Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” perioodil 2012–2013 avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri
Vastu võetud 15.12.2011 nr 59
RT I, 20.12.2011, 18
jõustumine 23.12.2011
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.12.2012 | RT I, 04.01.2013, 11 | 07.01.2013 |
| 02.07.2014 | RT I, 09.07.2014, 24 | 12.07.2014, rakendatakse alates 1.01.2014 ja 1.07.2014 |
Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” (edaspidi meede) avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.
(2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
§ 3. Toetus ja toetuse andmise eesmärgid
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
(2) Toetuse andmise eesmärk on tööelu kvaliteedi parandamine.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punkti 3 kohase riskianalüüsi, mis sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist, läbiviimine;
2) punktis 1 läbiviidud riskianalüüsi tulemuste alusel töötajate tervisekontrolli suunamine.
(2) Meetmest ei toetata lõikes 1 nimetatud tegevusi, kui neid tehakse ehitustöödel, ettevõttele kuuluval põllumajandus- või metsamaal, maavarade kaevandamisel, kalalaevadel ja mootorsõidukites.
(3) Meetmest ei toetata lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust juhul, kui sama taotlusega ei taotleta toetust lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele.
§ 5. Toetuse määr
(1) Toetuse maksimaalne määr on 70% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 30% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Toetust antakse ühele projektile minimaalselt 500 eurot ning maksimaalselt 10 000 eurot. Projekti kestus on kuni 9 kuud.
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
§ 6. Vähese tähtsusega abi
(1) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9) mõistes.
[RT I, 09.07.2014, 24 - jõust. 12.07.2014, rakendatakse alates 01.01.2014]
(11) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) mõistes.
[RT I, 09.07.2014, 24 - jõust. 12.07.2014, rakendatakse alates 01.07.2014]
(2) Vähese tähtsusega abi andmisel korral peab abi andja lähtuma „Konkurentsiseaduse” §-s 33 sätestatust.
(3) Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral peab abi andja lähtuma „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus” §-st 20 ja §-st 47.
(4) Kalandussektoris vähese tähtsusega abi andmise korral peab abi andja lähtuma „Kalandusturu korraldamise seaduse” §-st 549.
2. peatükk Taotluse menetlemine
§ 7. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.
(2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.
(3) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.
§ 8. Taotluse esitamine
Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele allkirjastatud taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 10 lõikes 1 nimetatud dokumentidega jooksvalt alates taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevast kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 2014. aasta 30. september. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda kuni 49 töötajaga Eesti äriregistris registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, nimetatud ajutist pankrotihaldurit või tehtud pankrotiotsust;
2) taotlejal ei või olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
3) taotleja on „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse” ja struktuuritoetuse seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks või tagasimakse tähtajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4) taotleja ei ole varem taotluses esitatud kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis;
6) taotleja peab olema tegutsenud ettevõtjana vähemalt üks aasta vahetult enne taotluse esitamist;
7) taotlejal ei tohi viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul 100 000 eurot, põllumajandustoodete tootmise sektoris tegutsevate ettevõtjate puhul 7500 eurot ja kalandussektori tegutsevate ettevõtjate puhul 30 000 eurot.
(3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud vähese tähtsusega abi teatisest (teatise vorm on kinnitatud rahandusministri 22. aprilli 2004. a määrusega nr 80 „Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm”) ja vajadusel volikirjast.
(2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud § 4 lõikes 1 nimetatud toetatavale tegevusele, arvestades § 4 lõikes 3 nimetatud piirangut;
2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras;
3) taotlus vastab § 5 lõikes 3 sätestatule;
4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
6) projekti tegevused algavad hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Tegevused peavad olema ellu viidud mitte hiljem kui 2015. a 30. juuni;
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 11. Taotleja ja taotluse vastavuse kontrollimine
(1) Rakendusüksus kontrollib taotleja vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele ja esitatud taotluse vastavust §-s 10 sätestatud nõuetele 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.
(3) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 9 või taotlus vähemalt ühele §-s 10 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud asjaoludest.
§ 12. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis tunnistatakse vastavaks § 11 lõike 1 alusel ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru rahastamise eelarvet.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(3) Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
§ 13. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6) toetuse maksimaalne suurus eurodes, maksimaalne toetuse määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes ning minimaalne määr protsentides;
7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi, viidates Euroopa Komisjoni vastavale vähese tähtsusega abi andmist käsitlevale määrusele;
9) otsuse vaidlustamise kord.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.
(2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolu esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 10 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks.
(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 10 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud tegevustele ja tingimustele;
4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet või täiendavaid dokumente;
5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluse rahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.
(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%.
(5) Rakendusüksus peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegema 25 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 5 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.
(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta üks kord 3 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodil.
§ 15. Otsuse teatavaks tegemine
Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
3. peatükk Toetuse kasutamine
§ 16. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustused.
(2) Kui toetuse saaja ei ole „Riigihangete seaduse” § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma „Riigihangete seadusest”, siis peab toetuse saaja järgima projektiga seotud teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
(3) Rohkem kui ühe pakkuja korral kohustub toetuse saaja teenuste hankimisel alates 3200 eurost (käibemaksuta) võrdlema pakkumusi.
§ 17. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(3) Abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui kolm (3) kuud enne taotluse esitamise kuupäeva rakendusüksusele ning lõppkuupäev mitte hilisem kui 2015. aasta 30. juuni. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui § 5 lõikes 3 sätestatud.
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
(4) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning otseselt §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
(5) Abikõlblikud on järgmised kulud juhul, kui riskianalüüsi alusel on koostatud kirjalik tegevuskava (lisa 2 vorm A):
1) riskianalüüsi ja töötajate tervisekontrolli läbiviimise kulu töötervishoiuteenuse osutaja poolt, kes vastab „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 19 lõikes 2 sätestatule;
2) töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmise kulu isiku poolt, kes on pädev mõõtja „Mõõteseaduse” § 5 tähenduses;
3) ühe töötaja kohta on abikõlblik tervisekontrolli kulu kuni 30 eurot;
4) käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitada käibemaksu muul moel.
(6) Teenuse ostmisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
(7) Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
§ 18. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest. Kui toetatavad tegevused jätkuvad järgmisel eelarveaastal, esitab toetuse saaja rakendusüksusele 10. detsembriks järgmise eelarveaasta väljamaksete prognoosi.
(3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest;
2) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
(4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kuue kuu jooksul.
(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava (lisa 2 vorm A).
(6) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.
(7) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.
(8) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates.
(9) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt koos projekti lõpparuandega, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse puhul. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
(10) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega.
(11) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtpäevaks väljamakse taotluses puudusi.
§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.
(2) Toetuse tagasimaksmine ning intressi ja viivise tasumine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27 ja 28.
4. peatükk Seire eeskiri
§ 20. Toetuse kasutamise seire
Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
§ 21. Projekti lõpparuanne
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele allkirjastatud vormikohase projekti lõpparuande (lisa 2 vorm B) 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Paberkandjal esitatud lõpparuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
(2) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas projekti lõpparuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti lõpparuande.
(3) Puuduste esinemisel lõpparuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti lõpparuande 7 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
Lisa 1 vorm A Taotluse vorm
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
Lisa 2 vorm A Tegevuskava
Lisa 2 vorm B Projekti lõpparuande vorm
[RT I, 04.01.2013, 11 - jõust. 07.01.2013]
Facebook
X.com