Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sisekaitseakadeemia põhimäärus

Vastu võetud 04.10.2019 nr 32
RT I, 08.10.2019, 12
jõustumine 11.10.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Õppeasutuse liik, nimetus ja õiguslik seisund

  (1) Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) on sisekaitseline rakenduskõrgkool, kes tegutseb kõrgharidusseaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Akadeemia ingliskeelne nimetus on Estonian Academy of Security Sciences.

  (3) Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.   Akadeemia asukoht ja postiaadress

  (1) Akadeemia asukoht on Tallinn. Akadeemia postiaadress on Kase 61, 12012 Tallinn.

  (2) Akadeemia mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 3.   Akadeemia sümboolika

  (1) Akadeemial on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamisel lähtutakse rektori kehtestatud korrast. Akadeemia struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

  (2) Rektori ametitunnus on ametikett, mille kasutamisel lähtutakse akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) kehtestatud korrast.

  (3) Akadeemial on oma sümbolid ja teenetemärgid, mille kasutamisel lähtutakse nõukogu kehtestatud korrast.

2. peatükk Akadeemia eesmärk ja ülesanded 

§ 4.   Akadeemia eesmärk

  Akadeemia eesmärk on arendada siseturvalisuse valdkonda ja valmistada ette selle valdkonna spetsialiste.

§ 5.   Akadeemia ülesanded

  Eesmärgi täitmiseks akadeemia:
  1) viib läbi rakenduskõrgharidusõpet ja samas õppekavagrupis magistriõpet ning kutseõpet;
  2) viib läbi täienduskoolitust;
  3) viib läbi teadus- ja arendustegevust, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele ning populariseerib kõrg- ja kutseharidust oma tegevusvaldkondades;
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]
  4) loob akadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, teadus- ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning koostööks teiste akadeemiliste töötajate, õpilaste, üliõpilastega ning siseturvalisuse valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega Eestis ja välisriikides;
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]
  5) tagab õppe- ja teadustööd toetava töökorralduse, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
  6) teeb koostööd haridusasutuste ja akadeemia eriala valdkonna eest vastutavate valitsusasutuste ja teiste partnerorganisatsioonidega;
  7) edendab muud tegevust, sealhulgas osutab avalikke teenuseid ühiskonnale laiemalt, mis aitab kaasa akadeemia eesmärgi saavutamisele.

3. peatükk Juhtimine 

§ 6.   Nõukogu

  (1) Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

  (2) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, direktorid, instituudi juhataja, akadeemiliste töötajate esindajad, üliõpilaskonna esindajad, Siseministeeriumi varade asekantsler ning teised rektori nimetatud isikud.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (3) Nõukogu esimees on rektor.

  (4) Akadeemiliste töötajate esindajad valitakse nõukogusse korraliste akadeemiliste töötajate hulgast rektori kehtestatud korra kohaselt. Iga kolledžit ja instituuti esindab üks akadeemiline töötaja.

  (5) Üliõpilaskonna esindajad moodustavad vähemalt viiendiku nõukogu koosseisust.

  (6) Akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajate volitused nõukogus kestavad ühe õppeaasta.

§ 7.   Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
  1) otsustab olulisemad õppe-, teadus- ja arendustegevuse üldküsimused, mis puudutavad rohkem kui ühte akadeemilist struktuuriüksust;
  2) võtab vastu akadeemia arengukava, kuulates enne ära nõunike kogu arvamuse arengukava kohta ja kooskõlastades arengukava Siseministeeriumiga;
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]
  3) kinnitab kõrgharidustaseme õppe õppekavad ja nende muudatused, sealhulgas nimetab õppekavad, mille alusel toimub ainult täiskoormusega õpe;
  3¹) kinnitab akadeemias läbiviidava teadustöö suunad ning kehtestab peamised teadus- ja arendustegevusega seotud korrad;
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]
  4) kooskõlastab akadeemias läbiviidava kutseõppe õppekavad ja nende muudatused;
  5) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  6) valib korralised akadeemilised töötajad;
  7) kehtestab nõukogu kodukorra;
  8) kehtestab peamised õppekorralduslikud korrad, sealhulgas õppekorralduse eeskirja, akadeemiasse vastuvõtmise ja akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra, välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded, eksternõppe tingimused ja korra ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
  9) kehtestab täienduskoolituse läbiviimise korra;
  10) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
  11) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra, tenuuri loomise tingimused ja korra ning emeerituse staatuse andmise tingimused ja korra;
  12) kehtestab tingimused ja korra, millal on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda akadeemiasse tööle akadeemilisi töötajaid;
  13) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
  14) asutab akadeemia eristipendiume ning kehtestab nende määramise tingimused ja korra;
  15) kehtestab akadeemia sümbolid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra;
  16) kuulab ära rektori, prorektorite ja kolledžite direktorite ja instituudi juhataja tegevuse ülevaated ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemiat puudutavates küsimustes;
  17) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 8.   Nõukogu töökord

  (1) Nõukogu töövorm on istung.

  (2) Nõukogu istung toimub vajaduse järgi. Istungi kutsub kokku nõukogu kodukorras nimetatud struktuuriüksuse juht. Nõukogu istung võib olla elektrooniline.

  (3) Nõukogu istung tuleb erakorraliselt kokku kutsuda, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt kolmandik nõukogu liikmetest. Kui kolme nädala jooksul nõukogu istungit kokku ei kutsuta, võivad nõude esitanud nõukogu liikmed teha seda ise.

  (4) Nõukogu võtab vastu otsused istungil osalevate nõukogu liikmete häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav nõukogu esimehe hääl.

  (5) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu vastu võetud otsus vormistatakse protokollilise otsusena ning sellele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige, ja protokollija.

§ 9.   Nõunike kogu

  Nõunike kogu on nõuandev kogu, mis teeb akadeemia arengu kohta ettepanekuid rektorile, nõukogule ja Siseministeeriumile.

§ 10.   Rektor

  (1) Rektori õigused ja kohustused on sätestatud kõrgharidusseaduses, akadeemia põhimääruses ja teistes õigusaktides ning rektoriga sõlmitud töölepingus.

  (2) Kui rektor kasutab seadusest tulenevat õigust keelduda töö tegemisest, määrab valdkonna eest vastutav minister rektori ettepanekul rektori asendaja.

  (3) Rektori äraolek ja selleks ajaks talle asendaja määramine vormistatakse Siseministeeriumi valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi valdkonna eest vastutav minister) käskkirjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel.

  (4) Rektori välislähetusse saatmine ja talle puhkuse andmine ning välislähetuse, puhkusel oleku ja ajutise töövõimetuse ajaks talle asendaja määramine vormistatakse Siseministeeriumi kantsleri käskkirja või korraldusega.

  (5) Rektori siselähetusse saatmise ja talle siselähetuse ajaks asendaja määramise otsustab rektor ning see vormistatakse akadeemia lähetuste korralduse kohaselt.

§ 11.   Rektori ülesanded

  (1) Rektor:
  1) juhib ja esindab akadeemiat kõrgharidusseaduse ja akadeemia põhimääruse ning teiste õigusaktidega antud pädevuse piires;
  2) sõlmib lepinguid ning annab volitusi lepingute sõlmimiseks ja akadeemia esindamiseks;
  3) vastutab akadeemia tegevust korraldatavate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab selle kohta aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
  4) tagab akadeemias sisekontrollisüsteemi rakendamise;
  5) immatrikuleerib, reimmatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
  6) [kehtetu - RT I, 09.07.2024, 1 - jõust. 01.08.2024]
  6¹) kinnitab akadeemia teenistuskohtade koosseisu, jaotuse ameti- ja töökohtadeks ning nimetused, teenistuskoha tähtaegsuse ja koormuse ning vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise;
[RT I, 09.07.2024, 1 - jõust. 01.08.2024]
  7) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid akadeemia eelarve kohta ning vastutab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise eest;
  8) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
  9) kehtestab akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused;
  10) kehtestab akadeemia eelarve detailse jaotuse;
  11) kinnitab akadeemias läbiviidava kutseõppe õppekavad ja nendes tehtavad muudatused, kooskõlastades need enne nõukoguga;
  12) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad, välja arvatud õppekulude hüvitamise määra, ja tasu määramise põhimõtted, kui teenuse olemuse tõttu ei ole tasu määra võimalik kinnitada kindla summana;
  13) kehtestab akadeemia rakenduskava, lähtudes akadeemia arengukavast ning teistest valdkondlikest ja organisatsioonipõhistest arengukavadest, mis mõjutavad akadeemia tegevust;
  14) juhib nõukogu tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
  15) kinnitab nõukogu valimise ja hääletamise korra;
  16) annab emeerituse staatuse ja kehtestab emeerituse tasu määramise korra;
  17) kehtestab akadeemia töökorralduse reeglid, akadeemilise töötaja iga-aastase puhkuse kestuse ametikohtade kaupa ja töötajate karjääriastmed ning töötajate ja akadeemiliste töötajate töökohtade täitmise tingimused ja korra;
  18) teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  19) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ja nende täitmiseks vajalikke ülesandeid.

  (2) Rektoril on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel nende täitmiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

§ 12.   Rektoraat

  (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kolledžite direktorid, instituudi juhataja ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu kinnitab rektor käskkirjaga.

  (2) Rektoraadil on õigus anda akadeemia liikmetele järgimiseks õigusakte täpsustavaid juhiseid.

  (3) Rektoraadi tööd juhib rektor.

§ 13.   Prorektor

  (1) Prorektoriga sõlmib töölepingu määratud ajaks rektor.

  (2) Prorektor:
  1) juhib rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi;
  2) vastutab oma tegevusvaldkonna toimimise ja arengu eest;
  3) esindab akadeemiat suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste alusel;
  4) annab oma tegevusvaldkonna piires käskkirju;
  5) on aruandekohustuslane rektori ees.

4. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste juhtimine 

§ 14.   Akadeemia struktuur

  (1) Akadeemia struktuuri moodustavad akadeemilised ja tugistruktuuriüksused.

  (2) Akadeemilised struktuuriüksused on:
  1) kolledž;
  2) instituut;
  3) keskus.

  (3) Tugistruktuuriüksuste ülesanne on osutada akadeemiliste struktuuriüksuste tegevust toetavaid tugiteenuseid.

  (4) Struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused, mille pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.

  (5) Struktuuriüksused moodustatakse, nende ülesandeid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

§ 15.   Kolledž

  (1) Kolledž on ühel või mitmel lähedasel erialal õppe- ja õppearendustegevused, täienduskoolitust ning teadus- ja arendustegevust korraldav ning läbiviiv struktuuriüksus.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (2) Kolledžit juhib ja esindab kolledži direktor, kes nimetatakse ametikohale või kellega sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks. Kolledži direktor annab oma tegevusvaldkonna piires käskkirju.

  (3) Finantskolledži direktoriga sõlmib töölepingu akadeemia rektor, kuulates ära Maksu- ja Tolliameti peadirektori arvamuse.

  (4) Vanglateenistuse kolledži direktori nimetab ametikohale akadeemia rektor Justiitsministeeriumi vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri ettepanekul.
[RT I, 08.03.2024, 5 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Politsei- ja piirivalvekolledži direktori nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister akadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.

  (6) Päästekolledži direktori nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister akadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Päästeameti peadirektori arvamuse.

§ 16.   Kolledži nõukogu

  (1) Kolledži nõukogu on kolledži juurde eriala arendamiseks moodustatud nõuandev kogu, kes tegutseb akadeemia põhimääruse, kolledži põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Kolledži nõukogu põhiülesanded on kolledži ja eriala valdkonna eest vastutavate valitsusasutuste koostöö korraldamine, ettepanekute tegemine kolledži õppekavasid, erialaga seotud teadus- ja arendustegevust, üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtu tingimusi, eelarve kujundamist ja koolitusvajaduste kindlaksmääramist puudutavates ning teistes asjaomast kolledžit puudutavates küsimustes.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (3) Kolledži nõukogu moodustavad eriala valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja valitsusasutuse esindaja, kolledži direktor, akadeemiliste töötajate esindajad ja üliõpilaskonna esindaja. Kolledži nõukogusse võib kaasata eksperte. Kolledži nõukogu koosseisu kinnitab rektor.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (4) Kolledži nõukogu tegevust juhib ja nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees, kelleks on eriala valdkonna eest vastutav valitsusasutuse juht või tema määratud isik. Kolledži nõukogu täpsem moodustamise ja töökord määratakse kindlaks kolledži põhimääruses.

§ 17.   Instituut ja instituudi nõukogu
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (1) Instituut on struktuuriüksus, kes koordineerib ja viib läbi siseturvalisuse valdkonna magistriõpet ning teadus- ja arendustegevust.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (2) Instituudi nõukogu on instituudi juurde siseturvalisuse valdkonna magistriõppe ning teadus- ja arendustegevuse arendamiseks moodustatud nõuandev kogu, mille moodustamise täpsem kord ja ülesanded määratakse kindlaks instituudi põhimääruses. Instituudi nõukogu koosseisu kuuluvad vähemalt Siseministeeriumi vastava valdkonna asekantsler, Siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna juhataja, akadeemiliste töötajate esindajad, sealhulgas teadurite esindaja, ning üliõpilaskonna esindaja. Instituudi nõukogu koosseisu kinnitab rektor.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (2¹) Instituudi nõukogu põhiülesanne on ettepanekute tegemine instituudi siseturvalisuse valdkonna magistriõppe õppekavasid, teadus- ja arendustegevust, üliõpilaste vastuvõtutingimusi, eelarve kujundamist ja koolitusvajaduste kindlaksmääramist puudutavates ning teistes instituuti puudutavates küsimustes.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (3) Instituudi tööd juhib instituudi juhataja.

§ 18.   Keskus

  (1) Keskus on akadeemiline struktuuriüksus, kes viib läbi üldõpet kõigile akadeemia üliõpilastele ja õpilastele. Keskus korraldab ja viib ellu teadus- ja arendustegevust, täienduskoolitust ning õppearendustegevust omas valdkonnas.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (2) Keskuse tööd juhib keskuse juhataja.

§ 19.   Tugistruktuuriüksus

  (1) Tugistruktuuriüksuse ülesanded ning tegevuse alused ja kord määratakse kindlaks üksuse põhimääruses.

  (2) Tugistruktuuriüksuse tööd juhib üksuse juhataja.

5. peatükk Liikmeskond 

§ 20.   Liikmeskond

  Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia töötajad, üliõpilased, õpilased ja emeeritused.

§ 21.   Akadeemia töötajad

  (1) Akadeemia töötajad on akadeemilised töötajad ning rektor, prorektorid, struktuuriüksuste juhid ja teised mitteakadeemilised töötajad.

  (2) Akadeemia töötaja ametikoht võib olla politsei-, pääste- või vanglaametniku ametikoht.

§ 22.   Üliõpilased ja õpilased

  (1) Üliõpilased on kõrgharidustasemel õppijad alates õppesse vastuvõtmisest ehk immatrikuleerimisest kuni õppest väljaarvamise ehk eksmatrikuleerimiseni.

  (2) Õpilased on kutseõppe tasemeõppes õppijad alates õppesse vastuvõtmisest ehk immatrikuleerimisest kuni õppest väljaarvamise ehk eksmatrikuleerimiseni.

  (3) Üliõpilaste ja õpilaste õigused on sätestatud kõrgharidusseaduses, akadeemia põhimääruses, akadeemia kehtestatud kordades ja muudes õigusaktides.

  (4) Üliõpilased ja õpilased peavad järgima seaduses, akadeemia põhimääruses, akadeemia kehtestatud kordades ja muudes õigusaktides kehtestatud kohustusi ning vastutavad nende rikkumise eest.

  (5) Üliõpilasele ja õpilasele laienevad eriala valdkonna eest vastutavas valitsusasutuses kehtivad isikuomaduste üldnõuded ja eetikakoodeks.

  (6) Maksunduse ja tolli valdkondade täiskoormusega päevaõppe õppekavadel õppivatele üliõpilastele ning politsei, pääste ja vanglateenistuse valdkondade õppekavadel õppivatele õpilastele ja üliõpilastele antakse riigieelarvest rahastatav vormiriietus.

  (7) Politsei ja pääste valdkonna kutseõppe õppekavade alusel statsionaarses õppevormis õppivatel õpilastel on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja majutusele akadeemia kehtestatud tingimustel ja korras. Akadeemia võib riigieelarveliste vahendite olemasolu korral võimaldada toitlustust ja majutust ka käesolevas lõikes nimetamata üliõpilastele ja õpilastele akadeemia kehtestatud tingimustel ja korras.

6. peatükk Üliõpilaskond 

§ 23.   Üliõpilaskond

  (1) Üliõpilased ja õpilased moodustavad üliõpilaskonna.

  (2) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõigil üliõpilastel ja õpilastel. Üliõpilasesindus valib juhatuse esimehe, keda nimetatakse üliõpilaskonna esimeheks. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.

  (3) Üliõpilaskonnal on põhikiri (edaspidi põhikiri), milles sätestatakse muu hulgas üliõpilasesinduse valimise kord, tema õigused, kohustused, vastutus ja töökord, samuti üliõpilasesindajate valimise kord akadeemia nõukogusse.

  (4) Põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatab üliõpilasesindus. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus teha üliõpilasesindusele ettepanek põhikirja muutmiseks, kui tal on ühe viiendiku üliõpilaskonna liikmete toetus.

  (5) Põhikirja eelnõu või põhikirja muudatuste eelnõu avalikustab üliõpilasesindus vähemalt üks kuu enne selle kavandatavat hääletamist. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada oma arvamus eelnõu kohta. Vähemalt üks nädal enne hääletamist vaatab üliõpilasesindus arvamused läbi ning avalikustab hääletamisele pandava lõpliku eelnõu.

  (6) Põhikirja või selle muudatuste vastuvõtmise otsustab üliõpilaskond avalikul hääletamisel. Põhikiri või selle muudatus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku koosolekul kohalolijatest.

  (7) Kui põhikiri või selle muutmise eelnõu osutub vastuvõetuks, esitab üliõpilasesindus selle kolme päeva jooksul kinnitamiseks akadeemia rektorile, lisades ettenähtud korras vormistatud hääletamistulemuse.

  (8) Üliõpilaste ja õpilaste esindajad akadeemia otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse ning töörühmadesse määrab üliõpilasesindus, kui akadeemia õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

7. peatükk Vara ja eelarve 

§ 24.   Vara

  Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab kõrgharidusseadusest ja põhimäärusest tulenevate eesmärkide saavutamiseks akadeemia kasutusse antud riigivara riigivaraseadusega sätestatud korras.

§ 25.   Akadeemia eelarve

  (1) Akadeemial on oma eelarve.

  (2) Akadeemia kulud kaetakse riigieelarvest ning põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

  (3) Akadeemia eelarve täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Akadeemial on õigus osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid ning võtta vastu annetusi ja toetusi. Tasuliste teenuste osutamisest laekunud vahendeid kasutatakse teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks ja akadeemia arenguks. Saadud annetusi ja toetusi kasutatakse akadeemia arenguks.

  (5) Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusega seotud järgmisi tasulisi teenuseid:
  1) õppe-, teadus- ja arendustegevus;
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]
  2) täienduskoolitus;
  3) majutusteenus;
  4) akadeemia ruumide ja vara kasutusse andmine;
  5) kirjastamine;
  6) tõlketööd;
  7) sporditeenused;
  8) eksperdihinnangute koostamine ja nõustamine;
  9) muud põhitegevusega seotud tasulised teenused.

§ 26.   Järelevalve ja kontroll

  (1) Akadeemia tegevust ja koostööd Siseministeeriumiga koordineerib Siseministeeriumi kantsler või varade asekantsler kantslerilt saadud volituste piires.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (2) Akadeemia teeb koostööd Siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonnaga tema põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks.
[RT I, 15.11.2022, 5 - jõust. 18.11.2022]

  (3) Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teeb valdkonna eest vastutav minister seaduses sätestatud korras.

  (4) Haldusjärelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Siseministeeriumiga.

  (5) Akadeemia majandustegevust kontrollivad Siseministeerium ja Riigikontroll.

8. peatükk Rakendussäte 

§ 27.   Põhimääruse rakendamine

  Akadeemia õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.