Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme "Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks" tingimused

Vastu võetud 24.03.2009 nr 14
RTL 2009, 31, 400
jõustumine 03.04.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas §-ga 13 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine » § 5 punktiga 3.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi STS) § 3 lõike 3 kohaselt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Energiamajanduse arendamine» meetme «Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks» rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.   Mõisted

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid STSi ja muude valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses:
  1) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
  2) alginvesteering on investeering materiaalsesse varasse (hoonetesse, rajatistesse, seadmetesse) seoses uue käitise rajamisega, olemasoleva käitise laiendamisega, käitise toodangu mitmekesistamisega uute toodete lisamisega või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega;
  3) suurettevõtja on ettevõtja, kellel on 250 või rohkem töötajat või kelle ettevõtte aastakäive ületab 50 mln eurot või aastabilanss 43 mln eurot;
  4) rahastamiskava on toetuse kasutamise prognoos aastate lõikes, mida toetuse saaja on kohustatud täitma ja esitama kavas nimetatud ajaks väljamakse taotlused;
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]
  5) väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3) lisas I sätestatud kriteeriumitel.
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on taastuvate energiaallikate osakaalu kasv energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähendamine.

§ 4.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 3 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 2 Sihtasustus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatav tegevus

  (1) Meetme raames on toetatav järgmine tegevus:
  1) taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamine koos tootmisseadmete võrguühenduseks vajaliku infrastruktuuriga;
  2) taastuvenergiale üleminek katlamajade taastuvenergiaallikate kasutamiseks ümberehitamise kaudu;
  3) energiasääst kaugküttevõrgu parendamise ja rekonstrueerimise kaudu, sh vajalike täiendavate ühenduste rajamine.

  (2) Meetme raames ei toetata:
  1) suurema kui 2 MW installeeritud summaarse elektrivõimsusega elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist või rekonstrueerimist asukohaga väljaspool Eesti saari;
  2) suurema kui 4 MW installeeritud summaarse võimsusega kaugkütte katlamaja rajamist või rekonstrueerimist;
  3) suurinvesteeringuid (projekt kogueelarvega üle 50 miljoni euro).

  (3) Toetust antakse voorupõhiselt.

§ 6.   Riigiabi

  (1) Määruse raames antav toetus on riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 ning «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes.

  (2) Riigiabi andmisel lähtutakse regionaalabi suunistest aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13) ja Eesti regionaalabi kaardist aastateks 2007–2013 (N 466/2006 – Eesti, Regionaalabi kaart 1.1.2007-31.12.2013, ELT C 286, 23.11.2006, lk 6) ning Euroopa Komisjoni 10. detsembri 2008 otsusest K(2008) 7847 «Riigiabi nr N 373/2008 – Regionaalabi – taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks – Eesti».

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval.

  (2) Projekti abikõlblikkuse algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui 31. august 2015. Projekti elluviimise kestus võib olla maksimaalselt 48 kuud.
[RT I, 09.11.2012, 10 - jõust. 12.11.2012]

  (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 8.   Abikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on järgmised kulud:
  1) alginvesteeringud, mis tehakse meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisel. Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 3 raames olemasoleva infrastruktuuri renoveerimist loetakse alginvesteeringuks juhul, kui soojusenergia kaod langevad renoveerimise tulemusena vähemalt 10% ulatuses sisestatud soojusenergiast;
  2) projekti raames teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
  3) väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuga seotud konsultatsioonikulud kuni 50% ulatuses tegelikest kuludest.

[RTL 2010, 65, 483 – jõust 18.09.2010] – kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. novembrist 2009. a käesoleva sätte jõustumise järgses redaktsioonis

  (2) Kasutatud seadme ostmine on abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole suurettevõtja ja tõendab järgmist:
  1) seadme ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud riigieelarve, Euroopa Liidu või muid välisabi vahendeid;
  2) seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue seadme hinnast madalam;
  3) seadmel on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

  (3) Projekti raames seadmete liisimise kulud on abikõlblikud, kui liisinguleping sisaldab klauslit, et liisingueseme omandiõigus läheb liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale.

  (4) Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 ja 2 raames toetatakse ainult tõhusat koostootmist ja tootmist vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. mai 2007. a määruses nr 30 «Tõhusa koostootmise nõuded» sätestatule.

  (5) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (6) Abikõlblikud ei ole kulud, mis on loetud mitteabikõlblikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11) ja Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord».

  (7) Lisaks lõikes 6 nimetatud kuludele ei ole abikõlblikud käibemaks ja kulud maa ostmiseks.

§ 9.   Toetuse ja omafinantseeringu suurus

  (1) Projekti minimaalne toetuse suurus on 500 000 (viissada tuhat) krooni.

  (2) Toetust võib taotleda järgmiselt:
  1) kuni 50 (viiskümmend) miljonit krooni § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse jaoks;
  2) kuni 20 (kakskümmend) miljonit krooni § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse jaoks;
  3) kuni 20 (kakskümmend) miljonit krooni § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse jaoks.

  (3) Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise ja projekti finantsilise jätkusuutlikkuse.

  (4) Toetuse maksimaalne määr on 50% projekti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu minimaalne määr on 50% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud suurettevõtja taotletud toetus projektile asukohaga Tallinnas ja Harjumaal, kus toetuse maksimaalne määr on 40% projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 60% projekti abikõlblikest kuludest. Nimetatud 40%lise toetuse piir kehtib ka ettevõttele, kus rohkem kui 25% omandist kuulub suurettevõtja(te)le.

  (5) Projekti omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad toetuse taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad isikud esitama kinnituskirja.

  (6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi.

  (7) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisriikide vahenditest, ei tohi projektile eraldatud kogu riigiabi osakaal kokku ületada § 6 lõikes 2 viidatud dokumentides sätestatud osakaalu.

  (8) Toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 10.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Taotlejaks võib olla järgmine juriidiline isik, kes osutab kaugkütteteenust projektiga seotud kaugküttepiirkonnas või müüb soojusenergiat projektiga seotud kaugküttepiirkonda:
  1) kohalik omavalitsus;
  2) mittetulundusühing;
  3) äriühing, välja arvatud põllumajandustootjad;
  4) sihtasutus.

  (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotleja peab vastama STSi § 14 lõike 1 punktides 1–9 loetletud nõuetele;
  2) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud;
  3) taotlejal ei ole täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi projektide osas, millele ta on saanud toetust struktuurifondidest, ISPA-st, Ühtekuuluvusfondist, muudest Euroopa Liidu vahenditest või teistest avalikest eelarvetest;
  4) taotleja on täitnud kõik kohustused riiklike maksude osas;
  5) taotleja ei ole saanud projekti raames teostatavale tegevusele toetust STSi või muu riikliku või rahvusvahelise toetusskeemi alusel;
  6) projekti raames rajatav infrastruktuur peab kuuluma täies mahus taotlejale või on taotlejal taotluse esitamise tähtajaks sõlmitud leping rekonstrueeritava infrastruktuuri omandamiseks.

  (3) Taotleja tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui ta ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või kui taotlejal esineb keskkonna valdkonnas seadustest või lepingutest tulenevaid täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud nende puuduste põhjuste likvideerimiseks.

§ 11.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotleja peab taotluse esitama korrektselt täidetud taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid (edaspidi taotlus). Taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus hiljemalt esimese taotlusvooru väljakuulutamise ajaks. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee.

  (2) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe projekti teostamiseks ühe taotluse iga kaugkütte süsteemi kohta. Kaugkütte süsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised.

  (3) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja, lisades esindusõiguse aluseks oleva dokumendi.

  (4) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus §-s 3 nimetatud eesmärgiga;
  2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peab olema reaalselt teostatav §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]
  3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkidega ning vastama käesolevas määruses nõutavale omafinantseeringu määrale. Eelarves sisalduvad abikõlblikud kulud peavad olema jagatud toetuse osaks ja omafinantseeringu osaks abimäärale vastava proportsiooniga;
  4) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

  (5) Toetuse taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid või põhjendama nende lisamata jätmise:
  1) projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
  2) projektijuhi elulookirjelduse;
  3) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte koos järeldustega, kui «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus» sätestab selle vajalikkuse projekti elluviimiseks või esitama nimetatud seaduse mõistes otsustaja seisukoha;
  4) eelmise majandusaasta aruande ning kui aruande auditeerimine on seadusest tulenevalt kohustuslik, ka audiitori järeldusotsuse;
  5) äriühingu jooksva majandusaasta kasumi prognoosi, rahavoogude aruande ja bilansi, mis ei ole taotluse esitamise päeval vanemad kui kaks kuud;
  6) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  7) info varem saadud riigiabi kohta ja vähese tähtsusega abi teatise vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas esitatud vormile;
  8) tõendi maa ja infrastruktuuri omandi või valduse kohta või kavandatava tegevuse lubamise kokkulepe omaniku või valdajaga või munitsipaliseerimise algatamist tõendava dokumentatsiooni. Nimetatud kokkuleppe kehtivustähtaeg peab olema vähemalt viis aastat pärast projekti eeldatavat lõppemist. Kui projektis kavandatud tegevusele peab eelnema planeeringute kehtestamine, projekteerimistingimuste seadmine või kooskõlastuste või lubade andmine, esitab taotleja dokumendid eeltoodud nõuete täitmise tõendamiseks;
  9) projekteerimistingimused, eelprojekti, välisõhu saasteloa, ehitusloa, tegevusloa;
  10) taotleja viimase kolme aasta jooksul avaliku sektori projektipõhiselt saadud toetuste loetelu ning taotleja arendatud sarnaste projektide loetelu;
  11) tööde teostaja või teenuse osutaja valikut põhjendava dokumentatsiooni vastavalt «Riigihangete seaduses» sätestatule, juhul kui pakkuja on valitud;
  12) projektiga seotud kaugküttepiirkonda soojaenergia müügiks sõlmitud siduvad lepingud või muud dokumendid, juhul kui taotleja ei osuta projektiga seotud kaugküttepiirkonnas ise kaugkütteteenust;
  13) elektri tootmise korral võrguga liitumise tingimused võrguettevõtjalt.

  (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

4. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES 

§ 12.   Taotluse esitamine

  (1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt täidetud taotluse.

  (2) Taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

  (3) Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab STS § 10 lõike 2 punkti 2 alusel rakendusasutuse juht.

  (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtajaks.

  (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata.

  (6) Taotlused saadetakse rakendusüksusse posti teel, tuuakse rakendusüksusse käsipostiga või saadetakse e-postiga digitaalallkirjaga varustatult rakendusüksuse nimetatud aadressile väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatava eksemplari failid peavad olema töödeldavas teksti või tabelformaadis.

§ 13.   Taotluse menetlemine rakendusüksuses

  (1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest;
  3) taotluse hindamisest;
  4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva arvestusega, et taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui § 17 lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

§ 14.   Taotleja ja taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

  (1) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
  1) taotleja ei vasta STS § 14 lõike 1 punktide 1–9 ning käesoleva määruse nõuetele;
  2) esineb STS § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolu.

  (2) Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral suunatakse taotlus sisulisele hindamisele.

  (3) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning edastab selle viivitamata taotlejale otsuse kättesaamise tõendamist võimaldaval viisil.

§ 15.   Taotluse hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumite alusel, rakendusüksuse kehtestatud korras.

  (2) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, milles sisalduvate projektide rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus rakendusasutuse juhi kehtestatud taotlusvooru eelarve võimalustest lähtuvalt.

  (3) Hindamisjuhendi §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumite kohaldamiseks kehtestab rakendusasutus.

§ 16.   Taotluse hindamise kriteeriumid

  (1) Taotluse üldised hindamiskriteeriumid on järgmised:
  1) projekti eesmärkide realistlikkus 0–15 punkti, projekti tehniline teostatavus 0–20 punkti, rakendatava tehnoloogia töökindlus, sh rajatava tehnoloogia rakendatavus, 0–15 punkti. Eelistatakse projekte, mis keskenduvad uute ja samas piisavalt usaldusväärsete tehnoloogiate rakendamisele, st selliste tehnoloogiate rakendamisele, mis on kommertskasutuses juba ennast õigustanud ja millel ei ole probleeme töökindlusega. Seejärel lähevad hindamisele taotlused, mis saavutavad 70% läve ehk vähemalt 35 punkti 50st;
  2) toetuse saaja enda panus projekti. Mida suurem on omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest, seda rohkem punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:
 Punktide summa = [(omafinantseeringu osakaal) × 20] – 10,
 kokku 0–10 punkti;
  3) toetuse saaja suutlikkus projekt edukalt ellu viia, sealhulgas projekti koordineerimise võimekus, vajalike juhtimisalaste ja tehniliste teadmiste olemasolu, rahastamisvõime – kokku 0–10 punkti;
  4) jätkusuutlikkus, sealhulgas toetuse taotleja võimekus projekti tulemusena rajatut käigus hoida, toetuse taotleja ülevaade riskidest, mis võivad nurjata projekti eesmärkide saavutamise, toetuse taotleja tegevus nende riskide kahandamiseks, nt kohaliku taastuvkütuste turu uuring ja sõlmitud tarnelepingud, teenuste hindade muutmise korral tarbijate maksevõime ja nõudlusega arvestamine – kokku 0–30 punkti;
  5) projekti mõju regionaalarengule. Eelistatakse alasid, kus elanike keskmine sissetulek on väike. Punktide arv arvutatakse järgmist valemit kasutades:100 × (E[taotleja] – E[hinnatud taotlustest madalaim tulemus]) : (E[hinnatud taotlustest kõrgeim tulemus] – E[hinnatud taotlustest madalaim tulemus])
– regionaalarengu eelistuskriteerium E arvutatakse järgmiselt:
E = 1 : tulumaks taotleja kohaliku omavalitsuse üksuses elaniku kohta.

  (2) Arvutuste aluseks võetakse tulumaksu andmed kaks aastat enne taotluse esitamise tähtaega. Näitaja määramisel kasutatakse Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud andmeid ja Statistikaameti andmeid. Parim taotlus saab 100 punkti.

  (3) Spetsiifilised hindamiskriteeriumid on järgmised:
  1) projekt aitab kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele;
  2) projekt aitab kaasa energiavarustuskindluse tagamisele Eestis.

  (4) Keskkonnakoormuse vähendamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (ärahoitud keskkonnakoormus) : (projekti toetussumma) on suurim. Kuna tarbimata kogus toorainet (kütust) tähendab oluliselt väiksemat keskkonnakoormust kui teise tooraineliigiga asendamine, korrutatakse võrdluspildi saamiseks kokkuhoiuprojektide korral (kus üht kütuseliiki ei asendata teisega) CO₂ heitkogus kolmega (langeb ära transpordikoormus jpm). Keskkonnakoormuse all mõistetakse CO₂ heitkogust aastas.

  (5) Elektri ja soojuse koostootmise juures arvestatakse täiendav tinglik ärahoitud CO₂ heitkogus järgmist valemit kasutades:

  kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,088 kg CO₂/kWh.

  (6) Energiavarustuskindluse tagamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (energiavarustuskindluse tõus) : (projekti toetussumma) on suurim. Energiavarustuskindluse tõus arvutatakse järgmist valemit kasutades:

  aastas vähem tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur – aastas täiendavalt tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur.

  (7) Kütuste energiasisalduse määramisel juhindutakse üldjuhul direktiivi 2006/32/EÜ II lisa andmetest.

  (8) Elektri ja soojuse koostootmise juures arvestatakse täiendav tinglik vähem tarbitud fossiilse tahkekütuse kogus järgmist valemit kasutades:

  kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,227 kg põlevkivi/kWh.

  (9) Varustuskindluse tegurite tabel on esitatud määruse lisas.

  (10) Spetsiifiliste kriteeriumite summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:

  80 × projekti keskkonnakoormuse suhtarv : parima projekti keskkonnakoormuse suhtarv + 20 × projekti energia varustuskindluse suhtarv : parima projekti energia varustuskindluse suhtarv.

  (11) Lõplik pingerida arvutatakse järgmist valemit kasutades:

  üldiste kriteeriumite punktide summa : 2 × 0,4 + spetsiifiliste kriteeriumite tulemus × 0,6.

  (12) Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr.

§ 17.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (2) Hindamise tulemusena kõrgema punktiarvu saanud taotlused rahuldatakse lähtuvalt taotlusvooru rahastamise mahust.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused, sh rakendusüksuse kinnitus, et üksikasjaliku kontrollimise tulemusel on tuvastatud projekti vastavus meetme määrusega kehtestatud abikõlblikkuse tingimustele;
  4) toetuse saaja andmed;
  5) projekti nimetus ja kogumaksumus;
  6) erisused võrreldes projekti taotluses nimetatud tegevuse või eelarvega;
  7) projekti abikõlblikkuse alguse- ja lõpukuupäev;
  7¹) projekti rahastamiskava aastate lõikes;
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]
  8) toetuse maksimaalne summa Eesti kroonides ning selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
  9) omafinantseeringu minimaalne summa Eesti kroonides ning selle minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
  10) aruandluse tingimused ja kord, sh nõue, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti eesmärkide saavutamise aruande eelmise kalendriaasta kohta iga aasta 28. veebruariks viie aasta kestel pärast projekti lõpparuande esitamist. Eesmärkide saavutamise aruandes peab kajastuma tarbitud kütus, selle kogus ja kütteväärtus, toodetud soojusenergia kogus ning CO₂ heitkogus;
  11) otsuse vaidlustamise kord;
  12) asjaolu, et toetus on regionaalabi toetuse saajale või lõppkasusaajale;
  13) muud õigusaktides sätestatud asjaolud.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) projekti eesmärkide realistlikkuse ja tehnilise teostatavuse hinne ei ulatu 70% läveni (vähemalt 35 punktini 50st);
  2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
  3) taotlus jääb taotluste hindamise tulemusena moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) toetuse taotleja andmed;
  4) projekti, millele toetust taotleti, nimetus;
  5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  7) otsuse vaidlustamise kord.

  (6) Rakendusüksus väljastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale viivitamata kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja edastab otsuse koopia rakendusasutusele.

  (7) Koos taotluse rahuldamise otsusega edastab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

  (8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja on kohustatud täitma STSis, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, sealhulgas:
  1) esitama rakendusüksusele nõutud teabe etteantud vormis ja tähtaegadel;
  2) toetuse kasutamiseks korraldama hanke järgides «Riigihangete seaduse» §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid;
  3) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud;
  4) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, STSle ja selle rakendusaktidele;
  5) toetuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja poolt korraldatud riigihangetele esitatud vaidlustustest;
  6) järgima projekti rahastamiskava.
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]

  (2) Toetuse saaja esitab informatsiooni rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 19.   Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

  (1) Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse vastavalt STS §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» ning taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimustele.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutavate lisadokumentidega.

  (3) Väljamakse aluseks on väljamakse taotlus, mille toetuse saaja esitab rakendusüksusele koos lõikes 4 nimetatud lisadega.

  (3¹) Enne kuludokumentide tasumist, tingimusel et omafinantseering on tasutud, võib toetuse väljamakse teha töövõtjale.
[RTL 2009, 71, 1045 - jõust. 19.09.2009]

  (4) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid ning asjaomased lepingud;
  2) kuludokumentide nimekiri juhul kui taotluse rahuldamise otsuses on nimekiri nõutud;
  3) kuludokumendid lõikes 1 viidatud määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  4) kulu tasumist tõendav dokument;
  5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.

  (5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis toetuse saajal kulub dokumentide parandamiseks.

  (6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse teostatakse pärast projekti lõpparuande heakskiitmist rakendusüksuse poolt. Viimane väljamakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel.
[RTL 2009, 71, 1045 - jõust. 19.09.2009]

  (7) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
  3) projekt on seotud tagasimakse menetlusega;
  4) toetuse saaja on talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata.

  (8) Rakendusüksus saadab viivitamata lõikes 7 nimetatud otsuse toetuse saajale.

  (9) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise aruanded vastavalt STS § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) STS § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma avaldust esitamata muuta juhul, kui ta muudab projekti eelarvet kululiikide kaupa vähem kui 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Seejuures peab toetuse saaja eelnevalt rakendusüksust tehtavast muudatusest teavitama.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale ja rakendusasutusele. Juhul, kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

  (4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

  (5) Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti avalduse rahuldamata jätmise korral ellu viima, on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust sellest viivitamata teavitama ja rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt STS § 18 lõige 6 punktile 5.

  (6) Projekti maksumuse suurenemisel hindab rakendusüksus selle põhjendatust ja vastavust STSi § 18 lõikes 4 sätestatud tingimustele ning vajaduse korral teeb rakendusasutusele ettepaneku taotlusvooru rahamahtu suurendada.

  (7) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on toetuse saajal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti teostamise aja pikendamist maksimaalselt 6 kuu võrra.

  (8) Juhul, kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

  (9) Rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust, vähendades seda summa võrra, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lõppenud aastal vastavalt taotluses esitatud või taotluse rahuldamise otsuses märgitud rahastamiskavale.
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]

§ 21.   Rakendussäte

  Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punkti 3 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. novembrist 2009. a käesoleva sätte jõustumise järgses redaktsioonis.
[RTL 2010, 65, 483 - jõust. 18.09.2010]

Lisa Varustuskindluse tegurite tabel