Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine”

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.05.2020, 3

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine”

Vastu võetud 07.05.2020 nr 17

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala ja kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (edaspidi meetme tegevus) ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi eesmärkide elluviimiseks. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020”.

  (2) Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond.

  (3) Määruse alusel antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)), artikli 14 tähenduses ning toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul.

  (4) Kui toetus on investeering justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) jao C „Töötlev tööstus” (edaspidi töötlev tööstus) alamjaos C24 nimetatud metallitootmisesse või § 5 lõikes 2 nimetatud võrkudega liitumiseks, käsitatakse toetust vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes ning järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Kui tegemist on paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud regionaalabiga, ei anta toetust komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 13 sätestatud juhtudel.

  (6) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 mõistes.

  (7) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

  (8) Kui tegemist on paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud regionaalabiga, ei kohaldata määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 nimetatule ka muudel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise üldine eesmärk on Ida-Virumaa majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv.

  (2) Toetuse andmise oodatav tulemus on töötleva tööstuse sektoris uute, keskmisest kõrgema palgaga töökohtade tekkimine.

  (3) Meetme tegevuse väljundnäitajad on:
  1) abi saavate ettevõtjate arv;
  2) tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates (täistööaja ekvivalendid).

§ 3.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) e-toetus – elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise iseteeninduskeskkond;
  2) põhivara – nii materiaalne põhivara, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel ja teenuste osutamisel ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kui ka ilma füüsilise substantsita immateriaalne põhivara, mis on teistest varadest eristatav mitterahaline vara ja mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, välja arvatud äriühingu aktsiad ja osad;
  3) alginvesteering – investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtja toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega;
  4) lisandväärtus töötaja kohta – aruandeaasta kulumi, ärikasumi ja tööjõukulude summa jagatuna aruandeaasta täistöökohaga töötajate arvuga;
  5) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise selle lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), juhul kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
  6) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
  7) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
  8) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
  9) võrkudega liitumine – uue paigaldise ühendamine elektri-, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi-, kaugkütte-, kaugjahutus- või sidevõrguga liitumispunktis või liitumistingimuste muutmine.

§ 4.  Meetme rakendamine

  (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjale Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjale Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 5.  Toetatav projekt

  (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud oodatava tulemuse ja väljundnäitajate saavutamisse.

  (2) Toetust antakse alginvesteeringu tegemiseks ja võrkudega liitumiseks.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud alginvesteeringu tegemiseks ja võrkudega liitumiseks ning Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” tulenevad kulud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse tingimustele ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb toetuse saajal tasuda temale kuuluvalt pangakontolt.

  (4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isik.

  (5) Abikõlblikud kulud on:
  1) taotleja tootmisprotsessis vajaliku materiaalse põhivara soetamise kulu, sealhulgas hoonete ja rajatiste ehitamise kulu;
  2) võrkudega liitumise kulu;
  3) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara seadistamise ja häälestamise kulu;
  4) punktis 1 nimetatud vara transpordikulu ja vara transportimiseks vajalik kindlustuskulu;
  5) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulu, mis on seotud tootmisprotsessi või toote andmete analüüsiga, kui immateriaalne põhivara arvatakse taotleja põhivara hulka ning see jääb seotuks projektiga, mille jaoks toetust antakse, seda kasutatakse üksnes abi saavas ettevõtjas, seda käsitatakse amortiseeruva varana ning soetatakse turutingimustel ja ostjaga mitteseotud kolmandalt isikult.

  (6) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (7) Seadmete või masinate rentimine on lubatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul jääkväärtuseta kapitalirendi vormis, kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

  (8) Suurettevõtjast taotleja puhul peab omandatav vara olema uus.

  (9) Suurettevõtja puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

  (10) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) käibemaks;
  2) kinnisasja soetamise kulu;
  3) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest;
  4) muud ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud.

  (11) Abikõlblikud on kulud, mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning tasutakse 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (12) Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.

  (13) Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti algusest selle lõppemiseni, kui projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, seda tingimusel et projekt lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni kuus kuud hilisemal kuupäeval ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

  (3) Projektiga seotud tegevusi ei tohi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms) enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi võib toetuse saaja taotlusel ja põhjendatud juhul pikendada kuni 2023. aasta 31. augustini. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

§ 8.  Toetuse suurus ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 90 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000 eurot.

  (2) Kui toetus on käsitatav komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abina metallitootmise tegevusalal või võrkudega liitumiseks, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

  (4) Toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset ületava töökoha või projektiga seotud töötleva tööstuse tegevusala keskmisest kõrgema palgaga töökoha (täistöökoha ekvivalent) loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu.

  (5) Toetuse osakaal on kuni 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest suurettevõtjast taotleja puhul, 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtjast taotleja puhul ja 45 protsenti väikeettevõtjast taotleja puhul.

  (6) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud.

  (7) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahendite ja käesoleva määruse alusel antava toetuse osakaal kokku ületada lõikes 5 sätestatud finantseerimise piirmäära.

§ 9.  Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt. Toetust antakse taotlejale üks kord, arvestades toetuse saamisena ka toetuse andmist riigihalduse ministri 5. oktoobri 2018. a määruse nr 37 „Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks” alusel.

  (2) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise. Eelnõustamise käigus hindab rakendusüksus kavandatava projekti vastavust toetuse andmise eesmärkidele ning abistab taotlejat taotluse ja koos taotlusega esitatavate dokumentide ettevalmistamisel. Rakendusüksusel on õigus kaasata eelnõustamisse eksperte. Toetuse taotlemise eelduseks on eelnõustamise läbimine rakendusüksuse juures.

  (3) Eelnõustamise käigus esitatud materjalid peavad sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) ettevõtja lühikirjeldus ja strateegiline eesmärk;
  2) projekti kirjeldus, sealhulgas taotleja konkurentsi- ja riskianalüüs, taotleja tähtsamad majandusnäitajad ning nende prognoosid;
  3) projekti oodatav tulemus, sealhulgas planeeritav töökohtade arv, loodavate töökohtade palgatase ja projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule;
  4) projekti eelarve rahastamisallikate kaupa, sealhulgas omafinantseeringu katteallikad;
  5) projekti elluviimise ajakava;
  6) projekti eest vastutav füüsiline isik.

  (4) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab rakendusüksus teada pressiteatega ja oma veebilehel. Taotluste vastuvõtmise lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (5) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks kavandatud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate nende taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.

  (6) Taotlus esitatakse e-toetuse kaudu.

§ 10.  Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse taotluse esitamise tähtpäevaks kantud äriühing, välja arvatud riigi osalusega äriühing, kelle põhi- või kõrvaltegevus ja projekt, millele toetust taotletakse, kuuluvad töötleva tööstuse sektorisse, välja arvatud EMTAK alamjaos C12 nimetatud tubakatoodete tootmise alamsektorisse. Taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti äriregistri andmetel ei kuulu taotluse esitamise hetkel nõutud töötleva tööstuse sektorisse, peab esitama äriregistrile projektiga seotud tegevusala info koos ettevõtja majandusaasta aruandega hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu.

  (2) Taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab viit protsenti aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis, territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses, Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga.

  (3) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

  (4) Taotleja peab looma vähemalt § 8 lõikes 4 nimetatud toetuse summale vastava arvu uusi, töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohti või toetuse summale vastava arvu projektiga seotud töötleva tööstuse tegevusala keskmisest kõrgema palgaga töökohti (täistööaja ekvivalendid) Ida-Virumaal ühe aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (5) Taotleja omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele.

  (6) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse §-le 4 ning sisaldama järgmisi andmeid ja materjale:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) projekti nimetus, asukoht, eesmärgid ja tulemused;
  3) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev;
  4) informatsioon taotleja vastavuse kohta lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele;
  5) detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad, sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega;
  6) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt §-le 8;
  7) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja puhul koos audiitori otsusega), kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav;
  8) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
  9) teave, mis tõendab taotleja ettevõtja suurust;
  10) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus;
  11) dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
  12) ehitamise korral ehitusprojekt, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;
  13) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud § 3 punkti 5 mõistes ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
  14) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (7) Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.

  (8) Lõike 6 punktis 6 nimetatud kinnituse ja lõike 6 punktis 11 nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid võib esitada pärast § 12 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemist.

§ 11.  Taotluste menetlemine ja hindamine

  (1) Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui taotlus ei ole esitatud rakendusüksuse poolt taotlemiseks võimaldatud ajavahemikul. Rakendusüksus esitab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse e-toetuse kaudu.

  (2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab rakendusüksus.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

  (4) Rakendusüksus viib läbi taotleja ja taotluse §-des 5–10 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda e-toetuse kaudu taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (5) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või käesolevas määruses sätestatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud;
  2) taotluses on esitatud valesid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
  4) taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

  (6) Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise korral või juhul, kui taotluse rahaline maht ületab vaba eelarve jääki ning seda ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikele 1 osaliselt rahuldada, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

  (7) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (8) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest ning vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

  (9) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
  1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal 50 protsenti);
  2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks (osakaal 30 protsenti);
  3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 20 protsenti).

  (10) Hindamiskriteeriumeid 1–3 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0.

  (11) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega, mis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (12) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,50 ja kõigis kriteeriumides on hinnatud vähemalt hindega 2,00.

  (13) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui sellele hindamisel antud koondhinne on alla 2,50 või vähemalt üht kriteeriumidest on hinnatud madalamalt hindest 2,00.

§ 12.  Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse teeb rakendusüksus.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 1 sätestatule § 11 lõikes 12 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui selle rahastamise summa ei ületa meetme eelarvet.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule § 11 lõikes 12 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse vabade vahendite mahu tõttu või kui taotletud toetuse summa, projekti tegevused ja kulud ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast osaliselt põhjendatud. Osalise rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule § 11 lõikes 12 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui projekti elluviimiseks on taotlejal vajalik kaasata projekti rahastamiseks vajalikke rahalisi vahendeid väljastpoolt ettevõtjat, kuid vahendite osas puudub taotluste hindamise hetkel lõplik otsus, puuduvad kehtivad kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, ehitamise korral puuduvad ehitusseadustiku järgi ehitamiseks nõutud dokumendid või muul põhjendatud juhul.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 alusel projektide puhul, mis ei ületa § 11 lõikes 12 nimetatud lävendit. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

  (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses (edaspidi ka otsus) tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud.

  (7) Otsuses sätestatakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
  5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
  6) teave, et toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 kohaselt regionaalabi või komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abi;
  7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende eeldatav ajakava;
  8) projekti oodatavad tulemused ja väljundinäitajad koos sihttasemetega;
  9) projekti abikõlblikkuse periood;
  10) toetuse saaja kohustused;
  11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  14) otsuse tegija andmed;
  15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimus, kui tegemist on kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega;
  16) toetuse maksmise tingimused.

  (8) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (9) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele viidata.

  (10) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse kaudu digitaalselt allkirjastatult.

§ 13.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
  1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
  2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
  3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
  4) ei ole põhjendatud.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse rakendusüksuses registreerimisest arvates.

  (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei muutu ja toetuse osakaal ei suurene.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega.

  (6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

3. peatükk Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 14.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Toetuse saaja esitab projekti järelaruanded rakendusüksuse nõutud tähtajaks, seisuga üks aasta, kolm aastat ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (2) Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksusele rahuldamise otsuses ette antud viisil e-toetuse kaudu.

  (3) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 15.  Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb väljamaksele vahearuande kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti.

  (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele otsuses ette antud viisil e-toetuse kaudu. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- või lõpparuandega.

  (3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (5) Kui projektile on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakseid pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.

  (6) Ühendmääruse §-s 14 sätestatud tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on järgmised:
  1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
  2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
  3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse esitamine ning selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

  (7) Põhjendatud juhtudel makstakse toetus välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle on toetuse saaja vähemalt omafinantseeringu ulatuses ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt maksnud, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–6 sätestatut.

  (8) Kui toetust on taotletud kasutatud materiaalse põhivara soetamiseks, tuleb maksetaotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad, et põhivara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue põhivara hinnast madalam ning põhivaral on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused, mis vastavad kehtivatele normidele ja standarditele (vajadusel esitada hinnapakkumine uue samalaadse põhivara kohta või viide avalikele allikatele, kui antud info on kättesaadav internetis) ning seadme müüja on täitnud deklaratsiooni, milles toetuse saaja kinnitab, et:
  1) põhivara ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabivahendeid;
  2) põhivara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
  3) põhivaral on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

§ 16.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) tagab otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutab toetust otsusega vastavuses;
  3) järgib riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summast suurem;
  4) esitab võrreldavad hinnapakkumised üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, kui projekti elluviimiseks teenuse, asja või ehitustöö ostutehing on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse § 26 lõikes 6 nimetatud summast suurem, või põhjendab pakkumiste esitamise võimatust;
  5) korraldab ehitustööde hanke riigihangete registri kaudu toetuse saaja ostuna, kui tehingu summa on 150 000 eurot ilma käibemaksuta või ületab seda;
  6) tagastab toetuse, kui rakendusüksus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi;
  7) esitab rakendusüksuse nõutud informatsiooni ja aruanded ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
  8) eristab selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
  9) taotleb rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või kulude muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
  10) kannab kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga võrreldes;
  11) võimaldab rakendusüksusel teostada kohapealset kontrolli ja auditit ning teha järelevalvet toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning tagab kontrollijale juurdepääsu projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
  12) osutab kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi ning teeb kättesaadavaks kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
  13) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil ellu viidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” ette nähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
  14) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid kümme aastat viimase toetuse makse tegemisest arvates;
  15) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile viimase makse tegemist, mis ei takista selle perioodi jooksul masinate või seadmete väljavahetamist, kui need on vananenud või purunenud, tingimusel et majandustegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas eespool nimetatud miinimumperioodi jooksul;
  16) tagab, et kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud, ei toimu ümberpaigutamist § 3 punkti 5 mõistes;
  17) loob otsuses nõutud arvu töötleva tööstuse sektori keskmisest või projektile vastava töötleva tööstuse tegevusala keskmisest kõrgema palgaga töökohti (täistööaja ekvivalendid) ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates ja säilitab loodud töökohtade arvu vähemalt viis aastat projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  18) kooskõlastab rakendusüksusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse ja töökohtade säilimise eest viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  19) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  20) informeerib viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ja projekti edasise jätkamise otstarbekust.

§ 17.  Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid toetuse taotlemise ja kasutamise ning nendega seonduvate protseduuride kohta.

  (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

  (3) Toetuse saajal on õigus loobuda toetuse kasutamisest. Toetuse kasutamisest loobumise kohta esitab toetuse saaja rakendusüksusele avalduse, milles märgib ära toetusest loobumise põhjuse ja tagastab juba välja makstud toetuse.

§ 18.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus kohustub:
  1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes;
  2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
  4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
  5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase toetuse makse tegemisest arvates;
  6) teavitama toetuse saajat perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 2 kohasest dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  7) esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.

§ 19.  Rakendusüksuse õigused

  Rakendusüksusel on õigus:
  1) teostada kohapealset kontrolli abikõlblikuks arvatud või arvamisel olevate kulu- ja maksedokumentide osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  3) tasaarveldada väljamakstavat toetust tagasimaksmisele kuuluva toetusega vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikele 3;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist vastavalt §-le 20, kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse või selle alusel antud määruste või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

4. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 20.  Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetust vähendatakse või otsus tühistatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21 ja 23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

5. peatükk Vaidemenetlus 

§ 21.  Vaide esitamine ja menetlemine

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.

Jaak Aab
Riigihalduse minister

Veiko Tali
Kantsler

/otsingu_soovitused.json