Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.08.2022
Avaldamismärge:RT I, 09.08.2022, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.08.2022 otsus nr 165

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.07.2022

§ 1.  Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vabariigi Valitsuse liige ei tohi kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ega tulundusühistu juhatusse ega nõukokku. Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Vabariigi Valitsuse liige peab viivitamata kirjalikult teavitama Vabariigi Valitsust, kui ta tegutseb või kavatseb tegutseda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.”;

3) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõikes 31”;

4) paragrahvi 6 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõna „kõik”;

5) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „teeb seda ka Riigikogus” sõnadega „teavitab sellest ka Riigikogu”;

6) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Minister esitab tagasiastumisavalduse peaministrile, kes edastab selle ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendile. Peaministril on õigus tagasiastumisavaldus kolme päeva jooksul tagasi lükata. Kui minister esitab tagasiastumisavalduse uuesti, edastab peaminister avalduse Vabariigi Presidendile.”;

7) seaduse 1. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirang pärast volituste lõppemist

Vabariigi Valitsuse liige ei tohi volituste lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Piirangut ei kohaldata mittetulundusühingule.”;

8) paragrahvi 151 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:

„(1) Vabariigi Valitsus osaleb Euroopa Liidu Nõukogu töös ja kujundab seisukohti Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ning muude Euroopa Liidu asjade kohta.”;

9) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vabariigi Valitsuse istungi aja ja päevakorra otsustab peaminister.”;

10) paragrahvi 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 20 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „koht” sõnadega „või toimumise viis”;

12) paragrahvi 20 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Vabariigi Valitsuse liikme eluasemekulude hüvitamine

(1) Vabariigi Valitsuse liikmele, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Vabariigi Valitsuse või enda juhitava ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, hüvitatakse tema sooviavalduse alusel iga kuu Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi asukohas oleva eluaseme üürimisega seotud kulud kuni 15 protsendi ulatuses Vabariigi Valitsuse liikme ametipalgast.

(2) Vabariigi Valitsuse liikmele hüvitatavate kulude loetelu ja hüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide loetelu ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

14) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Vabariigi Valitsuse liikme õigus hüvitisele volituste lõppemise korral

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

(2) Kui Vabariigi Valitsuse liige on ametis olnud alla ühe aasta, on tal õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist vastavalt ametis oldud ajale, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ametipalga ulatuses.

(3) Ministril, kes astub tagasi, on õigus saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta.

(4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitist ei maksta:
1) kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse pärast vabastamist sama valitsuse liikmeks;
2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel, kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse vahetult järgneva valitsuse liikmeks;
3) Vabariigi Valitsuse liikmele, kelle kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud;
4) kui Vabariigi Valitsuse liige asub vahetult pärast tema ametist vabastamist Riigikogu liikmeks, sealhulgas kui taastuvad tema volitused Riigikogu liikmena;
5) kui Vabariigi Valitsuse liige asub vahetult pärast tema ametist vabastamist muule valitavale või nimetatavale ametikohale.

(5) Vabariigi Valitsuse liikme surma korral on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 ettenähtud suuruses hüvitist temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Kui surm on saabunud seoses valitsusliikme ülesannete täitmisega, siis makstakse temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele valitsusliikme viie aasta ametipalk. Vabariigi Valitsuse liikme surma korral korraldatakse tema matused riigi kulul.”;

15) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma vastutusvaldkonna, Riigikantselei pädevuses olevate ja muude oluliste küsimuste otsustamiseks;”;

16) paragrahvi 36 lõike 2 punktis 52 asendatakse sõnad „kokkutulevas nõukogus” sõnadega „toimuvatel kohtumistel”;

17) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktidega 53 ja 54 järgmises sõnastuses:

„53) suunab ja koordineerib ministrite tegevust seisukohtade kujundamisel ja esindamisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis;
54) peab pärast riigi eelarvestrateegia Riigikogule esitamist Riigikogus ettekande Vabariigi Valitsuse tegevusest, sealhulgas riigi pikaajalise arengustrateegia sihtideni jõudmisest;”;

18) paragrahvi 37 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „§ 17 1. lõikes,”;

19) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping viieks aastaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

20) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 132 järgmises sõnastuses:

„132) peab vähemalt kord aastas Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja arengust;”;

21) paragrahvi 74 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) toetab Vabariigi Valitsuse töö planeerimist;
42) koordineerib riigi strateegilist planeerimist;”;

23) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigikantseleil on õigus saada oma ülesannete täitmiseks ministeeriumidelt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuse organitelt ja asutustelt ning avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt vajalikku teavet.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

§ 771. Isikuandmete töötlemise erisused riigikaitse ja riigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmisel

(1) Riigikantselei võib riigikaitse ja riigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmiseks vajaliku teabe töötlemisel saada ja töödelda muu hulgas isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

(2) Kui Riigikantselei töötleb isikuandmeid riigi julgeoleku või riigikaitse tagamisega seotud ülesannete täitmisel, kohaldatakse isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse seaduse §-des 14, 17, 19, 20–27, 29–38, 43 ja 45 sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(3) Riigikantselei võib piirata isikuandmete kaitse seaduse §-des 23–25 sätestatud andmesubjekti õigusi üksnes riigikaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärkidel, samuti teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks, arvestades seejuures isikuandmete kaitse seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud kaitsemeetmetega.

(4) Riigikantselei riigikaitse ja riigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmisel isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.”;

26) seadust täiendatakse §-ga 1075 järgmises sõnastuses:

§ 1075. Tähtajatu töölepingu sõlminud valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi töölepingu tähtaja arvestamine

Käesoleva seaduse § 43 lõike 11 jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates § 43 lõike 11 jõustumisest.”.

§ 2.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 13 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json