Teksti suurus:

Kiirgusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.11.2011
Avaldamismärge:RT I, 09.11.2011, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.11.2011 otsus nr 9

Kiirgusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 27.10.2011

§ 1. Kiirgusseaduses (RT I 2004, 26, 173; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, ning sekkumistegevust avarii- ja püsikiirituse olukorras.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) tuumakäitise käitamine.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Keskkonnaministeerium korraldab vähemalt iga kümne aasta järel kiirgusohutuse riikliku auditi.

(5) Keskkonnaamet võib osutada oma põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavaid tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.

(6) Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide kaupa on järgmised:
1) kiirgustaseme mõõtmine ühes mõõtepunktis – 25–75 eurot;
2) väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevuse kiirgusohutushinnangu koostamine ning kiirgusvarjestuse arvutamine – üks tund 10–30 eurot;
3) termoluminestsentsdosimeetri mõõtmine – 13–39 eurot;
4) aine radioaktiivsuse laboratoorne analüüs – 50–320 eurot;
5) radoonisisalduse mõõtmine ruumi õhus – 45–135 eurot.

(7) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, kehtestab keskkonnaminister määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad teenuse osutamiseks tehtud kulutuste ulatuses, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.”;

4) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21avariikiirituse olukord – tuuma- või kiirgusavarii, kuriteo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab inimese elu ja tervise, vara või keskkonna kaitsmiseks edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist;”;

5) paragrahvi 6 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) kiirgushädaolukord – avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine;”;

6) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„161kiirgusohutuse riiklik audit – kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid asutusi ja kuhu kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte;”;

7) paragrahvi 6 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„17) kiirgusohutushinnang – ülevaade inimese kaitse ja kiirgusallika ohutusega seotud kiirgustegevuse aspektidest, sealhulgas kasutatavatest kaitse- ja ohutusmeetmetest ning nii normaalsetes töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse olukorras kiirgustöötajatele ja muudele elanikele põhjustatavatest potentsiaalsetest hinnatavatest doosidest;”;

8) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 321 järgmises sõnastuses:

„321NORM-jäätmed (NORM – Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained) – looduslikke radioaktiivseid aineid kaaliumi-40, tooriumi-232, uraani-235 või uraani-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldava toorme töötlemisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui käesoleva seaduse § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemed;”;

9) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 331 järgmises sõnastuses:

„331püsikiirituse olukord – suurem looduslik kiiritus või minevikus toimunud kiirgustegevuse või avariikiirituse olukorras tekkinud kiiritus või muu mittetavapärane kiiritusolukord, mis ei nõua või enam ei nõua edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist;”;

10) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 431 järgmises sõnastuses:

„431sekkumises osalev radioaktiivsete jäätmete käitleja – eelkõige avarii- ja püsikiirituse olukorras sekkumises osalev juriidiline isik, kes on selleks nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga;”;

11) paragrahvi 6 punkt 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„46) tegutsemistase – doosikiiruse või eriaktiivsuse väärtus, mille ületamisel rakendatakse kaitsemeetmeid;”;

12) paragrahvi 6 täiendatakse punktidega 491 ja 492 järgmises sõnastuses:

„491tuumaohutus – kiirgusohutusalane tegevus, mille eesmärgiks on õigete käitamistingimuste saavutamine kehtestatud käitamisnõuete täitmise kaudu ning avariikiirituse vältimine ja avariikiirituse tagajärgede leevendamine, mille tulemusel suureneb töötajate ja muu elanikkonna kaitse tuumakäitiste ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest;
492) tuumakäitis – rikastuskäitis, tuumkütuse valmistamise tehas, tuumaelektrijaam, töötlemiskäitis ja uurimisreaktor ning nendega vahetult seotud ja samas kohas asuv rajatis kasutatud tuumkütuse ladustamiseks, samuti rajatis radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks, mis on otseselt seotud eelnevalt loetletud tuumakäitistega ning asub samas kohas;”;

13) paragrahvi 13 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja tegevuskavade kinnitamine”;

14) paragrahvi 13 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Tegevuskavad kiirgusohutuse riiklikus arengukavas kavandatavate eesmärkide saavutamiseks kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.”;

15) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) suure ohuga kiirgustegevuse korral avariikiirituse olukorras tegutsemise plaan, mis põhineb potentsiaalse kiirituse hinnangul;”;

16) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kiirgustegevusluba uue tuumakäitise käitamiseks saab taotleda pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse.”;

17) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks vajalik rahaline tagatis

(1) Radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks võib kiirgustegevusloa andja nõuda rahalist tagatist (edaspidi tagatis).

(2) Tagatise vajaduse üle otsustab kiirgustegevusloa andja 20 päeva jooksul kiirgustegevusloa või selle muutmise taotluse registreerimisest arvates. Otsuse tegemisel võetakse arvesse radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise tagamise olulisust kiirgusohutuse seisukohalt.

(3) Tagatis peab olema mõeldud ainult radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks ning vajaduse korral viivitamatult realiseeritav.

(4) Tagatise suuruseks on kiirgustegevusloa taotleja taotluses esitatud andmete alusel radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise eeldatav maksumus ning selle määrab kiirgustegevusloa andja.

(5) Tagatise olemasolu tõendatakse kiirgustegevusloa andja aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Kiirgustegevusloa andjal on õigus jätta garantii andja aktsepteerimata, kui garantii andja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda tema antava tagatise usaldusväärsuses.

(6) Tagatis peab kehtima radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise lõpuni.

(7) Kui kiirgustegevusloa andja teeb korduva kiirgustegevusloa taotluse või kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemise käigus kindlaks, et taotleja olemasoleva tagatise suurus ei kata enam radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulusid, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist.”;

18) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kiirgustegevusloa taotleja ei tõenda käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud tagatise olemasolu kiirgustegevusloa andja määratud suuruses ja tingimustel.”;

19) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 4, 5 ja 7” tekstiosaga „punktides 1, 4, 5 ja 7”;

20) paragrahvi 30 punktides 9 ja 15 asendatakse sõna „hädaolukorra” sõnadega „avariikiirituse olukorra”;

21) seadust täiendatakse §-ga 302 järgmises sõnastuses:

§ 302. Kiirgustegevusloa omaja kohustused tuumakäitise käitamisel

Lisaks käesoleva seaduse §-s 30 sätestatule peab kiirgustegevusloa omaja tuumakäitisega seotud kiirgustegevuse korral:
1) tagama tuumaohutuse meetmete rakendamise ja asjaomaste nõuete järgimise;
2) tagama, et tuumakäitise töötajad ja alltöövõtjad järgivad tuumakäitises rakendatavat tuumaohutuskultuuri ja kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi oma tööülesannetest lähtudes;
3) hindama tuumaohutust tuumakäitises vähemalt sama sagedasti, kui see on sätestatud kiirgustegevusloa tingimustes.”;

22) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tuumakäitise kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem sisaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:
1) tuumaohutust tagavate toimingute kirjeldust;
2) tuumaohutust tagavate toimingute järgimise kontrollsüsteemi kirjeldust;
3) töötajate tööülesannete analüüsi;
4) töötajatele esitatavaid nõudeid;
5) töötajate koolituse ja instrueerimise kavasid;
6) seadmete ja materjalide hankimise, kasutamise ning kasutusest kõrvaldamise protseduuri kirjeldust.”;

23) paragrahvi 52 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kiirgushädaolukorras ja püsikiirituse korral” sõnadega „Avarii- ja püsikiirituse olukorras”;

24) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 54. Sekkumistegevus avariikiirituse ja püsikiirituse olukorras

(1) Sekkumisel tagatakse vastavalt tekkinud avarii- või püsikiirituse olukorrale järgmiste kaitsemeetmete rakendamine:
1) suurenenud kiiritusega ala väljaselgitamine ja sellel alal kiirgusseire korraldamine;
2) suurenenud kiiritusega ala märgistamine ja sellele juurdepääsu piiramine;
3) suurenenud kiiritusega ala puhastamine;
4) elanike kaitse, sealhulgas elanike varjumise, evakueerimise ja teavitamise korraldamine.

(2) Sekkumises osalevad vähemalt Keskkonnaamet, päästeasutus, politsei ja sekkumises osalev radioaktiivsete jäätmete käitleja.

(3) Sekkumises osaleva radioaktiivsete jäätmete käitleja nimetab majandus- ja kommunikatsiooniminister käskkirjaga.

(4) Sekkumise korralduse, sekkumisel osalevate asutuste ja isikute ülesanded avarii- ja püsikiirituse olukorras ning sellega kaasnevate kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

25) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 56 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse reservfondist” sõnadega „Vabariigi Valitsuse reservist” ning sõna „kiirgushädaolukorra” sõnadega „avariikiirituse olukorra”;

27) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) NORM-jäätmete hajutamise, vabastamise ja käitlemise, sealhulgas hoidmise ning vahe- või lõppladustamise viis, määratakse kiirgustegevusloaga.”;

28) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete võtmine riigi valdusse

(1) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete omanik on teadmata või nende eest vastutavat isikut ei õnnestu tuvastada või kui nende omamine on ebaseaduslik või nendega seoses tekib põhjendatud kahtlus avariikiirituse olukorra tekkimiseks, võtab riik radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsed jäätmed oma valdusse.

(2) Riigi valdusse võetav radioaktiivne aine, seda sisaldav seade ja radioaktiivsed jäätmed antakse käitlemiseks üle sekkumises osalevale radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

(3) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete omanik on teadmata või nende eest vastutavat isikut ei õnnestu tuvastada, katab riik nende enda valdusse võtmise ja käitlemisega seotud kulud.

(4) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete omamine on ebaseaduslik või nendega seoses võib tekkida avariikiirituse olukord, tasub omanik nende riigi valdusse võtmise ja käitlemisega seotud kulud.

(5) Radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise, käitlemise ja sellega seotud kulude hüvitamise täpsustatud korra ja taotluse vormi kulude hüvitamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

29) seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses:

71. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 631. Kiirgusohutuse järelevalve

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet teostaval isikul on õigus käesoleva seaduse täitmise tagamiseks teha ettekirjutusi.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.”;

30) paragrahvi 64 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 64. Tegutsemine kiirgustegevusloata ja loa nõudeid rikkudes

(1) Tegutsemise eest kiirgustegevusloata, kui luba oli nõutav, või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

31) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks;

32) seadust täiendatakse §-ga 731 järgmises sõnastuses:

§ 731. Kiirgusohutuse riiklik audit

Esimene kiirgusohutuse riiklik audit korraldatakse nelja aasta jooksul pärast käesoleva seaduse § 4 lõike 4 jõustumist.”;

33) paragrahvi 741 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Enne käesoleva sätte jõustumist algatatud kiirgustegevusloa saamise menetluses on kiirgustegevusloa andjal õigus 20 päeva jooksul alates käesoleva sätte jõustumisest otsustada käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud tagatise vajaduse üle.”;

34) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta kiirgushädaolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest (EÜT L 357, 07.12.1989, lk 31–34);
nõukogu direktiiv 90/641/Euratom kontrolltsoonis töötamisel ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvate välistöötajate kaitse kohta (EÜT L 349, 13.12.1990, lk 21–25);
nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.06.1996, lk 1–114);
nõukogu direktiiv 97/43/Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/Euratom (EÜT L 180, 09.07.1997, lk 22–27);
nõukogu direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57–64);
nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta (ELT L 337, 05.12.2006, lk 21–32);
Euroopa Komisjoni otsus 2008/312/Euratom, millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm (ELT L 107, 17.04.2008, lk 32–59);
Euroopa Komisjoni soovitus 2008/956/Euratom, mis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse kolmandatesse riikidesse eksportimise kriteeriume (ELT L 338, 17.12.2008, lk 69–71);
nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 02.07.2009, lk 18–22).”

§ 2. Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ene Ergma
Riigikogu esimees