Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 05.01.2015 nr 3
RT I, 07.01.2015, 3
jõustumine 10.01.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

  (1) Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb kõrgharidusseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (2) Kõrgkooli nimi inglise keeles on Tartu Health Care College.

  (3) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.   Kõrgkooli asukoht ja postiaadress

  (1) Kõrgkool asub Tartus. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis.

  (2) Kõrgkooli postiaadress on Nooruse 5, 50411 Tartu.

§ 3.   Pitsat, konto ja eelarve

  Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, kõrgkooli logo ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve.

2. peatükk Kõrgkooli eesmärk ja ülesanded 

§ 4.   Kõrgkooli eesmärk

  Kõrgkooli eesmärk on olla rahvusvaheliselt tunnustatud ajakohase õpikeskkonnaga tervishoiu- ning sotsiaalteenindusalast haridust pakkuv rakenduskõrgkool, mõjutada rahvastiku tervisekäitumist ja tervisliku elukeskkonna kujundamist ning arendada elukestvat õpet edendades pakutavaid kutse- ja erialasid õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning rakendusuuringute kaudu.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

§ 5.   Kõrgkooli ülesanded

  Kõrgkooli ülesanne on:
  1) viia läbi õpet Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe tasemeõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade alusel;
  2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
  3) luua kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppe- ning teadus- ja arendustegevuseks, sealhulgas rakendusuuringute läbiviimiseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste akadeemiliste töötajate, õppekasvatusala töötajate, üliõpilaste ja õpilastega Eestis ja välisriikides;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  4) arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas osaleda rahvusvahelistes projektides, sõlmida õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepinguid;
  5) koostada ja arendada kõrgkooli õppekavasid ning korraldada õppemetoodilist tööd, sealhulgas koostada õppevahendeid ja -materjale ning toetada nende väljaandmist;
  6) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et tagada õppe kvaliteedi ja mahu vastavus tööturu nõudlusele;
  7) hankida õppe-, teadus- ja arendustegevuse, sealhulgas rakendusuuringute läbiviimiseks vajalikud seadmed, kirjandus, inventar ja muud vahendid;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  8) kasutada kõrgkoolile eraldatud ressursse (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) pakutava kvaliteedi tagamiseks sihipäraselt ja ratsionaalselt;
  9) teavitada ja kaasata üldsust oma tegevusse;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  10) võimaldada kõikides koolitusvormides kõrgkooli õppesuundadel ja pedagoogilises tegevuses elukestvat õpet;
  11) korraldada põhitegevusega seotud konverentse, seminare ja muid üritusi;
  12) osutada põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid ning mõjutada ja motiveerida oma tegevuse kaudu ühiskonna tervisekäitumist ning kujundada tervislikku elukeskkonda;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  13) osaleda Eesti haridus- ja tervishoiupoliitika kujundamisel.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

3. peatükk Rektor ja rektoraat 
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

§ 6.   Rektori pädevus

  Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7.   Rektori ülesanded

  Rektor:
  1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  2) esindab kõrgkooli kõrgharidusseaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid esindama kõrgkooli ja tegema selle nimel tehinguid talle kõrgharidusseaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  4) kehtestab rektori asendamise korra;
  5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektori(d) ametisse, sõlmides prorektori(te)ga määratud ajaks töölepingud;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  6) juhib kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
  7) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
  8) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
  9) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli töökorralduse reeglid ja asjaajamiskorra;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  10) hoolitseb õppe- ning teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
  11) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
  12) kuulutab välja avaliku konkursi akadeemiliste töötajate ja õppekasvatusala töötajate vabadele ametikohtadele;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  13) kinnitab kõrgkooli akadeemiliste töötajate ja õppekasvatusala töötajate koosseisu iga õppeaasta alguseks;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  14) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
  15) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
  16) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
  17) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid kõrgharidusseaduse ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
  19) on aruandekohustuslik nõukogu ning valdkonna eest vastutava ministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile;
  20) täidab teisi kõrgharidusseadusest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 8.   Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9.   Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

  (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt kõrgharidusseaduse § 24 lõikele 4 valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, või tema volitatud esindaja sõlmib rektoriga töölepingu.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

  (3) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10.   Rektorile umbusalduse avaldamine

  (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

  (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

  (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

  (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11.   Rektoraat
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

  (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektor(id), haldus- ja finantsdirektor ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

  (2) Rektoraadi ülesanne on tagada kõrgkooli eesmärkide täitmisega kõrgkooli terviklik areng kõrgkooli struktuuriüksuste tegevuse kooskõlastamise ning organisatsiooni sidususe kaudu.

  (3) Prorektor(id) ning haldus- ja finantsdirektor juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ning koordineerivad oma vastutusalas olevate struktuuriüksuste ja isikute tööd struktuuriüksuste põhimääruste alusel.

  (4) Prorektori(te)ga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

  (5) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

4. peatükk Nõukogu ja nõunike kogu 

§ 12.   Nõukogu pädevus

  Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 13.   Nõukogu koosseis

  (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektor(id), haldus- ja finantsdirektor, akadeemiliste töötajate esindajad ning üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. Üliõpilaskonna ja akadeemiliste töötajate esindajate arvu määrab rektor.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 14.   Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
  1) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
  2) võtab vastu kõrgkooli arengukava, esitades selle enne kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;
  3) otsustab kõrgkooli rahvusvahelise suhtlusega seonduvaid küsimusi;
  4) kehtestab kõrgkooli sümbolid (lipp, logo, rektori ametiraha, märk, medal jms) ja nende kasutamise korra;
  5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
  6) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja;
  7) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused;
  8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  9) kinnitab õppekorralduseeskirja;
  10) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  11) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
  12) vajaduse korral nimetab õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
  13) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
  14) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
  15) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
  16) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
  17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
  18) otsustab pedagoogilise nõukogu ettepanekul õppetöö üldküsimusi;
  19) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  20) kehtestab akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  21) kehtestab korralisele akadeemilisele töötajale loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ja selle tasustamise tingimused ja korra;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  22) valib korralised akadeemilised töötajad;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  23) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalistöötaja staatuses akadeemilise töötajana õppe- või teadustööd tegema silmapaistva loomeisiku või teadlase või oma eriala silmapaistva praktiku;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  24) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud akadeemilise töötaja emeriitprofessoriks;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  25) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
  26) kehtestab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
  27) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra;
  28) kinnitab riigieelarve vahendite ja majandustegevusest laekunud tulu kasutamise korra;
  29) kinnitab eelarve täitmise aruande;
  30) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
  31) kuulab ära rektori, prorektori(te) ning haldus- ja finantsdirektori tegevuse aruanded ning nõunike kogu ja muude isikute või struktuuriüksuste kogude ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  32) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
  33) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt kõrgharidusseadusele, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 15.   Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

  (1) Rektor korraldab akadeemiliste töötajate esindajate valimise nõukogusse iga kolmanda aasta maikuus. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (2) Akadeemiliste töötajate esindajaks võib nõukogusse kandideerida kõrgkoolis vähemalt 75% koormusega töötav korraline akadeemiline töötaja. Akadeemiliste töötajate esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkoolis vähemalt 50% koormusega töötavad korralised akadeemilised töötajad.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (3) Akadeemiliste töötajate esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (4) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus igal aastal hiljemalt maikuu jooksul. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

  (5) Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Akadeemiliste töötajate esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 16.   Nõukogu õigusaktid ja töökord

  (1) Nõukogu peamine töövorm on koosolekud. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised.

  (2) Korralised koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda semestris. Korralised koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (3) Erakorraline koosolek kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

  (4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu liikme õigused ja kohustused, koosoleku päevakorra koostamise alused, veebipõhises keskkonnas töötamise kord, avalikud suhted ja küsimuste arutamise kord.

  (5) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku selle liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 6, 29 ja 30 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

  (8) Nõukogu koosoleku protokollid vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul.

  (9) Nõukogu koosolekust on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu koosolekule kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna. Nõukogu istungil on õigus sõnaõigusega osaleda õpilaskonna esindajal.

§ 17.   Nõunike kogu

  Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse kõrgharidusseadusega sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

5. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste juhtimine 

§ 18.   Üldine korraldus

  (1) Kõrgkooli struktuuri moodustavad õppe- ja teadusstruktuur ning haldus- ja tugistruktuur.

  (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

  (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kõrgkooli eesmärke oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse alusel.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

§ 19.   Struktuuriüksuse juht

  (1) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

  (2) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

§ 20.   Õppe- ja teadusstruktuur

  (1) Kõrgkooli õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad osakonnad, üksused ja muud ametikohad.

  (2) Osakond on kõrgkooli õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, kus toimub ühe või mitme õppekava õppe-, teadus- ja arendustöö.

  (3) Osakonna ja muude üksuste tööd juhib juhataja, kes vastutab osakonna või muu üksuse arengu ning ülesannete tulemusliku täitmise eest.

  (4) Õppe- ja teadusstruktuuri üksused tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel ja neile antud õiguste piires.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

§ 21.   Haldus- ja tugistruktuur

  Kõrgkooli haldus- ja tugistruktuuri moodustavad rektoraadi büroo, osakonnad ning muud õppe- ja teadusstruktuuri toetavad üksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel ja neile antud õiguste piires.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 22.   Õppekavad

  (1) Kõrgkoolis toimub õppetöö:
  1) kõrghariduse tasemel kõrgharidusseaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavate magistriõppe ning rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  2) kutsehariduse tasemel kutseõppeasutuse seadusele ja kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardile vastavate, kutseõppe tasemeõppe õppekavade alusel.

  (2) Tööalase koolituse õppekavad töötab kõrgkool välja tööturu vajaduste alusel ja need kinnitab rektor käskkirjaga.

§ 23.   Üliõpilaste ja õpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ning sealt väljaarvamine

  (1) Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Õpilased võetakse kutseõppe õppekavadele vastu kutseõppeasutuse seaduse §-s 25 ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras ning arvatakse kõrgkoolist välja nõukogu kehtestatud tingimustele ja korras.

§ 24.   Õppekorralduse alused

  Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduseeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]

7. peatükk Liikmeskond 

§ 25.   Liikmeskond

  Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektor(id), akadeemilised töötajad, õppekasvatusala töötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 26.   Akadeemilised töötajad ja õppekasvatusala töötajad
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (1) Kõrgkooli akadeemiline töötaja teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel haldusülesandeid. Kõrgkooli akadeemiliste töötajate töö sisu kehtestatakse rektori käskkirjaga.

  (2) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe akadeemiliste töötajate ametikohad on professor, lektor, teadur ja õpetaja ning neile kohaldatakse kõrgharidusseaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid.

  (3) Akadeemiliste töötajate ametikohad täidetakse vastavalt kõrgharidusseaduse §-le 34.

  (4) Kutseõppe õppekavade õppekasvatusala töötajate ametikohad täidetakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-le 39.

  (5) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevust läbiviivad akadeemilised töötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

  (6) Akadeemiliste töötajate ja õppekasvatusala töötajate koosseisu kinnitab rektor asjaomase tegevusvaldkonna prorektori ettepanekul igaks õppeaastaks. Professorite ametikohad määrab nõukogu.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 27.   Teised töötajad

  (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada kõrgkooli sujuv töö, hoida korras kõrgkooli vara ja osutada tugiteenuseid.

  (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 28.   Töötajate õigused ja kohustused

  (1) Töötajal on:
  1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
  2) õigus kasutada õppe- ning teadus- ja arendustööks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
  3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
  4) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
  5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
  6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli töökorralduse reeglitest ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (2) Korralisel akadeemilisel töötajal on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 29.   Üliõpilased ja õpilased

  (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

  (2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutseõppesse.

§ 30.   Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

  Üliõpilasel ja õpilasel on:
  1) õigus saada kõrgkoolilt igakülgset teavet õppetöö ja -korralduse kohta;
  2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
  3) õigus kutseõppe õppekava alusel õppides valida õppeaineid valikainete piires;
  4) õigus läbida ühisõppekava alusel õppides oluline osa sellest ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
  5) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kui see ei sega tema õppekava täitmist ega õppekorraldust;
  6) õigus kasutada õppetööks tasuta kõrgkooli auditooriume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
  7) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilas- või õpilasesindusse;
  8) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
  9) õigus osaleda õppetöös;
  10) õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis akadeemilise töötaja sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  11) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
  12) õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
  13) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
  14) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
  15) õigus saada õpilaspilet kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõike 8 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]
  16) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras;
  17) õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
  18) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning järgida õppekorralduseeskirja ja töökorralduse reegleid;
[RT I, 21.03.2017, 1 - jõust. 24.03.2017]
  19) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

8. peatükk Üliõpilaskond ja õpilaskond 

§ 31.   Üliõpilaskond ja õpilaskond

  (1) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad kõrgkooli üliõpilaskonna.

  (2) Kõrgkooli õpilased moodustavad kõrgkooli õpilaskonna.

  (3) Üliõpilaskond ja õpilaskond teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

  (4) Üliõpilaskond ja õpilaskond võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjaga antud volituste piires.

§ 32.   Üliõpilas- ja õpilasesindus

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus ja õpilasesindus (edaspidi mõlemad esindus), kes esindavad üliõpilaskonda ja õpilaskonda suhetes kõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud üliõpilane. Õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud õpilane.

  (3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas.

  (4) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna ja õpilasesindus õpilaskonna esindajad kõrgkooli nõukogusse ning teistesse kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel.

  (5) Kõrgkooli eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida esindus kasutab üliõpilas- ja õpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna ja õpilaskonna finantseerimiseks kõrgkooli eelarvest esitab rektorile esindus kõrgkoolis kehtestatud korrast lähtudes.

§ 33.   Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri.

  (2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale ja õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

  (3) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond ja õpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

  (4) Esindus esitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

  (5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

  (6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk Vara ja finantseerimine 

§ 34.   Vara

  Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab kõrgharidusseadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara riigivaraseadusega sätestatud korras.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

§ 35.   Finantseerimine

  (1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

  (2) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevust finantseeritakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sätestatud alustel ja korras või muudest vahenditest.
[RT I, 09.08.2019, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (3) Kõrgkoolil on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: täiendus- ja tasemekoolitus, sealhulgas eksternõpe, rakendusuuringud, lepinguline arendustöö, erialane nõustamine ja erialaste teenuste osutamine (v.a tervishoiuteenused), erialane kirjastamine sotsiaalteenuse ning tervise ja heaolu õppesuunal, liikmeskonna osutatud teenuste turustamine ning üliõpilastele ja õpilastele majutusteenuse osutamine. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

10. peatükk Aruandlus, kontroll ja järelevalve 

§ 36.   Aruandlus

  Kõrgkool peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 37.   Kontroll

  Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 38.   Järelevalve

  Kõrgkooli tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

11. peatükk Rakendussätted 

§ 39.   Kõrgkooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.