Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026
Vastu võetud 08.11.2022 nr 19
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamisele.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas edasi kuni kahte regionaalset tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi vabas õhus ja peamiselt tasuta erinevate liikumisharrastustega.
§ 4. Regionaalne tervisespordikeskus
(1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.
(2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu sarnane.
2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Selle raames toetatakse:
1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmist, radade märgistamist ja viitadega tähistamist, radade katmist ja muud sarnast);
2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist;
3) liikumisradade valgustuse edasiarendamist või uuendamist;
4) kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist;
5) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks, liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks ning mille kogumaksumus ei ületa 320 000 eurot, rajamist;
6) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, renoveerimist või rekonstrueerimist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse:
1) kelgu- ja suusanõlvade uuendamist või rajamist, sealhulgas nõlvade kasutamiseks mõeldud tehnika (näiteks mäetõstuki) soetamist või uuendamist;
2) jõulinnakute uuendamist või rajamist;
3) laste mänguväljakute uuendamist või rajamist;
4) pallimängude välisväljakute uuendamist või rajamist;
5) muude liikumisharrastuse võimalusi laiendavate võimaluste (näiteks kettagolfi raja, välisuisuväljaku) loomist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käesoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusele.
27.10.2023 12:05
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.
§ 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr
(1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2023–2026 igas maakonnas kuni kahe tervisespordikeskuse edasiarendamist.
(2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate tervisespordikeskuste vahel.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest vähemalt 50%.
(4) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
(5) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.
(6) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi puhul tervikuna.
(7) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei tohi esitada taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus” saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
(3) Abikõlblikud kulud on:
1) kulu, mis on algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides, selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav;
2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
3) projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud investeeringu kulud, mille jaoks võetud laenude tagasimakseid tehakse määruse § 8 lõikes 2 sätestatud perioodidel.
(4) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) rahatrahv ja rahaline karistus;
3) kohtumenetluse kulu;
4) laenuintress;
5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon;
6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblikkuse perioodil on neli osa:
1) 1. jaanuar 2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31. detsember 2023;
2) 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2024;
3) 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025;
4) 1. jaanuar 2026 kuni 31. detsember 2026.
(3) Abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks ajavahemikuks eraldatud toetus kasutatud, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel.
3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 9. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) tal ei ole muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(3) Taotleja peab olema suutlik tasuma oma- ja kaasfinantseeringut ning mitteabikõlblikke kulusid kuni projekti lõppemiseni.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele.
(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.
(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed);
2) tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;
3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga kalendriaasta kohta;
4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta;
5) maaomaniku kirjalik nõusolek arenduste elluviimiseks, kui edasiarendatav tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis;
6) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul;
7) taotleja nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu.
(4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri võib sisaldada maakonnas eelisarendavate tervisespordikeskuste järjestust.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse summa eraldamise otsuste tegemisest.
(3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) Taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kuni seitse liiget. Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama.
(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;
2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kuidas paranevad ja laienevad liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja;
3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku.
(4) Taotlusi hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetussummat iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa kohta võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama.
§ 15. Taotleja toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine
(1) Taotleja toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja (edaspidi tervisespordikeskuste nimekiri) arvamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Tervisespordikeskuste nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui:
1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele.
(2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele;
2) taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele;
3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(3) Tervisespordikeskuste nimekirjas oleva taotleja projekti elluviimise toetuse summa otsustab igal aastal kultuuriminister käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14 lõikes 5 nimetatud komisjoni ettepaneku.
(4) Mõjuval põhjusel ja toetuse andja nõusolekul on võimalik taotleda iga-aastase toetussumma kasutamise edasilükkamist järgmisesse kalendriaastasse. Taotlus tuleb esitada e-keskkonna kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise aasta viimasel tööpäeval.
(5) Juhul kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirjas olevale taotlejale ettepaneku esitada projekti muudatustaotlus. Muudatustaotlust hindab komisjon käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus toetuse andja e-keskkonna kaudu.
§ 16. Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine
(1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vajaduse põhjal. Toetuse andja algatab tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
1) nimekirjas olev taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta;
2) nimekirjas olev taotleja ei ole käesoleva määruse § 18 kohast aruannet tähtajaks esitanud;
3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik projekti elluviimist jätkata;
4) nimekirjas olev taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud taotlust;
5) käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul;
6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või see on jäetud teadlikult esitamata.
(2) Tervisespordikeskuse tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse andja toetuse käesoleva määruse §-s 19 sätestatud korras osaliselt või täielikult tagasi küsida.
(3) Kui tervispordikeskus on tervisespordikeskuste nimekirjast välja arvatud:
1) saab esitada täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav tervisespordikeskus;
2) saavad esitada uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus.
(5) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 kirjeldatud taotlus käesoleva määruse §-s 10 sätestatu kohaselt ja taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-s 14 sätestatu kohaselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemisel ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatut.
5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus
§ 17. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist toetuse määramise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse jõustumist. Toetussumma määramise otsus tehakse igal kalendriaastal ning toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil.
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks.
(2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotluse. Komisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.
(3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.
(4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks kuuks.
(5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva nende kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise tähtaeg peatub.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine
(1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks;
2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) kui eraldatud toetus ületab käesoleva määruse § 6 lõikes 3 lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;
8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 2 toodud tulemuse saavutanud planeeritust varem.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava.
7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid;
4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid seitse aastat toetuse saamisest arvates;
5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi;
6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 21. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 22. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
3) kontrollima projekti elluviimist;
4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;
5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 23. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust;
4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.
Piret Hartman
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
Facebook
Twitter