Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.01.2011
Avaldamismärge: RT I, 09.12.2010, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
02.12.2010 otsus nr 772

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 25.11.2010


§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2010, 7, 28) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:



„12) elamisloakaart;”;



2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„§ 6. Eestis püsivalt elava välismaalase dokumendikohustus



(1) Eestis kehtiva elamisõiguse alusel püsivalt elaval Euroopa Liidu kodanikul peab olema isikutunnistus.



(2) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart.



(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pärast Eestis elava välismaalase sünni registreerimist.”;



3) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„Vanglas kinni peetaval isikul ei pea olema isikutunnistust, elamisloakaarti ega Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokumenti.”;



4) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „isikutunnistus” sõnadega „, digitaalne isikutunnistus ja elamisloakaart”;



5) paragrahvi 114 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:



„(51) Tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omav kolmanda riigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, võib esitada elamisloakaardi väljaandmise taotluse isiklikult Eesti
konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.



(52) Tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kes on registreerinud oma Eestist eemalviibimise ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, võib esitada
elamisloakaardi väljaandmise taotluse isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.



(53) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 51 ja 52 nimetatud kolmanda riigi kodanik on alla 15-aastane või piiratud teovõimega, pöördub ta elamisloakaardi väljaandmise taotluse esitamiseks Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga, kes esitab taotluse elamisloakaardi väljaandmiseks eelnimetatud
kolmanda riigi kodaniku eest.”;



6) paragrahvi 114 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(6) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse, Välisministeeriumisse või Eesti konsulaarametniku poole pöörduma, kui taotleja viimasest elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole
möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.”;



7) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis dokumendi taotluse vastu võtta juhul, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.”;



8) paragrahvi 115 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlejalt võib Politsei- ja Piirivalveamet isiku kinnipidamiskohas Eestis dokumendi taotluse vastu võtta, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti piiriületuse eesmärgil väljaspool Euroopa Liitu ja isikul ei ole võimalik isiklikult
dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.”;



9) paragrahvi 115 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(6) Isikult tema kinnipidamiskohas Eestis dokumendi taotluse vastuvõtmiseks esitab vangla direktor kinnituse, mis tõendab vanglas kinni peetava isiku vajadust ületada riigipiiri.”;



10) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „digitaalse isikutunnistuse,” sõnaga „elamisloakaardi,”;



11) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:



„12) elamisloakaardi;”;



12) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(5) Välisministeerium:

1) annab välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa;

2) väljastab Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale Eesti kodanikule;

3) väljastab digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale välismaalasele;

4) väljastab elamisloakaardi välisriigis viibivale kolmanda riigi kodanikule, kes taotleb tähtajalist elamisluba või tähtajalist elamisõigust, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass;

5) väljastab elamisloakaardi tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omavale kolmanda riigi kodanikule, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass;

6) väljastab elamisloakaardi tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omavale kolmanda riigi kodanikule, kes on registreerinud oma Eestist eemalviibimise ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud
välismaalase pass.”;


13) paragrahvi 17 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„Välismaalase dokumendi ja välisriigi reisidokumendi võib kontrollimiseks võtta ka välismaalase riigis viibimise seaduslikkuse kontrollimiseks ja sinna kantud elamisloa, tööloa või viisa õigsuse kontrollimiseks.”;



14) paragrahvi 181 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „välja antud isikutunnistusele” sõnaga „, elamisloakaardile”;



15) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. Isikutunnistus antakse välja:

1) Eesti kodanikule;

2) Eestis püsivalt elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus.”;


16) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava või rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. Isikutunnistus antakse välja:

1) Eesti kodanikule;

2) Eestis püsivalt elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus;

3) Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel antud luba;

4) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on Euroopa Liidu kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.”;


17) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni viis aastat.



(2) Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisõiguse kehtivusaega.”;



18) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(2) Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisõiguse või rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega.”;



19) paragrahvi 201 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„1) Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellele on varem välja antud isikutunnistus või elamisloakaart või kes taotleb isikutunnistust või elamisloakaarti samaaegselt digitaalse isikutunnistusega;”;



20) seadust täiendatakse §-ga 204 järgmises sõnastuses:



„§ 204. Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused



(1) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus on digitaalne isikutunnistus, mille digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud mobiiltelefoni SIM-kaardiga.



(2) Mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust ei saa taotleda esindaja kaudu ja seda ei väljastata esindajale.



(3) Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kättesaamiseks ei pea isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta.



(4) Kui mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse taotlejal on kehtiv mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus, tunnistatakse see uue mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kehtetuks.



(5) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus loetakse mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse osas täidetuks ka juhul, kui dokumendi kasutaja teavitab dokumendi väljaandja asemel mobiilioperaatorit, kellega tal on leping mobiil-ID kasutamiseks.



(6) Vabariigi Valitsus ei pea kehtestama mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse taotluse vormi.”;



21) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.”;



22) seadust täiendatakse §-dega 341–343 järgmises sõnastuses:



„§ 341. Elamisloakaardi väljaandmise alus



(1) Elamisloakaart on Eestis püsivalt elava kolmanda riigi kodaniku siseriiklik ja digitaalne dokument. Elamisloakaart antakse välja Eestis püsivalt elavale kolmanda riigi kodanikule, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus.



(2) Teised käesoleva seadusega sätestatud dokumendid antakse välja elamisloakaardi andmete alusel. Käesolev lõige ei laiene isikutele, kellel käesoleva seaduse alusel ei pea olema elamisloakaarti.



§ 342. Elamisloakaardile kantavad digitaalsed andmed



(1) Elamisloakaardile kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Elamisloakaardile kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.



(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui elamisloakaart, millele need kantakse.



§ 343. Elamisloakaardi kehtivusaeg



(1) Elamisloakaart antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.



(2) Elamisloakaardi kehtivusaeg ei tohi ületada isikule antud elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega.



(3) Elamisloakaardile kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Digitaalsete andmete kehtivusaeg ei tohi ületada elamisloakaardi kehtivusaega. Digitaalsete andmete kehtivusaja lõppemine ei ole elamisloakaardi kehtivuse lõppemise aluseks.”;



23) paragrahvi 341 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Elamisloakaart on Eestis püsivalt elava või rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel viibiva kolmanda riigi kodaniku siseriiklik ja digitaalne dokument. Elamisloakaart antakse välja:

1) Eestis püsivalt elavale kolmanda riigi kodanikule, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus;

2) kolmanda riigi kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel antud luba;

3) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on kolmanda riigi kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.”;


24) paragrahvi 343 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(2) Elamisloakaardi kehtivusaeg ei tohi ületada isikule antud elamisloa, elamisõiguse või rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega.”;



25) seadust täiendatakse §-dega 404–406 järgmises sõnastuses:



„§ 404. Elamisloakaardi väljaandmise alustamine



(1) Elamisloakaardi väljaandmist alustatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.



(2) Enne 2011. aasta 1. jaanuari kolmanda riigi kodanikule väljaantud isikutunnistus kehtib kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ning selle suhtes kohaldatakse elamisloakaardi kohta käivaid sätteid.



(3) Kui kolmanda riigi kodanik esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus dokumendi väljaandmise kohta tehakse nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse alusel kuni 2012. aasta 20. maini anda kolmanda riigi kodanikule elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.



(4) Elamisloakaardi väljaandmisel tunnistatakse kolmanda riigi kodanikule varem väljaantud isikutunnistus kehtetuks. Dokumendi kasutaja on kohustatud elamisloakaardi väljastamisel esitama varem väljaantud kehtiva isikutunnistuse, välja arvatud juhul, kui dokument on kaotsi läinud või hävinud.



§ 405. Kokkulepete sõlmimise pädevus



Vabariigi Valitsus võib välisriikidega sõlmida isikusamasuse kontrollimist ja riigipiiri ületamist võimaldavate dokumentide väljaandmisega seotud kokkuleppeid.







§ 406. Erisused mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisel



(1) Mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasujaks riigilõivuseaduse mõistes eraõiguslik juriidiline isik, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud lepingu mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise korraldamiseks
(edaspidi käesolevas paragrahvis riigilõivu tasuja).



(2) Riigilõivu tasuja suhtes kohaldatakse riigilõivuseaduses riigilõivu tasuja kohta sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

20.01.2022 12:05
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõikes 1 ja 2, eemaldatud tühik seaduse pealkirjas "riigilõivuseadus", Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.






(3) Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest ei või riigilõivu tasuda muu isik kui riigilõivu tasuja.



(4) Riigilõivu tasuja on kohustatud mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise korraldamise lepingus (edaspidi käesolevas paragrahvis leping) kokkulepitud tingimustel ja määras tasuma riigilõivu ettemaksuna Rahandusministeeriumi pangakontole Politsei- ja Piirivalveametile e-riigikassas avatud
viitenumbriga.



(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettemaksuna tasutud riigilõivu korral ei pea riigilõivu tasuja ülekandele märkima riigilõivuseaduse § 9 lõikes 4 nõutud isiku nime, kelle eest riigilõiv tasutakse.



(6) Mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse saamisel arvestab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu summa riigilõivu tasuja poolt ettemaksuna tasutud riigilõivu ettemaksu jäägist maha.



(7) Kui riigilõivu tasuja poolt lepingus sätestatud tingimustel ja määras ettemaksuna tasutud riigilõivude summa on lõppenud, siis jätab Politsei- ja Piirivalveamet mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse taotluse läbi vaatamata.



(8) Riigilõivu tasuja võib nõuda mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse taotlejalt tema taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivule vastava summa sisse igal ajal alates hetkest, kui isik on esitanud digitaalse isikutunnistuse taotluse, kui riigilõivu tasuja ja isik ei ole kokku leppinud teisiti. Riigilõivu tasuja
võib taotlejalt tema taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivule vastava summa sisse nõudmise õiguse üle anda teisele isikule.



(9) Riigilõivu tasujal ei ole õigust taotleda mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tagastamist.



(10) Lepingu lõpetamisel riigilõivu tasujaga tagastab Politsei- ja Piirivalveamet kasutamata jäänud ettemaksu jäägi riigilõivu tasujale.”



§ 2. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine



Euroopa Liidu kodaniku seaduses (RT I 2006, 26, 191; 2010, 41, 241) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 25 lõikes 1, § 29 lõikes 3, § 33 lõikes 2, § 34 lõikes 4, § 46 lõigetes 2 ja 3, § 47 lõikes 2, § 48 lõikes 3 ja § 54 lõikes 5 asendatakse sõna „isikutunnistuse” sõnaga „elamisloakaardi”;



2) paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;



3) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„§ 29. Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemine”;



4) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:



„(21) Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamiseks ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse, välja arvatud välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa, tööloa, elamisõiguse, elamisõiguse pikendamise või isikut tõendava dokumendi väljaandmise
menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.”;



5) paragrahvi 46 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„§ 46. Perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimine”;



6) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:



„(21) Perekonnaliige peab alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitamiseks ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse, välja arvatud välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimasest elamisõiguse, elamisõiguse pikendamise või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses
toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.”;



7) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 521 ja 522 järgmises sõnastuses:



„§ 521. Perekonnaliikme elamisõigust tõendav dokument



(1) Perekonnaliikmele antava elamisloakaardi kehtivusaja määramisel lähtutakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatust.



(2) Perekonnaliikme elamisõigus vormistatakse tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse otsuse andmete kandmise teel elamisloakaardile.



(3) Tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotlev perekonnaliige ei pea esitama elamisloakaardi väljaandmise taotlust ja ta daktüloskopeeritakse tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse menetluse käigus.



(4) Tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotleva perekonnaliikme daktüloskopeerimisele kohaldatakse välismaalaste seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud daktüloskopeerimise tingimusi ja korda.



§ 522. Riigilõiv



(1) Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest.



(2) Taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu ei tagastata.”;



8) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:



„§ 591. Elamisloakaardi väljaandmisega seotud üleminekusätted



(1) Enne 2011. aasta 1. jaanuari esitatud perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.



(2) Kui perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotlus on esitatud enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse suhtes tehakse nimetatud tähtajast hiljem,
kantakse tähtajalise elamisõiguse andmise, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise otsuse andmed elamisloakaardile.



(3) Kui perekonnaliige esitab tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid tähtajalise elamisõiguse andmise, selle pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise otsus tehakse nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse alusel
kuni 2012. aasta 20. maini anda perekonnaliikmele elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.”



§ 3. Riigipiiri seaduse muutmine



Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 2010, 37, 222) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(3) Riigipiiri ületaval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa andmed, või esitab ta kontrollimisel lisaks reisidokumendile elamisluba tõendava
dokumendi, kui Euroopa Liidu õigusakt, välisleping või seadus ei sätesta teisiti.”;



2) paragrahvi 112 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(2) Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea piiriületamisel olema reisidokumenti, kui tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa või elamisõiguse andmed, kui see nõue tuleneb seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust, ja foto on kantud teda saatva isiku kehtivasse reisidokumenti. Foto ei pea olema kantud saatja
reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane.”;



3) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:



„(21) Alaealise elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui:

1) alaealine esitab oma kehtiva reisidokumendi, kuhu on kantud viisa andmed;

2) alaealine esitab koos reisidokumendiga Schengeni konventsiooni liikmesriigi elamisluba tõendava dokumendi või

3) alaealine esitab koos reisidokumendiga Euroopa Liidu kodaniku pereliikme elamisõigust tõendava dokumendi.”


§ 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine



Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (RT I 2006, 2, 3; 2010, 3, 4) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Pagulase, täiendava kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisluba vormistatakse elamisloa andmise või pikendamise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel elamisloakaardile.”;



2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:



„(11) Kui pagulasele, täiendava kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele on antud elamisluba, on nad kohustatud esitama elamisloakaardi taotluse ja nad daktüloskopeeritakse elamisloakaardi taotluse menetluse käigus.”;



3) paragrahvi 47 lõikes 2 ja § 60 lõikes 2 asendatakse sõnad „elamisloa andmete isikutunnistusele kandmise korra” sõnadega „elamisloa andmete elamisloakaardile kandmise korra”;



4) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisluba vormistatakse elamisloa andmise või pikendamise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel elamisloakaardile.”;



5) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:



„(11) Kui ajutise kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele on antud elamisluba, on nad kohustatud esitama elamisloakaardi taotluse ja nad daktüloskopeeritakse elamisloakaardi taotluse menetluse käigus.”



§ 5. Välismaalaste seaduse muutmine



Välismaalaste seaduses (RT I 2010, 3, 4; 41, 240) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;



2) paragrahvi 215 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„Välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist, kui see on nõutav, menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.”;



3) seadust täiendatakse §-ga 2171 järgmises sõnastuses:



„§ 2171. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemine



(1) Tähtajalise elamisloa pikendamiseks esitab välismaalane tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile.



(2) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduma käesoleva seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole
möödunud üle kahe aasta ja tema biomeetrilised andmed ei ole muutunud.



(3) Alaealisele lapsele tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel tuleb esitada välisriigis elava vanema notariaalselt või Eesti välisesinduses ametlikult kinnitatud nõusolek. Vanema nõusolekut eeldatakse, kui ta esitab tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse alaealise lapse eest.



(4) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa pikendamise vormikohase taotluse edastab välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse töötaja. Kinnipidamisasutuse töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel lisaks kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.



(5) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, mis kinnitab, et kinnipidamisasutuse teenistuja on kontrollinud taotleja isikusamasust.”;



4) paragrahvi 224 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;



5) paragrahvid 245 ja 246 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:



㤠245. Pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemine



(1) Pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemiseks esitab välismaalane pikaajalise elaniku elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile.



(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduma käesoleva seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise
menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.



§ 246. Erisus pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemisel



(1) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse pikaajalise elaniku elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise vormikohase taotluse edastab välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse töötaja. Kinnipidamisasutuse töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel
lisaks kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.



(2) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, mis kinnitab, et kinnipidamisasutuse teenistuja on kontrollinud taotleja isikusamasust.”;



6) paragrahvi 249 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;



7) paragrahvi 250 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;



8) paragrahvi 279 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(2) Kui välismaalane on varem elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ja tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas vähem kui kaks aastat ning biomeetrilised andmed ei ole muutunud, siis ei pea välismaalast daktüloskopeerima.”;



9) paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:



„(3) Kui välismaalane esitas tähtajalise elamisloa taotluse, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse, tööloa või tööloa pikendamise taotluse ja teda ei daktüloskopeeritud selle menetluse käigus, kohaldatakse elamisloakaardi
kehtivusaja määramisel isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatut.”;



10) seadust täiendatakse §-dega 2791 ja 2792 järgmises sõnastuses:



„§ 2791. Erisus kinnipidamisasutuses viibiva isiku biomeetriliste andmete võtmisel



Kui käesolevast seadusest tuleneva menetluse käigus on ette nähtud välismaalaselt biomeetriliste andmete võtmine, võib haldusorgan Eestis kinnipidamisasutuses viibivalt kinnipeetavalt, vahistatult või arestialuselt võtta biomeetrilisi andmeid kinnipidamisasutuses.



§ 2792. Erisus kaaluka avaliku huvi korral antava tähtajalise elamisloa taotleja biomeetriliste andmete võtmisel



(1) Kui käesolevast seadusest tuleneva menetluse käigus on ette nähtud välismaalaselt biomeetriliste andmete võtmine, võetakse kaaluka avaliku huvi korral antava tähtajalise elamisloa taotlejalt biomeetrilisi andmeid tema elamisloa taotluse menetluse käigus.



(2) Haldusorgan võib võtta kaaluka avaliku huvi korral antava tähtajalise elamisloa taotlejalt biomeetrilisi andmeid taotleja viibimiskohas Eestis.”;



11) seadust täiendatakse §-ga 3081 järgmises sõnastuses:



„§ 3081. Elamisloakaardi väljaandmisega seotud üleminekusätted



(1) Enne 2011. aasta 1. jaanuari esitatud tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise, tööloa või tööloa pikendamise taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.



(2) Kui tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise, tööloa või tööloa pikendamise taotlus on esitatud enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus taotluse suhtes tehakse nimetatud tähtajast hiljem, kantakse elamisloa andmise, pikendamise või
taastamise ning tööloa andmise või pikendamise otsuse andmed elamisloakaardile.



(3) Kui tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise, tööloa või tööloa pikendamise taotlus esitatakse enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus elamisloa andmise, pikendamise või taastamise ning tööloa andmise või pikendamise kohta tehakse
nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse alusel kuni 2012. aasta 20. maini anda elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.



(4) Enne 2011. aasta 1. jaanuari välisriigi reisidokumenti kantud elamisloa kleebis kehtib kuni kleebises märgitud kehtivusaja lõpuni või välisriigi reisidokumendi, millesse elamisloa andmed on kantud, kehtivusaja lõpuni või elamisloa kleebise annulleerimiseni.



(5) Kui otsus elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise kohta on tehtud enne 2011. aasta 1. jaanuari, kantakse elamisloa andmed välisriigi reisidokumenti kuni 2011. aasta 20. maini vastavalt elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse esitamise ajal kehtinud korrale.



(6) Pärast 2011. aasta 1. jaanuari keeldutakse elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmisest vastavalt elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse esitamise ajal kehtinud korrale.



(7) Kui elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotlus on esitatud vähem kui 30 kalendripäeva enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse suhtes tehakse pärast nimetatud tähtaega, jäetakse elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise
taotlus läbi vaatamata.



(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul on elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu tagastamist.”;



12) paragrahvi 309 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(1) Viisamenetlustes välismaalaste daktüloskopeerimise alustamise tähtpäeva kehtestab Vabariigi Valitsus.



(2) Elamisloa ja tööloa menetlustes alustatakse välismaalaste daktüloskopeerimist 2011. aasta 1. jaanuarist.”



§ 6. Riigilõivuseaduse muutmine



Riigilõivuseaduses (RT I 2010, 21, 107; 72, 542) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 9 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;



2) paragrahvis 36 asendatakse arv „256” arvuga „2571”;



3) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse arv „257” arvuga „2572”;



4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:



„(3) Elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel antud või pikendatud tähtajalise elamisloa vormistamiseks.”;



5) paragrahvi 38 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;



6) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(5) Politsei- ja Piirivalveametil on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel või välislepingus ettenähtud juhul õigus vabastada isik käesoleva seaduse § 2573 lõikes 1, 4, 5 või 7, § 2574 lõikes 1, 4 või 5, §-s 2576 või § 2577 lõikes 4
sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.”;



7) seaduse 11. peatüki 2. jao 4. ja 5. jaotis tunnistatakse kehtetuks;



8) seaduse 11. peatüki 3. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„3. jagu

Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti välisesinduse toimingud


1. jaotis

Kodakondsuse seaduse alusel tehtavad toimingud


§ 257. Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine



(1) Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.



(2) Eesti kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot ja välisesinduses 15 eurot.



2. jaotis

Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtavad toimingud


§ 2571. Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine



(1) Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot.



(2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot ja välisesinduses 35 eurot.



(3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot.



3. jaotis

Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtavad toimingud


§ 2572. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine



(1) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot ja välisesinduses 25 eurot.



(2) Elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot ja välisesinduses 35 eurot.



(3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot ja välisesinduses 25 eurot.



(4) Mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot.



(5) Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot ja välisesinduses 20 eurot.



(6) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot ja välisesinduses 10 eurot.



(7) Biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 28,76 eurot ja välisesinduses 30 eurot.



(8) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 14,38 eurot ja välisesinduses 15 eurot.



(9) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 38,34 eurot ja välisesinduses 40 eurot.



(10) Elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.



(11) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse
läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 19,17 eurot ja välisesinduses 20 eurot.



(12) Isiku soovil isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.



(13) Isiku soovil elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.



(14) Isiku soovil biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.



4. jaotis

Välismaalaste seaduse alusel tehtavad toimingud


§ 2573. Elamisloa taotluse läbivaatamine



(1) Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot ja välisesinduses 65 eurot.



(2) Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 95,86 eurot ja välisesinduses 100 eurot.



(3) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 159,77 eurot ja välisesinduses 160 eurot.



(4) Alla üheaastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 23,96 eurot ja välisesinduses 25 eurot.



(5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot ja välisesinduses 35 eurot.



(6) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.



(7) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ning pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 23,96 eurot.



§ 2574. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine



(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.



(2) Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 95,86 eurot.



(3) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 159,77 eurot.



(4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 23,96 eurot.



(5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot.



§ 2575. Tööloa taotluse läbivaatamine



(1) Tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot ja välisesinduses 50 eurot.



(2) Tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot.



§ 2576. Lühiajalise töötamise registreerimine



Lühiajalise töötamise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot.



§ 2577. Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine



(1) Lennujaama transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.



(2) Piiripunktis esitatud ühekordse lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.



(3) Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.



(4) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.



(5) Euroopa Ühenduse sõlmitud välislepingus ettenähtud juhtudel tasutakse riigilõivu välislepingus sätestatud määras.



(6) Lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.



(7) Piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.



(8) 6–12 aasta vanuse lapse viisataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.”;



9) seaduse 11. peatüki 4. jagu tunnistatakse kehtetuks;



10) paragrahvis 306 asendatakse arv „263” arvuga „2577”.



§ 7. Konsulaarseaduse muutmine



Konsulaarseaduses (RT I 2009, 29, 175; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(2) Konsulaarametnik väljastab elamisloakaardi välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.”;



2) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:



„§ 471. Elamisloakaardi taotluse edastamine ja elamisloakaardi väljastamine



(1) Konsulaarametnik edastab tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omava välisriigi kodaniku, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, elamisloakaardi taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut
tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.



(2) Konsulaarametnik edastab tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omava välisriigi kodaniku, kes on registreerinud oma Eestist eemalviibimise ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, elamisloakaardi taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile
välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.



(3) Konsulaarametnik väljastab elamisloakaardi välisriigis viibivale välisriigi kodanikule isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.”



§ 8. Rahvastikuregistri seaduse muutmine



Rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:



„11) elamisloakaart;”;



2) paragrahvi 58 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „isikutunnistuse” sõnadega „või elamisloakaardi”.



§ 9. Karistusseadustiku muutmine



Karistusseadustiku (RT I 12.11.2010, 17) § 350 täiendatakse pärast sõnu „digitaalne isikutunnistus,” sõnaga „elamisloakaart,”.



§ 10. Vangistusseaduse muutmine



Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2010, 44, 258) tehakse järgmised muudatused:



1) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikutunnistuse” sõnadega „või elamisloakaardi”;



2) paragrahvi 17 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



„(21) Kinnipeetava isikut tõendavaid dokumente hoitakse tema isiklikus toimikus. Isikutunnistuse või elamisloakaardi digitaalset kasutamist võimaldavaid koode hoitakse isikutunnistusest või elamisloakaardist eraldi.”



§ 11. Seaduse jõustumine



(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.



(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 20 ja punkt 25 osas, millega täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seadust §-ga 406, ning § 6 punkt 8 osas, millega täiendatakse riigilõivuseaduse § 2572 lõikega 4, jõustuvad 2011. aasta 1. veebruaril.



(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 16, 18, 23 ja 24 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees