Teksti suurus:

Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.10.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.10.2015, 1

Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Vastu võetud 05.10.2015 nr 125

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 118 lõike 7 ja § 120 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega reguleeritakse mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, õppekavadele ja õpetajakoolituse korraldusele esitatavaid nõudeid ning kehtestatakse õpetajakoolituse vähimad õppemahud.

 (2) Määrusega reguleeritakse mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse (edaspidi õpetaja tunnistus) taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korda.

§ 2.  Mootorsõidukijuhi õpetaja

 (1) Mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja) on liiklusteooria- ja sõiduõpetaja.

 (2) Liiklusseaduse § 118 lõikes 5 nimetatud õpetajale ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõike 4, § 4 lõike 1 punktides 6 ja 7, § 4 lõike 4 punktis 6 ning § 10 lõike 2 punktis 2 kehtestatud nõudeid.

2. peatükk Nõuded kvalifikatsioonile 

§ 3.  Nõuded õpetaja kvalifikatsioonile

 (1) Õpetaja vastab liiklusseaduse § 118 lõike 1 punktis 2 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele, kui ta on edukalt lõpetanud õpetajakoolituse liiklusseaduse §-s 117 nimetatud õppeasutuses (edaspidi koolitaja) või saanud kutse kutse andja juures.

 (2) Kutse andja on vastavalt kutseseaduse § 10 lõikele 1 õpetaja kutset andev organ, mis hindab kutse taotleja kompetentside vastavust liiklusseaduse § 118 lõike 1 punktis 2 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele vastavalt mootorsõidukijuhi õpetaja kutsestandardis toodud kompetentsusnõuetele.

 (3) Edukaks õpetajakoolituse lõpetamiseks on lõpueksami sooritamine õpetajat ettevalmistava õppeasutuse komisjoni ees või õpetaja kutseeksami sooritamine kutse andja juures.

 (4) Õpetaja teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi (edaspidi juht) õpetamisel peavad vastama käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.

 (5) Õpetaja peab oskama heal tasemel juhtida kõikide kategooriate mootorsõidukeid, autoronge ja masinronge, mille õpetamise õigus on õpetajal.

§ 4.  Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad kvalifikatsiooninõuded

 (1) Õpetajakoolituse edukalt lõpetanud õpetaja oskab koostada koolituse läbiviimiseks tööplaani lähtuvalt õppekavast, valmistada ette tunnimaterjale, näitmaterjale ning kavandada ja läbi viia õppetundi, arvestades õpilase võimeid, isikuomadusi ja õppeedukust, sealhulgas:
 1) analüüsida liiklusolukordi;
 2) selgelt ja veenvalt õpilastele edasi anda vajalikke teadmisi ja oskusi;
 3) õpilasi motiveerida ja veenda neid iseseisva õppimise vajalikkuses ning nõuda kodutööde õigeaegset tegemist;
 4) õpilases kujundada adekvaatset enesehinnangut;
 5) tuua näiteid teooria ja praktika vahel;
 6) õpetada ja ise edukalt sooritada vastava kategooria juhi õppesõidu harjutusi;
 7) sõiduõpetamise ajal anda õpilasele aegsasti, lühidalt ja selgelt korraldusi sõidukiiruse valikuks, -suuna muutmiseks, tähelepanu ja vaate suunamiseks, sõiduki pidurdamiseks ja peatamiseks arvestada õpilase individuaalsust sõiduõpetamisel.

 (2) Õpetaja teab:
 1) kaasaegseid juhi õpetamise meetodeid ja oskab neid õpetajatöös rakendada;
 2) kuidas mõjuvad juhi psühhofüsioloogilised omadused ja tervislik seisund liiklusohutusele;
 3) liiklusreegleid ja liiklusalaseid õigusakte.

 (3) Õpetaja oskab selgitada:
 1) kuidas juhi isikuomadused, hoiakud ja elustiil mõjutavad tema liikluskäitumist ja vastutustundliku juhi kujunemist;
 2) liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivat ohtu ning õpetada ohtu ette nägema ja praktikas ennetama;
 3) liiklusohtlikku olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid ning õiget tegutsemist liiklusõnnetuse korral;
 4) keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust ja säästlikku sõidustiili;
 5) ohutu ja keskkonnasäästliku juhtimise seoseid sõiduki valimisel ja kasutamisel (sõiduki valimine vastavalt vajadusele ja sõiduki turvaelemendid);
 6) juhtimisvõtteid libedal teel ja muudes rasketes teeoludes;
 7) liiklusalaseid õigusakte ja nende järgimise vajadust;
 8) juhi psühhofüsioloogiliste omaduste ja tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele;
 9) liiklusreeglite olemust ja järgimise vajadust ning vajadust kujundada ohutu, teisi liiklejaid arvestavat sõiduharjumust;
 10) liiklusjärelevalve eesmärke liiklusohutuse tagamisel ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisel.

 (4) Õpetaja oskab õpetada:
 1) juhina oma tegevust ette kavandama ja sõiduks valmistuma;
 2) liiklejate vastastikuse mõju tunnetamist;
 3) tähelepanu pööramist vähekaitstud liikleja, nagu jalakäija, jalgratturi, lapse, vanuri ning puudega inimese suhtes;
 4) tegutsemist ohuolukorras;
 5) säästlikku sõidustiili;
 6) juhtimisvõtteid libedal teel ja muudes rasketes teeoludes;
 7) kuidas sõidu motiivid, teekonna ja aja planeerimine, kaaslased ja nende käitumine, juhi seisund ja sõiduki juhtimise võimed, sealhulgas liigne enesekindlus, mõjutavad ohutust.

§ 5.  Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad kvalifikatsiooninõuded sõltuvalt õpetatava mootorsõiduki, autorongi ja masinrongi kategooriast

 (1) Õpetaja teab ja oskab selgitada sõltuvalt õpetatava mootorsõiduki, autorongi ja masinrongi kategooriast:
 1) sõiduki ehitust ja tööpõhimõtteid;
 2) sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavaid nõudeid;
 3) kuidas kontrollida sõiduki tehnilist korrasolekut;
 4) ohutuid võtteid sõitja veol;
 5) liiklusohutusega seonduvaid nõudeid;
 6) mootorsõiduki ja selle alamkategooria mootorsõiduki ning nende haagiste sõidutehnilisi omadusi ja õigeid juhtimisvõtteid;
 7) haagiste külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist;
 8) mootorsõiduki ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohtu;
 9) nõudeid sõiduki massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;
 10) veoste veo üldiseid nõudeid ja ohutust tagavaid põhimõtteid sealhulgas koorma kinnitamise põhimõtteid;
 11) millised dokumendid peavad juhil olema kaasas mootorsõiduki juhtimisel.

 (2) A-kategooria mootorsõidukil teab ja oskab õpetaja selgitada täiendavalt käesoleva määruse §-s 4 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) õigeid juhtimisvõtteid nii libedal kui ka pehmel pinnasel sõitmisel ja rehvide valikust tulenevat mõju sõiduki juhitavusele;
 2) juhi riietusele esitatavaid nõudeid ja riietuse kasutamise vajalikkust;
 3) juhi poolt teistele liiklejatele käega antavaid märguandeid;
 4) AM-kategooria mootorsõiduki sõidutehnilisi omadusi ja õigeid juhtimisvõtteid.

 (3) C-kategooria mootorsõidukil ja CE-kategooria autorongil teab ja oskab õpetaja selgitada täiendavalt käesoleva määruse §-s 4 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi sõiduomadustele;
 2) teel püsivust arvestades tuule mõju;
 3) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist;
 4) manööverdamisel C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi ning veose iseärasusest tekkida võivat ohtu;
 5) ekstreemsetes olukordades tekkida võivat ohtu;
 6) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta.

 (4) D-kategooria mootorsõidukil ja DE-kategooria autorongil teab ja oskab õpetaja selgitada täiendavalt käesoleva määruse §-s 4 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) teel püsivust seoses tuule mõjuga;
 2) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist;
 3) sõitjate veol sobivaid juhtimisvõtteid;
 4) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta;
 5) ohutut sõitjate peale- ja mahamineku korda;
 6) turvameetmete rakendamist sõitjate veol;
 7) nõudeid juhile sõitjatega suhtlemisel.

 (5) T-kategooria mootorsõidukil ja liikurmasinal ning masinrongil (edaspidi masin) teab ja oskab õpetaja selgitada täiendavalt käesoleva määruse §-s 4 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) õpetatava kategooria masina ja nende agregaatide sõidutehnilisi omadusi ning õigeid juhtimisvõtteid;
 2) agregaatide masina külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist;
 3) masina agregaatidega sõidu- ja tööohutust;
 4) aeglasest sõidust tingitud ohtu;
 5) aeglase sõiduki tähistamist;
 6) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju liiklusohutusele;
 7) masina ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohtu;
 8) masina pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist;
 9) manööverdamisel masina ning veose iseärasusest tekkida võivat ohtu;
 10) ekstreemsetes olukordades tekkida võivat ohtu.

3. peatükk Õpetajakoolitus 

§ 6.  Õpetajakoolituse läbiviimine

  Õpetajakoolituse eesmärk on tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ettevalmistamine.

§ 7.  Nõuded õpetajakoolitusel osalemiseks

 (1) Õpetajakoolitusel osalemiseks peab õpetaja kandidaadil olema vähemalt keskharidus või sellele tasemelt vastav kvalifikatsioon ja vastava kategooria mootorsõiduki, autorongi või masina juhtimisõigus, mille juhi õpetamise õigust taotletakse ning omama nõuetekohast tervisetõendit.

 (2) Õpetaja kandidaat esitab õpetajakoolitusel osalemiseks koolitajale:
 1) keskharidust või sellele tasemele vastavat kvalifikatsiooni tõendava dokumendi;
 2) vastava mootorsõiduki kategooria, autorongi või masina juhtimisõigust tõendava juhiloa, mille juhi õpetamiseks õpetajakoolitusel osaleda soovitakse.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendina võib esitada ka välisriigi haridust tõendava dokumendi.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule võib koolitaja küsida täiendavaid dokumente hindamaks õpetaja kandidaadi vastavust õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.

§ 8.  Õpetajakoolituse korraldus

 (1) Õpetajakoolitust viiakse läbi koolitaja kehtestatud õppekava alusel. Õpetajakoolituse õppekava peab sisaldama õppeaineid ja tegevusi, millega saavutatakse õpetajakoolituse läbinud õpetaja kandidaadi teadmiste ja oskuste vastavus käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.

 (2) Õpetajakoolitus koosneb B-kategooria juhi õpetaja baaskoolitusest (edaspidi baaskoolitus) ning A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või T-kategooria juhi õpetamise õiguse taotlemisel ka taotletava kategooria õpetaja erikursusest.

 (3) Õpetaja kandidaat, kes taotleb üheaegselt B-kategooria ja A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või T-kategooria juhi õpetamise õigust, peab läbima baaskoolituse ja taotletavate kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise erikursused. Sellisel juhul võib koolitaja vähendada erikursustel kattuvate õppeainete vähimaid mahte. Enne erikursuse läbimist peab olema läbitud baaskoolitus.

 (4) Õpetaja kandidaat, kes taotleb lisaks olemasolevale täiendava kategooria õpetamise õigust, peab läbima asjaomase täiendava kategooria erikursuse.

 (5) Baaskoolitus on B-kategooria õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastav koolitus, mille maht on kokku vähemalt 2422 akadeemilist tundi. Baaskoolitus sisaldab üldkursust, vähemalt 346 akadeemilist tundi teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures ning 103 akadeemilist tundi libedasõidu riskivältimise õpet, mis sisaldab ka sõiduõpet.

 (6) Erikursuse mahud vastavalt kategooriale on:
 1) A- ja D-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õiguse taotlemisel 359 akadeemilist tundi, sealhulgas vähemalt 103 akadeemilist tundi teooria- ning sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures;
 2) C-, CE-, DE- ja T-kategooria juhi õpetamise õiguse taotlemisel 287 akadeemilist tundi, sealhulgas vähemalt 103 akadeemilist tundi teooria- ning sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures;
 3) BE-kategooria juhi õpetamise õiguse taotlemisel 217 akadeemilist tundi, sealhulgas vähemalt 103 akadeemilist tundi teooria- ning sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures.

 (7) Üldkursus ja erikursus koosneb teooria- ja sõiduõppest.

 (8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel on õppija auditoorse töö maht vähemalt 30% vastava õppeaine mahust.

 (9) Praktika viiakse läbi mootorsõidukijuhi koolitaja juures õpetaja juhendamisel. Õpetaja kandidaat võib praktika käigus viia läbi liiklusteooria- ning sõidutunde. Mootorsõidukijuhi koolitaja juures sõidutundide läbiviimisel ei loeta õpetaja kandidaati liiklusseaduse tähenduses juhiks. Praktika lõppedes koostab õpetaja kandidaat praktika aruande, mille kinnitab juhendaja praktika eduka läbimise korral.

 (10) CE-kategooria juhi õpetamise õiguse saamisel antakse õpetajale automaatselt DE-kategooria autorongi, kui õpetajal on D-kategooria juhi õpetamise õigus ning BE-kategooria autorongi õpetamise õigus.

4. peatükk Õpetaja täienduskoolitus 

§ 9.  Õpetaja täienduskoolituse läbiviimine

 (1) Õpetaja täienduskoolituse eesmärgiks on tagada õpetaja ametialane areng.

 (2) Õpetaja tunnistuse taotlemisel peab läbima õpetaja täienduskoolituse:
 1) enne Maanteeameti väljastatud õpetaja tunnistuse kehtivusaja lõppemist või
 2) kui õpetajakoolitusest või viimasest õpetaja täienduskoolitusest on möödunud rohkem kui viis aastat.

§ 10.  Nõuded õpetaja täienduskoolitusel osalemiseks

 (1) Õpetaja täienduskoolitusel osalejal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki, autorongi või masina juhtimisõigus ja nõuetekohane tervisetõend.

 (2) Koolitajale esitatakse:
 1) Maanteeameti väljastatud õpetaja tunnistus;
 2) vastava mootorsõiduki kategooria, autorongi või masina juhtimisõigust tõendava juhiluba, mille osas täienduskoolitust taotletakse.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule võib koolitaja küsida täiendavaid dokumente hindamaks õpetaja kandidaadi vastavust õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.

§ 11.  Õpetaja täienduskoolituse õppetöö korraldus

 (1) Õpetaja täienduskoolitust viiakse läbi koolitaja kehtestatud õppekava alusel. Õpetaja täienduskoolituse õppekava peab sisaldama õppeaineid ja tegevusi, millega saavutatakse õpetaja täienduskoolituse läbinud õpetaja teadmiste ja oskuste vastavus käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.

 (2) Õpetaja täienduskoolituse maht on vähemalt 207 akadeemilist tundi.

5. peatükk Õpetaja kvalifikatsiooni omandamine 

§ 12.  Nõuded hindamisele

  Ainete hindamine ja lõpueksami sooritamine toimub vastavalt koolitaja kehtestatud õppekavale.

§ 13.  Nõuded õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse lõpetamiseks

 (1) Õpetajakoolitus ja õpetaja täienduskoolitus lõpevad lõpueksami edukalt sooritamisega koolitaja eksamikomisjoni ees. Koolitaja lõpueksam peab tagama kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrolli ning peab sisaldama liiklusteooria alaste teadmiste ja praktiliste oskuste kontrolli. Õpetajakoolitus võib lõppeda ka kutseeksamiga kutseandja juures.

 (2) Õpetaja kandidaat lubatakse õpetajakoolituse lõpueksamile pärast kõikide õppeainete ja teooria- ning sõiduõppe praktika edukat läbimist.

 (3) Koolitaja eksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ja selle koosseisu määrab koolitaja rektor või juhataja. Koolitaja eksamikomisjoni kutsutakse lisaks Maanteeameti esindaja. Koolitaja eksamikomisjoni võib kutsuda valdkondlike erialaliitude esindajaid.

 (4) Koolitaja edastab Maanteeametile kutse komisjonis osalemiseks vähemalt seitse päeva enne lõpueksami toimumiseks määratud kuupäeva.

 (5) Kui õpetajakoolituse lõpueksam on planeeritud kutseeksamina, määrab eksamikomisjoni kutsekomisjon.

 (6) Õpetajakoolituse või õpetaja täienduskoolituse lõpueksami edukalt sooritanud isikule antakse koolitaja tunnistus, mis tõendab, et ta on käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaselt edukalt läbinud asjaomase mootorsõiduki kategooria õpetajakoolituse ja on omandanud õpetajale kehtestatud pädevuse ning vastavuse liiklusseaduse § 118 lõike 1 punktis 2 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele. Kui koolitajale on antud kutse andja õigus, siis tehakse koolitaja väljastataval akadeemilisel õiendil, hinnetelehel või lõputunnistusel kutseseaduse § 15 lõike 6 kohane märge.

 (7) Koolitaja esitab elektrooniliselt õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse edukalt lõpetanute nimekirja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast asjaomase koolituse lõppemist Maanteeametile.

6. peatükk Õpetaja tunnistuse taotlemine, väljastamine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 14.  Õpetaja tunnistuse taotlemine ja väljastamine

 (1) Õpetaja tunnistuse taotlemiseks esitatakse Maanteeametile:
 1) isikut tõendav dokument;
 2) koolitaja tunnistus õpetajakoolituse või õpetaja täienduskoolituse läbimise kohta, kui koolitaja ei ole käesoleva määruse § 13 lõike 7 kohaselt andmeid esitanud või kutsetunnistus;
 3) nõuetekohane tervisetõend, kui isiku tervisetõendi andmed liiklusregistris ei ole kehtivad või terviseseisund on muutunud.

 (2) Maanteeamet väljastab taotlejale õpetaja tunnistuse, kui isik:
 1) vastab liiklusseaduse §-s 118 kehtestatud nõuetele;
 2) on läbinud käesoleva määruse kohase koolituse;
 3) on esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid.

 (3) Õpetaja tunnistusel kajastatakse järgmised andmed:
 1) õpetaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) tunnistust väljaandev asutus, väljaandeaeg ning tunnistuse kehtivusaeg;
 3) mootorsõiduki, autorongi või masinrongi kategooria, mille juhti on lubatud õpetada.

 (4) Liiklusseaduse § 118 lõikes 5 nimetatud õpetaja korral teeb Maanteeamet õpetaja tunnistusele märke: „Liiklusteooria õpetaja, sõiduõpetaja kvalifikatsioon peatatud”.

 (5) Maanteeamet väljastab kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud õpetaja tunnistuse asemele uue tunnistuse sama kehtivusajaga, kui selle taotleja vastab õpetajale kehtestatud nõuetele.

 (6) Õpetaja, kelle tunnistus on tunnistatud kehtetuks, saab taotleda uue õpetaja tunnistuse väljastamist, kui ta vastab õpetajale kehtestatud nõuetele. Maanteeamet väljastab uue õpetaja tunnistuse sama kehtivusajaga, kui oli kehtetuks tunnistatud õpetaja tunnistus.

 (7) Maanteeamet väljastab õpetaja tunnistuse või teatab selle taotleja mittevastavusest nõuetele kümne tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kõikide dokumentide kättesaamise päevast.

§ 15.  Õpetaja tunnistuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Maanteeamet tunnistab õpetaja tunnistuse kehtetuks liiklusseaduse § 120 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

 (2) Maanteeamet teatab liiklusseaduse § 120 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud alustel haldusaktina vormistatud õpetaja tunnistuse kehtetuks tunnistamisest asjaomasele isikule tähitud kirjaga.

 (3) Kui Maanteeamet tunnistab õpetaja tunnistuse kehtetuks, lõpeb õpetaja juhi koolitamise õigus Maanteeameti otsuse õpetajale teatavaks tegemise päevast või kui see on kätte toimetatud Maanteeametile esitatud õpetaja elu- või asukoha aadressil või kui see on õpetajale postiasutuses allkirja vastu üle antud.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 16.  Üleminekusätted

 (1) Õpetaja, kes ei ole läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115 „Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri” kohast õpetaja koolituskursust ja kellele on enne nimetatud määruse jõustumist omistatud liiklusteooria- või sõiduõpetaja kvalifikatsioon, peab läbima käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud õpetajakoolituse koolitaja määratud mahus enne õpetaja õigust tõendava tunnistuse uuesti taotlemist Maanteeametis.

 (2) Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õpetaja riikliku õppekava alusel võib koolitaja õpetajakoolitusele või täienduskoolitusele osalejaid registreerida kuni 2015. aasta 31. detsembrini.

 (3) Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õpetaja riikliku õppekava alusel võib õpetajakoolitust või täienduskoolitust läbi viia kuni 2017. aasta 31. maini.

 (4) Enne käesoleva määruse jõustumist sõiduõpetaja kvalifikatsiooni omanud isik, kes soovib pärast käesoleva määruse jõustumist töötada ka liiklusteooriaõpetajana, peab:
 1) edukalt läbima käesoleva määruse kohase täienduskoolituse, kusjuures täienduskoolituse vajaduse ning mahu selgitab välja koolitaja tuginedes kutsestandardile või
 2) taotlema õpetaja kutset kutseandja kaudu, kes hindab vastavust liiklusseaduse § 118 lõike 1 punktis 2 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele.

 (5) Õpetaja, kellel ei olnud õigust enne käesoleva määruse jõustumist libedasõidu riskivältimise õpet läbi viia, peab läbima libedasõidu riskivältimise õppe ja praktikumi täienduskoolituse raames.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määrus nr 115 „Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler