Teksti suurus:

Ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:30.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 09.07.2020, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2020 otsus nr 609

Ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.06.2020

§ 1.  Ametiühingute seaduse muutmine

Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse asumata jätmise eest, samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise võimaldamata jätmise eest, töötaja ametiühingusse kuulumise või ametiühingu valitud esindajana tegutsemise tõttu tema õiguste piiramise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli käesolevas seaduses sätestatud tööandja kohustuse täitmise tagamine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 262 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohas, kus töötab ametiühingu liige, ametiühingu valitud esindajal töötajate töökorralduse või -tingimustega tutvuda takistamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli käesolevas seaduses sätestatud tööandja kohustuse täitmise tagamine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 265 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli käesolevas seaduses sätestatud tööandja kohustuse täitmise tagamine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”.

§ 2.  Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eestis tegutseva tellija vahel;”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesolevat seadust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestis töötamise korral ka järgmistel juhtudel:
1) töötamine lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja Eestis tegutseva tellija vahel;
2) töötamine kasutajaettevõtja filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
3) kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhtudel loetakse lähetajaks lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja.”;

3) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kaubalaeva”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 2 lõikeid 11 ja 12, § 5 lõike 1 punkte 3 ja 7 ning lõikeid 61–63, § 53 ja § 8 lõiget 6 ei kohaldata autoveosektori suhtes.”;

5) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „miinimum”;

6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine.”;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tööandja tagab, et lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.”;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse, või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.

(62) Kui kasutajaettevõtja lähetab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja teenuse osutamiseks Eestist välisriiki, loetakse töötaja tööandja poolt välisriiki lähetatuks. Kasutajaettevõtja teatab tööandjale sellisest lähetusest mõistliku aja ette.

(63) Teenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 62 tähenduses loetakse teenuse osutamist:
1) kasutajaettevõtja ja välisriigis tegutseva tellija vahel sõlmitud lepingu alusel;
2) kasutajaettevõtja välisriigi filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas välisriigi äriühingus;
3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes lähetab töötaja Eestist välisriiki.”;

9) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Andmete ja dokumentide esitamine ning andmete avaldamine”;

10) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;”;

11) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.”;

12) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „tööleping,” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1−42), artikli 19 lõike 2 alusel väljastatud tõend,”;

13) paragrahvi 51 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka kolm aastat pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.”;

14) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tööinspektsioon avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 53 järgmises sõnastuses:

§ 53. Pikaajaline lähetus

(1) Kui töötaja tegelik lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale Eestis kehtivad töötingimused, välja arvatud:
1) töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang;
2) tööandjapensioni skeemid.

(2) Kui tööandja esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teate Tööinspektsioonile enne 12 kuu täitumist, on võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 18 kuuni. Kokkuleppel tööandjaga võib põhjendatud teate esitada ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

(3) Kui tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuste kestused.

(4) Et välja selgitada, kas tegemist on sama tööülesande täitmisega samas kohas käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võetakse muu hulgas arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning asjakohasel juhul töö tegemise aadressi.

(5) Kasutajaettevõtja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandjat töötingimustest, mida pikaajalises lähetuses viibivale töötajale kohaldatakse.”;

16) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud koostöö hõlmab ka dokumentide saatmist ja kättetoimetamist.”;

17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui informatsioon lähetatud töötajatele kohaldatavate töötingimuste kohta ei ole kergesti kättesaadaval viisil avaldatud, võetakse seda menetlemisel arvesse karistuse proportsionaalsuse tagamiseks vajalikul määral.”;

18) paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

20) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

21) seadust täiendatakse §-dega 94 ja 95 järgmises sõnastuses:

§ 94. Menetlus

Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

§ 95. Käesoleva seaduse § 53 rakendamine

Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis käesoleva seaduse § 53 jõustumise hetkel, hakatakse § 53 lõigetes 1 ja 3 sätestatud perioodi arvestama käesoleva seaduse jõustumisele järgnevast päevast.”;

22) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6)” tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2018/957 (ELT L 173, 09.07.2018, lk 16–24)”.

§ 3.  Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 117 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 117. Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud andmete esitamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudeid rikkudes alaealisega töölepingu sõlmimise või alaealise tööle lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 119 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alaealisega ilma seadusliku esindaja nõusolekuta töölepingu sõlmimise eest ja alaealise ilma tööinspektori nõusolekuta tööle lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 120 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 120. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine tähtajatu töölepingu, täistööajaga ja osalise tööajaga töötamise võimalusest

(1) Käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktide 9–10 kohase teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

5) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alaealise suhtes tööaja piirangut ületades summeeritud tööaja kohaldamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

6) paragrahvi 122 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

7) paragrahvi 123 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 sätestatud individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

8) paragrahvi 124 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud piirangu järgimise kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

9) paragrahvi 125 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Öötöö piirangu rikkumise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud piirangu järgimise kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

10) paragrahvi 126 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud puhkeaja võimaldamise kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

11) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud puhkeaja võimaldamise kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

12) paragrahvi 128 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

13) paragrahvi 129 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtte üleminekul informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”.

§ 4.  Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine

Töötajate usaldusisiku seaduse § 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”.

§ 5.  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2, 3 ja 41–44 ning lõigete 31, 4, 45 ja 5 alusel töökohale kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate nõuete täitmise tagamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 4 alusel töövahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate nõuete täitmise tagamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 273 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest või psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate nõuete täitmise tagamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 274 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

5) paragrahvi 275 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 24 kohaselt tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.

§ 6.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 30. juulil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json