Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks

Vastu võetud 05.10.2018 nr 37
RT I, 09.10.2018, 9
jõustumine 12.10.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi eesmärkide täitmiseks. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020”.

  (2) Tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond.

  (3) Meetme tegevuse sihtrühmaks on ettevõtjad, välja arvatud riigi osalusega ettevõtjad, kelle põhi- või kõrvaltegevus kuulub EMTAK 2008 jaos „C” „Töötlev tööstus” (edaspidi töötlev tööstus) märgitud tegevusvaldkondadesse.

  (4) Määruse alusel antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)), artikli 14 tähenduses ning toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (5) Toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 13 sätestatud juhtudel.

  (6) Määrust ei kohaldata raskustes ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 mõistes.

  (7) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

  (8) Määrust ei kohaldata lisaks lõigetes 5–7 nimetatule ka muudel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise üldine eesmärk on Ida-Virumaa majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv.

  (2) Toetuse andmise oodatav tulemus on töötleva tööstuse sektoris uute, keskmisest kõrgema palgaga töökohtade tekkimine ja ettevõtja lisandväärtuse kasv töötaja kohta.

  (3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
  1) töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohtade arvu kasv toetust saanud ettevõtjas (täistööaja ekvivalendid);
  2) nende töötleva tööstuse sektori ettevõtjate arvu kasv, mille lisandväärtus töötaja kohta on töötleva tööstuse sektori keskmisest suurem.

  (4) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) abi saavate ettevõtjate arv;
  2) piirkonda lisandunud erasektori investeeringute maht.

§ 3.   Terminid

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) e-toetus – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond;
  2) projekt – tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse;
  3) põhivara – nii materiaalne põhivara, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel ja teenuste osutamisel ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kui ilma füüsilise substantsita immateriaalne põhivara, mis on teistest varadest eristatav mitterahaline vara ja mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, välja arvatud äriühingu aktsiad ja osad;
  4) alginvesteering – investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtja toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega;
  5) lisandväärtus töötaja kohta – aruandeaasta kulumi, ärikasumi ja tööjõukulude summa jagatuna aruandeaasta täistöökohaga töötajate arvuga;
  6) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), juhul kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
  7) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
  8) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
  9) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele.

§ 4.   Meetme rakendamine

  (1) Meedet viib ellu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium).
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist]

  (2) Meetme toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse toetuse andmise üldisesse eesmärki ja tulemusnäitajate saavutamisse.

  (2) Toetust antakse alginvesteeringuks.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning dokumentaalselt tõendatavad.

  (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isik.

  (4) Abikõlblikud kulud on:
  1) taotleja tootmisprotsessis vajaliku materiaalse põhivara soetamise kulu (sealhulgas hoonete ja rajatiste ehitamine), välja arvatud kinnisasja soetamise kulu;
  2) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara seadistamise ja häälestamise kulu;
  3) vara transpordikulu ja vara transportimiseks vajalik kindlustuskulu;
  4) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulu, mis on seotud tootmisprotsessi või toote andmete analüüsiga, kui immateriaalne põhivara arvatakse taotleja põhivara hulka ning see jääb seotuks projektiga, mille jaoks toetust antakse, seda kasutatakse üksnes abi saavas ettevõtjas, seda käsitatakse amortiseeruva varana ning soetatakse turutingimustel ja ostjaga mitteseotud kolmandalt isikult.

  (5) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (5¹) Seadmete või masinate rentimine on lubatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul jääkväärtuseta kapitalirendi vormis, kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.
[RT I, 20.05.2020, 28 - jõust. 23.05.2020]

  (6) Suurettevõtjast taotleja puhul peab omandatav vara olema uus.

  (7) Suurettevõtja puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

  (8) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.

  (9) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud tegevustega ja mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning tasutakse hiljemalt 45 päeva pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (10) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev.

  (11) Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.

  (12) Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni kuus kuud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

  (3) Projektiga seotud tegevusi ei tohi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms) enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Nimetatud tähtaega võib toetuse saaja taotlusel ja põhjendatud juhul kuni 18 kuu võrra pikendada. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
[RT I, 20.05.2020, 28 - jõust. 23.05.2020]

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, tingimusel et kõik projekti tegevused on tehtud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

  (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8.   Toetuse suurus ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 150 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000 eurot.

  (2) Toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset ületava töökoha (täistöökoha ekvivalent) loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu.

  (3) Toetuse osakaal on kuni 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

  (4) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud.

  (5) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahenditest ja käesoleva määruse alusel antava toetuse finantseerimise osakaal ületada kokku lõikes 3 sätestatud finantseerimise piirmäära, välja arvatud keskmise suurusega ettevõtjast taotleja ja väikese suurusega ettevõtja puhul, kelle finantseerimise osakaal kokku võib olla vastavalt 35 ja 45 protsenti projekti kuludest.

§ 9.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt. Toetust antakse taotlejale üks kord.

  (2) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise. Eelnõustamise käigus hindab rakendusüksus kavandatava projekti vastavust toetuse andmise eesmärkidele ning abistab taotlejat taotluse ja koos taotlusega esitatavate dokumentide ettevalmistamisel. Rakendusüksusel on õigus kaasata eelnõustamisse eksperte. Toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud projektiplaan.

  (3) Eelnõustamise käigus taotleja esitatud projektiplaan peab sisaldama järgmist:
  1) ettevõtja strateegiline eesmärk;
  2) projekti kirjeldus;
  3) projekti tegevuse oodatav tulemus, sealhulgas planeeritav töökohtade arv, palgatase ja lisandväärtus;
  4) projekti eelarve rahastamisallikate kaupa;
  5) projekti elluviimise tähtaeg;
  6) projekti eest vastutav füüsiline isik;
  7) projekti oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja tegevusele, sealhulgas töökohtade arv, palgatase ja lisandväärtus.

  (4) Eelnõustamisel projektiplaanile antud hinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates.

  (5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada pressiteatega ning oma veebilehel.

  (6) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui meetmeks kavandatud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise peatamise kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt ministeeriumiga.

  (7) Taotlus esitatakse rakendusüksuse näidatud viisil e-toetuse kaudu.

§ 10.   Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotleja võib olla Eesti äriregistrisse taotluse esitamise tähtpäevaks kantud äriühing, kelle põhi- või kõrvaltegevus ja projekt, millele toetust taotletakse, kuulub töötleva tööstuse sektorisse, välja arvatud EMTAK alamjagudes C12 ja C24 nimetatud tubakatoodete tootmise ning metallitootmise alamsektoritesse.

  (2) Taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab viit protsenti aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis, territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses, Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga.

  (3) Taotleja peab olema selle kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omanik, või olema sõlminud kinnistu kasutamiseks tähtajalise rendi- või üürilepingu, mille lõpptähtaeg on vähemalt viis aastat hilisem projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, või omama hoonestusõigust või kasutusvaldust kinnistul vähemalt viieks aastaks pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (4) Taotleja peab looma vähemalt § 8 lõikes 2 nimetatud toetuse summale vastava arvu töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohti (täistööaja ekvivalendid) Ida-Virumaal ühe aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (5) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

  (6) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.

  (7) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele.

  (8) Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab kontrollida taotleja ja projekti abikõlblikkust ning hinnata projekti vastavalt § 11 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitele:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) projekti pealkiri, asukoht, eesmärgid ja tulemused;
  3) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev;
  4) informatsioon taotleja vastavuse kohta lõigetes 1–7 sätestatud nõuetele;
  5) detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad, sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega;
  6) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt §-le 8;
  7) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja puhul koos audiitori otsusega), kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav;
  8) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
  9) teave, mis tõendab taotleja ettevõtja suurust;
  10) taotleja projektiplaan, mis on saanud rakendusüksuse positiivse hinnangu;
  11) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus;
  12) kui taotleja ei ole kinnistu omanik, siis kinnistu omanikuga sõlmitud rendi-, hoonestusõiguse või kasutusvalduse leping;
  13) ehitamise korral kavandatud lahendused vähemalt eskiisi staadiumis;
  14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud § 3 punkti 6 mõistes ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
  15) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (9) Lõikes 3 nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid ning lõike 8 punktis 6 nimetatud kinnituse võib esitada pärast § 12 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemist.

§ 11.   Taotluste menetlemine ja hindamine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

  (2) Rakendusüksus viib kolme tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest arvates läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (3) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse või selle rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve jäägi, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

  (4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (5) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
  1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal 50%);
  2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks (osakaal 30%);
  3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 20%).

  (6) Hindamiskriteeriumeid 1–3 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0.

  (7) Hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult ministeeriumiga ning mis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (8) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5 ja kõigis kriteeriumites on hinnatud vähemalt hindega 2.

  (9) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui sellele hindamisel antud koondhinne on alla 2,5 või vähemalt üht kriteeriumitest on hinnatud madalamalt kui hindega 2.

§ 12.   Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse teeb rakendusüksus.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 11 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui selle rahastamise summa ei ületa meetme eelarvet.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse § 11 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse vabade vahendite mahu tõttu või kui taotletud toetuse summa, projekti tegevused ja kulud ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast osaliselt põhjendatud. Osalise rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse § 11 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui projekti elluviimiseks on taotlejal vajalik kaasata raha väljastpoolt ettevõtjat, kuid selle rahastuse osas puudub taotluste hindamise hetkel lõplik otsus, puuduvad kehtivad kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, ehitamise korral puuduvad ehitusseadustiku järgi ehitamiseks nõutud dokumendid või muul põhjendatud juhul.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse projektide puhul, mis ei ületa § 11 lõikes 8 nimetatud lävendit.

  (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses (edaspidi ka otsus) tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud.

  (7) Otsuses sätestatakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ning abikõlblike kulude kogumaksumus;
  5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
  6) teave, et toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 kohaselt regionaalabi;
  7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
  8) projekti tulemus- ja väljundinäitajad koos sihttasemetega;
  9) projekti abikõlblikkuse periood;
  10) toetuse saaja kohustused;
  11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  14) otsuse tegija andmed;
  15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega;
  16) toetuse maksmise tingimused.

  (8) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

§ 13.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
  1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
  2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
  3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
  4) ei ole põhjendatud.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates.

  (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei muutu ja toetuse osakaal ei suurene.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega.

3. peatükk Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 14.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Toetuse saaja esitab projekti järelaruanded rakendusüksuse nõutud tähtajaks, seisuga üks aasta, kolm aastat ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (2) Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksusele rahuldamise otsuses etteantud viisil e-toetuse kaudu.

  (3) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 15.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale tegelike kulude alusel vastavalt otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb väljamaksele vahearuande kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti.

  (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt otsuses ette antud viisil e-toetuse kaudu või e-posti teel digitaalselt allkirjastatult. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- või lõpparuandega.

  (3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetluse, kui:
  1) maksetaotluses esineb puudus;
  2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
  3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge.

  (5) Projektile, mille osas on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.

  (6) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on:
  1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
  2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
  3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

  (7) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt.

§ 16.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja kohustub:
  1) tagama otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust otsusega vastavuses;
  3) tagastama toetuse, kui rakendusüksus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi;
  4) esitama rakendusüksuse nõutud informatsiooni ja aruanded ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
  5) eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
  6) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või kulude muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
  7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga võrreldes;
  8) võimaldama rakendusüksusel teostada kohapealset kontrolli ja teha auditit ning järelevalvet toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
  9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
  10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  11) näitama objekti asukohas infosildil projekti elluviimise perioodil ja pärast projekti lõppu rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetusega;
  12) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse ja toetusega ning projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse lõppemist;
  13) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates võimalusega asendada materiaalne vara enne viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on kiirete tehnoloogiliste muudatuste tõttu aegunud või purunenud, tingimustel et ettevõtjas säilib vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  14) tagama, et kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud, ei toimu ümberpaigutamist § 3 punkti 6 mõistes;
  15) looma nõutud arv töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohti (täistööaja ekvivalendid) ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates ja säilitama loodud töökohti vähemalt viis aastat projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  16) kooskõlastama rakendusüksusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  17) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ja projekti edasise jätkamise otstarbekust.

§ 17.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid toetuse taotlemise, kasutamise ja nendega seonduvate protseduuride kohta.

§ 18.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus kohustub:
  1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes;
  2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
  4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 6 nimetatud informatsioon, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
  5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase üksikabi andmise otsuse tegemisest arvates;
  6) pärast otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu;
  7) esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.

§ 19.   Rakendusüksuse õigused

  Rakendusüksusel on õigus:
  1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  3) vähendada toetust, kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla minimaalse määra;
  4) vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra;
  5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi vastavalt §-le 20, kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või kavandatud tulemusi või toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.

4. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 20.   Toetuse tagasinõudmise alused

  (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse järgmistel juhtudel:
  1) kulu ei ole abikõlblik, sealhulgas kui maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud;
  2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  4) projekti kavandatud tulemuste saavutamine ning säilitamine vastavalt ettenähtud tingimustele ja aja jooksul ei ole võimalik, sealhulgas kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks;
  5) toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 260¹ alusel.

  (2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui:
  1) puudust on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
  2) toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning ta tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates.

  (3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (4) Lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

  (5) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust kaalutlusõigust kohaldades.

  (6) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.

  (7) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.

  (8) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

  (9) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.

  (10) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.

  (11) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

  (12) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesolevast paragrahvist, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

  (13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

  (14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul ja ei ole võimalik rakendada lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (15) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

  (16) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis ja siis tagastatav toetus.

5. peatükk Vaidemenetlus 

§ 21.   Vaide esitamine ja menetlemine

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.