Teksti suurus:

Jäätmeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.11.2011
Avaldamismärge:RT I, 09.11.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.11.2011 otsus nr 8

Jäätmeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 27.10.2011

§ 1. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses (RT I, 17.03.2011, 18) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala”;

2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
1) välisõhku heidetavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid;
2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja kaevati;
3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses;
4) lõhkematerjali jäätmed lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
5) loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist;
6) veemajanduse ja veeteede majandamise, üleujutuste ärahoidmise, üleujutuste ja põudade mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavees ümber paigutatud setted, kui on tõendatud, et need setted ei avalda käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjulikku toimet.”;

4) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu osas, mis on reguleeritud teiste seadustega või Euroopa Liidu määrustega:
1) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
2) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), nimetatud käitlemine.”;

5) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv”;

6) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.”;

8) seadust täiendatakse §-dega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

§ 21. Jäätmete lakkamise staatus

(1) Jäätmed ei ole enam jäätmed, kui nad läbivad taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud asi vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
1) asja kasutatakse tavapäraselt kindlal otstarbel;
2) asjale on olemas kindel turg või selle järele on nõudmine;
3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;
4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

(2) Keskkonnaministril on õigus kehtestada määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumide täpsustamiseks seoses konkreetsete jäätmeliikidega, sätestades vajaduse korral ka saasteainete sisalduse piirväärtused taaskasutamistoimingu tulemusena saadud asjas ning võttes arvesse selle asja mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.

(3) Jäätmete lakkamist tinginud taaskasutamistoiming peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja jäätmeloas või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksloas (edaspidi kompleksluba).

§ 22. Kõrvalsaadus

(1) Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, võib pidada kõrvalsaaduseks, mitte aga jäätmeteks, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
1) asja edasine kasutamine on kindel;
2) asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane;
3) asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana;
4) asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

(2) Keskkonnaministril on õigus kehtestada määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täpsustamiseks seoses tootmisprotsessis tekkinud konkreetsete asjade määratlemisega kõrvalsaadustena.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Biojäätmed

Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
1) aia- ja haljastujäätmed;
2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega.”;

10) paragrahvi 8 punktist 11 jäetakse välja sõnad „teratogeensed või”;

11) paragrahvi 8 punktis 13 asendatakse sõnad „ained ja valmistised” sõnaga „jäätmed”;

12) paragrahvi 8 punktid 14 ja 15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„14) H13 – sensibiliseerivad ained ja valmistised, mis sisse hingatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada ülitundlikkust, nii et hilisemal kokkupuutel selle aine või valmistisega ilmnevad sellele ainele või valmistisele iseloomulikud nähud. Sensibiliseeriv kahjulik toime omistatakse jäätmetele juhul, kui on olemas testimismeetodid, millega on võimalik kirjeldatud nähtude ilmnemist määrata;
15) H14 – keskkonnaohtlikud jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või pikema aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile;”;

13) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) H15 – jäätmed, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda ained, millel on vähemalt üks käesoleva paragrahvi punktides 1–15 loetletud omadus.”;

14) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.”;

15) seadust täiendatakse §-dega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

§ 101. Edasimüüja

Edasimüüja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes tegutseb oma nimel jäätmeid ostes ja müües, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.

§ 102. Vahendaja

Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.”;

16) paragrahvi 13 teksti täiendatakse pärast sõna „kõrvaldamine” tekstiosaga „, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus”;

17) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.”;

18) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks.

(12) Jäätmeid kogutakse liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult teostatav, ning neid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.”;

19) seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

§ 141. Korduskasutus

Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.”;

20) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.”;

21) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta.”;

23) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „energiakasutus” tekstiosaga „ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või kaeveõõnte täitmiseks”;

24) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(2) Jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist.

(3) Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel.”;

25) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.”;

26) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.”;

27) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;”;

28) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes.”;

29) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmetekke vältimine on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Jäätmehierarhia

(1) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:
1) jäätmetekke vältimine;
2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
3) ringlussevõtt;
4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
5) kõrvaldamine.

(2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades.”;

31) paragrahvi 23 lõiked 11–15 loetakse lõigeteks 12–16 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.”;

32) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „11, 12, 13 või 14” tekstiosaga „11, 12, 13, 14 või 15”;

33) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad „jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega” sõnadega „jäätmete töötlemisega”;

34) paragrahvi 265 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tootjad võivad näidata enne 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana kuni 2012. aasta 13. augustini või kuni 2014. aasta 13. augustini.”;

35) paragrahvi 265 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tootjad ei või näidata pärast 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana.”;

36) paragrahvi 29 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.”;

37) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-s 4.”;

38) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) kaeveõõnte täitmiseks kasutatavatele või muul viisil keskkonda paigutamisel taaskasutatavatele jäätmetele.”;

40) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise.”;

42) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.”;

43) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jäätmekava sisaldab:
1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon, käitlemisest;
4) uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
5) täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
10) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.”;

44) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb lisaks käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 sätestatule ka riigi territooriumile toodavaid ja sealt välja veetavaid jäätmeid, jäätmekäitluse riikidevahelist optimeerimist ja jäätmealast koostööd, ning milles antakse hinnang majanduslike ja muude hoobade kasutamise kasulikkusele ja sobivusele jäätmeprobleemide lahendamiseks.

(2) Riigi jäätmekava sisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevaid alljaotisi, maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi ja jäätmetekke vältimise programmi.”;

45) paragrahvi 40 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „alljaotisi” sõnadega „ja jäätmetekke vältimise programmi”;

46) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Jäätmetekke vältimise programm

(1) Jäätmetekke vältimise programm sisaldab jäätmetekke vältimise:
1) olemasolevate meetmete kirjeldust ning nende tõhususe hinnangut;
2) eesmärke ja nende elluviimise meetmeid;
3) meetmete rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisnäitajaid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmetekke vältimise meetmete hindamisel ja rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), IV lisas esitatud näidismeetmetega.”;

47) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.”;

48) paragrahvi 61 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.”;

49) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Vanaõli

(1) Vanaõli käesoleva seaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks.

(2) Vanaõli regenereerimine on mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusena võib vanaõli rafineerimisel toota uue õli valmistamiseks sobivat baasõli, eelkõige eraldades vanaõlist seal sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.

(3) Kui see on tehniliselt teostatav, kogutakse vanaõli eraldi.

(4) Kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, tuleb vältida erinevate omadustega vanaõli liikide segamist omavahel, samuti tuleb vältida vanaõli segamist muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli töötlemist.

(5) Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist, kui see on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ning kui muud taaskasutamistoimingud ei taga paremat keskkonnaalast üldtulemust, arvesse võttes käesoleva seaduse § 221 lõikes 2 sätestatut.”;

50) paragrahvi 73 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud korduskasutamiseks”;

51) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) tegutseb edasimüüjana.”;

52) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesoleva seaduse §-s 261 nimetatud probleemtooteregistris.”;

53) paragrahvi 117 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;”;

54) paragrahvi 117 lõiget 11 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüja.”;

55) seadust täiendatakse §-dega 1363 ja 1364 järgmises sõnastuses:

§ 1363. Jäätmete taaskasutamise sihtarvud

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 1364. Jäätmetekke vältimise programmi vastuvõtmine

Jäätmetekke vältimise programm kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega hiljemalt 2013. aasta 12. detsembriks.”;

56) seaduse normitehnilist viidet täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114–135).”

§ 2. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 41 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees