudu.”;

112) paragrahv 921 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvi 922 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 922. Tasustamise kohta Finantsinspektsioonile esitatav teave”;

114) paragrahvi 922 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

115) paragrahvi 922 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koos majandusaasta aruandega peab krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasustuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas nende arvu ning iga isiku ülesanded, põhitöötasu, tulemustasud ja krediidiasutuse tehtud pensionimaksed.”;

116) paragrahvi 922 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Finantsinspektsioon analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ja käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud andmeid ning edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.”;

117) paragrahvi 93 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne ja käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teave peavad olema auditeeritud. Vandeaudiitori arvamus käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teabe kohta avaldatakse auditeeritud teabe avaldamise kohas.

(2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima ja esitama Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) omavahenditele kehtestatud nõuete täitmine;
2) sisekontrolli süsteemi ja toimingute piisavus ning tõhusus;
3) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisus.”;

118) paragrahvi 93 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

119) paragrahvi 94 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse vandeaudiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

(2) Krediidiasutuse vandeaudiitori võib käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud auditeerimiseks nimetada üheks korraks või teatud tähtajaks.

(3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel vandeaudiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole vandeaudiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku nimetatud vandeaudiitor loobub audiitorkontrolli tegemisest;
3) vandeaudiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

(4) Kohtu määratud vandeaudiitori volitused kestavad, kuni üldkoosolek nimetab uue vandeaudiitori.”;

120) paragrahvi 95 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vandeaudiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest või otsustest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) krediidiasutuse tegevusloa andmise aluseks olevate tingimuste oluline rikkumine;
3) krediidiasutuse või krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
4) märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi.

(2) Finantsinspektsioonile teabe esitamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga vandeaudiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustust. Teave tuleb esitada samaaegselt krediidiasutuse juhtorganile, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid seda mitte teha.

(3) Kui vandeaudiitor auditeerib ettevõtjat, kes on krediidiasutusega märkimisväärses seoses, mis on tekkinud sellest, et nimetatud ettevõtja ja krediidiasutus on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt, peab ta Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama kõigist talle kutsetegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest krediidiasutusega märkimisväärses seoses olevas ettevõtjas.”;

121) paragrahv 96 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 96. Järelevalve alused ja ülesanded

(1) Krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(2) Finantsinspektsioon võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata sõltumatuid eksperte.

(3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa, ühinemis- või jagunemisloa ja sisemeetodite kasutamise loa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste, ja kui on asjakohane, ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevust ja seisundit, kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist ja sisemeetodite kasutamise loa nõuetele vastavust, samuti tegevuse ja seisundi vastavust muudele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides.

(5) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad strateegiad, juhtimise korraldus, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid, aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, et usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski, ning hindab, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, piisavalt omavahenditega kaetud.

(6) Finantsinspektsioon hindab muu hulgas krediidiasutuse:
1) väärtpaberistamise tehingute tegemise tingimusi;
2) kauplemise eesmärkidel hoitavate positsioonide väärtuste korrigeerimist;
3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära 200 baaspunkti muutuse tõttu või muu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendis käsitletud samalaadse muutuse tõttu rohkem kui 20 protsendipunkti võrra tema omavahenditest;
4) avatust finantsvõimenduse riskile, mida peegeldavad liigse finantsvõimenduse indikaatorid, sealhulgas finantsvõimenduse määr.

(7) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute juhtimise korraldamist, juhtorganite liikmete suutlikkust oma ülesandeid täita, sealhulgas juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja juhtide tasustamise põhimõtete järgimist. Järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete rakendamise hindamiseks.

(8) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse tehingute üle oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, sealhulgas eesmärgiga hoida ära krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.

(9) Finantsinspektsioon arvestab järelevalve teostamisel krediidiasutuse tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist ja krediidiasutuse ärimudelit.

(10) Finantsinspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (edaspidi järelevalvekava) krediidiasutuste suhtes, sealhulgas Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.

(11) Finantsinspektsioon peab järelevalvekava koostama vähemalt süsteemset riski omavate ettevõtjate kohta ja juhul, kui stressitesti tulemused kajastavad olulisi riske või viitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või muude õigusaktide rikkumisele.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riskide, sealhulgas süsteemse riski suurenemise korral Finantsinspektsioon:
1) suurendab kohapealsete kontrollide arvu või sagedust või pikendab nende kestust;
2) nõuab täiendavalt või sagedamini aruannete esitamist;
3) kontrollib täiendavalt või sagedamini äriplaani, strateegia elluviimist või äritegevuse tehinguid;
4) jälgib eriplaani alusel spetsiifilisi riske, mille realiseerumine on tõenäoline;
5) rakendab muid käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.”;

122) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid filiaale ja esindusi, kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud;
3) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud;
4) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui:
1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28;
2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 29;
3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32;
4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33;
5) Eesti krediidiasutuse ja välisriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on üks ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
6) Eesti krediidiasutuse ja välisriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjateks on mitu finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, kelle peakontorid asuvad eri lepinguriikides, kusjuures üks krediidiasutus või investeerimisühing asub igas kõnealuses riigis ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest ja investeerimisühingutest suurima bilansimahuga;
7) Eesti krediidiasutuse ja välisriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ning ükski konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing ei ole saanud tegevusluba lepinguriigis, kus on asutatud emaettevõtja, ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest ning investeerimisühingutest suurima bilansimahuga.

(3) Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud alustel ja korras.

(4) Kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta konsolideeritud järelevalvet Eesti krediidiasutuse üle, kelle emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asukoht on kolmandas riigis, kontrollib Finantsinspektsioon omal initsiatiivil või emaettevõtja või lepinguriigis tegevusloa saanud konsolideerimisgruppi kuuluva finantsjärelevalve alla kuuluva ettevõtja taotluse alusel kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatava konsolideeritud järelevalve samaväärsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

(5) Kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi finantsjärelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.

(6) Teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali tegevuse üle teostab järelevalvet selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas teeb ta kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teavitatud Finantsinspektsiooni.

(7) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.”;

123) paragrahvi 971 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks või vastava riski vähendamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

124) paragrahvi 971 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Krediidiasutuse filiaal peab lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel perioodiliselt esitama teavet, mis on vajalik statistika või muu informatsiooni kogumise eesmärgil või järelevalve teostamiseks filiaali üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõuetega, sealhulgas filiaali olulisuse kindlaksmääramiseks.”;

125) paragrahvi 971 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaalis pidevalt usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sisekontrolli süsteemi ja hoiuste tagamisega seotud nõuete, täitmist ning sise-eeskirjade ja protseduurireeglite toimimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.

(5) Finantsinspektsioon võtab krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali kohta korralise järelevalve kava koostamisel arvesse teavet ja järeldusi, mis puudutavad teise lepinguriigi finantsstabiilsust.”;

126) paragrahvi 972 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioon võib perioodiliselt nõuda kõigilt välisriigi krediidiasutustelt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud statistika või muu informatsiooni saamiseks või järelevalve teostamiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi nõuetega, sealhulgas filiaali olulise tähtsuse kindlaksmääramiseks või likviidsusnõuete täitmise kontrollimiseks.

(2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada. Finantsinspektsioon peab võtma kasutusele meetmed krediidiasutuse edasise tegevuse takistamiseks Eestis ja hoiustajate huvide tagamiseks.

(3) Kui kolmanda riigi krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.

(4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist ja võtta avalikes huvides meetmeid rikkumise vältimiseks, sealhulgas peatada uute tehingute või toimingute tegemise.”;

127) paragrahvi 972 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali või Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse tegevus ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega või on tekkinud materiaalne risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

(42) Finantsinspektsioon võib üksikjuhtumitel ja kui see on asjakohane ning vajalik finantsstabiilsuse tagamiseks Eestis, viia läbi lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis kohapealse kontrolli ja nõuda filiaali tegevuse kohta teavet järelevalvelistel eesmärkidel, konsulteerides eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kogutud teabest ja järeldustest, mis on asjakohased nimetatud krediidiasutuse riskide hindamiseks või mis puudutavad finantsstabiilsust. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi krediidiasutust rakendatud sanktsioonide ja piirangute põhjendustest.”;

128) paragrahvi 972 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

129) paragrahvi 972 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ilmnemise korral võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ja muude klientide kollektiivsete huvide või finantsstabiilsuse kaitsmise eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud järelevalvemeetmeid lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest, sealhulgas peatada osaliselt või täielikult tehingute ja toimingute tegemise, järgides samas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Finantsinspektsioon võib käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud meetmeid rakendada krediidiasutuse suhtes ajutiselt kuni lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tervendamismeetmete rakendamiseni.

(9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 8 nimetatud meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

130) paragrahvi 973 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui Finantsinspektsioon ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutused on kokku leppinud, võttes arvesse krediidiasutuse olulisust eri riikides, et määravad käesoleva seaduse § 97 lõike 2 punktis 5, 6 või 7 sätestatud juhtudel konsolideerimisgruppide konsolideeritud järelevalve teostajaks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse, antakse enne vastava kokkuleppe sõlmimist emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimalus selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.”;

131) paragrahvi 99 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:”;

132) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja, segavaldusettevõtja ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv muu äriühing, nende juht ja töötaja;”;

133) paragrahvi 99 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) saada vajaduse korral krediidiasutuse juhtorganite ja komiteede koosolekute päevakord ning päevakorda võetud küsimuste kohta koostatud dokumente ja juhtorganite tegevuse auditi või tulemuslikkuse muu hindamise tulemused;”;

134) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuses käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks asjakohastel juhtumitel stressiteste vähemalt kord aastas.

(4) Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kuid vähemalt iga kolme aasta järel, kas krediidiasutuse sisemeetodite kasutamine majandustegevuses, sealhulgas nende rakendamine uute finantsteenuste või toodete puhul, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud sisemeetodite kasutamise loa tingimustega.”;

135) paragrahv 103 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 103. Ettekirjutus ja muud Finantsinspektsiooni rakendatavad meetmed

(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
3) on tõenäoline, et järgmise 12 kuu jooksul krediidiasutuse võetud riskid oluliselt suurenevad või võib esineda muid krediidiasutuse tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.

(2) Kui krediidiasutus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või selle alusel antud õigusaktides sätestatud sisemeetodi kasutamise loa nõuetele, võib Finantsinspektsioon tunnistada sisemeetodi kasutamise loa kehtetuks või muuta loa kasutamise tingimusi, arvestades krediidiasutuse järgitavate nõuete valdkondi.”;

136) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:

„19) nõuda sisemeetodite mudelite parendamist;
20) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe avalikustamist.”;

137) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse §-des 8644–8649 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid omavahendeid, kui krediidiasutuse kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.”;

138) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, võttes arvesse krediidiasutuse ärimudelit, riskijuhtimise, sealhulgas likviidsusriski juhtimise korraldust, käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatu kohaselt omavahendite piisavusele antud järelevalvelist hinnangut ja finantsturu süsteemset likviidsusriski.”;

139) paragrahvi 1041 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10 protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest.”;

140) paragrahvi 108 lõike 1 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

141) paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 24–26 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.”;

142) paragrahvi 1347 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivi, sealhulgas omavahendite nõude rikkumise, suure riskide kontsentreerumise piirimäära rikkumise, likviidsusnõude, finantsvõimenduse määra või väärtpaberistamispositsiooni krediidiriski tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

143) paragrahvi 1348 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

144) paragrahvi 13412 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või aruannete esitamise sisejuhtimise korra või talitluspidevuse plaani koostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

145) seadust täiendatakse §-ga 1419 järgmises sõnastuses:

§ 1419. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Käesoleva seaduse §-s 8647 sätestatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Eelnimetatud puhvri määr on:
1) 25 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2016. aasta kohta;
2) 50 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2017. aasta kohta;
3) 75 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2018. aasta kohta.

(2) Käesoleva seaduse § 92 lõigetes 8 ja 10 nimetatud teabe avalikustamise kohustust ei kohaldata krediidiasutuse 2014. aasta kohta koostatavatele dokumentidele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 1–3 nimetatud teave tuleb avalikustada 2014. aasta kohta koostatavas majandusaasta aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused peavad 2014. aasta kohta esitama Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 4–6 nimetatud teabe.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõiget 1 kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(5) Kuni 2029. aasta 2. jaanuarini võib riskide kontsentreerumise piirmäära jälgimise otstarbel riskipositsioonide arvutamisel maha arvata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõike 3 punktides a, b, c, g ja h nimetatud positsioonid ning sama lõike punktis i nimetatud 50 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 lisas I osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest.

(6) Käesoleva seaduse § 8649 lõike 5 punktis 1 nimetatud süsteemse riski puhvri määra ulatus on kolm protsenti kuni 2014. aasta 31. detsembrini.”;

146) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255), viimati muudetud direktiiviga 2010/76/EÜ (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3–35).”

asendatakse tekstiosaga

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436).”.

§ 2. Eesti Panga seaduse muutmine

Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine ja finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve (edaspidi makrofinantsjärelevalve) teostamine;
4) maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine;”;

2) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
MAKROFINANTSJÄRELEVALVE JA MAKSESÜSTEEMIDE JÄRELEVAATAMINE
”;

3) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:

§ 241. Makrofinantsjärelevalve

(1) Makrofinantsjärelevalve eesmärk on kaasa aidata finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse tagamisele finantssüsteemi vastupanuvõime suurendamise ja süsteemsete riskide kuhjumise vähendamise kaudu, kindlustades finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu.

(2) Makrofinantsjärelevalve teostamisel Eesti Pank:
1) kogub makrofinantsjärelevalve teostamiseks vajalikku teavet;
2) selgitab välja finantssüsteemi osalised ja finantsstruktuurid, mille tegevusel võib olla oluline mõju süsteemse riski kujunemisele;
3) tuvastab süsteemsed riskid ja hindab nende olulisust;
4) koostab ja avaldab ülevaateid ja hinnanguid finantssüsteemi stabiilsuse ning riskide kohta;
5) teeb makrofinantsjärelevalve teostamiseks vajalikku koostööd Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga;
6) rakendab õigusaktides sätestatud meetmeid süsteemsete riskide vähendamiseks;
7) teeb muid toiminguid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

§ 242. Maksesüsteemide järelevaatamine

(1) Maksesüsteemide järelevaatamise eesmärk on kaasa aidata maksesüsteemide ülesehituse ja toimimise usaldusväärsuse tagamisele.

(2) Maksesüsteemide järelevaatajana Eesti Pank:
1) analüüsib maksesüsteemide ülesehitust ja toimimist;
2) annab maksesüsteemide pidajatele juhiseid;
3) kehtestab õigusaktides sätestatud juhtudel maksesüsteemide pidajate ning nende tegevuse ja ülesehituse kohta täpsemaid nõudeid;
4) kiidab heaks õigusaktides sätestatud juhtudel maksesüsteemide toimimise reeglid ja põhimõtted.”;

4) paragrahvi 33 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti Pangal on õigus anda oma töötajatele ja nõukogu liikmetele Eesti Panga presidendi kinnitatud tingimustel laenu.”.

§ 3. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust, järelevalvesubjekti majanduslikku võimekust, tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ning võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele.”;

2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) olla seadustes ettenähtud juhtudel ja korras väärtegude kohtuväline menetleja;”;

3) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) üldkorralduse andmise Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile või pädevale asutusele jäetud riigisiseste valikute kohaldamiseks;”;

4) paragrahvi 46 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste filiaali asutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest või eelnimetatud andmete muudatuste edastamisest keeldumise otsus;”;

5) paragrahvi 462 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui Inspektsioon tuvastab kontrolli käigus, et krediidiasutus võib omada süsteemset riski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), tähenduses, teavitab Inspektsioon viivitamata kontrolli tulemustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on keeldunud koostööst, sealhulgas teabe vahetamisest, või ei ole vastavale taotlusele vastanud mõistliku aja jooksul.

(5) Inspektsioon võib esitada taotluse ja paluda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, kui:
1) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole täitnud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi järelevalve teostamisel Eestis piiriüleseid teenuseid osutava või filiaali asutanud krediidiasutuse üle, kes rikub õigusaktide nõudeid, või kui on suurenenud nõuete rikkumise risk;
2) Inspektsioonil on vastuväiteid teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt krediidiasutuse filiaali suhtes ennetus- või muude meetmete rakendamisel või järelevalve teostamisel asjakohase teabe arvesse võtmata jätmise kohta.”;

6) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule ja arvestades järelevalvelise tegevuse mõju teise lepinguriigi finantsstabiilsusele:
1) koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt olulise või asjakohase teabe regulaarset kogumist ja vahendamist finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral;
2) kavandama ja koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt järelevalvelist tegevust koostöös teiste riikide pädevate asutustega kirjalike koostöökokkulepete alusel;
3) kavandama ja koordineerima järelevalvelist tegevust ning koostööd, sealhulgas ettevalmistatavaid tegevusi, teiste riikide pädevate asutustega ja vajaduse korral kooskõlastama need Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega erakorraliste sündmuste ilmnemisel, kui need puudutavad üksikuid ettevõtjaid või finantsturgu tervikuna.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud olulise teabena käsitatakse teavet:
1) konsolideerimisgrupi õigusliku, juhtimis- ja organisatoorse struktuuri, sealhulgas kõigi tegevusluba omavate isikute, emaettevõtjate, tütarettevõtjate ja olulise tähtsusega filiaalide, samuti tegevusluba mittenõudvatel tegevusaladel tegutsevate tütarettevõtjate kohta ning eelnimetatud isikute üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste kohta;
2) konsolideerimisgruppi kuuluvatelt isikutelt teabe kogumise ja selle kinnitamise protseduuri kohta;
3) nende ebasoodsate arengute kohta konsolideerimisgruppi kuuluvates ettevõtjates, mis võivad mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või kogu konsolideerimisgrupi tegevust;
4) erakorraliste järelevalveliste meetmete ja oluliste karistuste kohta, mida on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) sätestatud omavahendite nõuete rikkumisega seoses.

(13) Inspektsioon ei pea kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine vähendaks rakendatavate meetmete efektiivsust, asjaomaste pädevate asutustega konsulteerima käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 sätestatud meetmete rakendamiseks. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon meetmete rakendamisest asjasse puutuvaid pädevaid asutusi esimesel võimalusel.”;

7) paragrahvi 471 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:

„(41) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab finantsstabiilsuse suurendamiseks ning usaldatavusnormatiivide jälgimise hõlbustamiseks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega krediidiasutuste filiaalidega seonduvat teavet ja dokumente likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sise-eeskirjade ja protseduurireeglite, sisekontrolli süsteemi ning hoiuste tagamisega seotud nõuete täitmise kohta.

(42) Inspektsioon teavitab viivitamata teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui Eesti krediidiasutuses, kelle filiaal tegutseb teises lepinguriigis, on tekkinud või võivad tekkida likviidsusraskused, sealhulgas annab teavet kasutusele võetud talitluspidevuse plaani ja usaldusväärsuse taastamise abinõude kohta.

(43) Inspektsioon teeb koostööd ja koordineerib oma tegevust teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui haldussundi kohaldatakse või väärteomenetlust viiakse läbi seoses piiriülese juhtumiga.

(44) Inspektsioon peab võimaldama kontrollida finantsasutuse või tema tütarettevõtjaga seotud teavet vastava taotluse esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või tema määratud vandeaudiitoril või eksperdil, sealhulgas võimaldama eelnimetatud taotluse esitanud finantsjärelevalve asutuse esindajatel viibida teabe kontrollimise juures.”;

8) paragrahv 473 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 473. Ühisotsustusmenetlus kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse tagamisel

(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 821 ning § 96 lõikes 5 sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise tase. Seejuures arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja konsolideerimata andmete alusel iga tütarettevõtja kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõigetes 2 ja 4 nimetatud ettekirjutuste tegemise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.

(3) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluse läbiviimist konsolideerimisgrupi ja iga tütarettevõtja kohta riskihinnangut sisaldava ülevaate ning ettepaneku ühisotsuse kohta asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse kohta nelja kuu jooksul ja likviidsusnõuete täitmise kohta ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku edastamisest või selle saamisest arvates.

(5) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske, asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste põhjendatud seisukohti ning asjas vajalikke reservatsioone, mis esitati käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.

(6) Ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsuste korral peab Inspektsioon juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerima Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega omal algatusel või asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudel. Inspektsioon peab kaaluma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse seisukohtadega arvestamist või esitama põhjendused neist olulise osa mittearvestamise korral.

(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5 või § 104 lõikes 2 või 4 sätestatud ettekirjutuse rakendamine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse suhtes. Inspektsioon peab võimaluse korral arvestama asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.

(8) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsuseni mittejõudmisest, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.

(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsused koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.

(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või käesoleva paragrahvi lõikes 7 või 8 nimetatud otsus tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral juhul, kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 2 või 4 sätestatud ettekirjutuste ajakohastamisega seoses.”;

9) paragrahvi 474 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaal tunnistatakse olulise tähtsusega filiaaliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 51, esitab Inspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni, sealhulgas asjakohaste riskihinnangute, rakendatud haldussunnimeetmete ja meetmete kohta, mis on seotud likviidsusriskidega, selle lepinguriigi vääringus.”;

10) paragrahvi 474 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks, on Inspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt informatsiooni, mis on vajalik selle filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks, ja enda kaasamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktis c nimetatud finantsjärelevalvealase koostöö kavandamisse ja koordineerimisse.”;

11) paragrahvi 474 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255) artikli 20 lõikes 2 või 3 või artikli 46 lõikes 1” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1”;

12) paragrahvi 475 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „pangandusdirektiivi artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108 ning artikli 130 lõikes 1”;

13) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel antud üldkorraldused;”;

14) paragrahvi 53 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab Inspektsiooni nimel korraldusi ja üldkorraldusi.”;

16) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);”

asendatakse tekstiosaga

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);”.

§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „neto-omavahendid” sõnaga „omavahendid” vastavas käändes;

2) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 81, 9, 91 ja 10, § 14 lõikes 12, § 22 punktis 1, §-des 332 ja 333, § 34 lõikes 1, § 381 lõikes 1, § 76 lõike 1 punktis 4, § 76 lõike 3 punktis 3, §-s 951, § 121 punktis 4, § 175 lõike 2 punktis 5, §-s 2342, § 252 lõike 1 punktis 3, § 253 lõike 2 punktis 1, § 255 lõike 1 punktis 2, §-des 264 ja 265, § 268 lõike 2 punktis 4 ning §-des 273, 296, 33410 ja 33411 nimetatud fondi all mõistetakse ka muud ühisteks investeeringuteks loodud varakogumit või isikut, sealhulgas välisriigis asutatud investeerimisfondi.”;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut ei kohaldata järgmiste isikute ja varakogumite suhtes:
1) valdusettevõtja;
2) Eesti Pank ja välisriigi keskpank;
3) riik ja kohaliku omavalitsuse üksus;
4) töötajate osalus- ja emissiooniskeem;
5) tööandjapensioni kogumisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) tähenduses, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
6) eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus Euroopa Keskpanga määruse (EÜ) nr 24/2009 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2008/30) (ELT L 15, 20.01.2009, lk 1–13) artikli 1 lõike 2 tähenduses;
7) isikud, kes valitsevad ühte või mitut fondi, mille ainsateks investoriteks on need isikud ise või nende isikute ema- või tütarettevõtjad või nende isikute emaettevõtja teised tütarettevõtjad, tingimusel, et ükski eelnimetatud investor ise ei ole fond.

(4) Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata fondivalitsejatena isikuid või varakogumeid, mis on asutatud või moodustatud perekondliku vara valitsemiseks või muude samaväärsete varakogumite valitsemiseks.

(5) Valdusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik:
1) kellel on osalus ühes või mitmes teises isikus ja kelle äritegevuse eesmärgiks on äristrateegia elluviimine oma tütar- või sidusettevõtjate või osaluste kaudu nende väärtuse kasvatamiseks pikas perspektiivis;
2) kes tegutseb enda arvel ja kelle aktsiad või muud samaväärsed väärtpaberid on võetud kauplemisele lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule või
3) kelle peamine eesmärk tema aastaaruande või muude dokumentide kohaselt ei ole investoritele tulu teenimine osaluste võõrandamise kaudu.”;

4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

§ 81. Seaduse kohaldamine fondivalitseja tegevusluba mitteomavate isikute suhtes

(1) Eestis asutatud isik peab fondi valitsemiseks oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tegevuse registreerimiseks tuleb fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile järgmine teave:
1) kontaktandmed;
2) valitsetavate fondide arv, nende nimetused või ärinimed;
3) valitsetavate fondide moodustamise või asutamise kuupäevad ja millise riigi õiguse alusel on need moodustatud või asutatud;
4) teave valitsetavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas teave investeeringute ja kaubeldavate finantsinstrumentide, kauplemiskohtade, peamiste riskide, valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta.

(2) Teabe võib esitada eesti või inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda inglise keeles esitatud teabe tõlkimist eesti keelde.

(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku registreerimist Finantsinspektsioonis peab isik esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud teabe Finantsinspektsioonile regulaarselt üks kord kalendriaastas ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab taotlema:
1) fondivalitseja tegevusluba, kui ta soovib valitseda käesoleva seaduse alusel asutatud või moodustatud fondi, või
2) alternatiivfondi fondivalitseja tegevusluba, kui tema valitsetavate varade maht ületab püsivalt 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud künniseid.

(5) Täpsemad nõuded varade hindamisele ja teabe esitamisele, sealhulgas aruandlusele, on sätestatud Komisjoni määruses (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.03.2013, lk 1–95) (edaspidi Komisjoni määrus (EL) nr 231/2013).”;

5) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Alternatiivfondi fondivalitseja

(1) Isik on kohustatud taotlema alternatiivfondi fondivalitseja tegevusluba, kui ta oma peamise ja püsiva tegevuse raames valitseb fonde, mille vara, sealhulgas kõigi finantsvõimenduste kasutamise teel omandatud vara kogumaht ületab 100 miljonit eurot või vara kogumaht ületab 500 miljonit eurot tingimusel, et fondide portfell koosneb finantsvõimenduseta fondidest ning viie aasta jooksul pärast igasse fondi investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise õigust (edaspidi alternatiivfondi valitseja).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara hulka ei arvata pensionifondide ega eurofondide vara.

(3) Fondi valitsemisena käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ka olukorda, kui isik valitseb fondi vara kaudselt sellise äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline osalus.

(4) Alternatiivfondi valitsejale kohaldatakse käesolevas seaduses eurofondi fondivalitseja asutamise ja tegevuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Alternatiivfondi valitsejale ei kohaldata käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel rahandusministri määruses eurofondi fondivalitsejale kehtestatud nõudeid.

(5) Alternatiivfondi valitseja valitsetavate eurofondide ja pensionifondide suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 10 lõikes 11, § 14 lõikes 12 ja §-s 951 sätestatut.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista alternatiivfondi valitseja tegevusloa taotlemist, kui isiku valitsetavate varade maht ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künniseid.

(7) Alternatiivfondi valitseja võib lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenustele osutada ka väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise teenust väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 1 tähenduses.

(8) Finantsvõimendusena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses meetodit, mille abil suurendatakse fondi riski kas raha või väärtpaberite laenamise või tuletisinstrumentide positsioonist tuleneva võimenduse või muude vahendite abil.

(9) Täpsemad nõuded alternatiivfondi valitseja tegevusele, sealhulgas omavahenditele, organisatsioonilisele ülesehitusele, sisekontrollile, fondivalitseja juhtide ja töötajate tasustamisele, fondivalitsejas huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele, fondi kohta teabe edastamisele, fondi poolt äriühingutes osaluste omandamisele, fondi varade hindamisele, aruandlusele, kolmandas riigis moodustatud või asutatud fondi aktsiate või osakute pakkumisele ning kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevusele, sätestatakse rahandusministri määrusega.”;

6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Alternatiivfondi valitseja poolt fondi valitsemine on fondi vara investeerimine, sealhulgas fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimine. Alternatiivfondi valitseja võib seoses fondi valitsemisega teha ka järgmisi tegevusi:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–11 nimetatud tegevused ja fondi valitsemisega seotud õigusteenuste osutamine;
2) fondi investeeringute objektiks olevate varade valitsemisega seotud tegevused, sealhulgas kinnisvara haldamine, ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri, äristrateegia, ettevõtjate ühinemise ja omandamisega seoses ning muudes fondi ja selle investeeringute objektiks olevate varade valitsemisega seotud küsimustes.”;

7) paragrahvi 10 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11”;

8) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) käesoleva seaduse § 91 lõikes 7 nimetatud teenus;”;

9) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Alternatiivfondi valitseja võib osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning § 91 lõikes 7 nimetatud teenuseid, kui talle on antud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus.”;

10) paragrahvi 14 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata isiku suhtes, kes taotleb alternatiivfondi valitseja tegevusluba.”;

11) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Isik, kes taotleb alternatiivfondi valitseja tegevusluba, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisama tema valitsetavate fondide kohta järgmised andmed ja dokumendid:
1) fondi tingimused, põhikiri või muu samasisuline dokument;
2) välisriigi fondi korral selle asukoht;
3) teave fondi investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, finantsvõimenduse kasutamise, fondi peamiste riskide, valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta ning asjaolu kohta, kas fondi vara investeeritakse suures ulatuses teise fondi;
4) kui fondi vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse, siis selle fondi asukoht;
5) teave fondi depositooriumi või selle määramiseks tehtud toimingute kohta;
6) fondi kohta investoritele esitatav teave fondi investeerimispoliitika, fondi varade ja nende hindamise, investori õiguste ja kohustuste, sealhulgas fondiga seotud tasude ning fondi valitsemisega seotud kolmandate isikute kohta.

(13) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud ajakohastatud teave on märgitud fondi tingimustes, prospektis või muus vastavas Finantsinspektsioonile esitatud dokumendis, ei tule teavet taotlusele lisada.”;

12) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Alternatiivfondi valitseja poolt lepinguriigis teenuse osutamisele ja fondi pakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 332 ja 333 sätestatut. Alternatiivfondi valitseja võib osutada fondi valitsemise teenust kolmandas riigis käesolevas seaduses sätestatud tingimustel juhul, kui Finantsinspektsioon on sõlminud finantsjärelevalve teostamiseks kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusega koostöö kokkuleppe.”;

13) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-dega 332 ja 333 järgmises sõnastuses:

§ 332. Alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi pakkumine teises lepinguriigis

(1) Alternatiivfondi valitseja (edaspidi käesolevas paragrahvis fondivalitseja) esitab tema valitsetava fondi osakute või aktsiate pakkumiseks teises lepinguriigis enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis iga fond on asutatud;
2) fondi tingimused, põhikiri või muu samasisuline dokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) kui fondi vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse, siis selle fondi asukoht;
5) fondi kohta investoritele esitatav informatsioon fondi investeerimispoliitika, fondi varade ja nende hindamise, investori õiguste ja kohustuste, fondiga seotud tasude ning fondi valitsemisega seotud kolmandate isikute kohta;
6) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
7) ülevaade fondi osakute või aktsiate pakkumise korraldusest Eestis ning kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas välistatakse fondi osakute või aktsiate pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, kaasa arvatud juhul, kui fondi osakuid või aktsiaid pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.

(2) Finantsinspektsioon edastab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega fondivalitseja vastavuse kohta käesoleva seaduse nõuetele. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast fondivalitsejalt nõuetekohase teabe saamist. Finantsinspektsioon võib teha otsuse teabe esitamata jätmata kohta, kui fondi juhtimine või fondivalitseja tegevus ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.

(3) Finantsinspektsioon teavitab teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest fondivalitsejat viivitamata. Fondivalitseja võib fondi osakute või aktsiate pakkumist sihtriigis alustada nimetatud teate saamise päevast alates. Finantsinspektsioon teavitab teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust, kui fondi päritoluriigiks ei ole Eesti.

(4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist, kuid viivitamata pärast ettenägematute muudatuste tegemist.

(5) Finantsinspektsioon võib keelata muudatuse jõustamise, kui muudatuse jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus enam käesoleva seadusega kooskõlas.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud keelata fondi osakute või aktsiate pakkumine.

(7) Kui muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab Finantsinspektsioon sellest ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

§ 333. Alternatiivfondi valitseja poolt teise lepinguriigi fondi valitsemine

(1) Teises lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi valitsemiseks esitab alternatiivfondi valitseja (edaspidi käesolevas paragrahvis fondivalitseja) Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
1) sihtriigi nimi;
2) tegevuskava, mis sisaldab loetelu teenustest, mida sihtriigis soovitakse osutada, ja nimekirja fondidest, mida sihtriigis soovitakse valitseda.

(2) Filiaali asutamisel sihtriigis esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele kirjalikult järgmised ingliskeelsed andmed:
1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
2) fondi aadress, kust on võimalik informatsiooni saada;
3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

(3) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega fondivalitseja vastavuse kohta käesoleva seaduse nõuetele. Kinnitus ja teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. Filiaali asutamisel esitatakse kinnitus ja teave kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. Finantsinspektsioon võib teha otsuse teabe esitamata jätmise kohta, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.

(4) Finantsinspektsioon teavitab teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest fondivalitsejat viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis.

(5) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist, kuid viivitamata pärast ettenägematute muudatuste tegemist.

(6) Finantsinspektsioon võib keelata muudatuse jõustamise, kui muudatuse jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus enam käesoleva seadusega kooskõlas.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud keelata fondi osakute või aktsiate pakkumine.

(8) Kui muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab Finantsinspektsioon sellest ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust.”;

14) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eurofondi või pensionifondi fondivalitseja juhatuse liikmetel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus.”;

15) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondijuhil peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.”;

16) paragrahvi 73 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 10 lõikes 1” tekstiosaga „§ 10 lõigetes 1 ja 11”;

17) paragrahvi 74 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 10 lõike 1 punktis 1” tekstiosaga „§ 10 lõike 1 punktis 1 ja sama paragrahvi lõikes 11”;

18) paragrahvi 86 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondivalitseja omavahendid määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201/1, 27.07.2012, lk 1–59) alusel.

(2) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja esitama oma selgituse, kui tema omavahendid on vähenenud:
1) rohkem kui viie protsendi võrra;
2) käesoleva seaduse §-s 87 sätestatud minimaalsuurusest allapoole.

(3) Kui fondivalitseja omavahendid on väiksemad käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 sätestatud minimaalsuurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja omavahendite kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

(4) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse peatükis 91 sätestatut.”;

19) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:

§ 951. Alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi depositooriumi erisused

(1) Alternatiivfondi valitseja valitsetavatel fondidel, sealhulgas mitteavalikel fondidel (edaspidi käesolevas paragrahvis fond), peab olema depositoorium. Fondi depositooriumi kohta kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Depositooriumi vara hoidmise kohustus on väärtpaberite puhul piiritletud selliste väärtpaberitega, mida on võimalik kajastada fondi või fondivalitseja nimel avatud väärtpaberikontol või mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda. Väärtpaberite hoidmisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 881 nimetatud nõudeid.

(3) Muu vara puhul seisneb depositooriumi vara hoidmise kohustus selle vara omandiõiguse regulaarses hindamises ja selle üle arvestuse pidamises. Omandiõiguse hindamisel tugineb depositoorium fondivalitseja esitatud teabele ja dokumentidele ning võimaluse korral teistele välistele tõenditele. Vara omandiõiguse arvestus peab olema vastavuses fondivalitseja esitatud teabe ja dokumentidega ning teiste väliste tõenditega.

(4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 95 sätestatule fondi depositoorium:
1) kontrollib osakute või aktsiate märkimiseks tehtud maksete laekumist fondi arvelduskontole, mis on fondi, fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud kas lepinguriigi keskpangas või krediidiasutuses või kolmanda riigi krediidiasutuses juhul, kui selle krediidiasutuse asukohariigi õiguse kohaselt on tal õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud teenustega samaväärseid teenuseid ja tema üle teostatava järelevalve tõhusus on samaväärne Euroopa Liidu krediidiasutuste järelevalvega;
2) hoolitseb, et fondi tulust tehakse osakuomanikele või aktsionäridele väljamaksed õigusaktides ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatu kohaselt.

(5) Depositooriumil on õigus anda edasi üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesandeid.

(6) Alternatiivfondi valitseja valitsetavate fondide depositoorium peab olema kantud aktsiaseltsina või filiaalina Eesti äriregistrisse.

(7) Kolmandale isikule, kellele depositoorium on fondi vara hoidmise ülesanded edasi andnud, kohaldatakse depositooriumile kehtivaid vara hoidmise, vara lahususe, huvide konflikti vältimise, vastutuse ja ülesannete edasiandmise nõudeid.

(8) Alternatiivfondi valitseja valitsetavatele fondidele ja nende depositooriumidele ei kohaldata käesoleva seaduse § 92 lõikes 7 ja § 95 lõikes 4 sätestatud erandeid.

(9) Alternatiivfondi valitseja valitsetava niisuguse fondi, mille osakuid või aktsiaid ei võeta tagasi viie aasta jooksul fondi moodustamisest või asutamisest arvates ja mille investeerimispoliitika kohaselt üldjuhul ei investeerita fondi vahendeid reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavatesse väärtpaberitesse, depositooriumiks võib olla lisaks käesoleva seaduse § 92 lõikes 3 sätestatule muu juriidiline isik, kes täidab depositooriumi ülesandeid osana oma kutse- või äritegevusest, millele kohaldatakse kohustusliku ametialase registreerimise nõudeid. Selle juriidilise isiku tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, töötajate pädevus ja kogemused peavad olema piisavad, et tagada õigusaktides ja depoolepingus nimetatud depositooriumi ülesannete täitmine.

(10) Täpsemad nõuded alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi depositooriumi tegevusele, ülesannete edasiandmisele ja vastutusele sätestab rahandusminister määrusega.”;

20) paragrahvi 228 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Sellisel juhul kohaldatakse fondi osakute pakkumisele käesolevas peatükis fondi osakute avaliku pakkumise kohta sätestatut.”;

21) seaduse 6. peatükki täiendatakse pärast § 234 jao 21 pealkirjaga järgmises sõnastuses:

21. jagu
Alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi pakkumine Eestis
”;

22) paragrahv 2341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2341. Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi fondi pakkumine Eestis

(1) Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja (edaspidi käesolevas paragrahvis fondivalitseja) valitsetava lepinguriigi fondi osakuid või aktsiaid (edaspidi käesoleva jaos osakud) Eestis üksnes mitteavalikult pakkuda sooviv alternatiivfondi valitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise teatis, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) fondi tingimused või põhikiri;
2) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
3) fondi kohta investoritele esitatav teave fondi investeerimispoliitika ja fondi varade, nende hindamise, investori õiguste ja kohustuste, fondiga seotud tasude ning fondi valitsemisega seotud kolmandate isikute kohta;
4) kui fondi vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse, siis selle fondi asukoht;
5) fondi osakute Eestis turustamise kava;
6) fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.

(2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud nõuetekohase teabe, võib fondivalitseja alustada lepinguriigi fondi osakute pakkumist Eestis.

(3) Teabe muudatustest teavitab fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni, märkides, kus saab ajakohastatud teabega tutvuda.

(4) Finantsinspektsioon võib keelata fondivalitsejal lepinguriigi fondi osakute pakkumise Eestis juhul, kui fondivalitseja ei täida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud teabe esitab fondivalitseja inglise keeles.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse sellise fondi osakute pakkumisele, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse juhul, kui ühisfondivalitsejaks on Eesti alternatiivfondi valitseja.”;

23) seadust täiendatakse §-ga 2342 järgmises sõnastuses:

§ 2342. Eesti alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi fondi pakkumine Eestis

(1) Eesti alternatiivfondi valitseja (edaspidi käesolevas paragrahvis fondivalitseja) valitsetava fondi osakute mitteavalikuks pakkumiseks Eestis esitab Eestis asutatud fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise teatise, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) fondi tingimused või põhikiri;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) kui fondi vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse, siis selle fondi asukoht;
5) fondi kohta investoritele esitatav informatsioon fondi investeerimispoliitika ja fondi varade ning nende hindamise, investori õiguste ja kohustuste, sealhulgas fondiga seotud tasude, ning fondi valitsemisega seotud kolmandate isikute kohta;
6) kui see on asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi osakute või aktsiate pakkumine investorile, kes ei ole käsitatav kutselise investorina, seda ka juhul, kui fondi osakuid pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames.

(2) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale nõuetekohase teabe saamisest arvates 20 tööpäeva jooksul, kas fondi osakute pakkumine Eestis on lubatav. Finantsinspektsioon võib osakute pakkumise keelata, kui fondi juhtimine või fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatule. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada Eestis fondi osakute pakkumist.

(3) Kui fondivalitseja soovib Eestis pakkuda teises lepinguriigis asutatud fondi osakuid, teavitab Finantsinspektsioon fondi pakkumise lubatavusest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse sellise fondi osakute pakkumisele, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse, juhul kui ühisfondi valitsejaks on Eesti alternatiivfondi valitseja.

(5) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

(6) Finantsinspektsioon võib keelata muudatuse jõustamise, kui muudatuse jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus enam käesoleva seadusega kooskõlas.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud keelata fondi osakute pakkumine.”;

24) paragrahvi 238 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema valitsetava lepingulise fondi kohta või aktsiaseltsina asutatud fondilt tema enda kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, samuti andmeid ja aruandeid fondivalitseja osutatavate teenuste ja valitsetavate investeerimisfondide kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 3182 järgmises sõnastuses:

§ 3182. Registreerimiskohustuse rikkumine ja kohustusliku teabe esitamata jätmine

Isikut, kes ei registreeri end või kes ei esita Finantsinspektsioonile teavet vastavalt käesoleva seaduse §-s 81 sätestatule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

26) seadust täiendatakse §-ga 33411 järgmises sõnastuses:

§ 33411. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud isikud, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist, peavad end Finantsinspektsioonis registreerima ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 2014. aasta 22. juuliks.

(2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud isikud, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist, peavad taotlema Finantsinspektsioonilt alternatiivfondi valitseja tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 2014. aasta 22. juuliks.

(3) Käesoleva seaduse §-des 332, 333, 2342 ja 2343 sätestatud fondi osakute või aktsiate pakkumise nõudeid ei kohaldata isikule, kes pakub enne käesoleva seaduse jõustumist Eestis fondi osakuid või aktsiaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt koostatud prospekti alusel, kuni selle prospekti kehtivuse lõpuni.

(4) Sellise fondi valitseja, mille osakuid või aktsiaid ei võeta osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi, ei ole kohustatud käesoleva seadusega alternatiivfondi valitsejale kehtestatud nõudeid järgima, kui sellesse fondi ei ole pärast käesoleva seaduse jõustumist investeeritud.”.

§ 5. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Makseasutuse või e-raha asutuse nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseauditi juhi (edaspidi siseaudiitor). Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.”.

§ 6. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui võlgnik käsutas eset pankroti väljakuulutamise päeval, siis eeldatakse, et käsutustehing tehti pärast pankroti väljakuulutamist. Asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmine pärast pankroti väljakuulutamist on kehtiv, kui see toimub pankroti väljakuulutamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma ajutise halduri nimetamisest. Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta finantstagatise saajale antud õigust finantstagatise eset käsutada või finantstagatisega tagatud nõue finantstagatise arvel rahuldada finantstagatise seadmise kokkuleppes kokkulepitud viisil.”;

2) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Tuletistehingu täitmine

(1) Kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse § 3141 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon, kelle tavapärase majandustegevuse käigus on raamlepingus või muus asjakohases lepingus kokku lepitud täitmine kindlaks tähtpäevaks või teatud ajavahemiku jooksul, ning tähtpäev saabub või ajavahemik möödub pärast pankroti väljakuulutamist, siis haldur ega lepingu teine pool ei või nõuda kohustuse täitmist.

(2) Tuletistehing käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on turuväliselt või kauplemissüsteemi vahendusel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 3 tähenduses tuletisväärtpaberi omandamine või tuletisleping väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 10 tähenduses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul saab esitada üksnes kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude. Kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude suuruseks loetakse tuletistehingus kokkulepitud hinna ja turuhinna vahe kokkulepitud ajahetkel, kuid mitte hiljem kui teisel tööpäeval pärast pankroti väljakuulutamist. Tehingu teine pool võib kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude esitada üksnes pankrotivõlausaldajana.”;

3) paragrahvi 99 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõikes 4” tekstiosaga „§ 48 lõikes 3”;

4) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Võlausaldaja võib ühest või mitmest käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingust tulenevad vastastikused nõuded tasaarvestada ja tasaarvestamisel järelejäänud nõude saldo tasaarvestada tuletistehingu tagamiseks tema kasuks seatud finantstagatisega ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui tuletistehingu üheks pooleks on käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud isik või organisatsioon ning tuletistehingu tegemisel või sellele eelnevalt on kokku lepitud tasaarvestuse tingimustes. Tuletistehingust tulenevad nõuded tasaarvestatakse vastavalt võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud tasaarvestamise kokkuleppe tingimustele ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata.”;

5) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut kohaldatakse ka muude vastastikuste nõuete, millele on kooskõlas asjaõigusseaduse §-ga 3142 seatud finantstagatiseks kontol oleva raha nõudeõigus, väärtpaber või krediidinõue, tasaarvestamisel, kui tasaarvestuse tingimused on ette nähtud seaduses või finantstagatise kokkuleppes.”;

6) paragrahvi 110 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.”;

7) paragrahvi 114 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks tehtud tehingut ja käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingu tagamiseks seatud tagatist ei saa tagasi võita.”.

§ 7. Saneerimisseaduse muutmine

Saneerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata pankrotiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tuletistehingu lõpetamisele, kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse § 3141 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud isik või organisatsioon ning lepingu lõpetamine saneerimismenetluse algatamisel on lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud.”;

2) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel ega pankrotiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tuletistehingust tekkinud nõuet, kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse § 3141 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud isik või organisatsioon.”.

§ 8. Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduse § 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata vahendeid, mis on antud krediidiasutuse käsutusse ja mida arvestatakse krediidiasutuse omavahendite koosseisus.”.

§ 9. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Muud seaduses kasutatavad terminid

Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) tähenduses.”;

2) paragrahvi 56 punktis 4 asendatakse sõnad „siseauditi funktsiooni teostaja” sõnadega „siseauditi üksuse ülesannete täitja”;

3) paragrahv 791 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 791. Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele kohaldatavad nõuded ning juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted

Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–14, §-des 52, 55, 571–574 ja 581, § 59 lõigetes 3 ja 43, §-s 62, § 63 lõike 2 punktis 51 ning § 922 lõikes 4 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.”;

4) paragrahvis 83 asendatakse sõnad „siseauditi funktsioon” sõnadega „siseauditi üksuse tegevus”;

5) paragrahvi 832 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 832. Siseauditi üksus”;

6) paragrahvi 832 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing peab kehtestama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks ja rakendama neid, kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Investeerimisühing määrab siseauditeerimise sise-eeskirjaga siseauditi üksuse ülesannete täitmise korra.”;

7) paragrahvi 832 lõigetes 2–5 asendatakse läbivalt sõnad „siseauditi funktsiooni teostaja” sõnadega „siseauditi üksuse ülesannete täitja” vastavas käändes;

8) paragrahvi 883 lõike 3 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Investeerimisühingu aktsia- ja algkapital

(1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt:
1) 50 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teenuseid;
2) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid;
3) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuseid.

(2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

(3) Kui investeerimisühing täidab ainult klientide antud tehingukorraldusi ja tema aktsia- või algkapital on väiksem kui 730 000 eurot, on tal õigus hoida sellistest tehingutest tekkinud positsioone oma arvel üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) positsioon tekkis investeerimisühingu võimetusest kliendi korraldust täita või kliendi korralduse osalisest täitmisest;
2) kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15 protsenti investeerimisühingu omavahenditest;
3) selline positsioon on juhusliku ja ajutise iseloomuga;
4) sellise positsiooni kestmise aeg on rangelt piiratud ajaga, mis on vajalik kõnealuse ebaõnnestunud tehingu tegemiseks;
5) investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92–95 ja IV osas sätestatud nõuetele.

(4) Investeerimisteenuste osutamisest tekkivaid kauplemisportfelli mittekuuluvaid positsioone ei käsitata käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenusena.”;

10) paragrahvi 94 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing on oma usaldusväärsuse tagamiseks ja investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, mille nõuded ja arvestamise kord on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 822.

(2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud investeerimisteenuseid osutavad investeerimisühingud peavad järgima krediidiasutuste seaduse 7. peatüki 21. jaos sätestatut.

(3) Eesti Pank võib otsustada mitte kohaldada krediidiasutuste seaduse §-des 8645 ja 8646 sätestatud puhvreid vastavalt Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusele nr 2003/361/EÜ määratletud väikese ja keskmise suurusega investeerimisühingutele, kui see ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Sel juhul peab Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja vajaduse korral asjaomaste lepinguriikide pädevaid asutusi ning esitama vastavad põhjendused.

(4) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud algkapitali minimaalsuurusega või seda ületama.

(5) Investeerimisühingu juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteem peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ja sellekohase aruandluse õigsuse.

(6) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.”;

11) paragrahvid 941–1031, 105, 1051 ja 1061 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 108 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid ja aruandeid investeerimisühingu osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel.”;

13) paragrahvi 109 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 109. Aruannete esitamise tähtaeg”;

14) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile järelevalvelisi aruandeid:
1) üks kord kuus 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks;
2) üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 1151 järgmises sõnastuses:

§ 1151. Omavahendid investeerimisühingute ühinemisel

Kahe või enama investeerimisühingu ühinemisel tekkinud uue investeerimisühingu omavahendid ei tohi väheneda madalamale ühinenud investeerimisühingute omavahendite koondtasemest ühinemise hetkel.”;

16) paragrahvi 118 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „siseauditi funktsiooni teostaja” sõnadega „siseauditi üksuse ülesannete täitja”;

17) seadust täiendatakse §-ga 2721 järgmises sõnastuses:

§ 2721. Investeerimisühingu tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooniga

Käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooni § 94 lõike 1 rakendamisel kohaldatakse investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse § 1419 lõigetes 1–3, 5 ja 6 sätestatut.”;

18) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201–255), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);”

asendatakse tekstiosaga

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees