Kutseõppeasutuses õpilase arengu ja õppimise toetamise tingimused ja kord
19.08.2025 13:31
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus määruse jõustumise kuupäevas, mida ei ole määruse sisus, tulenevalt aluseks oleva kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 jõustumisest Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
Vastu võetud 05.07.2025 nr 30
Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kutseõppeasutuse (edaspidi kool) õpilase arengu ja õppimise toetamist kutseõppe tasemeõppes, sealhulgas õpilasele tugiteenuste osutamise ja tugimeetmete rakendamise tingimusi ja korda.
(2) Määruse rakendamisel rakenduskõrgkoolis täidab käesolevas määruses direktorile pandud ülesandeid rakenduskõrgkooli rektor.
§ 2. Õpilase arengu toetamine ja tuge vajav õpilane
(1) Kutseõppe tasemeõppes lähtutakse õpilase arengu toetamisel kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt tagatakse õpilasele tema individuaalsetest vajadustest tulenevalt võimetekohane õpe ja vajalik tugi.
(2) Käesoleva määruse tähenduses on tuge vajav õpilane isik, kes vajab õppekavas seatud õpiväljundite saavutamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas või tugispetsialisti teenust.
§ 3. Kooli ülesanded õpilase arengu toetamisel ja töötajate ettevalmistamisel
(1) Kool nõustab vastuvõtu käigus õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi võimetele vastava kutse- ja eriala õppekava ja õppeliigi valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut saavutada õppekavas seatud õpiväljundid ja siirduda pärast õpinguid tööturule või jätkata õpinguid järgmisel kutse- või haridustasemel.
(2) Kool jälgib õpilase arengut ja toimetulekut õppekeskkonnas ning vajaduse korral kohandab õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Individuaalse õpiteekonna kujunemise toetamiseks pakub kool mitmekesiseid õppemeetodeid, individuaalset juhendamist ja nõustamist ning süsteemset koostööd õpilase, õpetajate ja tugispetsialistide vahel.
(3) Kool korraldab õppetöö, juhendamise, nõustamise ning toe pakkumise viisil, mis toetab terviklikult õpilase heaolu ning kutsealaste ja elukestvaks õppeks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist ja arendamist.
(4) Kool tagab õpilasele karjääriteenuste kättesaadavuse.
(5) Kool korraldab õppimiskohustust täitva õpilase arengu toetamiseks õpilasega vestluseid, mille põhjal lepitakse kokku edasistes õppe- ja arengueesmärkides.
(6) Kool tagab õpilasele, kellel ilmneb andekus, individuaalse õppekava rakendamise ning vajaduse korral täiendava juhendamise.
(7) Kool teavitab õpilast või tema seaduslikku esindajat pakutavatest tugiteenustest ja -meetmetest ning toetustest nii õppeprotsessi toetamiseks õpingute ajal, kui ka õpingute lõpetamisel tööturule siirdumiseks või õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel.
(8) Kool tagab personali valmisoleku töötada erinevate vajaduste ja võimetega õpilastega, sealhulgas võimaldades süsteemselt ja järjepidevalt läbida asjaomaseid täienduskoolitusi ning luues toetava keskkonna koostööks ja õpilase individuaalseks juhendamiseks.
§ 4. Kooli ülesanded tuge vajava õpilase õppe korraldamisel
(1) Kool loob tuge vajavale õpilasele tingimused kutseõppeks ja toetab elukestva õppe valmiduse kujunemist ning valmisolekut tööturule sisenemiseks.
(2) Õpilase individuaalsusega arvestamiseks võib kool teha § 2 lõikes 2 loetletud muudatusi või kohandusi, mis võimaldavad õpilasel saavutada õppekavas seatud õpiväljundid. Kui muudatuste või kohandustega kaasnevad olulised muudatused võrreldes kooli õppekavaga, koostatakse õpilasele tugirühma põhjendatud ettepaneku alusel ning õpilase ja piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja nõusolekul individuaalne õppekava, mille kinnitab kooli direktor.
(3) Õpilase õppekava nominaalkestusest pikema õppeaja vajaduse ilmnemisel pikendatakse õppeaega individuaalse õppekavaga kuni ühe õppeaasta võrra, seejuures ei või aeg, mille võrra õppeaega pikendatakse, ületada asjaomase õppekava nominaalkestust. Vastav märge tehakse Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS).
(4) Tuge vajavale õpilasele kutseõppeks tingimuste loomiseks kaasab kool vastavalt vajadusele kooli pidaja, riigiasutused ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse, ettevõtete esindajaid ja teisi koostööpartnereid.
(5) Kooli ja kohaliku omavalitsuse üksuse koostöö korraldamisel ja ülesannete jaotamisel lähtuvad osapooled Eesti Vabariigi haridusseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja teistest asjaomastest õigusaktidest.
(6) Õpikeskkonna korraldamisel ning kujundamisel arvestab kool õpilase toe vajadusega ning ehitusseadustikus ja teistes asjaomastes õigusaktides sätestatud nõuetega. Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka väljaspool kooli territooriumi.
§ 5. Õpilase toe vajaduse tuvastamise alused ja kord
(1) Sobiva tugiteenuse või tugimeetme rakendamiseks tuvastab kool õpilase toevajaduse, seejuures on koolil õigus töödelda asjaomastesse riiklikesse infosüsteemidesse kantud andmeid kooli vastuvõetud õpilase kohta.
(2) Toe vajaduse tuvastamiseks ning vajalike tugiteenuste või tugimeetmete määramiseks ja rakendusplaani koostamiseks, sealhulgas meetmete tulemuslikkuse hindamiseks, muutmiseks ning rakendamise lõpetamiseks, moodustab kool tugirühma, kuhu kuuluvad tugispetsialistid ja kuhu vajadusel kaasatakse õpilase rühmajuhendaja ja õppeprotsessiga vahetult seotud õpetajad.
(3) Direktor määrab töötaja (edaspidi tugiteenuste koordineerija), kelle ülesanne on õppimise toetamiseks koolisisese meeskonnatöö korraldamine ja tugirühma töö koordineerimine, sealhulgas õpilase toe vajaduse tuvastamise ja tugimeetmete määramise korraldamine ning rakendamise tulemuslikkuse jälgimine ja dokumenteerimine. Tugiteenuste koordineerija ülesannete hulka kuulub koolisisese teavitustöö koordineerimine tuge vajava õpilase õppe korraldamisel.
(4) Tugiteenuste koordineerija ja tugirühm kavandavad tuge vajava õpilase õpinguid koostöös õpilasega, piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase ja tema seadusliku esindajaga.
(5) Tugiteenuste koordineerija ja tugirühma ülesanded ning töökorra kinnitab direktor ning teavitab sellest kooli nõukogu.
§ 6. Tugiteenuste ja -meetmete määramine ja rakendamine
(1) Kool koostöös kooli pidajaga tagab tuge vajavale õpilasele kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tugiteenuste kättesaadavuse ning rakendab lähtuvalt õpilase vajadustest tema toetamiseks järgmisi tugimeetmeid:
1) individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine;
2) õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas;
3) õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas;
4) mõõdukas pedagoogiline sekkumine ehk täiendav õpiabi kuni 3 tundi nädalas, mis sisaldab õpet kohandatud õppevara ja õppemetoodika järgi;
5) põhjalik pedagoogiline sekkumine ehk täiendav õpiabi enam kui 3 tundi nädalas, mis sisaldab õpet kohandatud õppevara ja õppemetoodika järgi ning pidevat tugispetsialisti teenust või abiõpetaja tuge;
6) täiendav eesti keele õpe.
(2) Tugiteenuse või -meetme määramisel võib kool lähtuda riiklikes infosüsteemides asjaomastest andmetest.
(3) Kui väikerühma moodustamine ei ole põhjendatud, kuid õpperühma kaasatud õpilasele vajalikud muudatused ja kohandused eeldavad sekkumist, võib kooli direktor tugirühma ettepanekul teha otsuse õpilaste arvu vähendamiseks õpperühmas või pedagoogilise sekkumise rakendamiseks.
(4) Otsuse tugimeetme määramise, rakendusplaani koostamise ning tugimeetme rakendamise lõpetamise tingimuste kohta teeb tugirühm. Otsust rakendatakse õpilase, piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja nõusolekul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse alusel tehakse vastav märge EHISesse, mis eemaldatakse tugimeetme rakendamise lõpetamisel.
(6) Tugiteenuste ja -meetmete rakendamise tingimused ja kord kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.
Kristina Kallas
Haridus- ja teadusminister
Keit Parts
Strateegia- ja finantsosakonna juhataja kantsleri ülesannetes
Facebook
X.com