Teksti suurus:

Ettevõtjate võrkudega liitumise programm

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.06.2017, 12

Ettevõtjate võrkudega liitumise programm

Vastu võetud 06.06.2017 nr 30

Määrus kehtestatakse 2017. aasta riigieelarve seaduse § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Programmi eesmärk ja oodatav tulemus

 (1) Programmi eesmärk on võrkudega ühinemise kitsaskoha leevendamine ettevõtjatele.

 (2) Programmi oodatav tulemus on toetust saanud ettevõtja lisandväärtuse kasv töötaja kohta või töökohtade loomine.

 (3) Programmi läbiviimine panustab Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. aasta korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” alaeesmärki „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid”.

 (4) Programmi väljundindikaatorid on erinevate võrguühenduste liikide lõikes:
 1) esitatud taotluste arv;
 2) toetatud projektide arv;
 3) lõpetatud projektide arv.

 (5) Tulemusindikaatorid:

Indikaator
Sihttase
Toetust saanud ettevõtja lisandväärtuse kasv töötaja kohta kaks aastat pärast
projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aastaga.
>10%
Kaks aastat pärast projekti lõppu täistööajaga töökohtade olemasolu minimaalse
palgafondiga 33 600 eurot aastas ettevõtjal, kel varasem tegevus puudub.
Vähemalt
kaks töökohta

§ 2.  Mõisted

 (1) Võrk – käesoleva määruse tähenduses elektri-, vee- ja kanalisatsiooni- või sidevõrk.

 (2) Võrguga liitumine – uue paigaldise ühendamine võrguga liitumispunktis või liitumistingimuste muutmine.

 (3) Võrguettevõtja – ettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

 (4) Võrguleping – ettevõtja ja võrguettevõtja vahel sõlmitav leping võrguteenuse osutamiseks.

 (5) Üksus – mitmel erineval kinnistul või erinevatel tegevusaladel tegutseva ettevõtja autonoomne osa, mille majandusnäitajaid on võimalik ettevõtja kui terviku näitajatest eristada.

 (6) Lisandväärtus töötaja kohta – aruandeaasta kulum liidetuna ärikasumi ja tööjõukuludega ning jagatuna aruandeaasta täistöökohaga töötajate arvuga.

 (7) Projekt – tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse.

§ 3.  Programmi sihtpiirkond ja sihtrühm

 (1) Programmi sihtpiirkond on Eesti, välja arvatud Tallinna linn koos piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega ja Tartu linn.

 (2) Programmi sihtrühmaks on kõik taotluse esitamise hetkel äriregistrisse kantud ettevõtjad.

§ 4.  Programmi rakendamine

 (1) Programmi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium).

 (2) Programmi toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

§ 5.  Projekti elluviimise periood

  Projekti maksimaalne kestus on 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast, mis ei või olla hilisem kui kuus kuud taotluse esitamisest alates.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 6.  Toetuse suurus ja omafinantseeringu määr

 (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 100 000 eurot.

 (2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 5000 eurot.

 (3) Taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 40 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja toetuse määr on kuni 60 protsenti abikõlblikest kuludest.

 (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud.

§ 7.  Vähese tähtsusega abi

 (1) Programmi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi määrus (EL) nr 1407/2013), ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Üheks ettevõtjaks loetakse määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat. Abi kumuleerimisel võetakse arvesse määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatut.

 (2) Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui taotleja vähendamisega ei nõustu, teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mille teeb taotlejale teatavaks.

 (3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teavitab taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest.

§ 8.  Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud

 (1) Programmiga toetatavad tegevused on olemasoleva või rajatava võrguühenduse projekteerimine ja väljaehitamine, kui see on vajalik ettevõtlustegevuseks.

 (2) Ettevõtja võrguühenduse projekteerimine ja väljaehitamine muu kui võrguettevõtja poolt on toetatav üksnes juhul, kui ehitaja hinnapakkumine on madalam, kui võrguettevõtja pakutav ehituse hind.

 (3) Võrreldavuse tagamiseks peab mittevõrguettevõtja teostatavate ehitustööde puhul olema taotlejal võetud lisaks võrguettevõtja pakkumisele kaks võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui võrguga liitumise ehitamiseks või projekteerimiseks on sätestatud erinõuded, peab mittevõrguettevõtjal kvalifitseerumiseks olema vastav pädevus.

 (4) Abikõlblikud kulud on järgmised käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja lõikes 5 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetuse suurusele ja omafinantseeringu määrale:
 1) liitumistasu – võrguettevõtja võetav tasu võrguga ühendamise eest;
 2) tingimuste muutmise tasu – võrguettevõtja võetav tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest;
 3) võrguühenduse projekteerimise ja väljaehitamise kulud, tingimusel, et toetuse taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud kehtivat ehitus- või projekteerimislepingut, mille täitmise vahendeid soovitakse käesoleva määruse alusel taotleda.

 (5) Abikõlblikud on kulud, mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning 45 päeva pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (6) Võrgulepingu sõlmimine võrguettevõtjaga peab jääma projekti abikõlblikkuse perioodi.

 (7) Sama ettevõtja võib taotleda toetust liitumiseks mitme erineva võrguga, kui toetussumma kokku ei ületa käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud maksimaalset suurust ning ehitamine leiab aset abikõlblikkuse perioodil.

 (8) Abikõlblikud tegevused peavad olema ellu viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (9) Käibemaks ei ole abikõlblik.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine 

§ 9.  Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

 (1) Taotleja peab olema taotluse esitamise tähtpäevaks äriregistrisse kantud äriühing.

 (2) Taotleja peab toetuse taotluse esitamise ajaks olema selle kinnistu, millel asuva paigaldise võrguga liitumiseks toetust taotletakse, omanik, või olema sõlminud kinnistu kasutamiseks tähtajalise rendi- või üürilepingu, mille lõpptähtaeg on vähemalt viis aastat hilisem projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust, või omama hoonestusõigust või kasutusvaldust kinnistul vähemalt viieks aastaks pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (3) Taotleja peab saavutama oma majandustegevusega programmis soovitava tulemuse lisandväärtuse kasv töötaja kohta rohkem kui 10 protsenti kaks aastat pärast projekti lõppemist, või kaks täistööajaga töökohta minimaalse palgafondiga 33 600 eurot sama ajaperioodi jooksul, kui tegu on alustava ettevõtjaga, kel puudub varasem tegevus.

 (4) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

 (5) Juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.

 (6) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele.

 (7) Taotlus koosneb taotleja kinnitusest omafinantseeringu olemasolu kohta, taotlusvormist, mis avaldatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehel, liitumistaotlusest ning üksuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse kaaskirjast, mis sisaldab hinnangut projekti kohta.

 (8) Taotlusele tuleb lisada võrguettevõtja liitumispakkumine või täiendavalt võrguühenduse ehitamise kaks võrreldavat hinnapakkumist vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 3.

 (9) Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja projekti abikõlblikkust ning projekti otstarbekust vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 7:
 1) taotleja nimi ja registrikood;
 2) projekti pealkiri, eesmärgid ja tulemused;
 3) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev;
 4) informatsioon taotleja vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele;
 5) projekti eelarve vastavalt võrguettevõtja liitumispakkumisele või ehitusettevõtja hinnapakkumisele;
 6) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
 7) ettevõtja või projektiga seotud võrguga liituva üksuse töökohtade arv;
 8) ettevõtja või võrguga liituva üksuse arendamise tegevuskava lisandväärtuse suurendamiseks töötaja kohta ja töökohtade loomiseks, ning ekspordi saavutamiseks, kui on planeeritud ekspordi saavutamine või kasvatamine;
 9) toetuse vajalikkuse põhjendus ja ergutava mõju väljatoomine koos tegevuste kirjelduse ja ajakavaga;
 10) juhul, kui taotleja ei ole kinnistu omanik, siis kinnistu omanikuga sõlmitud rendi-, hoonestusõiguse või kasutusvalduse leping;
 11) juhul, kui hinnapakkumine on mittevõrguettevõtjalt, siis asjakohane pädevustunnistus.

§ 10.  Taotluste esitamine

 (1) Taotlusi esitatakse jooksvalt. Taotluste vastuvõtu avamisest teavitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises meediaväljaandes.

 (2) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui programmi eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise lõpetamise kooskõlastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus eelnevalt ministeeriumiga ja annab sellest teada oma veebilehel ja pressiteate vahendusel.

 (3) Taotlus esitatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (4) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tagab taotlejale võimaluse enne taotluse esitamist saada oma projektile eelnõustamist, mille käigus juhitakse tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

§ 11.  Taotluste menetlemine ja hindamine

 (1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus viib kolme tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

 (3) Taotluse osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse või mis esitatakse pärast käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud teate avaldamist, teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahuldamata jätmise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat.

 (4) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avaldab hiljemalt taotluste vastuvõtu avamisest teavitamise ajaks taotlemist puudutavad dokumendid oma veebilehel.

 (5) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehel.

 (6) Hindamiskomisjoni tööd reguleerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hindamiskomisjonide töökord.

 (7) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste kriteeriumite lõikes:
 1) hindamiskriteerium 1 osakaaluga 50 protsenti maksimaalses koondhindes – projekti mõju programmi tulemusindikaatorite saavutamisele;
 2) hindamiskriteerium 2 osakaaluga 20 protsenti maksimaalses koondhindes – projekti ergutav mõju ettevõtte majandustulemustele;
 3) hindamiskriteerium 3 osakaaluga 10 protsenti maksimaalses koondhindes – võrguga liitumisega seotud kitsaskoha olulisus ettevõtja plaanitavas arendustegevuses;
 4) hindamiskriteerium 4 osakaaluga 20 protsenti maksimaalses koondhindes – ettevõtja või võrguga liituva üksuse arendamise tegevuskava realistlikkus ja jätkusuutlikkus;
 5) hindamiskriteerium 5 – taotluste hindamisel antakse täiendavaid eelistuspunkte projektile, mille tulemusel saavutatakse või kasvatatakse ekspordivõimekust.

 (8) Hindamiskriteeriumeid 1–4 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0.

 (9) Hindamiskriteeriumi 5 puhul lisandub taotluse koondhindele vastavalt 5 protsenti ekspordi saavutamisele või 10 protsenti ekspordi kasvatamisele.

 (10) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on vähemalt 2,75.

 (11) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on alla 2,75 või hindamiskriteeriumit 1 hinnatakse hindega 1 või vähemalt üht kriteeriumitest 2–4 on hinnatud hindega 0.

§ 12.  Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Hindamiskomisjon teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ettepaneku projekti rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Taotluse rahuldamise otsuse teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

 (2) Rahuldamise tehakse käesoleva määruse § 11 lõikes 7 nimetatud kriteeriumite alusel lävendi ületanud projekti puhul, kui selle rahastamise summa ei ületa programmi eelarvet.

 (3) Osalise rahuldamise tehakse käesoleva määruse § 11 lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel lävendi ületanud projekti puhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) Kõrvaltingimusega rahuldamise tehakse käesoleva määruse § 11 lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel lävendi ületanud projekti puhul, kui ettevõtja või võrguga liituva üksuse arendamise tegevuskava elluviimiseks on taotlejal vajalik kaasata raha väljastpoolt ettevõtjat, kuid selle rahastuse osas puudub taotluste hindamise hetkel lõplik otsus, puudub kehtiv rendileping või muul põhjendatud juhul. Hindamiskomisjon teeb ettepaneku ka lõpptähtaja seadmiseks tingimuse täitmisele, mis ei või olla hilisem kui kuus kuud tingimusliku rahuldamise otsuse kuupäevast.

 (5) Rahuldamata jätmise ettepanek tehakse projektide puhul, mis ei ületa käesoleva määruse § 11 lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel lävendit või mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tuleb vormistada 30 tööpäeva jooksul alates asjaolude teatavaks saamisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

 (6) Elluviidavate projektide arvelt vabanevaid vahendeid on võimalik kasutada järgmiste taotluste rahastamiseks.

 (7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib rahuldamise otsust muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud.

 (8) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses tuleb vormistada 30 tööpäeva jooksul alates asjaolu teatavaks saamisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Muutmisotsus tuleb vormistada 30 tööpäeva jooksul alates asjaolu teatavaks saamisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

 (9) Rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuses tuleb märkida otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

 (10) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist;
 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

4. peatükk Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigused ja kohustused 

§ 13.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 24 kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Toetuse saaja esitab projekti järelaruande 24 kuud pärast projekti lõppu.

 (2) Projekti rakendusdokumendid kehtestab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kooskõlastatult ministeeriumiga ja avalikustab need oma veebilehel.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti aruanded Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (4) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse menetleb vahe- ja lõpparuandeid hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nende registreerimisest. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 14.  Toetuse väljamaksmine

 (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale vastavalt rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb väljamaksele vahearuande kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti.

 (2) Maksetaotluste esitamine toimub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- või lõpparuandega.

 (3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (4) Projektile, mille osas on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.

 (5) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on:
 1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele;
 3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja nende aktsepteerimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt.

 (6) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt.

§ 15.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja kohustub:
 1) tagama rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
 2) kasutama toetust rahuldamise otsusega vastavuses;
 3) tagastama toetuse, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi;
 4) esitama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõutud informatsiooni ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulusid ja neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
 6) taotlema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või eesmärkide muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
 7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest rahuldamise otsuses kajastatud summaga võrreldes;
 8) võimaldama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel teostada kohapealset kontrolli ja teha auditit ning järelevalvet toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
 9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
 10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 11) näitama toetuse kasutamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse etteantud viisil, et tegemist on toetusega;
 12) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat;
 13) tagama projektiga hõlmatud kinnistu kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
 14) kooskõlastama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
 15) viivitamatult kirjalikult informeerima Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
 16) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust.

§ 16.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesoleva määruse alusel toetuse taotlemise ja seonduvate protseduuride kohta.

§ 17.  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohustused

  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohustub:
 1) nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes;
 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
 3) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
 4) läbi vaatama käesoleva määruse § 15 punktis 6 nimetatud taotluse;
 5) viivitamatult teavitama toetuse saajat käesoleva määruse § 15 punktis 4 nimetatud aruannete ja käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud menetluse otsusest;
 6) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud käesoleva määruse § 17 punktis 8 nimetatud informatsioon, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
 7) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat viimase üksikabi andmise otsusest arvates;
 8) pärast rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu.

§ 18.  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigused

  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on õigus:
 1) teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas;
 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
 3) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla minimaalse määra;
 4) vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra;
 5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või kavandatud tulemusi või toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.

Urve Palo
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Merike Saks
Kantsler