Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" tingimused

Vastu võetud 22.10.2007 nr 7
RTL 2007, 81, 1389
jõustumine 01.11.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» (edaspidi meede) raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõikes 1 nimetatud projektide osas on kogu Eesti territoorium. Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide osas on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, v.a Jõelähtme vald, Harku vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Tallinna linn, Tartu linn, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald.
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) arengueeldus – piirkonnale omane ressurss, mille põhjal on võimalik välja arendada konkurentsieelis;
  2) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
  3) partner – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing, sihtasutus või avaliku sektori valitseva mõju all olev äriühing, kes panustab abikõlbliku omafinantseeringu katmisel projekti rahaliselt;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  4) külastaja – isik, kes objekti külastamiseks üldjuhul saabub väljapoolt oma maakonda või rohkem kui 30 km kaugusel asuvast kohaliku omavalitsuse üksusest piirkonnas ööbides (turist) või seal ööbimata;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  5) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, samuti külade kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse olemasolu või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised tingimused;
  6) piirkondade konkurentsivõime – piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja külastajate arvu suurendamiseks;
  7) tööstuspark – tootmisele ja logistikale suunatud ettevõtluse jaoks vajalik tootmispind koos teenindavate maa-aladega, mis on kontsentreeritud piiratud territooriumile ning mille administreerimiseks on loodud ühtne juhtimine;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  8) turismitulu – projekti tulemusel piirkonnas tekkiv täiendav tulu külastajate poolt tarbitavate teenuste või kaupade müügist või tulu, mis kaasneb külastajatele täiendavate teenuste pakkumisega;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  9) [kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]
  10) kasusaaja – registreeritud äriühing, kes on taotluse objektiks oleva avaliku infrastruktuuri potentsiaalne kasutaja, kuid kes ei ole partner ega ole partneriga konkurentsiseaduse § 19 lõike 1 tähenduses seotud isik.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

§ 3.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Rahandusministeerium.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

§ 4.   Meetme eesmärk

  (1) Meetme üldiseks eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. Meetme spetsiifilisteks eesmärkideks on:
  1) atraktiivsem kohalik külastuskeskkond ja selle tulemusena kasvav turismitulu piirkonnas;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  2) atraktiivsem kohalik ettevõtluskeskkond ja selle tulemusena uued töökohad piirkonnas.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (2) Eesmärgid saavutatakse:
  1) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu;
  2) kiirendades majandusarengut piirkondadele omaste konkurentsieeliste väljaarendamise kaudu.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse projekte, mille potentsiaalne turismitulu ületab toetuse summat ning mille eesmärgiks on luua piirkonna külastajatele (sealhulgas välisturistidele) täiendavaid võimalusi turismiteenuste tarbimiseks, mis soodustavad piirkonna külastajate pikaajalist kohalviibimist ning pakuvad osaluselamust. Sealhulgas toetatakse projekte, mille tulemuseks on:
  1) kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamise tulemusena loodavad omanäolised ning laialdast huvi pakkuvad külastusobjektid;
  2) atraktiivsed teemapargid;
  3) mitmekesised aktiivse puhkuse võimalused (looduslikel eeldustel tuginevad või kasutusel mitteolevate ehitiste baasil rajatavad liikumisharrastuse keskused, avalikud supelrannad jms);
  4) piirkonda külastavatele harrastusveeliiklejatele suunatud ning veeturismi seisukohast olulised väikesadamad.
[RT I 2010, 55, 360 - jõust. 15.08.2010]

  (1¹) Lõikes 1 nimetatud projektide raames toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine, kasutuseta hoonete ja rajatiste taaskasutusele võtmine kaasaegsetes funktsioonides, funktsioonikohaste hoonete ja rajatiste ehitamine, kui see on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks;
  2) külastuskeskuste rajamine ja külastajaprogrammide ning ekspositsioonide loomine, piirkonnale omastele traditsioonidele tuginevate käsitöökodade rajamine;
  3) matka- ja õpperadade ning kergliiklusteede rajamine;
  4) loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine (miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine vaatamisväärsetes paikades), vaateplatvormide ja -tornide rajamine;
  5) puhkeotstarbeliste rajatiste ehitamine ja paigaldamine (puhkepaigad ja nende võrgustikud, laagriplatsid, paviljonid, paargud, kiiged, paadisillad, slipid jms);
  6) puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (parkimiskohad, juurdepääsuteed ja -rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja -viidad jms);
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  7) liiklusvahendite soetamine, juhul kui liiklusvahend on ekspositsiooni osa või kui see on eriotstarbelise liiklusvahendina hädavajalik objekti sihipärase kasutamise tagamisel ning selle rakendatus on täies ulatuses tagatud objekti territooriumi teenindamisega.
[RT I, 10.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011 - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2007. a.]

  (2) Meetme raames toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte, mis sisaldavad järgmisi abikõlblikke tegevusi:
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  1) ettevõtluse arengu seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad ning asulasisesed teed, mis on funktsionaalselt käsitletavad riigi põhi- ja tugimaanteede osana), vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid);
[RT I 2010, 55, 360 - jõust. 15.08.2010]
  2) endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektide maa-alade ettevalmistamine nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil, miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ja pinnase puhastamine;
  3) kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimine taaskasutuselevõtmise eesmärgil;
  4) [kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (2¹) Lõikes 2 nimetatud projektide raames on täiendavalt abikõlblik lõike 3 punktis 6 toodud tegevus.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (3) Projektide raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised lõikest 1 tulenevate projektide eesmärke ja põhitegevusi toetavad tegevused:
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]
  1) piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste (sh era- ja avaliku sektori vaheliste) väljaarendamine (sh seminarid, ümarlauad);
  2) objektispetsiifiliste koolituste korraldamine;
  3) objekti turundus (infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine jms);
  4) külastajatele suunatud objektispetsiifiliste regulaarürituste käivitamine;
  5) avalikuks kasutuseks mõeldud internetiühenduste loomine;
  6) jääkreostuse likvideerimine.

  (4) Lõike 3 punktides 1–3 sätestatud tegevuste kulud ei tohi kokku ületada 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

  (5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse on ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide puhul abikõlblikud jalgratta- ja juurdepääsuteede ning rajatavate kommunikatsioonide (vee-, kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid) puhul järgmistel tingimustel:
  1) maa omanikuga peab olema sõlmitud avaliku kasutuse kokkulepe vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates, kui investeeringu objekt ei asu taotleja valduses või omandis oleval kinnistul;
  2) jalgratta- ja juurdepääsuteede puhul peab olema seatud servituut, sealhulgas isiklik kasutusõigus, taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  3) ettevõtluse arenguks rajatavate kommunikatsioonide (vee-, kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideühendused, küttetrassid) puhul, mis asuvad taotleja valduses oleval kinnistul, peab olema vee-, kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sideühenduste, küttetrasside haldamiseks ja ehitamiseks seatud kasutusõigus selleks õigustatud isiku kasuks.
[RT I, 26.09.2011, 3 - jõust. 29.09.2011]

  (5¹) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse on külastuskeskkonna arendamisele suunatud projektide puhul abikõlblikud matkaradade, vaatlustornide ja -platside, vaadete avamise, jalgratta- ja juurdepääsuteede ning rajatavate kommunikatsioonide (vee-, kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid) puhul, samuti juhul, kui tegemist on fragmentaarse osaga väärindatavast ajaloolisest rajatisest, järgmistel tingimustel:
  1) maa omanikuga peab olema sõlmitud avaliku kasutuse kokkulepe vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates, kui investeeringu objekt ei asu taotleja valduses või omandis oleval kinnistul;
  2) jalgratta- ja juurdepääsuteede puhul peab olema seatud servituut, sealhulgas isiklik kasutusõigus, taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  3) rajatavate kommunikatsioonide (vee-, kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideühendused, küttetrassid) puhul, mis asuvad taotleja valduses oleval kinnistul, peab olema vee-, kanalisatsiooni- ja maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sideühenduste, küttetrasside haldamiseks ja ehitamiseks seatud kasutusõigus selleks õigustatud isiku kasuks.
[RT I, 26.09.2011, 3 - jõust. 29.09.2011]

  (5²) Investeeringud riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud riigi äriühingu omandisse kuuluvasse objekti on külastuskeskkonna arendamisele suunatud projekti puhul abikõlblikud ainult juhul, kui objekt antakse üle või on üle antud riigi äriühingule vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Riigi kinnisvarategevuse strateegiale”.
[RT I, 23.07.2013, 2 - jõust. 26.07.2013]

  (6) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
  1) üldine töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimine, keeleõpe, töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitus, praktika jm objektispetsiifikaga otseselt mitteseotud koolitused;
  2) investeeringud, mille põhieesmärgiks on piirkonna elanikele suunatud avalike teenuste osutamise tagamine (üldharidus, kohalikud kultuuri- ja sporditeenused, sh klubiliseks ja kogukondlikuks tegevuseks mõeldud ruumid, kultuurimajad, külaplatsid, võimlad, staadionid, spordihallid, ujulad; tervishoiu- ja sotsiaalteenused, sh hooldekodud, lastekodud; avalikud teed, tänavad ja pargid) ja usuliste ühenduste põhitegevusega «Kirikute ja koguduste seaduse» § 3 tähenduses seotud tegevused;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  3) majutus- ja toitlustusvõimaluste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine;
  4) investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse, välja arvatud juhul, kui nende osas on seatud hoonestusõigus taotleja kasuks või lõikes 5 nimetatud juhtudel;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  5) [kehtetu - RT I, 23.07.2013, 2 - jõust. 26.07.2013]
  6) investeeringud objektidesse, mis kuuluvad rahastamisele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» investeeringute kava alusel;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  7) investeeringud uute või olemasolevate tootmisele ja logistikale suunatud alade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus olemasolevad ettevalmistatud või kasutusest välja jäänud alad on sobivad või kohandatavad uute ettevõtete lisandumiseks;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  8) investeeringud uute või olemasolevate tootmisele ja logistikale suunatud alade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus on olemas erainvestorite poolt rajatud tööstusalad;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  9) investeeringud olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel võetakse objekt kasutusele üksnes senistes funktsioonides ega pakuta külastajale uut või olulisel määral edasiarendatud külastuselamust;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  10) investeeringud rajatavate või edasiarendatavate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole suunatud külastajatele;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  11) investeeringud, mille mõjul külastajate arv või nende kohalviibimise aeg piirkonnas oluliselt ei kasva või mille potentsiaalne turismitulu ei kata perspektiivis projektile eraldatud toetuse summat.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (7) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, järgitakse toetuse andmisel ühenduse riigiabi reegleid ja konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatut.
[RT I, 23.07.2013, 2 - jõust. 26.07.2013]

  (7¹) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav vähese tähtsuse abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

  (7²) Grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

  (7³) Lõikes 7² nimetatud riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

§ 6.   Abikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõigetes 1–3 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
  1) kinnisasja ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  2) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatud nõuete kohaselt;
[RT I 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010 - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2007. a.]
  3) ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ja muud põhjendatud ja vajalikud projekti ettevalmistustöödega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
  2) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
  3) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  4) kulu, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
  5) sularahas tasutud maksed;
  6) taotleja või projekti partneri poolt pakutavate teenuste või toodetega seotud kulud;
  7) projekti üldkulud.
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]

  (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

  (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

  (6) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimise hetkest või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast ajast.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (6¹) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EASile.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

  (7) Lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (8) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks võib olla lõikes 6 sätestatud kuupäevast kuni 36 kuud hilisem kuupäev, kuid mitte hilisem kui 31. detsember 2015. aastal.
[RT I, 09.10.2015, 4 - jõust. 12.10.2015]

  (8¹) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide korral võib EAS lõikes 8 sätestatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi mõistliku aja võrra pikendada. Pikendatud perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2015. aastal.
[RT I, 09.10.2015, 4 - jõust. 12.10.2015]

  (9) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (9¹) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (10) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

§ 7.   Toetuse ning omafinantseeringu määr ja projekti kestus

  (1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (4) Abikõlblikuks partneri panuseks ei loeta füüsiliste isikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitteolevate äriühingute panust.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (5) Projekti kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või § 6 lõike 6 alusel määratud tähtajast. Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud ning projekti lõpptähtaeg ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2015. aastal.
[RT I, 09.10.2015, 4 - jõust. 12.10.2015]

  (6) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 63 912 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 3 195 583 eurot.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (7) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide puhul on toetuse minimaalne suurus projekti kohta 50 000 eurot. Maksimaalne toetus projektile on taotleja poolt esitatud tõendite alusel projekti raames valmiva infrastruktuuriobjekti tulemusena prognoositav riigieelarvesse projekti lõppemisele järgneva kolme majandusaasta jooksul täiendavalt laekuva sotsiaalmaksu summa, kuid mitte rohkem kui 1 miljonit eurot. Toetuse summa määramise aluseks on loodavate töökohtadega kaasnevad sotsiaalmaksukulud, mille realistlikkust tõendavad taotleja poolt esitatud kasusaajate äriplaanid.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (8) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele taotluse rahuldamise otsustega eraldatud toetuse kogusumma meetme abikõlblikkuse perioodil ei või ületada 4 473 816 eurot toetuse saaja kohta või tema omandis või valduses olevate investeeringu objektide kohta. Kohaliku omavalitsuse üksust ning tema valitseva mõju all olevat juriidilist isikut loetakse käesoleva sätte raames samaks toetuse saajaks. Kui § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks riigiasutus või riigi valitseva mõju all olev mittetulundusühing või sihtasutus, kehtib nimetatud piirang riigiasutusest või riigi valitseva mõju all oleva mittetulundusühingust või sihtasutusest toetuse saaja ning tema valduses olevate investeeringu objektide kohta.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (9) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kehtivad kasusaajatele järgmised täiendavad nõuded:
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]
  1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava abi korral ei tohi kasusaajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ja teiste, käesolevas paragrahvis nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot;
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]
  2) juhul, kui kasusaajaks on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot;
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]
  3) juhul, kui kasusaaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLUSELE JA TAOTLEJALE 

§ 8.   Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (1) Meetme raames saavad taotlejaks olla:
  1) kohaliku omavalitsuse üksused;
  2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka, sh usulised ühendused «Kirikute ja koguduste seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses;
[RT I 2010, 55, 360 - jõust. 15.08.2010 - rakendatakse alates 17.05.2010]
  3) riigiasutused § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud külastusobjektide haldajatena;
  4) avalik-õiguslikud ülikoolid kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist.

  (2) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste osas saavad taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud sihtasutused ja mittetulundusühingud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusel ning tingimusel, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (2¹) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (3) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
  1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad;
  2) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
  3) projektile või projekti üksisikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
  4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele ning kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 2² nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, siis arvestama lisaks „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 2¹ punktis 3 sätestatut;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  4¹) kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 2² nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, ei tohi esineda „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 2¹ punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  5) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
  6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 37 lõikele 4 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv arengukava;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  7) taotleja peab olema projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik. Riigi omandis oleva maa ja ehitiste puhul peab olema kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahel sõlmitud kokkulepe, kus muuhulgas on sätestatud kohustus säilitada projekti raames loodud, renoveeritud või korrastatud objekti projektis toodud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  8) taotleja ei pea olema projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest, kui mitut kohaliku omavalitsuse üksust hõlmava ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, kelle põhikirjalisteks tegevusteks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja kui projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused on partneriteks. Nimetatud sihtasutused või mittetulundusühingud peavad olema moodustatud maavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  9) hankijana «Riigihangete seaduse» mõistes järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid. «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka «Riigihangete seaduse» § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul kui tema tegevus vastab «Riigihangete seaduse» §-s 11 nimetatud tunnustele.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (4) Partneri osas kohaldatakse lõike 3 punktides 1–4 toodud taotlejale kehtestatud sätteid.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (5) Meetme raames ei toetata järgmisi taotlejaid:
  1) riiklikke toetusi vahendavad sihtasutused;
  2) Keskkonnaamet;
  3) riigitulundusasutus.
[RT I 2010, 55, 360 - jõust. 15.08.2010 - rakendatakse alates 17.05.2010]

§ 9.   Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlusi § 5 lõikes 1 nimetatud külastuskeskkonna arendamisele suunatud projektide rahastamiseks saab esitada taotlusvooru raames. Taotlusvooru tähtpäeva ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu ning vahendite jaotuse toetatavate tegevuste vahel kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning kuulutab välja EAS vähemalt kolm kuud enne tähtpäeva EAS-i veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (1¹) Taotlusi § 5 lõikes 2 nimetatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide rahastamiseks saab esitada jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise alustamise aja ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning kuulutab välja EAS ning avaldab selle EASi veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (1²) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (1³) Enne taotluse esitamist on taotlejal õigus saada oma projektiideele eelnõustamist, mille käigus juhib EAS tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Eelnõustamine ei ole kohustuslik taotluse esitamise osa ega ole eelduseks või takistuseks hilisema taotluse esitamiseks. Eelnõustamise raames ei anna EAS hinnangut võimaliku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise osas.
[RT I 2010, 55, 360 - jõust. 15.08.2010]

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile taotlus taotlusvormil, mille kinnitab EAS kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Taotluses sisalduv projekt peab vastama määruses sätestatud meetme eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
  1) projekti kirjeldus;
  2) projekti eelarve;
  3) projekti ajakava;
  4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
  5) taustainfo taotlejast ja partneri(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigiasutuse korral);
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
  7) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh hanketeated, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  8) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
  9) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga.

  (3¹) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide taotlused peavad vastama kõikidele käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–5 sätestatud nõuetele, sealjuures esitamise hetkel sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
  1) projekti kirjeldus;
  2) projekti eelarve;
  3) projekti ajakava;
  4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
  5) taustainfo taotlejast (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse korral);
  6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
  7) dokumendid, mis kirjeldavad projekti raames valmiva infrastruktuuriobjekti tulemusena oma tegevust laiendava kasusaajate tegevuskava ja ärimudelit ning kasusaajate poolt prognoositavalt loodavate uute töökohtade arvu, palgataset ja selle tulemusena täiendavalt riigieelarvesse tasutavat sotsiaalmaksu vähemalt projekti lõppemisele järgneva kolme majandusaasta jooksul (sh äriplaanid koos finantsprognoosidega);
  8) kasusaajate viimase majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav avalikest andmebaasidest ja kui kasusaajad on tegutsenud rohkem kui aasta ning jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
  9) toetuse taotleja kinnitus avaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamise vajalikkuse ja selle rajamise tahte kohta.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (4) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada:
  1) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
  2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
  3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sh ehitusluba ja kooskõlastused;
  4) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
  5) [kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]
  6) paberkandjal ja elektrooniliselt e-posti teel ehituslik projektdokumentatsioon (sh ekspositsiooni plaanid), mis nii hoonete kui rajatiste puhul vastab vähemalt standardis „EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt” toodud eelprojekti staadiumile. Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 „Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord” nõuetele;
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]
  6¹) ehitusprojekti ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus;
  6²) ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektid;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  7) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse hindamiseks;
  7¹) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, tuleb projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendada puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  8) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul, arvates selle lõppemisest;
  9) avaliku kasutamise kokkulepped investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse (matkarajad, vaatlustornid, vaadete avamine jms);
  10) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et nii ehitise kui ka kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust, ning kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  11) EAS-i poolt täiendavalt nõutud dokumente ja informatsiooni.

  (5) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, projekti eelarve ja ajakava.

  (6) Mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevat projektiga seotud vara ei tohi koormata hüpoteegiga. Erandina võib mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevat projektiga seotud vara koormata hüpoteegiga juhul, kui:
  1) hüpoteegiga tagatud rahalise nõude ja taotletava toetuse ning varasemalt sama meetme (sh perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondide meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.2 «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» ) raames saadud toetuse summa on väiksem kui projektiga seotud vara turuväärtus vara koormamisel;
  2) hüpoteegi seadmine on eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud EAS-iga.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 10.   Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Jooksva taotlemise korral võetakse taotlused menetlusse nende laekumise järjekorras. Voorulise taotlemise puhul esitatakse taotlused EAS-i kindlaksmääratud tähtpäevaks, pärast määratud tähtpäeva möödumist esitatud taotlused tagastab EAS taotlejale läbi vaatamata.
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]

  (2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (3) Kõik taotlused registreeritakse. Juhul kui taotleja esitab jooksva taotlemise korral korraga kaks või rohkem taotlust, peab ta need järjestama.
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]

  (4) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud projektide puhul rakendatakse voorulist taotlemist. Voorulise taotlemise korral kinnitab valdkonna eest vastutav minister taotluste menetlemise tähtaja pärast vooru käigus esitatud taotluste lõpliku arvu selgumist EAS-is. Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 90 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Paragrahvi 11¹ lõikes 11¹ kirjeldatud taotluse uuesti läbivaatamise ja vajadusel uuesti hindamise korral uuesti esitatud taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 21 tööpäeva taotluse esitamise päevast arvates. Hiljemalt 21 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse lõpliku rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (4¹) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (4²) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide puhul rakendatakse jooksvat taotlemist. Taotluse menetlemise aeg selle registreerimise hetkest arvates on üldjuhul kuni 30 tööpäeva. Hiljemalt 30 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (5) EAS kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 5–9 esitatud nõuetele.

  (6) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlejale või taotlusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 15 sätestatud või määruses esitatud nõuded ei ole täidetud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) taotleja ei ole lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

  (7) EAS-l on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

  (8) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (9) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul, tuues välja rahuldamata jätmise põhjused.

§ 11.   Taotluse hindamine ja rahuldamine kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamist toetavate projektide puhul
[Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

§ 11¹.   Taotluse hindamine ja rahuldamine turismi- ja puhkemajanduse arendamist toetavate projektide puhul

  (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks § 5 lõikes 1 nimetatud turismi- ja puhkemajanduse arendamist toetavate projektide hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EAS-i veebilehel.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (2) EAS kaasab taotluste hindamiseks eksperte.

  (3) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse EAS-i veebilehel.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  Hindamise tulemused summeritakse eraldi kahes hindamisblokis. Hinnang loetakse positiivseks, kui mõlema hindamisbloki tulemused ületavad lõikes 5 sätestatud lävendi.

  (4) Taotluste hindamiskriteeriumid hindamisblokkides on järgmised:
  1) esimeses hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti prioriteetsus, projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ning projekti jätkusuutlikkus;
  2) teises hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti ettevalmistuse kvaliteet, projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisbloki osas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui esimese hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ning teise hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (6) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (7) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse mõlema hindamisbloki tulemuste aritmeetilise keskmise alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamisblokis kõrgema hinde.

  (8) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse jälgimiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister valdkonna asjatundjatest meetme komisjoni. Meetme komisjon vaatab läbi kõik vastavalt lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale positiivse hinnangu saanud taotlused ning teeb EAS-ile ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks või saadab taotluse EAS-i täiendavaks menetlemiseks. Vajadusel vaatab meetme komisjon läbi mittevastavaks tunnistatud või negatiivse hinnangu saanud taotlused ning võtab vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse suhtes seisukoha.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (9) Meetme komisjon tugineb oma hinnangu andmisel taotluse nõuetele vastavuse kontrollile, ekspertide hinnangule ja esitatavale lisainformatsioonile.

  (10) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 7 nimetatud taotluste puhul meetme komisjoni ettepanekul pingereas olevad taotlused kuni taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Pingereas olevate taotluste kohta, mille summa ületab taotlusvooru eelarvet, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (10¹) Kui pärast lõikes 10 nimetatud taotluste rahuldamata jätmise otsuse tegemist, arvestades § 9 lõike 1 alusel kinnitatud taotlusvooru vahendite mahtu, suunatakse § 5 lõikes 1 nimetatud meetme toetatavateks tegevusteks (edaspidi meetme alasuund) täiendavaid vahendeid või projektidest vabaneb vahendeid, siis uuendab EAS rahuldamata jäetud positiivse hinnangu saanud taotluse menetluse. Vastavalt pingerea järjestusele küsib EAS taotlejalt, kelle taotluses märgitud summa ületas taotlusvooru eelarvet, kas taotleja soovib taotluses kirjeldatud projekti esitatud kujul ellu viia. Kui taotleja soovib projekti esitatud kujul ellu viia, siis teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse taotlust uuesti hindamata kuni täiendavalt meetme alasuunda suunatud või vabanenud vahendite lõppemiseni. Pingeritta kantud taotluste, mille summa ületab meetme alasuunda täiendavalt suunatud vahendeid või projektidest vabanenud vahendeid või taotluste, milles kirjeldatud projekti elluviimist taotleja esitatud kujul ei soovi, rahuldamata jätmise otsuseid ei muudeta.
[RT I, 10.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

  (11) EAS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud määrusest või lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse taotlus tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (11¹) Taotluste osas, mille puhul taotleja ei ole esitanud koos taotlusega hoonete või rajatiste ehituslikku projektdokumentatsiooni, mis hoonete puhul vastab standardis «EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt» toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 «Nõuded ehitusprojektile» nõuetele, teeb EAS tingimusliku rahuldamise otsuse, mille vaatab EAS uuesti üle pärast paberkandjal ja elektrooniliselt e-posti teel «Ehitusseadusega» kooskõlas oleva ehitusliku projektdokumentatsiooni, mis hoonete puhul vastab standardis «EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt» toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 «Nõuded ehitusprojektile» nõuetele, esitamist ja § 9 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist. Juhul kui projekti eesmärgid, tegevused, objekti maksumus või § 9 lõike 4 punktis 7 nimetatud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ning § 9 lõike 4 punktis 7¹ nimetatud finantsanalüüsi tulemused oluliselt pärast ehitusliku projektdokumentatsiooni täiendamist muutuvad, saadab EAS taotluse uuesti hindamisele vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud väljamaksetele tekib pärast EAS-i poolset lõplikku taotluse rahuldamise otsust. Juhul kui hindamistulemus ei ületa § 11¹ lõikes 5 nimetatud lävendit, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS Rahandusministeeriumiga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  3) omafinantseeringu suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  4) projekti abikõlblikkuse periood;
  5) toetuse saaja kohustused;
  6) toetuse väljamaksmise tingimused;
  7) aruandluse esitamine;
  8) toetuse tagasinõudmise alused.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (12¹) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

  (13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

§ 11².   Taotluse hindamine ja rahuldamine kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamist toetavate projektide puhul
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatakse taotlused, mis esitamise hetkel vastavad § 9 lõigetes 1¹–5 sätestatud nõuetele või vähemalt sama paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud nõuetele.

  (2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks § 5 lõikes 2 nimetatud projektide hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EAS-i veebilehel.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (3) EAS kaasab taotluste hindamiseks eksperte.

  (4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS-i moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ning avalikustatakse EAS-i veebilehel. Hindamise tulemused summeeritakse eraldi kolmes hindamisblokis. Hinnang loetakse positiivseks, kui kõikide hindamisblokkide tulemused ületavad lõikes 6 sätestatud lävendi.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (5) Taotluste hindamiskriteeriumid hindamisblokkides on järgmised:
  1) esimeses hindamisblokis hinnatakse projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, sh projekti mõju ettevõtlusaktiivsusele; projekti mõjul loodavate töökohtade kvaliteeti; projekti mõjul prognoositavalt laekuvat sotsiaalmaksu; kasusaajate jätkusuutlikkust;
  2) teises hindamisblokis hinnatakse rajatavate infrastruktuuriobjektide asjakohasust ja jätkusuutlikkust, sh rajatavate infrastruktuuriobjektide tulemuslikkust kasusaajate seisukohast; kavandatud tegevuskoha valiku põhjendatust; rajatavate infrastruktuuriobjektide finantsilist ja halduslikku jätkusuutlikkust; rajatavate infrastruktuuriobjektide lahenduse põhjendatust, tehnilist kvaliteeti ja jätkusuutlikkust;
  3) kolmandas hindamisblokis hinnatakse projekti valmisolekut rakendamiseks, sh projekti teostatavust ja kindlustatust organisatsiooniliste ressurssidega, taotleja haldussuutlikkust; projekti omafinantseeringu tagatust, tehnilise projekti valmisolekut; projekti eelarve kvaliteeti ja vastavust turuhindadele.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (6) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse koondhinne on lõikes 5 loetletud hindamisblokkide koondhinnete kaalutud keskmine. Hindamisblokkide koondhinded moodustuvad kriteeriumide eest antud hinnete kaalutud keskmistest. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui esimese hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ning teise ja kolmanda hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on eraldi iga hindamisbloki osas vähemalt 2,5. Juhul kui ükskõik millise hindamiskriteeriumi alusel antud hinnete keskmiseks on vähem kui 1 või juhul, kui üle poole projekti hindamisel osalenud ekspertidest paneb projektile hindamiskriteeriumi eest 0, langeb projekt edaspidisest hindamisest välja ning selle kohta teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 24.07.2012, 5 - jõust. 27.07.2012]

  (7) Taotluste osas, mis vastavad § 9 lõikes 3¹ sätestatud nõueteleja mis on lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel saanud lõikes 6 nimetatud positiivse hinnangu, teeb EAS taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse. Tingimusliku rahuldamise otsuse vaatab EAS uuesti üle pärast § 9 lõikes 4 sätestatud kõikide tingimuste täitmist. Pärast §-s 9 sätestatud tingimuste täitmist teeb EAS lõpliku otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Juhul kui projekti eesmärgid, tegevused, objekti maksumus või § 9 lõike 4 punktis 7 nimetatud tasuvus- ja teostatavusanalüüsi või § 9 lõike 4 punktis 7¹ nimetatud finantsanalüüsi tulemused on võrreldes esitatud taotlusega oluliselt muutunud, saadab EAS vajadusel taotluse uuesti hindamisele vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud väljamaksetele tekib pärast EAS-i poolset lõplikku taotluse rahuldamise otsust.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (8) Taotluste osas, mis vastavad kõikidele §-s 9 sätestatud nõuetele ja mis on lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel saanud lõikes 6 nimetatud positiivse hinnangu, teeb EAS taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse. Juhul kui mitu projekti oli esitatud samaaegselt ning nende projektide tulemuste koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamisblokis kõrgema hinde. Juhul kui mitu projekti oli esitatud samaaegselt ning nende projektide tulemuste koondhinne on võrdne ning esimeses hindamisblokis saadud hinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said teises hindamisblokis kõrgema hinde.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (9) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (10) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille hindamise tulemused ületavad lõikes 6 sätestatud lävendi tingimusel, et nende rahastamise summa ei ületa § 5 lõikes 2 nimetatud projektide rahastamiseks kinnitatud vahendite mahtu. Lõikes 6 nimetatud positiivse hinnangu saanud taotluste kohta, mille summa ületab projektide rahastamiseks kinnitatud vahendite mahtu, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (10¹) [Kehtetu - RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (11) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS Rahandusministeeriumiga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  3) omafinantseeringu suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  4) projekti abikõlblikkuse periood;
  5) toetuse saaja kohustused;
  6) toetuse väljamaksmise tingimused;
  7) aruandluse esitamine;
  8) toetuse tagasinõudmise alused.

  (12) Taotluse tingimusliku rahuldamise kohta vormistab EAS § 5 lõikes 2 nimetatud projektide puhul eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS Rahandusministeeriumiga. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse maksimaalne võimalik suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  3) omafinantseeringu suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  4) projekti abikõlblikkuse periood;
  5) toetuse saaja kohustused, sh otsusega sätestatud täiendavad tingimused taotlejale ja nende täitmise tähtajad;
  6) projekti rakendamise asukoht.
  7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (13) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt (viitega Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013), esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses.
[RT I, 09.07.2014, 28 - jõust. 12.07.2014]

§ 12.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
  1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
  2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist.

  (2) EAS võib jätta toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui:
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 31. detsembriks 2015. aastal;
[RT I, 09.10.2015, 4 - jõust. 12.10.2015]
  4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
  5) muudatused ei ole põhjendatud.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul kuni 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

  (4) Taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
  2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) projekti ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2015. aastal;
[RT I, 09.10.2015, 4 - jõust. 12.10.2015]
  5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks;
  7) toetuse saaja ei täida § 9 lõike 4 punktides 6 või 7¹ sätestatud tingimusi hiljemalt 4 kuu jooksul arvates taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemisest alates või ei täida taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi EAS-i poolt määratud tähtaja jooksul.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

§ 13.   Vaide esitamine ja läbivaatamine

  Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 14.   Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makstakse toetus välja toetuse saajale või töövõtjale.
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]

  (2) Toetus makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte suuremas summas kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.

  (3) Toetuse saaja esitab EAS-ile § 11¹ lõikes 12 ja § 11² lõikes 11 nimetatud otsuses toodud tähtajal projekti vahe- või lõpparuande. Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]

  (4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahe- või lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ning vahe- ja lõpparuannete raames rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (5¹) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras. Ettemakse teostamise taotlusele peab olemalisatud kulutuste prognoos, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa, ning muud EAS-i nõutud dokumendid.
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]

  (6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).

  (7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

  (8) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust 16 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse toetuse saajalt laekumist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse maksetaotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».

  (9) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
  3) projekt või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]

§ 15.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
  4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) taotlema EAS-ilt nõusolekut kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
  6¹) esitama EAS-ile esimesel võimalusel projekti uue eelarve ning lisandunud kulude katmist tõendavad dokumendid, kui projekti eelarve suureneb rohkem kui 5%;
[RT I, 25.11.2011, 2 - jõust. 28.11.2011– rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. 01.2011]
  7) taotlema EAS-ilt nõusolekut taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks, peatamiseks, tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
  8) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
  10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  11) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
  12) esitama EAS-ile vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
  13) hankijana «Riigihangete seaduse» mõistes järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid. «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka «Riigihangete seaduse» § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab «Riigihangete seaduse» §-s 11 nimetatud tunnustele;
[RTL 2010, 24, 426 - jõust. 14.05.2010]
  13¹) esitama võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse» § -le 5;
  16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest, projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
[RT I, 26.09.2011, 3 - jõust. 29.09.2011]
  18¹) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti tulemusena saadud puhastulust, mida ei ole enne taotluse rahuldamise otsust arvesse võetud, projekti kestel ja projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga mitte pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 89 lõike 1 punktis a sätestatud tähtpäeva;
[RT I, 12.06.2012, 5 - jõust. 15.06.2012]
  19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  20) kooskõlastama EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  20¹) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmisest pärast viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest kuni projekti vara kasuliku eluea lõppemiseni, aga mitte pärast «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtaega;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  20²) esitama enne tehingu teostamist § 5 lõikes 2 nimetatud projektide tulemusel soetatud või parendatud objektide võõrandamise korral projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga mitte pärast «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtaega, EAS-ile objekti turuväärtust tõendava kinnisvara hindamisakti, mis võetakse aluseks projekti puhastulu hindamisel;
[RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  21) tagama § 9 lõike 4 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega punktides 1, 2, 5, 8–11 ja 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud partneri(te) poolt;
  22) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
  23) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 16.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ja projekti ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu. Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
  2) saada EAS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 15 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 17.   EAS-i kohustused

  EAS on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  3) Paragrahvi 15 punktides 6 ja 7 (va projekti elluviimise tähtaja pikendamist) nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima meetme komisjoni ettepanekut muudatuse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 15 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 21 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 15 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 14 lõikes 6 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
  5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
  6) [Kehtetu – RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]
  7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 18.   EAS-i õigused

  EAS-l on õigus:
  1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
  3) vähendada toetust, juhul kui omafinantseering väheneb alla projekti eelarves või taotluse rahuldamise otsuses toodud summa;
  4) projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust;
  5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  6) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
  7) tunnistada kehtetuks taotluse rahuldamise otsus juhul, kui toetuse saaja ei ole projekti tegevustega alustanud 90 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest või projekti alguskuupäevast, kui see on hilisem;
  8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
[RT I, 26.09.2011, 3 - jõust. 29.09.2011]
  9) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on projektiga seotult rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19.   Määruse rakendamine

  (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1¹ punkti 7 ja § 6 lõike 2 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2007.a.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

  (3) Käesoleva määruse § 6 lõiget 8, § 8 lõike 1 punkti 2, § 8 lõiget 5, § 12 lõike 2 punkti 3 ja § 12 lõike 4 punkti 4 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 17. maist 2010. a.
[RT I 2010, 55, 360 - jõust. 15.08.2010]

  (3¹) Käesoleva määruse § 15 punkti 6¹ rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2011. a.
[RT I, 25.11.2011, 2 - jõust. 28.11.2011]

  (4) Kuni 2011. aasta 1. oktoobrini loetakse § 8 lõike 3 punktis 6 nimetatud arengukava kehtivaks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava on koostatud vähemalt kolmeks eelseisvaks eelarveaastaks ja see kehtib hiljemalt 2013. aasta lõpuni
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

Lisa
[Kehtetu - RTL 2009, 65, 970 - jõust. 10.08.2009]