Teksti suurus:

Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.10.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.10.2018, 18

Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele

Vastu võetud 08.10.2018 nr 40

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 10 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele ja kasutamisele viisil, mille tulemusena lakkab rehvihake olemast jääde.

 (2) Rehvihaket võib tootena turule lasta ja lisada põlevkiviõli tootmisprotsessi tööstusheite seaduse 4. peatükki kohaldamata, kui rehvihake ja selle tootmine vastavad käesoleva määruse nõuetele.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) vanarehv on jäätmeseaduse § 25 lõike 3 punktis 5 nimetatud rehv, mis on muutunud jäätmeks;
 2) tahke soojuskandjaga pürolüüs on tahke aine muundamine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta, kus soojuskandjana kasutatakse osaliselt protsessi tagastatavat kuuma tuhka. Tahke soojuskandjaga pürolüüsi tulemusel toimub aine lagundamine lihtsamateks ühenditeks ning toodetakse vedelkütuseid;
 3) rehvihake on vanarehvide purustamisel saadud tahke materjal, mis vastab käesoleva määruse nõuetele;
 4) rehvihakke valmistaja on ettevõtja, kes toodab rehvihaket käesoleva määruse nõuete kohaselt;
 5) partii on ühtlaste omadustega kuni 1000 tonnise massiga rehvihakke kogus.

§ 3.  Rehvihakke käitluskoha nõuded

 (1) Rehvihaket tuleb käidelda piiratud juurdepääsuga kõvakattega platsil (edaspidi käitluskoht).

 (2) Käitluskoht peab vastama tuleohutuse seaduse §-s 19 sätestatud nõuetele.

§ 4.  Rehvihakke tootmise eeldused

 (1) Rehvihaket toodetakse vaid siis, kui selle järele on nõudlus. Rehvihakke peab ära kasutama kolme aasta jooksul alates selle tootmisest.

 (2) Nõudlust tõendatakse rehvihakke valmistaja ja rehvihakke lõppkasutaja vahelise kirjaliku lepinguga, millega rehvihakke lõppkasutaja kohustub kasutama rehvihaket käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud eesmärgil.

 (3) Rehvihakke tootmiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse protsessi, mille käigus toimub vanarehvi füüsiline purustamine ja vanarehvi koostisesse mittekuuluvate materjalide eraldamine.

§ 5.  Rehvihakke kvaliteedinõuded

  Rehvihake peab vastama järgmistele nõuetele (edaspidi kvaliteedinõuded):
 1) rehvihakke tüki pikima külje pikkus maksimaalselt 30 mm;
 2) väävlisisaldus kõikides vormides < 2,0%;
 3) halogeenide (Cl+F) sisaldus < 0,75%;
 4) tsinkoksiidi (ZnO) sisaldus < 2,0 %.

§ 6.  Rehvihakke valmistaja enesekontrollisüsteemi nõuded

 (1) Rehvihakke valmistaja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada rehvihakke tootmise vastavus käesoleva määruse nõuetele.

 (2) Enesekontrollisüsteem võib olla rehvihakke valmistaja üldise kvaliteedijuhtimise osa, kui see on vastavuses kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditega.

 (3) Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostab rehvihakke valmistaja enesekontrolliplaani, milles kirjeldatakse rehvihakke valmistaja tegevust ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõusid. Enesekontrolliplaan sisaldab:
 1) meetmeid käesoleva määruse §-s 3 sätestatud käitluskoha nõuete täitmiseks;
 2) rehvihakke tootmiseks kasutatavate vanarehvide kontrollimise kirjeldust;
 3) rehvihakke tootmise tehnoloogilist skeemi ja kirjeldust;
 4) keskkonnahäiringu, nagu tolm, müra, jäätmete tuulekanne, vältimise ja vähendamise meetmete kirjeldust;
 5) kvaliteedinõuetele vastava rehvihakke ladustamise kirjeldust;
 6) kvaliteedinõuetele mittevastava rehvihakke käitlemise korda;
 7) kvaliteediprobleemide lahendamise meetmeid;
 8) rehvihakke lõppkasutaja esitatud kaebuste lahendamise korda;
 9) isikute elu ja tervisele ähvardavast ohust või olulisest keskkonnahäiringust teavitamise korda;
 10) tegevuskava juhuks, kui rehvihake süttib.

 (4) Enesekontrolliplaan vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt ning sellele kirjutavad alla rehvihakke valmistaja seaduslik esindaja või tema volitatud isik ning enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutavad isikud.

 (5) Rehvihakke valmistaja esitab jäätmeloa või keskkonnakompleksloa andjale loa taotlemisel käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid.

 (6) Enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik dokumenteerib enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise andmed. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud protokolle, rehvihakke kvaliteedidokumente, proovivõtuprotokolle ja rehvihakke saatelehti säilitatakse vähemalt viis aastat.

 (7) Rehvihakke valmistaja kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust üks kord aastas ja vajaduse korral teeb selles muudatusi.

 (8) Käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentidega on õigus tutvuda Keskkonnainspektsioonil ja kohaliku omavalitsuse üksusel või asutusel keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras ning jäätmeloa või keskkonnakompleksloa andjal.

§ 7.  Rehvihakke kvaliteedinõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

 (1) Kvaliteedi hindamiseks võtab rehvihakke valmistaja igast partiist laborianalüüsiproovi (edaspidi laborianalüüsiproov), millest määratakse analüüsi teel kvaliteedinõuetele vastavuse hindamise aluseks olevad kvaliteedinäitajad.

 (2) Kvaliteeti hindab kvaliteedinäitajate analüüsiks ja vaatluseks asjakohast akrediteeringut omav labor, järgides asjakohaseid standardeid või muid usaldusväärseid akrediteeritud analüüsimeetodeid.

 (3) Rehvihakke valmistaja koostab kvaliteedinäitajate analüüsi tulemuste põhjal igale rehvihakke partiile kvaliteedidokumendi, millele märgitakse:
 1) rehvihakke valmistaja nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
 2) partii number;
 3) partii suurus tonnides;
 4) kvaliteedinõuetele vastavust tõendavad näitajad;
 5) rehvihakke valmistaja seadusliku esindaja või tema volitatud isiku allkiri;
 6) dokumendi andmise kuupäev.

§ 8.  Proovi võtmine ja säilitamine

 (1) Laborianalüüsiproovi saamiseks võetakse rehvihakke partiist kokku 16 osaproovi selliselt, et proovitamisala kataks ühtlaselt kogu partii. Osaproove tuleb võtta võrdsetes kogustes ja ühe osaproovi mass peab olema vähemalt üks kilogramm.

 (2) Osaproovid segatakse maksimaalse ühtluse saavutamiseks ning segatud massi vähendatakse laborianalüüsiprooviks ja kontrollprooviks (edaspidi proovid), millede kaal on vähemalt üks kilogramm.

 (3) Proovid pannakse õhukindlasse kotti, millele märgitakse proovivõtja nimi, proovivõtu kuupäev ja proovitatud rehvihakke partii number.

 (4) Kontrollprooviga tõestatakse rehvihakke analüüsi tulemusi juhul, kui laborianalüüsiproov on muutunud kasutuskõlbmatuks või kui käesoleva määruse nõuete üle järelevalve teostajal tekib kahtlus laborianalüüsiproovi analüüsi õigsuses.

 (5) Kontrollproovi säilitatakse vähemalt 36 kuud.

§ 9.  Proovivõtuprotokoll

 (1) Proovivõtja koostab kohe pärast proovi võtmist proovivõtuprotokolli.

 (2) Proovivõtuprotokoll peab sisaldama vähemalt järgmist:
 1) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg;
 2) ilmastikutingimused (temperatuur, pilvisus, sademed jms);
 3) partii number;
 4) proovivõtu kirjeldus (proovivõtumeetod ja -vahendid jms);
 5) proovivõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
 6) proovi katselaborisse andmise kuupäev ja kellaaeg;
 7) proovi vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.

§ 10.  Rehvihakke saateleht

 (1) Iga rehvihakke partii saadetise kohta väljastab rehvihakke valmistaja saatelehe, millele on märgitud:
 1) saatelehe number ja väljastamise kuupäev;
 2) rehvihakke lõppkasutaja nimi ja kontaktandmed;
 3) saadetise üleandmiskoha aadress;
 4) aadress, kust saadetis lähetatakse;
 5) saadetise veo korraldamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
 6) saadetise suurus tonnides;
 7) käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise kuupäev;
 8) saatelehe koostaja nimi, ametikoht ja allkiri.

 (2) Saateleht koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa rehvihakke saadetisega ning teine eksemplar jääb rehvihakke valmistajale.

 (3) Saateleht võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt allkirjastatud vastavalt e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuetele.

§ 11.  Rehvihakke kasutamine vedelkütuse tootmiseks

 (1) Rehvihaket kasutatakse mehaanilise lisandina tahke soojuskandjaga pürolüüsil koos põlevkiviga põlevkiviõli tootmiseks.

 (2) Rehvihaket võib põlevkiviõli tootmisprotsessi lisada juhul, kui lõikes 1 nimetatud tegevuseks on antud keskkonnakompleksluba.

Siim Kiisler
Minister

Meelis Münt
Kantsler