Teksti suurus:

Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.10.2020
Avaldamismärge:RT I, 09.10.2020, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.10.2020 otsus nr 634

Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 01.10.2020

§ 1.  Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõna „energiatõhususkohustus” sõnaga „energiasäästukohustus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„71) energiaostu riskirühm – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära;
72) energiaostuvõimetu isik – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära;”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses:

„201) lõppkasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab kütet, jahutust ja sooja tarbevett isiklikuks lõpptarbimiseks, või kesksest allikast kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega varustatava korteri või hoone elanikust või kasutajast füüsiline või juriidiline isik, kellel ei ole lepingut energiatarnijaga;”;

4) paragrahvi 2 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„21) lõpptarbija – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab energiat energiatarnijaga sõlmitud lepingu alusel;”;

5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 211 järgmises sõnastuses:

„211) mitmeotstarbeline hoone – rohkem kui ühe ehitise kasutusotstarbega elamu või mitteelamu, milles elab või mida kasutab lisaks lõpptarbijale lõppkasutaja;”;

6) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eesmärgi” tekstiosaga „aastani 2020”;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:

„(9) Vabariigi Valitsus seab riikliku energiatõhususe eesmärgi aastani 2030 ja kehtestab lõimitud riikliku energia- ja kliimakava, mille koostab energiasäästu koordinaator kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artiklites 3, 4 ja 6–12 sätestatud nõuetega.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmärk võib olla püstitatud primaar- või lõppenergia:
1) tarbimise kohta;
2) säästu kohta;
3) energiamahukuse kohta.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetud eesmärgi seadmisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 3 lõikes 1 nimetatud eesmärki.”;

8) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2012/27/EÜ IX lisa 1. osast” tekstiosaga „(EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), artikli 1 punktist 3”;

9) seaduse 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna „lõpptarbijapoolse”;

10) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Energiatarnija tagab lõpptarbijale kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee teenuse osutamisega kaasneva soojusenergia mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

(2) Energiatarnija paigaldab lõpptarbijale tema soojusvaheti või tarnimiskoha juurde arvesti kaugkütte- või kaugjahutusvõrgust või mitut hoonet teenindavast kesksest allikast tarnitava kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kulunud soojuse mõõtmiseks.

(3) Lõppkasutaja korterelamusse või mitmeotstarbelisse hoonesse paigaldatakse kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mahu mõõtmiseks individuaalsed küttekulujaoturid või arvestid, kui nende paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Paigaldatavad arvestid ja kulujaoturid peavad olema kauglugemise funktsiooniga, kui selliste arvestite ja kulujaoturite paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.

(4) Energiasäästu koordinaator korraldab lõppkasutaja korterelamutesse või mitmeotstarbelistesse hoonetesse individuaalse, sealhulgas kauglugemise funktsiooniga küttekulujaoturi või arvesti paigaldamise kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse hindamise.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega lõppkasutaja korterelamusse või mitmeotstarbelisse hoonesse individuaalsete küttekulujaoturite ja arvestite paigaldamise tingimused.”;

11) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Energiatarnija esitab lõpptarbijale koos arvega või arvel järgmise teabe:
1) kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;
2) kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud kütusesegu energialiikide kaupa, ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW, siis ka tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus;
3) kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid;
4) arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdlus viimase 12 kuu tarbimisega kliimale vastava korrigeerimisega;
5) viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõpptarbijate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tehniliste näitajate kohta;
6) kaebuse esitamise kord;
7) energiatarbimise võrdlus sarnase lõpptarbijaga või lõpptarbijate keskmisega.

(4) Energiatarnija peab kaugloetava arvesti olemasolul lõpptarbijale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kvartalis, kui lõpptarbija on seda nõudnud või kui ta on valinud elektroonilise arve. Muudel juhtudel esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.”;

13) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaugloetava arvesti olemasolul peab energiatarnija lõpptarbijale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kuus. Muul juhul esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Lõpptarbija kohustused lõppkasutajale arve esitamisel

(1) Lõpptarbija tagab, et lõppkasutaja saab kõik arved ja arvetel esitatava teabe kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise kohta tasuta. Arved ja teave edastatakse lõppkasutajale tema valikul postiaadressil või e-posti aadressil või elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna kaudu või andmekandjal, kui lõppkasutaja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellega nõustunud.

(2) Lõpptarbija jaotab korterelamus ja mitmeotstarbelises hoones kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise mõõtmise, jaotamise ja kulude arvestamise kulud lõppkasutajate arvetel kasumit mittetaotleval viisil.

(3) Mõistlikud kulud, mis tulenevad sellest, et lõpptarbija annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks kolmandale isikule, ja mis hõlmavad tegeliku individuaalse tarbimise mõõtmist, jaotamist ja arvestamist, võib edasi kanda lõppkasutajatele.”;

15) paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõppkasutaja soovil esitab lõpptarbija käesoleva seaduse § 131 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teabe eelmise 12 kuu kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise andmete kohta lõppkasutaja määratud energiateenuse osutajale.”;

16) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee arvetel esitatav teave ning tarbimisandmed

(1) Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist kajastava arvesti ning küttekulujaoturi põhjal lõppkasutajale arvega esitatav teave peab põhinema tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul.

(2) Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist kajastava arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija poolt lõppkasutajale esitatud arve sisaldama lõppkasutaja arvestil põhineva tegeliku tarbimise või küttekulujaoturi näidu andmeid.

(3) Arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija esitama lõppkasutajale koos arvega või arvel järgmise teabe:
1) kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse ja jahutuse kogumaksumus ning küttekulujaoturi näidud;
2) kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud kütusesegu energialiikide kaupa, ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW, siis ka tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus;
3) kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid;
4) arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdlus viimase 12 kuu tarbimisega kliimale vastava korrigeerimisega;
5) viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tehniliste näitajate kohta;
6) kaebuse esitamise kord;
7) energiatarbimise võrdlus sarnase lõppkasutajaga või lõppkasutajate keskmisega.

(4) Lõpptarbija poolt lõppkasutajale esitatud arve, mis pole koostatud arvestil põhineva tarbija tegeliku tarbimise või küttekulujaoturi näidu alusel, peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas arvel esitatud summa arvutati, ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud teavet.

(5) Lõpptarbija peab kaugloetava arvesti või küttekulujaoturi olemasolul lõppkasutajale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kvartalis, kui lõppkasutaja on seda nõudnud või kui ta on valinud elektroonilise arve. Muudel juhtudel esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.”;

17) paragrahvi 131 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaugloetava arvesti või küttekulujaoturi olemasolul peab lõpptarbija lõppkasutajale esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed vähemalt üks kord kuus. Muudel juhtudel esitatakse nimetatud andmed vähemalt kaks korda aastas.”;

18) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Üldise energiasäästukohustuse maht ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini on 0,8 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta. Keskmine lõpptarbijatele müüdud energiakogus määratakse aastate 2016–2018 põhjal.

(22) Üldise energiasäästukohustuse maht igal kümneaastasel perioodil pärast 2030. aasta 31. detsembrit on keskmiselt 0,8 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta.”;

19) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud üldise energiasäästukohustuse mahu arvutus esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 III lisas sätestatud nõuetega sama määruse alusel koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.”;

20) paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „Üldise” tekstiosaga „Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud üldise”;

21) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 14, 15 ja 21” tekstiosaga „§-des 14 ja 15, § 161 lõikes 2 ning §-s 21”;

22) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

§ 161. Üldise energiasäästukohustuse rakendamine

(1) Üldise energiasäästukohustuse täitmisel võib arvesse võtta energiasäästu poliitikameetmeid, mida rakendatakse 2020. aasta 31. detsembril või pärast seda, tingimusel et selliste meetmete tulemuseks on uued üksikmeetmed, mida rakendatakse pärast 2020. aasta 31. detsembrit.

(2) Käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel kehtestatud üldise energiasäästukohustuse jaotuskavas määratakse üldise energiasäästukohustuse täitmiseks poliitikameetmed, mille rakendamisel nähakse ette erisusi energiaostuvõimetutele isikutele ja energiaostu riskirühma kuuluvatele isikutele või nendele suunatud teenuste pakkujatele, et leevendada energiaostuvõimetust.

(3) Energiasäästu koordinaator esitab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 energiaostuvõimetuse leevendamise meetmete tulemuslikkuse ülevaate lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes.”;

23) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) üldise energiasäästukohustuse mahu arvutamise meetodid ja üldise energiasäästukohustuse täitmise aruandlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 V lisale;”;

24) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldise energiasäästukohustuse absoluutne maht ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini;”;

25) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) poliitikameetmed, mille rakendamisel nähakse ette erisusi energiaostuvõimetutele isikutele ja energiaostu riskirühma kuuluvatele isikutele või nendele suunatud teenuste pakkujatele.”;

27) paragrahvi 21 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Energiasäästukohustuse jaotuskavas võib ette näha:
1) kuidas poliitikameetmete rakendamisel määrata kindlaks energiaostuvõimetud isikud ja energiaostu riskirühma kuuluvad isikud või nendele suunatud teenuste pakkujad;
2) kui suures ulatuses toetada poliitikameetmest energiaostuvõimetuid isikuid ja energiaostu riskirühma kuuluvaid isikuid või nendele suunatud teenuste pakkujaid.”;

29) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) poliitikameede peab aitama kaasa üldise energiasäästukohustuse täitmisele ja tagama energiasäästu saavutamise lõpptarbija juures;”;

30) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 3 ja 4” tekstiosaga „punktis 4”;

31) paragrahvi 24 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „osale” sõnaga „valimile” ja sõna „kontrolli” sõnaga „hindamise”;

32) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Üksikmeetme tulemuslikkuse hindamine koosneb mõõtmisest, kontrollimisest ja tõendamisest, mida tehakse osalevast ja volitatud isikust sõltumatult.

(32) Poliitikameetme või üksikmeetmete tulemusena saavutatav energiasääst arvutatakse vastavalt energiasäästu eeskirjale.”;

33) paragrahvis 30 asendatakse sõna „lõpptarbija” sõnaga „lõppkasutaja” vastavas käändes;

34) paragrahvi 31 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „lõpptarbija” sõnadega „ning lõppkasutaja”;

35) paragrahvi 31 punkt 6 ja § 34 tunnistatakse kehtetuks;

36) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Kauglugemise funktsiooniga arvestite paigaldamine

(1) Alates 2021. aasta 25. veebruarist paigaldatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid peavad olema kauglugemise funktsiooniga.

(2) Alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga.”;

37) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9).”.

§ 2.  Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 21, §-d 91 ja 10 ning § 37 lõike 3 punktid 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9).”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 12, 16 ja 36 jõustuvad 2020. aasta 25. oktoobril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 23–27, 29 ja 35 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 17 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Helir-Valdor Seeder
Riigikogu aseesimees

/otsingu_soovitused.json