Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika¹

Vastu võetud 05.06.2015 nr 58
RT I, 09.06.2015, 21
jõustumine 01.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatav arvutamise metoodika.

§ 2.   Terminid

  (1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) tehnosüsteem – küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem, jahutussüsteem, valgustussüsteem, automaatikasüsteem, lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  2) sisekliima tagamine – energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  3) energiavõrk – energia edastamise ja tarbijale jaotamise süsteem (näiteks elektrivõrk, kaugkütte- ja jahutusvõrk, gaasivõrk);
  4) vabasoojus – hoonesse sisenev päikesekiirgus, inimese, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskaod;
  5) õhulekkearv – hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja, mis on määratud õhulekketestiga 50 paskali (Pa) rõhkude erinevusel. Hoone keskmine õhulekkearv [m³/(h·m²)] antakse välispiirde ruutmeetri kohta. Välispiirde pindala arvutatakse piirde sisemõõtude põhjal;
  6) SPF (Seasonal Performance Factor) – hooajaline kasutegur ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse ning milles on arvestatud kõikide abiseadmete elektritarvet;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  7) SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) – hooajaline energiatõhususe tegur ehk jahutusseadme või soojuspumba jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutus energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  8) SCOP (Seasonal Coefficient Of Performance) – hooajaline jõudluskoefitsient ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Käesolevas määruses kasutatakse energiatõhususe ja -arvutuse termineid järgmises tähenduses:
  1) energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970–2000 ja on koostatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 15927–4:2005 või vastab samalaadsetele nõuetele;
  2) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud soojusenergia või elekter, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse;
  3) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Soojuspumbal võetakse arvesse soojustegurit;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  4) tarnitud energia – elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks;
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]
  5) tehnosüsteemi summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides;
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  6) primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid;
  7) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju;
  8) erikasutus – aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)];
  9) summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa;
  10) summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa;
  11) tüüpiline kasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemi kasutusaega ning vabasoojust;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  12) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel ja mida väljendatakse kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aastas;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  13) seadmed – tehnosüsteemi koosseisu mittekuuluvad lõppkasutaja seadmed, näiteks kodumasin, elektroonika, kontoriseade;
  14) kasutusprofiil – ruumi kasutusaste valgustuse, seadme ja inimese soojuseralduse suhtena maksimaalsesse soojuseraldusse;
  15) välispiirde soojuserikadu [W/K] – välispiirde soojuskadu vattides, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad;
  16) välispiirde summaarne soojuserikadu köetava pinna ruutmeetri kohta [W/(m²·K)] – hoone köetava pinna ühe ruutmeetri soojuskadu läbi välispiirde, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad. Soojuserikadu moodustub summaarselt kõikidest välispiirde ja selle ebatihedusest (infiltratsioonist) tulenevatest soojuskadudest;
  17) netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks;
  18) netoenergiavajadus ruumi kütteks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini kütmiseks vajalik soojusenergia (soojushulk), arvestades vabasoojust, välispiirde soojuskadu, välispiirde ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevat soojuskadu ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu soojenemist ruumitemperatuurini;
  19) netoenergiavajadus ruumi jahutamiseks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini jahutamiseks vajalik energia, mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust, arvestades vabasoojust, välispiirde soojusläbivust, infiltratsiooni ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu temperatuuri;
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  20) netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – hoones tarbitava sooja vee soojendamiseks vajalik soojusenergia;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  21) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks – ventilatsiooniõhu sissepuhketemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia, millest on maha arvatud soojustagastus; ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu välistemperatuurilt ruumitemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia;
  22) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu jahutamiseks – õhu jahutamiseks vajalik energia (soojushulk), mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust;
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  23) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikao ja energia muundumise. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga;
  24) tarnitud ja eksporditud energia süsteemipiir – energiaarvutuses järgitav süsteemipiir, mis määrab arvessevõetavate energiavoogude omavahelised seosed (käesoleva määruse lisa 1);
  25) tuulutusasend – osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks, mis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  26) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  27) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus;
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]
  28) [Kehtetu - RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]
  29) dünaamiline arvutus ‒ energiatõhususe arvutus, mille puhul arvestatakse arvutusel kasutatud alusandmete muutumist ajas;
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  30) ilmne soojus – ruumitemperatuuri mõjutav soojuse eraldus kiirgusliku või konvektiivse ülekandega.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  31) energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” § 4 lõikes 2 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvule.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

2. peatükk Energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja etapid 
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

§ 3.   Energiaarvutus

  (1) Hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks sooritatakse energiaarvutus hoone tüüpilisel kasutamisel, käesolevas määruses toodud välis- ja sisekliima, hoone ja tehnosüsteemi kasutus- ja käiduaegade, vabasoojuse ning hoone välispiirde õhulekke lähteandmetega. Muud arvutuseks vajalikud lähteandmed võetakse hoone ehitusprojektist.

  (1¹) Suure energiatarbega hoone energiatõhususe arvutus tehakse ehitusprojektile vastavate kasutusandmete ja sisekliima tingimuste alusel.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Energiaarvutuses ei eeldata hoone detailset tsoonideks jagamist. Väikeelamut ja ühe kasutusotstarbega hoonet võib arvutamisel käsitleda ühe tsoonina. Suurem hoone jagatakse vastavalt kasutusotstarbele ja kasutusajale vajalikuks arvuks tsoonideks.

  (3) Hoone kasutusotstarve määratakse lähtuvalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusest hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus).

§ 3¹.   Energiaarvutuse etapid ja üldpõhimõtted

  (1) Energiaarvutuse kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldi.

  (2) Energiaarvutus sisaldab vastavate tehnosüsteemide olemasolul vähemalt järgmisi etappe:
  1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud hoones, kuhu projekteeritakse või ehitatakse jahutussüsteem;
  2) netoenergiavajaduse arvutus, mille käigus tehakse ruumi kütte netoenergiavajaduse, ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutus;
  3) tarbevee soojendamise netoenergiavajaduse ja ruumi jahutuse netoenergiavajaduse arvutus;
  4) ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse arvutus;
  5) küttesüsteemi ligikaudne arvutus, lähtudes soojusallika kasutegurist või soojuspumbasüsteemi soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kadudest ning abiseadme elektrikasutusest;
  6) jahutussüsteemi ligikaudne arvutus, võttes arvesse jahutussüsteemi kondensaadi- ja soojuskadu ja külmatootmist;
  7) elektrisüsteemi elektrikasutuse arvutus vastavalt valgustuse ja seadmete kasutuse lähteandmetele;
  8) lokaalse taastuvenergiasüsteemi energiatoodangu ja lokaalse elektritootmise omatarbe arvutus;
  9) arvutustulemuste ja lähteandmete esitus hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud korras.

  (3) Energiaarvutuse ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust.

  (4) Käesolevas määruses nimetamata tehnosüsteemi, elektritarviti ja madala temperatuuriseadega pinna energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

§ 4.   Väliskliima

  (1) Energiaarvutus ja suvise ruumitemperatuuri kontroll sooritatakse sõltumata hoone asukohast Eesti energiaarvutuse baasaastaga. Baasaasta esindab kolme dekaadi (1970–2000) tüüpilist väliskliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel.

  (2) Baasaasta kasutamisel jahutusvõimsuse vajaduse arvutamiseks tuleb arvestada, et tulemus ei kajasta tüüpilisest soojema suve jahutusvõimsust.

§ 5.   Sisekliima

  (1) Energiaarvutuses kasutatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadearvu ja ventilatsiooni õhuvooluhulka.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Lihtsustatud, konstantse ruumitemperatuuriga arvutuse puhul kasutatakse ruumitemperatuuri seadearve ruumitemperatuurina (näiteks elamutes 21 ºC kütmisel ja 27 ºC jahutamisel). Dünaamilise arvutuse puhul kasutatakse antud väärtusi termostaadi kütte ja jahutuse temperatuuriseadetena. Ilma jahutussüsteemita hoones arvutatakse, kui palju suvine ruumitemperatuur ületab jahutuse temperatuuriseadet.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2¹) Kui hoone on varustatud jahutussüsteemiga, võib dünaamilises arvutuses jahutuse temperatuuriseade väärtust võrreldes ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadearvu väärtusega langetada, mitte enam kui 23 kraadini.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (3) Väljaspool mitteelamu kasutusaega arvestatakse ventilatsiooni kasutusajavälise režiimi õhuvooluhulgaks on 0,15 l/(sm²).

  (4) Nõudluspõhise, muutuva õhuvooluhulgaga ventilatsioonisüsteemi, mida juhitakse õhu kvaliteedi järgi (süsihappegaasi (CO₂) või kombineeritult, näiteks CO₂ ja temperatuuri või niiskuse järgi), kasutatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud õhuvooluhulka ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana.

  (5) Kui muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi kasutatakse ruumi jahutamiseks, määratakse maksimaalne õhuvooluhulk vastavalt jahutusvajadusele.

  (6) Minimaalne õhuvooluhulk ja ventilatsiooni juhtimisgraafik peavad olema valitud selliselt, et ei ületata CO₂ maksimaalset mahukontsentratsiooni 1000 miljondikku (ppm), mille juures on arvestatud välisõhu mahukontsentratsiooniks 400 miljondikku (ppm).

3. peatükk Hoone tüüpiline kasutus 

§ 6.   Kasutusajad ja vabasoojus

  (1) Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav seadme, valgustuse ja inimese soojuseraldus on antud tabelis 1, kus on toodud hoone kasutustundide arv ööpäevas ja kasutuspäevade arv nädalas ning suurimad valgustuse, seadme ja inimese soojuseraldused hoone kasutusajal. Soojuseraldused ei sisalda tehnosüsteemi soojuseraldust, mida arvutatakse tehnosüsteemi koosseisus käesoleva määruse 5. peatüki nõuete kohaselt.

  Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojus köetava pinna ruutmeetri kohta

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Kasutusaste on keskmine valgustuse ja seadme kasutusaste ning inimese kohalviibimine hoone kasutusaja jooksul. Suurimat soojuseraldust kasutusastmega 1 kasutatakse suvise ruumitemperatuuri ja jahutusvõimsuse arvutuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja lõikes 11 nimetatud ja viidatud ruumi puhul. Energiaarvutuse jaoks korrutatakse suurim soojuseraldus kasutusastmega. Valgustuse või seadme või inimese aastane soojuseraldus Q [kWh/(m²·a)] arvutatakse järgmise valemiga:

kus k on kasutusaste;
P on soojuseraldus W/m²;
τ_d on hoone kasutustundide arv ööpäevas h;
τ_w on hoone kasutuspäevade arv nädalas d.
[RT I, 19.01.2018, 2 - jõust. 22.01.2018]

  (3) Valgustuse ja seadme elektritarbimine võrdub energiaarvutuses valgustuse ja seadme soojuseraldusega. Elamus saadakse seadme elektritarbimine seadme soojuseralduse jagamisel teguriga 0,7.

  (4) Väiksemat valgustuspaigaldise võimsust kui tabelis 1 võib kasutada juhul, kui säilitatakse sama valgustihedus ning selle kohta esitatakse eraldi tüüpruumi valgustiheduse arvutus energiaarvutuse lähteandmete osana. Ruumi valgustiheduse, -räiguse, -ühtluse, värviesituse üldindeksi ja muud valgustuse arvutus on nõuetekohane, kui ta järgib standardi EVS-EN 12464-1 nõudeid.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (5) Kui hoones toimub valgustuse nõudluspõhine juhtimine, siis tabelis 1 toodud andmete kasutamine ei ole nõutav, kuid energiaarvutuses tuleb kasutatud metoodikat põhjendada.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (6) Keskmise valgustusvõimsuse arvutamiseks kasutatav mudel peab olema ruumipõhine ja ruumi valgustus peab tagama kasutusotstarbele vastava valgustiheduse.

  (7) Kui keskmise valgustusvõimsuse arvutus tehakse eraldi ruumitüüpidele, siis köetava pinna keskmine valgustusvõimsus saadakse tüüpruumide pindalade kaalutud keskmisena.

  (8) Ventilatsiooni vajaduse arvutamisel lähtutakse sellest, et ventilatsioon käivitub üks tund enne hoone kasutusaja algust ja lülitub kasutusaja välisesse režiimi üks tund pärast hoone kasutusaja lõppu, välja arvatud ööpäevaringse kasutusega hoones.

  (9) Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone, majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone dünaamilises energiaarvutuses kasutatakse tabelis 2 ja tabelis 2¹ sätestatud hoone detailset kasutusprofiili.

  Tabel 2. Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone ja koolieelse lasteasutuse hoone energiaarvutuse detailsed kasutusastmed ja kasutusprofiilid

  Tabel 2¹. Majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone energiaarvutuse detailsed kasutusastmed ja kasutusprofiilid

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (10) Elamu ja avatud kontori suvise ruumitemperatuuri kontroll tehakse tabelis 2 toodud hoone detailse energiaarvutuse kasutusprofiilidega.

  (11) Tubakontori, nõupidamise ruumi, klassiruumi ja koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi suvise ruumitemperatuuri kontroll ja jahutusvõimsuse dünaamiline arvutus tehakse tabelis 3 toodud ruumi detailsete kasutusprofiilidega. Klassiruumis ja nõupidamiste ruumis kasutatakse tabelis 4 toodud vabasoojuse väärtusi. Muus ruumis kasutatakse tabelis 1 toodud vabasoojuse väärtusi.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  Tabel 3. Kasutusastmed suvise ruumitemperatuuri kontrolliks

  Tabel 4. Vabasoojuse väärtused suvise ruumitemperatuuri kontrolliks
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (12) Dünaamilises arvutuses võetakse inimese kogusoojuseralduse väärtuseks 125 vatti. Inimese kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 85 vatti. Inimese keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 1,2 met.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (13) Haridushoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 110 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 75 vatti. Lapse keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 1,0 met.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (14) Koolieelse lasteasutuse hoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 60 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 35 vatti. Lapse keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 0,6 met.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (15) Hoone dünaamilises arvutuses arvestatakse riietuse soojustakistuseks talvel 1,1 clo ja suvel 0,6 clo.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

§ 7.   Sooja vee tarbimine

  Sooja tarbevee erikuluna kasutatakse tabelis 5 sätestatud andmeid.

  Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus köetava pinna ruutmeetri kohta

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

§ 8.   Ahi, kamin ja keris

  (1) Ahju ning soojust salvestava ja välisõhu saamiseks põlemisõhukanaliga varustatud kamina võib energiaarvutuses arvesse võtta kombineeritud küttesüsteemi osana.

  (2) [Kehtetu - RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (3) Energiaarvutuses ei võeta arvesse:
  1) ahju, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku ning pole põhikütteseade;
  2) kaminat, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku või millel on soojust mittesalvestav otsene lõõr;
  3) puuküttel kerist;
  4) elekterküttel kerist.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (4) Ahju ja kamina soojusväljastuse arvutamisel lähtutakse sellest, et nende kütmine toimub üks kord ööpäevas.

§ 9.   Hoone välispiirde õhuleke

  (1) Hoone ehitusloa taotlemiseks või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse:
  1) õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse viia läbi õhulekkearvu mõõtmine;
  2) deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu väärtust.

  (2) Juhul kui ehitusprojektis toodud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, kasutatakse projekteeritud väärtust.

  (3) Kui õhuleke on mõõdetud vastavalt standardile EVS-NE ISO 9972 või on tõendatud muu nõuetekohase standardi või samaväärse meetodi alusel, kasutatakse kasutusloa taotlemiseks või kasutusteatise esitamiseks tehtavas energiaarvutuses vastavalt mõõdetud või tõendatud väärtust.

  (4) Kui välispiirde õhuleket ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse energiaarvutus tabelis 6 toodud hoone õhulekkearvu baasväärtusega.

  Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

4. peatükk Netoenergiavajadus ja suvise ruumitemperatuuri arvutus 

1. jagu Netoenergiavajaduse arvutus 

§ 10.   Netoenergiavajaduse ja suvise ruumitemperatuuri arvutuse põhimõtted

  (1) Kui netoenergiavajaduse arvutus järgib standardi EVS-NE ISO 52016-1 põhimõtteid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale paragrahvile, siis eeldatakse, et netoenergiavajaduse arvutus on läbi viidud nõuetekohaselt.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Ruumi kütte netoenergiavajaduse arvutamisel võetakse arvesse infiltratsiooniõhu soojendamise vajadust ning ventilatsiooniõhu soojenemist ruumis sissepuhketemperatuurilt ruumitemperatuurini.

  (3) Ventilatsiooniõhu soojendamise netoenergiavajadus arvutatakse koos ventilatsioonisüsteemi soojustagastusega. Ventilatsiooniõhu soojendamise netoenergiavajadus hõlmab ventilatsiooniõhu soojendamist nii enne kui ka pärast soojustagastust või ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu soojenemist ruumis välistemperatuurist ruumitemperatuurini.

  (4) Vabasoojus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele.

  (5) Klaaspinna kaudu hoonesse tuleva päikesekiirguse arvutamisel võetakse arvesse projekteeritud päikesekaitselahendust (näiteks päikesekaitseklaas, seesmine ja välimine ribikardin, rest, markiis) ning ümbritseva objekti ja hoone enda osa poolt tekitatud varju klaaspinnale.

  (6) Tarbevee soojendamise netoenergiavajadus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

  (7) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutused käesoleva määruse §-s 6 sätestatud lähteandmetega.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (8) Välispiirde ebatihedusest põhjustatud aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 13 sätestatud arvutusreeglile. Saadud õhuvooluhulka kasutatakse infiltratsioonist põhjustatud soojuskao määramisel.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (9) Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutuse käigus.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (10) Tuulutamisel võetakse arvesse vaid tuulutusakna või -ukse avamist tuulutusasendisse ning ruumi- ja välisõhu temperatuurivahest tekkivat õhuvahetust. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud suvise ruumitemperatuurinõude kontrollimisel võetakse arvesse, et kraadtundide nõue kehtib üksnes hoone kasutusaja perioodil.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (11) Kui eluruumis eelduslikult ei avata aknaid tulenevalt mürast või välisõhu kvaliteedist, siis tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega käsitledes tervet korterit ühe tüüpruumina.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (12) Jahutussüsteemiga varustatud hoone korral arvutatakse ruumide jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus. Jahutuse netoenergiavajaduse ja jahutussüsteemi energiakasutuse arvutamisel võetakse arvesse kogu ajaperiood, mille jooksul on seadmete kasutamine ette nähtud.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

2. jagu Välispiirde soojuskao arvutus 

§ 11.   Välispiirde soojuskao arvutuse alused

  (1) Välispiirde soojuskao arvutamisel lähtutakse välispiirde soojusläbivusest, välispiirde ulatuses esinevast joon- ja punktsoojusläbivusest ning välispiirde üldiste sisemõõtude või ruumi sisemõõtude alusel määratud välispiirde pindalast.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (2) Välispiirde üldine sisemõõt on välisseinte või katuslae ja põranda sisepinna vaheline mõõt, mida ei vähendata siseseina või vahelae arvelt.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (3) Ruumi sisemõõt on seinapindade või lae ja põranda sisepinna vaheline mõõt.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (4) Soojuskadu välispiirde osast, mis puutub kokku siseseina või vahelaega, võetakse arvesse joonsoojusläbivusena. Sellest joonsoojusläbivusest põhjustatud soojuskao määramisel lähtutakse välispiirde sisemõõtudest, mida on kasutatud välispiirde pindala määramisel.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (5) Soojuskadu tarindi liitekoha (näiteks välissein-välissein, välissein-vahelagi, põrand-välissein, katuslagi-välissein, akna seinakinnituse sõlm) ja läbiviigu (näiteks konsoolne rõdu ja varikatus, jäigastusside, müüriankur) kaudu võetakse arvesse joon- ja punktsoojusläbivuse abil.

  (6) Vajaduse korral teisendatakse arvutatud välispiirde summaarne soojuserikadu keskmiseks välispiirde soojusläbivuseks, jagades välispiirde summaarse soojuserikao vastavalt kasutatava arvutustarkvara reeglitele määratud välispiirde pindalaga.

  (7) Välispiirde soojusläbivusena kasutatakse ehitusprojekti andmeid.

  (8) Materjali arvutusliku soojuserijuhtivuse määramine on nõuetekohane, kui see vastab standardile EVS-EN ISO 10456.

  (9) Homogeense ja mittehomogeense tarindi soojusläbivuse määramine on nõuetekohane, kui see vastab standarditele EVS-EN ISO 6946 ja EVS 908-1.

  (10) Hoone soojuskadu pinnasesse arvutatakse:
  1) dünaamilise ühemõõtmelise arvutusega, milles võetakse arvesse vähemalt ühemeetrine kiht soojust akumuleerivat pinnast, mille all on konstantne temperatuur 7 ºC või
  2) dünaamilise kolmemõõtmelise arvutusega või
  3) kasutades vastavalt standardile EVS-EN ISO 13370 määratud väärtust või olemasolevate juhendmaterjalide tabeliväärtusi.

  (11) Hoone soojuskao pinnasesse arvutamisel võib täpsemate andmete puudumisel pinnase omaduseks võtta:
  1) dreenitud pinnasele soojuserijuhtivuseks 1,4 W/(m·K) ja erisoojuseks 1,5 MJ/(m³·K);
  2) dreenimata pinnasele soojuserijuhtivuseks 2,0 W/(m·K) ja erisoojuseks 2,0 MJ/(m³·K);
  3) homogeensele kivimile soojuserijuhtivuseks 3,0 W/(m·K) ja erisoojuseks 2,0 MJ/(m³·K).

§ 12.   Soojuskadu tarindi liitekoha kaudu ja soojustuse katkestus

  (1) Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtus määratakse vastavalt ehitusprojekti andmetele.

  (2) Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 10077, EVS-EN ISO 14683, ISO 15099 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud vastavalt materjali- või ehitustootja poolt esitatud andmetele.

  (3) [Kehtetu - RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (4) Välispiirdeosa summaarne soojusläbivus ΣΨ (W/K) arvutatakse järgmise valemiga:

kus Ψ_j on tarindi liitekoha joonsoojusläbivus W/(m·K);
l_j on liitekoha pikkus m;
χ_p on soojustuse katkestuse või soojustusest läbiviigu punktsoojusläbivus W/K;
n_p on samasuguste punktsoojusläbivuste arv välispiirdeosas.

  (5) Akna ja klaasiga ukse soojusläbivusena U_a (W/(m²·K)) kasutatakse tootja andmeid. Andmete puudumisel arvestatakse soojusläbivus detailse arvutusega, mis on nõuetekohane, kui see vastab standarditele (näiteks EVS-EN ISO 10077 või EVS-EN ISO 15099), või järgmise lihtsustatud valemiga:

kus U_k on klaasiosa soojusläbivus W/(m²·K);
A_k on klaasiosa pindala m²;
U_r on lengi- ja raamiosa soojusläbivus W/(m²·K);
A_r on lengi- ja raamiosa pindala m²;
U_p on läbipaistmatu kilbiosa soojusläbivus W/(m²·K);
A_p on läbipaistmatu kilbiosa pindala m²;
Ψ_k on klaasiserva (nähtava klaasinguserva suurim perimeeter) joonsoojusläbivus W/(m·K);
I_k on klaasiserva perimeetri pikkus m.

  (6) Klaasi- ja raamiosa soojusläbivusena ning klaasiserva joonsoojusläbivuse arvuna kasutatakse tootja andmeid. Täpsemate andmete puudumisel võetakse raamiosa soojusläbivuseks:
  1) plastaknal 1,6 W/(m²·K);
  2) 70 mm lengi- ja raamipaksusega puitaknal 1,7 W/(m²·K);
  3) 110–130 mm lengi- ja raamipaksusega puitalumiiniumaknal 1,7 W/(m²·K);
  4) >130 mm lengi- ja raamipaksusega puitalumiiniumaknal 1,1 W/(m²·K);
  5) soojuskatkestusega metallprofiilil 4,0 W/(m²·K);
  6) soojuskatkestuseta metallprofiilil 7,0 W/(m²·K).

  (7) Puitakna lengi- ja raamiosa soojustakistuse võib arvutada homogeense materjalikihi soojustakistusena keskmise lengi- ja raamipaksusega, mis kahemõõtmelise soojusjuhtivuse arvesse võtmiseks korrutatakse teguriga 0,7.

  (8) Täpsemate andmete puudumisel võetakse klaasiserva joonkülmasillaks plast- ja puitaknal 0,06 W/(m·K), soojuskatkestusega metallprofiilil 0,08 W/(m·K), soojuskatkestuseta metallprofiilil 0,02 W/(m·K).

3. jagu Infiltratsioon 

§ 13.   Infiltratsiooni õhuvooluhulga määramine

  (1) Aasta keskmine infiltratsiooni õhuvooluhulk q_i (l/s) arvutatakse valemiga:

kus q₅₀ on hoone välispiirde keskmine õhulekkearv m³/(h·m²), mis saadakse vastavalt käesoleva määruse §-le 9;
A on hoone välispiirde (sealhulgas põranda) sisepindala m²;
x on tegur, mis on ühekorruselisele hoonele 35, kahekorruselisele hoonele 24 ning kolme- ja neljakorruselisele hoonele 20, viie- ja enamakorruselisele hoonele 15, kusjuures korruse kõrgusena on arvestatud 3 meetrit ja korruselisuse määramisel arvestatakse üksnes maapealsete korrustega;
3,6 on tegur, mis teisendab õhuvooluhulga m³/h ühikust l/s ühikuks.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Kui ventilatsiooniõhu väljatõmme on suurem sissepuhkest, siis võib aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulga arvutada järgneva valemiga:

kus q₅₀ on hoone välispiirde keskmine õhulekkearv m³/(h·m²), mis saadakse vastavalt käesoleva määruse §-le 9;
A on hoone välispiirde pindala m²;
q_v on väljatõmbe õhuvooluhulk l/s;
q_s on sissepuhke õhuvooluhulk l/s.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud valemite samaaegsel kasutamisel võetakse infiltratsiooni õhuvooluhulgaks tulemus sellest valemist, mis annab väiksema õhuvooluhulga.

5. peatükk Tehnosüsteemi energiakasutuse arvutusreeglid 

1. jagu Küttesüsteem 

§ 14.   Küttesüsteemi arvutuse põhimõtted

  (1) Küttesüsteemi arvutuse koosseisus arvutatakse ruumi kütte, ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamise energiakasutus.

  (2) Energiakasutus (kWh/a) arvutatakse lähtudes vastavast netoenergiavajadusest.

  (3) Tarnitavate energiate kasutamise arvutuses tuleb eraldi arvutada soojusenergia ja elektrienergia kasutus.

  (4) Küttesüsteemi elektri- ja soojusenergiakasutus arvutatakse vastavalt küttesüsteemi kasutegurile ning soojuspumpsüsteemi soojustegurile ja abiseadme elektritarbimisele.

  (5) Küttesüsteemi kasuteguriga võetakse arvesse soojusallikas (näiteks katla või kaugkütte soojusvaheti), soojuse jaotamisel ja väljastamisel ning ruumitemperatuuri reguleerimisel tekkiv kadu.

  (6) Küttesüsteemi energiakasutus saadakse netoenergiavajaduse jagamisel küttesüsteemi kasuteguriga.

  (7) Küttesüsteemide kasutegur saadakse soojusallika kasuteguri ja soojuse jaotamise ja väljastamise kasuteguri korrutisena.

  (8) Soojuspumpsüsteemis kasutatakse soojusallika kasuteguri asemel soojustegurit.

  (9) Soojusallika kasutegur arvutatakse tootja andmetest või kasutatakse tabelis 8 toodud andmeid.

  (10) Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning abiseadme elektritarbimine arvutatakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 9 toodud andmeid. Kui radiaatorid on ilma termostaatideta, siis vähendatakse tabelis 9 toodud kasutegureid 0,1 ühiku võrra.

  Tabel 8. Soojusallika kasutegur kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  Tabel 9. Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurid ning abiseadmete elektritarbimine

  (11) Energiaarvutuses ei võeta vabasoojusena arvesse küttesüsteemi kadu ja abiseadme elektritarbimist. Küttesüsteemi kasutegurist tulenev kadu ei ole utiliseeritav.

§ 15.   Soojuspumpsüsteemiga küttesüsteemi arvutus

  (1) Soojuspumpsüsteemi arvutus põhineb soojusteguril, mis näitab mitu kWh soojusenergiat saadakse soojuspumbaga ühest kWh elektrienergiast.

  (2) Soojuspumba töötamine kombineeritud küttesüsteemi osana võetakse arvutuses arvesse, kui osa küttevajaduse tipuvõimsustest kaetakse muu soojusallikaga (näiteks elektrilise küttekehaga või ka õli- või gaasikatlaga). Vee- või pinnaseenergiast soojusenergiat tootev maasoojuspump võib katta küttevõimsuse vajaduse osaliselt või täielikult. Muud soojuspumpa käsitletakse alati ühe osana kombineeritud küttesüsteemist, mis täidab kogu küttevõimsuse vajaduse osaliselt.

§ 16.   Soojuspumpsüsteemiga kombineeritud küttesüsteemi arvutus

  (1) Kombineeritud küttesüsteemis arvutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia, lähtudes soojuspumba soojuslikust võimsusest, hetkelisest võimsusvajadusest ja seda vähendavast vabasoojuse võimsusest vastavalt §-le 6. Tooteandmete puudumisel kasutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaalu määramiseks tabelites 10–10² toodud andmeid.

  Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte¹ ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest

^a Φ_sp on nominaalvõimsus, mis antakse maasoojuspumbale tööpunktis T_vedelik/T_pealevool 0/35 ºC, õhk-vesi soojuspumbale tööpunktis T_välis/T_pealevool +7/35 ºC ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis T_välis/T_sise +7/20 ºC;
^b Φ_sp/Φ_ruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe;
on ruumide kütmise ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe.

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  Tabel 10¹. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  Tabel 10². Väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajadusest

  (2) Soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse valemiga:

kus E_sp on soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergiakasutus kWh;
on soojuspumbaga toodetud ruumide kütteenergia kWh;
on soojuspumbaga toodetud tarbevee soojendamise kütteenergia kWh;
SPF_ruumid on soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel;
SPF_{soe vesi} on soojuspumba aasta keskmine soojustegur tarbevee soojendamisel;
E_lisaküte on elektriline lisaküte kWh.

  (3) Soojuspumba aasta keskmine soojustegur määratakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades toote energiamärgise andmeid või kasutades tabelis 10³ toodud väärtusi.

  Tabel 10³. Soojuspumba aasta keskmine soojustegur

  (4) Juhul kui soojuspumba aasta keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena standardite EVS EN 14825 ja EVS EN 16147 järgi mõõdetud tooteandmeid või samaväärseid andmeid ning võetakse arvesse soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja abiseadmete energiakasutus. Abiseadmete energiakasutus, mis ei sisaldu toote tootja poolt määratud soojusteguris, võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse.

  (5) Toote energiamärgise andmete alusel arvutatakse maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba aasta keskmine soojustegur valemiga:

kus SPF on soojuspumba aasta keskmine soojustegur SPF_ruumid või SPF_{soe vesi};
η on toote (soojuspumba) energiamärgisel toodud sesoonne primaarenergiale taandatud külma kliima kasutegur protsentides vastavalt η_s ruumide küttele või η_hw tarbevee soojendamisele;
2,5 on energiamärgise sesoonse kasuteguri arvutamisel kasutatud elektri primaarenergiategur.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

2. jagu Ventilatsioonisüsteem 

§ 17.   Ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulga arvestamine

  (1) Hoone ventilatsioonisüsteemi välisõhu vooluhulgana kasutatakse energiaarvutuses ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt arvutatud õhuvooluhulka.

  (2) Soojustagastus ja ventilatsioonisüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse projektikohase ventilatsiooniseadme tehnilistest andmetest lähtudes ja kasutades käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud välisõhu vooluhulka. Arvutuses võetakse arvesse võimalik sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade erinevus nii sama ventilatsiooniseadme lõikes kui ka eraldiseisva ventilaatori puhul. Juhul kui väljatõmbe õhuhulk ületab sissepuhke õhuhulga, käsitletakse vastavate õhuhulkade vahet täiendava välistemperatuuril hoonesse siseneva välisõhu sissevõtuna.

  (3) Erinevate kasutusaegadega ventilatsiooniseadmete energiakasutus arvutatakse eraldiseisvalt. Sama kasutusajaga ventilatsiooniseadmete õhuvooluhulkade summeerimisel arvestatakse ehitusprojekti, hoone jaotust, siirdeõhu liikumist ja muid asjaolusid.

  (4) Infiltratsiooni õhuvooluhulk ei kuulu ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade arvutuse koosseisu ja see arvutatakse eraldiseisvalt vastavalt käesoleva määruse §-le 13, kus väljatõmbe ja sissepuhke võimaliku vahe võib võtta arvesse aasta keskmise infiltratsiooni õhuvoolu hulga valemis.

§ 18.   Soojustagastuse arvutus

  (1) Ventilatsiooni soojustagastus arvutatakse samaaegselt ruumi ja ventilatsiooniõhu kütte netoenergiavajaduse arvutamisega.

  (2) Soojustagastuse arvutamisel lähtutakse soojusvaheti temperatuuri suhtarvust (soojeneva õhuvoolu temperatuuride vahe enne ja pärast soojusvahetit jagatud maksimaalse temperatuuride vahega üle soojusvaheti), sissepuhkeõhu temperatuurist ja soojusvaheti jäätumise piiramisest. Kui tootja andmed ei ole teada, kasutatakse järgmisi suhtarve:
  1) ristivoolu plaatsoojusvahetile 0,6;
  2) vastuvoolu plaatsoojusvahetile 0,7;
  3) rootorsoojusvahetile 0,7;
  4) vahesoojuskandjaga soojusvahetile 0,4.

  (3) Soojusvaheti jäätumise vältimiseks piiratakse üldjuhul heitõhu (ventilatsiooniseadmest väljuva õhu) minimaalset temperatuuri temperatuurisuhte vähendamise teel madalatel välisõhutemperatuuridel. Täpsemate andmete puudumisel piiratakse heitõhu miinimumtemperatuuri järgmiselt:
  1) elamus +5 ºC-ni plaatsoojusvaheti korral ja 0 ºC-ni rootorsoojusvaheti või niiskustagastusega plaatsoojusvaheti korral;
  2) ilma niisutuse ja ilma erilise niiskustoodanguta muus hoones, mis ei ole elamu, 0 ºC-ni plaatsoojusvaheti korral ja –5 ºC-ni rootorsoojusvaheti korral.

  (4) Soojusvaheti jäätumise vältimise tõttu lisanduv võimsus- ja energiavajadus võetakse arvesse ventilatsioonisüsteemi arvutuses.

  (5) Ruumi ülekuumenemise vältimiseks valitakse sissepuhke õhu temperatuur ruumi temperatuurist madalam. Püsiva sissepuhketemperatuuriga süsteemis on sissepuhketemperatuur üldjuhul 18 ºC. Sissepuhkeõhu soojenemine ruumis kuni ruumitemperatuurini arvutatakse ruumi kütte netoenergiavajaduse arvutuse koosseisus.

§ 19.   Ventilatsioonisüsteemi elektrienergia kasutuse arvutus

  (1) Ventilatsioonisüsteemi elektrikasutus moodustub ventilaatori ja selle juhtimisseadme ning pumba ja muu abiseadme elektritarbimisest. Elektrikasutuse efektiivsust hinnatakse ventilatsioonisüsteemi elektrilise erivõimsuse järgi arvutuslikul õhuvooluhulgal. Erivõimsus on süsteemi summaarse võimsuse ja õhuvooluhulga (sissepuhke või väljatõmbe õhuvooluhulk, valitakse suurim) suhtarv [(kW/(m³/s)].

  (2) Ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on üle 0,25 m³/s, iga ventilaatori elektritarbimine arvutatakse eraldi. Ventilaatori elektritarbimine E_v (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga:

kus P_v on ventilaatori elektrivõimsus kW;
τ_d on seadme käidutundide arv (h) ööpäevas arvutuslikul õhuvooluhulgal;
τ_w on seadme käidupäevade arv (d) nädalas arvutuslikul õhuvooluhulgal;
t on arvutusperioodi pikkus 8760 h.

  (3) Ventilaatori elektrivõimsus P_v (W) arvutatakse järgmise valemiga:

kus Δp_v on ventilaatori rõhutõus Pa;
on ventilaatori õhuvooluhulk m³/s;
η_ft on ventilaatori summaarne kasutegur, mis arvestab ventilaatori kasutegurit, rihmülekande kasutegurit, mootori kasutegurit ja võimalikku pöörlemiskiiruse reguleerimise kasutegurit.

  (4) Ventilaatori summaarse kasutegurina kasutatakse tootja poolt antud andmeid või tabelis 11 toodud väärtusi.

  Tabel 11. Ventilaatori summaarne kasutegur η_ft

Õhuhulk m³/s	ηft
< 0,25	0,20
0,25 – 0,5	0,35
0,5 – 1	0,40
1 – 5	0,45
> 5	0,50

§ 20.   Ventilaatori rõhutõusu arvutus

  (1) Ventilaatori rõhutõus Δp_v (Pa) arvutatakse järgmise valemiga:

kus Δp_m on ventilatsiooniseadme rõhulang Pa;
Δp_t on torustiku rõhulang Pa.

  (2) Ventilatsiooniseadme rõhulang Δp_m sisaldab ventilatsiooniseadmekomponentide summaarset rõhulangu ning rõhulangu ventilaatori ja ventilatsiooniseadme ühenduspunktis. Filtrite rõhulanguna kasutatakse keskmist kasutusaegset rõhulangu, mis arvutatakse, liites algrõhulangule kolmandiku lõpp- ja algrõhulangude vahest.

  (3) Torustiku rõhulang Δp_t on torustiku ja lõppelementide summaarne rõhulang, mis sisaldab nii enne kui pärast ventilatsiooniseadet paikneva torustiku rõhulange.

  (4) Kui rõhulangude ehitusprojekti andmed puuduvad, siis arvutatakse rõhulangud, kasutades tabelis 12 toodud andmeid.

  Tabel 12. Ventilatsiooniseadme ja torustiku osade rõhulangud süsteemidele, mille õhuhulk on ≥ 0,25 m³/s. Madalale, normaalsele ja kõrgele rõhulangule vastavad ligikaudsed ventilatsiooniseadme komponentide otsapinna kiirused, mis on vastavalt 1,5; 2 ja 2,5 m/s.

  (5) Muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi lihtsustatud arvutuses eeldatakse, et torustiku rõhulang püsib muutumatuna. Muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi rõhulang Δp_v (Pa) arvutakse järgmise valemiga:

kus Δp_t on torustiku ja lõppelemendi rõhulang Pa;
Δp_m on ventilatsiooniseadme rõhulang Pa;
x_p on muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi rõhulangutegur, x_p = 0,65.

§ 21.   Ventilatsioonisüsteemi abiseade

  (1) Vahesoojuskandjaga soojustagasti pumba elektrivõimsus P_hr (kW) arvutatakse järgmise valemiga:

kus on vahesoojuskandja mahuvool m³/s;
η_p on pumba kasutegur;
Δp_r on soojusvaheti vedelikuosa rõhulang kPa (kilopaskalites);
Δp_p on soojuskandjavedeliku torustiku rõhulang kPa;
Δp_v on reguleerventiili rõhulang kPa.

  (2) Vahesoojuskandjaga soojustagasti torustiku rõhulanguna võib kasutada hinnangulist rõhulangu väärtust 0,2 kPa/m. Soojustagasti vedelikosa rõhulangud on vahemikus 60 kPa (madal), 100 kPa (normaalne) ja 150 kPa (kõrge). Kolmeteeventiili (vahesoojuskandja reguleerventiili) rõhulanguna võib võtta 40% kogu süsteemi rõhulangust (kaasa arvatud ventiili rõhulang). Kui süsteemi reguleeritakse pumba pöörlemiskiirust muutes, siis on reguleerventiili rõhulang Δp_p = 0 kPa.

  (3) Pumba kasuteguri η_p väärtuseks võib võtta 0,3.

§ 22.   Väikeelamu ja korteri ventilatsiooniseadme elektrienergiakasutus

  (1) Väikese ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on alla 0,25 m³/s, elektrienergiakasutus E_v (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga:

kus P_vs on ventilatsiooniseadme elektrivõimsus (kW) arvutuslikul õhuvooluhulgal;
t_vsn on ventilatsiooniseadme aastane töötamisaeg (h) arvutuslikul õhuvooluhulgal (üldjuhul on t_vsn väärtuseks 8760 h, kuid võib erineda vajaduse järgi juhitavate süsteemide korral);
x_p on torustiku rõhulangutegur.

  (2) Ventilatsiooniseadme elektrivõimsusena P_vs kasutatakse ventilatsiooniseadmele tootja poolt antud arvutuslikule õhuvooluhulgale vastavat väärtust, mis on mõõdetud standardi EVS-EN 13141-7 kohaselt.

  (3) Torustiku rõhulangutegur x_p määratakse tabelis 13 toodud andmete alusel.

  Tabel 13. Torustiku rõhulangutegur x_p

3. jagu Jahutussüsteem 

§ 23.   Jahutussüsteemi energiakasutuse arvutus

  (1) Jahutussüsteemi energiakasutus koosneb jahutusenergia tootmiseks, jaotamiseks ja väljastamiseks ning vajaliku abiseadme käitamiseks vajalikust energiast.

  (2) Jahutusperioodi energiakasutus jahutamiseks Q_j (kWh/a) koos kondenseerumiskadudega ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadudega arvutatakse jahutuse netoenergiavajaduse põhjal järgmiselt:

kus Q_je on ventilatsiooniseadme jahutuselementide netoenergiavajadus kWh/a;
Q_rs on ruumiseadme netoenergiavajadus kWh/a;
β_je ventilatsiooniseadme jahutuselementidega seostuvate soojuskadude tegur;
β_rs jahutusenergia ruumiseadmetesse jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegur.

§ 24.   Ühe jahutusprotsessiga jahutussüsteemi arvutus

  (1) Kompressormasinaga jahutussüsteemi puhul arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia E_Q (kWh/a) järgmise valemiga:

kus Q_j on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a;
E_a on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a;
ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur.

  (2) Absorbtsioonjahutuse tarnitud soojusenergia Q_jt (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga:

kus ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur;
Q_j on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskaoga kWh/a.

  (3) Jahutusperioodi jahutustegur ε arvutatakse seadme tootja poolt vastavalt EVS-EN 14511-2 ja EVS-EN 14825 antud täis- ja osakoormuse väärtusest või seadme tootja poolt antud SEER väärtusest või kasutatakse tabelis 14 toodud väärtusi. SEER-i väärtusest jahutusteguri arvutamisel võetakse arvesse, et SEER lähtub kompressori mooduli võimsusest ja ei sisalda kondensaatori ventilaatori ja pumba elektrit, mille võrra jahutustegur muutub SEER-i väärtusest väiksemaks.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  Tabel 14. Jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegurid

  (4) Süsteemikadu määratakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 15 toodud väärtusi. Kui jahutuselemendi netoenergiavajaduse arvutuses on kondenseerumine arvesse võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudeta tegurit β_je. Kui kondenseerumist arvesse ei ole võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudega tegurit β_jek.

  Tabel 15. Jahutuse kondensaadikao ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegurid

  (5) SPLIT ja VRV seadme (lokaalsed eraldiseisva jahuti ja kondensaatoriga seade) β_je ja β_rs tegurid loetakse võrdseks nulliga, kuna soojuskadu on võetud arvesse jahutusteguris.

  (6) Kuni 12 kW konditsioneeri ja õhk-õhk soojuspumba (SPLIT ja VRV seade) puhul võib kasutada jahutusperioodi jahutustegurina seadme energiamärgises toodud SEER arvu. Sellise seadme puhul võib arvestada kondenseerumiskadu lähtudes tabelis 15 toodud +7 ºC jahutusvee pealevoolu temperatuuri andmetest.

§ 25.   Vabajahutusega jahutussüsteemi elektrienergia kasutuse arvutus

  Kui hoones kasutatav jahutusenergia toodetakse vabajahutuse ja kompressorjahutusmasinaga, arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia järgmise valemiga:

kus α₁ on tootmisprotsessis 1 toodetud aastase jahutusenergia hinnanguline osa;
α₂ on tootmisprotsessis 2 toodetud aastase jahutusenergia hinnanguline osa (α₁ + α₂ = 1,0);
ε₁ on tootmisprotsessi 1 jahutusperioodi jahutustegur;
ε₂ on tootmisprotsessi 2 jahutusperioodi jahutustegur;
Q_j on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a;
E_a on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a.

§ 26.   Jahutussüsteemi abiseadme elektrienergia kasutuse arvutus

  (1) Elektrienergiat tarbivate abiseadmete elektrienergia kasutus E_a kilovatt-tundides aastas arvutatakse valemiga:

kus β_a on süsteemi jahutusperioodi abiseadme elektritarbimistegur;
Q_j on süsteemi poolt teenindava ruumi jahutuse jahutusperioodi netoenergiavajadus (kWh/a) koos kadudega.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (3) Elektritarbimisteguri väärtusena võib kasutada järgmisi väärtusi:
  1) vesisüsteem, jahutustala 0,05;
  2) vesisüsteem, ventilaatorkonvektor 0,08;
  3) muutuva õhuhulgaga õhusüsteem (VAV) 0,05;
  4) SPLIT ja VRV seade 0 (abiseade on võetud arvesse jahutusteguris).

4. jagu Lokaalse taastuvenergia süsteem 

§ 27.   Päikeseenergia kasutamine soojusenergia tootmiseks

  (1) Päikesekollektoriga toodetud soojusenergia arvutatakse asjakohase tarkvaraga, mis peab võimaldama kollektori ja süsteemi soojuskao, salvestuspaagi laadimise iseärasuse, hoone soojuskasutuse, kollektori pinnale langeva päikese kiirgusvoole varjude mõju arvesse võtmist ning kasutada seadme tootja poolt antud tehnilisi ja Eesti energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid.

  (2) Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada kollektorist saadava sooja tarbevee soojuse arvutamiseks valemit:

kus Q_kol on päikesekollektorist saadav aastane soojatarbevee soojus kWh/a;
945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a);
A_kol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje;
k_soojus on aasta keskmine kollektoriga toodetud soojuse kogukasutegur, mis arvestab kollektori optilisi omadusi ja jahtumiskadusid (täpsemate andmete puudumisel lamekollektoritel 0,4 ja vaakumtorukollektoritel 0,5);
k_suund on suunategur, mis arvestab kollektori paiknemist ilmakaare ja horisondi suhtes (k_suund väärtused on toodud tabelis 16).

  Tabel 16. Kollektori või paneeli suunategur, k_suund (tabelis puuduvate nurkade ja/või ilmakaarte korral kasutada interpoleerimist)

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi kasutamisel võib edaspidistes energiaarvutustes arvesse võtta päikesekollektorist saadavast soojusenergiast hulga, mis moodustab kuni pool aastasest sooja tarbevee energiakasutusest.

  (4) Asjakohase tarkvara või täpsemate andmete puudumisel võib päikesekollektori ringluspumba elektrikasutuse arvutada valemiga:

kus E_kol.pump on päikesekollektori ringluspumba aastane elektrikasutus kWh/a;
A_kol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje;
t_kol.pump on kollektori ringluspumba töötundide arv aastas h.
Täpsemate andmete puudumisel võib võtta ringluspumba töötundide arvuks t_kol.pump 2000 h/a.

§ 28.   Päikeseenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks

  (1) Päikesepaneeliga toodetud aastane elektrienergia arvutatakse valemiga:

kus E_pan on päikesepaneeliga toodetud aastane elektrienergia kWh/a;
Q_päike on päikesepaneeli pinnale, millele ei teki varje, tulev aastane päikeseenergia kWh/a;
P_max on päikesepaneeli maksimaalne võimsus standardtingimustel kW(I_ref = 1 kW/m², temperatuur 25 ºC);
k_kas on tegur, mis arvestab päikesepaneeli kasutustingimusi;
I_ref on standardkiirgus 1 kW/m².

  (1¹) Kui aastase elektrienergia arvutamisel kasutatakse tarkvara, tuleb tarkvaras kasutada lõikes 1 toodud valemile täpsusastmelt vähemalt samaväärset valemit ja tarkvara peab võimaldama arvesse võtta vähemalt paneeli suunda, kaldenurka, tuulutust ja Eesti energiaarvutuse baasaasta kliima parameetreid.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (2) Päikesepaneeli pinnale tulev aastane päikeseenergia arvutatakse valemiga:

kus 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a);
k_suund on suunategur, mis arvestab päikesepaneeli suunatust ilmakaare ja horisondi suhtes (k_suund väärtused on toodud tabelis 16).
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (3) Päikesepaneeli maksimaalne võimsus standardtingimustel P_max sõltub paneeli tüübist ja saadakse lähtudes tootja andmetest. Kasutustingimuste tegur k_kas võtab arvesse päiksepaneeli ümbritseva keskkonna iseärasusi (temperatuur, paneeli paigaldus) ja kadusid vahelduvvooluks muundamisel. Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada tabelis 18 toodud väärtusi.

  Tabel 18. Päikesepaneeli kasutustegur, k_kas

§ 29.   Tuulest toodetud elektrienergia

  (1) Tuulest toodetud elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda tuulegeneraatori paigalduskoha tuule andmetest ning võtta arvesse generaatori kasutegur ja tiiviku mõõtmed. Energiaarvutuste baasaasta andmeid ei saa kasutada tuulest toodetud energia arvutamiseks.

  (2) Tuulegeneraatori poolt aastas toodetud elektrienergia arvutatakse valemiga:

kus E_tuul on generaatori poolt toodetud aastane elektrienergia kWh/a;
A_tiivik on tiiviku pöörlemisel moodustuv pindala (m²) õhuvoolu suhtes;
v_i on tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit;
v_min on väikseim tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit;
v_max on suurim tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit;
ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³;
η_gen,i on tuule kiirusele v_i vastav tuulegeneraatori summaarne kasutegur, mis saadakse generaatori tootja andmetest;
t_i on tuule kiirusele v_i vastav generaatori töötundide arv h.

  (3) Tuulegeneraatori poolt aastas toodetud elektrienergia võib arvutada ka lihtsustatud valemiga:

kus E_tuul on generaatori poolt toodetud aastane elektrienergia kWh/a;
A_tiivik on tiiviku pöörlemisel moodustuv pindala (m²) õhuvoolu suhtes;
v_k on aasta keskmine tuule kiirus m/s;
ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³;
η_k.gen on tuulegeneraatori aasta keskmine summaarne kasutegur, mis saadakse generaatori tootja andmetest;
B on tegur, mis arvestab generaatori töötamise aja tuule kiiruse jaotust aasta lõikes (täpsemate andmete puudumisel 1,5);
t on generaatori töötundide arv (h) aastas.

§ 29¹.   Hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia

  (1) Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või selle arvutamisel kasutatakse tabelis 19 toodud väärtusi.

  Tabel 19. Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia osakaal, mis on ette nähtud hoone toimimiseks (omatarbe osakaal)

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

  (2) Mitme kasutusotstarbega hoone omatarbe osakaal on köetava pinna alusel hoone osade omatarbe osakaalude kaalutud keskmine väärtus.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

6. peatükk Nõuded energiaarvutuse tulemuse esitamisele 

§ 29².   Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara

  (1) Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab võimaldama:
  1) teha mitme arvutustsooniga hoone soojuslevi dünaamilist arvutust;
  2) kliimaprotsessori kasutust, millesse on võimalik lugeda Eesti energiaarvutuse baasaasta selle originaaldetailsusega ja mis arvutab tundide lõikes päikesekiirguse pindadele ja varju jäävad alad;
  3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse modelleerimist;
  4) tõelist ruumitemperatuuri kasutamist arvutuses;
  5) sisestada energiaarvutuse lähteandmeid vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale.

  (2) Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale.

  (3) Valideeritud tarkvaraks loetakse ka sellist hoone sisekliima ja energiaarvutuse tarkvara, mille valideerimiseks on tehtud võrdlusarvutus vastavalt Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni (ISO), Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete inseneride ühendus (ASHRAE) ja Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) standardile ning kasutatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) BESTEST metoodikat või nendega samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat.

  (4) Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 1 lõikes 2 nimetatud elamus, milles puudub jahutussüsteem, olulisel rekonstrueerimisel energiaarvutuse läbi viimiseks võib kasutada tarkvara, millega saab arvutada lihtsustatult, kuude kaupa või kraadpäevade järgi.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

§ 30.   Nõuded arvutustulemuse esitamisele

  (1) Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine” sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

  (2) Energiaarvutuse tulemus esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud kujul. Tarnitud ja eksporditud energiakasutuse kokkuvõte esitatakse kõikide hoone energiavarustuseks kasutatud energiakandjate (elekter, kaugküte ja/või erinevad kütused) lõikes vastavalt tehnosüsteemi arvutuse tulemusele.

  (3) Tehnosüsteemi arvutuse tulemus kantakse käesoleva määruse lisa 4 tehnosüsteemi summaarse energiakasutuse tabelisse järgnevalt:
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  1) ventilatsioonisüsteemi, valgustuse, seadme ja üldjuhul ka jahutussüsteemi energiakasutus koosneb ainult elektrienergiast, mis koos küttesüsteemi elektrienergiakasutusega kantakse elektri veeru vastavatele väljadele;
  2) küttesüsteemi soojusenergiakasutus esitatakse vastavalt küttesüsteemi energiavarustuslahendusele soojus- või elektrienergia veerus jaotatuna ruumide küttele, ventilatsiooniõhu soojendamisele ja tarbevee soojendamisele;
  3) lokaalne taastuvenergia, elektrivõrku eksporditud elekter ja kaugküttevõrku peale- või tagasivoolu eksporditud soojus esitatakse lokaalse taastuv- ja eksporditud energia tabeliosas.

  (4) Hangitud kütuse kogus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse madalaima kütteväärtuse korrutisena. Tarbimisaine madalaima kütteväärtusena kasutatakse tarnija andmeid või käesoleva määruse lisas 5 toodud andmeid.

  (5) Energiakandjate kaalumistegurid on toodud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kaalutud energiakasutus arvutatakse tarnitud ja eksporditud energia vahe ja kaalumisteguri korrutisena.

  (6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse köetava pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a);
E_tar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a;
f_j on energiakandja i kaalumistegur;
A_köetav on köetav pind m².

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (6¹) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ja lokaalselt toodetud hoones tarbitud elektrienergia hulga summa köetava pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a);
E_tar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a;
f_j on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur;
E_tar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a;
E_lok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a;
f_el on elektri kaalumistegur;
A_köetav on köetav pind m².

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (6²) Tarnitud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja energia hulk arvutatakse valemiga:

kus E_tar,i on energiakandjaga i tarnitud energia hulk kWh/a;
E_sum,i on energiakandjale i vastav tehnosüsteemide summaarne energiakasutus kWh/a;
E_lok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia hulk kWh/a;
O_i on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal.

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (6³) Lokaalselt toodetud taastuvenergia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemeid:

kus E_lok.ot,i on energiakandjale i vastav lokaalse ja tarbitud taastuvenergia hulk kWh/a;
O_i on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal;
E_lok,i on energiakandjale i vastav lokaalse taastuvenergia hulk kWh/a;

  ja

kus E_eks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a.

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (6⁴) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemit:

kus E_kaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus;
E_tar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a;
E_eks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a;
f_j on energiakandja i kaalumistegur;
A_köetav on köetav pind m².

[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (7) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused kõikide arvutatud tüüpruumide kohta esitatakse käesoleva määruse lisas 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed” ja lisas 6¹ „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine” toodud kujul. Kui väikeelamule ei tehta suvise temperatuurikontrolli arvutust, esitatakse tüüpruumi temperatuurikontrolli vabastust tõendavad andmed Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

  (8) Tulemuste esitamisel on käesoleva määruse lisades 2–4, 6 ja 6¹ toodud vormides varjutatud ridade ja veergude täitmine kohustuslik.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

7. peatükk Rakendussätted 

§ 31.   Määruse rakendamine
[Kehtetu - RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

§ 32.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018 lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud nõukogu direktiiviga 2013/12/EL (ELT L 141, 28.5.2013, lk 28–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.5.2019, lk 3–9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199).
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

Lisa 1 Tarnitud ja eksporditud energia süsteemipiir

Lisa 2 Energiaarvutuse lähteandmete esitamine
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

Lisa 3 Energiaarvutuse lähteandmete esitamine väikeelamu lihtsustatud energiatõhususarvu piirväärtuse tõendamise puhul
[Kehtetu - RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

Lisa 4 Energiaarvutuse tulemuste esitamine
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

Lisa 5 Kütuste tarbimisaine alumised kütteväärtused

Lisa 6 Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

Lisa 6¹ Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

Lisa 7 Väikeelamu tüüpruumi andmed
[Kehtetu - RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]