Teksti suurus:

Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine

Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.12.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.12.2020, 2

Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine1

Vastu võetud 03.12.2020 nr 83

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4, § 40 lõike 7, § 44 lõike 8, § 45 lõike 3, § 46 lõike 4 ja § 49 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse:
  1) nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele;
  2) ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) teavitamise kord;
  3) nõuded raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele (edaspidi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne), nende aruannete vormid ja esitamise tähtajad;
  4) raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorminõuded.

2. peatükk Ohutusjuhtimise süsteem 

§ 2.   Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem

  (1) Ohutusjuhtimise süsteem on korraldus, meetmed ja menetlused, mis on loodud raudtee-ettevõtja poolt oma tegevuse ohutuks juhtimiseks ning selle kaudu edendavad raudtee-ettevõtjad vastastikuse usalduse, usaldusväärsuse ja õppimise kultuuri, kus töötajaid julgustatakse panustama ohutuse arendamisse, tagades samal ajal nende konfidentsiaalsuse.

  (2) Ohutusjuhtimise süsteemis tuleb kajastada, kuidas on kõikidel tasanditel:
  1) tagatud juhtimiskontroll;
  2) tagatud ohutusjuhtimise süsteemi pidev täiustamine;
  3) kaasatud töötajad ja nende esindajad;
  4) rakendatud järjepidevalt inimtegurialaseid teadmisi ja meetodeid.

§ 3.   Ohutusjuhtimise süsteemi põhielemendid ja täiendavad nõuded

  (1) Ohutusjuhtimise süsteem sisaldab järgmisi põhielemente:
  1) raudtee-ettevõtja juhtorgani kehtestatud ettevõtja raudteeohutuspoliitika, millest on teavitatud kõiki töötajaid;
  2) kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ohutuse säilitamiseks ja täiustamiseks ning kavad ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks;
  3) protseduurid olemasolevate, uute ja muudetud tehniliste ja käitamisstandardite või muude korralduslike tingimuste täitmiseks, mis on kehtestatud koostalitluse tehnilises kirjelduses, riigisisestes eeskirjades ning teistes asjakohastes eeskirjades või pädeva asutuse otsuses;
  4) protseduurid, mis tagavad seadmete ja toimingute vastavuse nendele kohalduvatele standarditele ja ettenähtud tingimustele nende kogu kasutusea vältel;
  5) protseduurid ja meetodid riskide kindlaksmääramise, riskihindamise ja riskikontrollimeetmete rakendamiseks, kui tegevustingimuste muutumisest või uute materjalide kasutusele võtmisest tuleneb uusi riske raudteeinfrastruktuurile või inimese, masina ja organisatsiooni vahelisele liidesele;
  6) personali koolitusprogrammid ja protseduurid, mis aitavad tagada personali püsivat kompetentsi ja ülesannete kohast täitmist, ja mis sisaldavad tingimusi füüsilise ja psühholoogilise sobivuse kohta;
  7) teabe edastamise kord;
  8) ohutusalase teabe dokumenteerimise protseduurid ja vormid ning olulise ohutusteabe käsitlemise kord;
  9) protseduurid raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest, ohuolukordadest ja muudest ohtlikest juhtumitest teatamise, uurimise ja analüüsi tagamiseks ning vajalike ennetusmeetmete rakendamiseks;
  10) tegutsemisplaan häirete lahendamiseks, mis sisaldab tegevus-, hoiatus- ja teavituskava ning tagab vajalikus ulatuses koostöö Päästeameti ja teiste pädevate ametiasutuste ja raudteel tegutsevate ettevõtjatega;
  11) ohutusjuhtimise süsteemi perioodilise siseauditi kord.

  (2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud ohutusjuhtimise süsteemi osa peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) vedurijuhi sertifikaadieksami, katsesõidu ja vahekontrolli tulemuste vaidlustamise kord;
  2) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli läbimise kord;
  3) vedurijuhile sertifikaadi väljastamise ja muutmise kord;
  4) vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord;
  5) vedurijuhi sertifikaadi väljastamise, väljastamata jätmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord.

  (3) Lisaks eeltoodule peab ohutusjuhtimise süsteem hõlmama mis tahes muid elemente, mis on vajalikud riskide katmiseks, mis vastavalt riskide hindamisele tulenevad raudtee-ettevõtja enda tegevusest.

  (4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis peab olema arvestatud erinevate raudteeveoettevõtjate tegevuse mõjuga raudteeinfrastruktuuril ja sätestatud võimalus kõigile raudteeveoettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning raudteeveoettevõtjate ühtsetes ohutustunnistustes sätestatud tingimustega.

§ 4.   Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamine

  Ohutusjuhtimise süsteemi rakendamisel peab raudtee-ettevõtja lisaks järgima komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnustatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26–48) sätestatut.

3. peatükk Ohutusnäitajad ja nendest teavitamine 

§ 5.   Terminid

  Käesolevas peatükis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) läbipääs on inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääs, välja arvatud tee;
  2) raudteeületuskoht on tee või läbipääsu ja raudtee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning mis on avatud avalikele või erakasutajatele, välja arvatud jaamasisesed raudtee ooteplatvormide vahelised ja üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad ületuskohad;
  3) rongkilomeeter on mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale, läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgustiku lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust ning arvesse võetakse üksnes Eestis läbitud vahemaad;
  4) tee on iga avalikus või erakasutuses olev tee, tänav või maantee, sealhulgas nende kõrval kulgev jalgtee ja jalgrattatee.

§ 6.   Ohutusnäitajad

  (1) Ohutusnäitajad on andmed, mida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab raudteeseaduse § 38 lõike 7 kohase aastaaruande raames esitama Raudteeametile ja millega peavad ettevõtjad arvestama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatava ohutusaruande koostamisel ning õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite (edaspidi koos õnnetusjuhtumid) majandusliku mõju välja arvutamisel.

  (2) Ohutusnäitajad jagunevad temaatiliselt järgmiselt:
  1) õnnetusjuhtumitega seotud näitajad;
  2) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad;
  3) enesetappudega seotud näitajad;
  4) õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite (edaspidi koos juhtumid) algpõhjustega seotud näitajad;
  5) õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad;
  6) raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad.

§ 7.   Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

  (1) Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste õnnetusjuhtumi liikide kaupa:
  1) rongi kokkupõrge raudteeveeremiga;
  2) rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega;
  3) rongi rööbastelt mahaminek;
  4) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohal toimunud õnnetusjuhtumid ja jalakäijatega õnnetusjuhtumid reguleerimata ja § 12 lõikes 9 nimetatud reguleeritud raudteeületuskoha liikide kaupa;
  5) liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum väljaspool raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed;
  6) raudteeveeremi põleng;
  7) muu õnnetusjuhtum.

  (2) Märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Raudteeametile esitatavas aruandes õnnetusjuhtumi esmase liigi alusel, isegi kui teisese liigi tagajärjed on raskemad.

  (3) Märkimisväärse õnnetusjuhtumiga seotud raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet õnnetusjuhtumi liikide kaupa ja lisaks järgmiste kategooriate kaupa:
  1) reisijad nii reisijakilomeetrite kui reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes;
  2) töötajad või töövõtjad;
  3) raudteeületuskoha kasutajad;
  4) raudteerajatise territooriumil loata viibivad isikud;
  5) muud isikud reisijate ooteplatvormil;
  6) muud isikud väljaspool reisijate ooteplatvormi.

  (4) Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt raudteeveeremit, rööbasteed, muud raudteerajatist või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökojas, laos või depoos toimunud õnnetusjuhtumeid.

  (5) Märkimisväärne raudteeveeremi, rööbastee, muu raudteerajatise või keskkonna kahjustamine on kahju, mille suurus on vähemalt 150 000 eurot.

  (6) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks.

  (7) Rongi kokkupõrge raudteeveeremiga on rongi laupkokkupõrge teise rongi, raudteeveeremi või manööverdava veeremiga, sissesõit teisele rongile või veeremile ja külgkokkupõrge.

  (8) Rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega on rongi osa kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, sealhulgas kontaktvõrguga. Siia hulka ei arvata kokkupõrkeid raudteeületuskohal esemetega, mille on kaotanud rööbasteed ületanud sõidukid või muud raudteeületuskoha kasutajad.

  (9) Rööbastelt mahaminek on juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.

  (10) Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum on raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks veeremiüksus ja:
  1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk;
  2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või
  3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk või muu ületuskoha kasutaja.

  (11) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, kus vähemalt üks inimene saab löögi raudteeveeremilt, raudteeveeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt, kukub raudteeveeremis või raudteeveeremilt või saab raudteeveeremis löögi lahtiselt esemelt.

  (12) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas põleng raudteeveeremi koormas, lähtejaama ja sihtjaama vahelise sõidu, lähtejaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise või rongide koostamise ajal.

  (13) Muu õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, mis ei kuulu lõigetes 4 ja 6–12 nimetatud õnnetusjuhtumi liikide alla.

  (14) Reisija on isik, kes kasutab raudteetransporti, kaasa arvatud isik, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha. Reisijaks ei loeta rongipersonali.

  (15) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.

  (16) Töötaja või töövõtja on isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetusjuhtumi ajal tööl, sealhulgas töövõtja personali hulka kuuluv isik, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal ja isik, kes käitab raudteeveeremit või raudteerajatist.

  (17) Raudteeületuskoha kasutaja on isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas sõidukiga või jalgsi.

  (18) Raudtee territooriumil loata viibiv isik on isik, kes on raudteemaal, kui seal viibimine on keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat.

  (19) Muu isik reisijate ooteplatvormil on isik, kes viibib reisijate ooteplatvormil, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi ega raudteel loata viibiv isik.

  (20) Muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi on isik, kes viibib väljaspool reisijate ooteplatvormi, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik reisijate ooteplatvormil ega raudteel loata viibiv isik.

  (21) Hukkunu on isik, kes on õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapp, tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastustesse.

  (22) Raskelt vigastatu on isik, kes viibib õnnetusjuhtumi, välja arvatud enesetapukatse, tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni.

§ 8.   Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad

  (1) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste liikide kaupa:
  1) õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt üht ohtlikku kaupa vedavat veeremiüksust;
  2) õnnetusjuhtumid, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

  (2) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtum on juhtum, millest tuleb teatada rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID), ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) punkti 1.8.5 või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 alusel.

  (3) Ohtlikud kaubad on ained ja kaubaartiklid, mille vedamine on rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID) või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 kohaselt keelatud või lubatud üksnes nendes ette nähtud tingimustel.

§ 9.   Enesetappudega seotud näitajad

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab enesetappude ja enesetapukatsete koguarvu ning suhtarvu rongkilomeetrite suhtes.

  (2) Enesetapp on surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, mis on sellisena pädeva riikliku asutuse poolt vastavalt registreeritud ja klassifitseeritud.

  (3) Enesetapukatse on raske vigastusega lõppev enda tahtlik vigastamine.

§ 10.   Juhtumite algpõhjusega seotud näitajad

  (1) Juhtumite algpõhjuse kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste liikide kaupa:
  1) purunenud rööbas;
  2) rööbastee kõverdumine ja muu deformatsioon;
  3) valemärguandest tingitud tõrge;
  4) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega;
  5) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata;
  6) käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine;
  7) käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab Raudteeametit teavitama kõikide juhtumite algpõhjustest, kaasa arvatud juhtumitest, mis ei lõppe õnnetusega. Kui algpõhjus põhjustab märkimisväärse õnnetusjuhtumi, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sellest Raudteeametit nii algpõhjusena kui ka §-s 7 nimetatud õnnetusjuhtumeid käsitlevate ohutusnäitajate raames.

  (3) Purunenud rööbas on kaheks või rohkemaks tükiks lagunenud rööbas või rööbas, millest eraldunud metallitüki tõttu tekib sõidupinnale üle 50 mm pikkune ja üle 10 mm sügavune lõhe.

  (4) Rööbastee kõverdumine või muu deformatsioon on viga, mis on seotud raudtee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on vaja rööbasteel liiklus sulgeda või koheselt vähendada lubatud kiirust.

  (5) Valemärguannetest tingitud tõrge on signaalsüsteemi tehniline viga, mis on seotud kas raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremiga ja mille tõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav.

  (6) Signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud ja möödub ohupunktist.

  (7) Signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumiseta on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, kuid ei möödu ohupunktist.

  (8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud signaalist möödasõit ohuolukorras tähendab möödasõitu:
  1) rööbastee äärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui rongi turvanguseadmed (edaspidi ka TPS) ei ole töökorras;
  2) rongi turvanguseadmega ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;
  3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud;
  4) peatumismärgist, välja arvatud puhvertõketest või käsisignaalist.

  (9) Lõikes 8 sätestatud signaalist möödasõit ei hõlma olukorda, kus veoüksuseta või järelevalveta raudteeveerem möödub signaalist ohuolukorras või kus signaal ei ole mis tahes põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

  (10) Kasutusel oleva raudteeveeremi ratta purunemine on ratta purunemine, millega kaasneb õnnetusjuhtumi oht, rööbastelt mahasõit või kokkupõrge.

  (11) Kasutusel oleva raudteeveeremi telje purunemine on telje purunemine, millega kaasneb õnnetusjuhtumi oht, rööbastelt mahasõit või kokkupõrge.

§ 11.   Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

  (1) Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvud eurodes rongkilomeetrite suhtes:
  1) surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega;
  2) keskkonnakahju maksumus;
  3) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju;
  4) õnnetusjuhtumitest tingitud hilinemiste maksumus.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majanduslikust mõjust.

  (3) Ohvrite ärahoidmise väärtus hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite ärahoidmisele ja seetõttu ei ole see väärtus õnnetusjuhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja.

  (4) Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi eraldi, kuna ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev.

  (5) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus. Maksmise valmisoleku väärtus on üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada.

  (6) Ohutuse väärtuse puhul tuleb hinnata, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:
  1) hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kava hinnanguliste väärtustega ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;
  2) väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama asjaomast elanikkonda, eelkõige peab valim kajastama vanust, sissetuleku jaotumist ja ka muid elanikkonna asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja demograafilisi näitajaid;
  3) maksmise valmisoleku väärtuste arvutamise meetodi uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajale selged ja arusaadavad.

  (7) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad järgmist:
  1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;
  2) õigus- ja kohtukulud, politsei- ja päästekulud, raudtee-ettevõtja õnnetusjuhtumi uurimise kulud ja kindlustuse halduskulud;
  3) tootmiskadu ehk õnnetuse tagajärjel kannatanu poolt tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale.

  (8) Keskkonnakahju maksumus on raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada õnnetusjuhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas.

  (9) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju maksumus on kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu renditavate või liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja oma kogemusele tuginedes.

  (10) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus on õnnetusjuhtumi tõttu raudteereisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud hilinemiste rahaline väärtus, mis arvutatakse lisas 1 toodud valemite alusel.

  (11) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt:
  1) lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus;
  2) tegelikud hilinemised või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised teistel asjaomastel raudteeliinidel.

§ 12.   Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

  (1) Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajate puhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TPS-iga varustatud raudteede protsendimäära ja rongis töötavaid turvanguseadmeid kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära järgmise nelja liigi kaupa:
  1) hoiatus;
  2) hoiatus ja automaatne peatamine;
  3) hoiatus ja automaatne peatamine ning pisteline kiirusekontroll;
  4) hoiatus ja automaatne peatamine ning pidev kiirusekontroll.

  (2) Raudteeületuskohtade koguarvu liini- ja rööbasteekilomeetri kohta esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet reguleerimata ja reguleeritud raudteeületuskohtade osas.

  (3) TPS on süsteem, mis aitab tagada signaalide ja kiiruspiirangute järgimist.

  (4) Rongisisene süsteem on süsteem, mis abistab juhti raudteeäärsete ja kabiinisiseste signaalnäitude jälgimisel ning tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja kiirusepiirangutest kinnipidamise ja mis võib hõlmata järgmist:
  1) hoiatamine – automaatne hoiatus juhile;
  2) hoiatamine ja automaatne peatamine – automaatne hoiatus juhile ja automaatne peatamine signaalist möödasõidul ohuolukorras;
  3) hoiatamine, automaatne peatamine ja pisteline kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse, ning mille puhul tähendab pisteline kiirusekontroll kiiruse kontrollimist kiirusepiirangu tähiste signaalile lähenemisel;
  4) hoiatamine, automaatne peatamine ja pidev kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja liinil kehtestatud kiiruspiirangute pideva järgimise, ning mille puhul tähendab pidev kiirusekontroll lubatud maksimumkiiruse kuvamist ja järgimist liini kõikidel lõikudel ning mida nimetatakse automaatblokeerimissüsteemiks (edaspidi ATP).

  (5) Liinikilomeeter on raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

  (6) Rööbasteekilomeeter on raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse iga tee.

  (7) Reguleerimata raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

  (8) Reguleeritud raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus selle kasutajad on kaitstud või neid hoiatatakse läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada. Kasutajate kaitsmiseks ettenähtud füüsilisteks seadmeteks on pool- või täistõkkepuud ning raudteeväravad.

  (9) Reguleeritud raudteeületuskohti liigitatakse järgmiselt:
  1) käsitsi reguleeritav on raudteeületuskoht, kus turvangu või hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib raudteetöötaja käsitsi;
  2) automaatse hoiatusega kasutaja poolel on raudteeületuskoht, kus hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong;
  3) automaatse turvanguga kasutaja poolel on raudteeületuskoht, kus turvangu kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong ja see hõlmab ka raudteeületuskohti, kus kasutaja poolel on olemas nii turvang kui ka hoiatus;
  4) raudteeäärse turvanguga on raudteeületuskoht, kus signaal või muu rongiturvangu süsteem lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud.

4. peatükk Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded 

§ 13.   Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded ning nende esitamise tähtajad

  (1) Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesolevas määruses kehtestatud vormis, kui määrusest ei tulene teisiti. Aruanded esitatakse elektroonilisel kujul viimase kontrolli tulemuste kohta.

  (2) Avaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
  1) teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande ja kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
  2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande, raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi ja rööbaste terviklikkuse aruanded – iga aasta 1. veebruariks;
  3) raudteeülesõidukohtade (edaspidi ülesõidukohad) ja raudteeülekäigukohtade (edaspidi ülekäigukohad) tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
  4) reisijate ooteplatvormide seisukorra, raudteede tehnoseisundi ja raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ning viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.

  (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
  1) kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
  2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande, välja arvatud § 14 lõikes 2 nimetatud teabe, ning raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruande – iga aasta 1. veebruariks;
  3) ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
  4) raudteede tehnoseisundi ning raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.

  (4) Raudteevedu korraldav ettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudtee-ettevõtja tegevusaruande iga aasta 1. veebruariks.

  (5) Raudteeveeremi valdaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile § 14 lõike 3 kohase teabe iga aasta 1. veebruariks.

§ 14.   Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne

  (1) Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne esitatakse lisas 2 toodud vormil.

  (2) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 1 esitatakse:
  1) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite kohta eraldi välja kauba- ja reisijateveo osas;
  2) andmed aastas läbitud kauba brutotonn-kilomeetrite ja reisija-kilomeetrite kohta;
  3) andmed reisijate kohta ja protsentides see, kas reisi eesmärk oli töösõit või mitte.

  (3) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 2 esitatakse:
  1) tõsiste õnnetusjuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
  2) õnnetusjuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
  3) vahejuhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
  4) tehniliste juhtumite arv kvartali lõikes ja aastas kokku;
  5) olukordade, mis on raudteeohutuse mõttes oluline, kuid ei realiseerunud juhtumina, arv kvartali lõikes ja aastas kokku.

  (4) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 3 esitatakse:
  1) tõsiste õnnetusjuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised;
  2) õnnetusjuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised;
  3) vahejuhtumite tõttu toimunud reisi- ja kaubarongide hilinemised.

  (5) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande punktis 4 esitatakse juhtumite majandusliku kahjuga seotud näitajad:
  1) keskkonnakahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral;
  2) rongidele põhjustatud kahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral;
  3) raudteeinfrastruktuurile põhjustatud kahju maksumus tõsise õnnetusjuhtumi, õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral;
  4) hilinemistest põhjustatud kahju maksumus.

§ 15.   Raudteede tehnoseisundi aruanne

  (1) Raudteede tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 3 toodud vormil ja selles esitatakse viimase kontrolli kohta järgmised andmed:
  1) jaama või jaamavahe nimetus;
  2) tee number;
  3) kontrollimise kuupäev;
  4) kehtestatud kiirus või kiiruse piirang;
  5) kiiruse piirangu põhjus;
  6) raudtee pealisehituse seisukord, mis hõlmab ka ballasti seisukorda, selle puhtust, lirtsmete hulka kilomeetril, ballastiprisma geomeetriat, kõlbmatute liiprite või prusside arvu kilomeetri kohta ja defektsete rööbaste arvu;
  7) muud avastatud puudused või muud märkused raudtee geomeetria, muldkeha ja muu sellise osas;
  8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev eraldi iga puuduse kohta;
  9) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite, milles eristatakse kauba- ja reisirongid, ning kaubarong-kilomeetrite kohta;
  10) ATP-ga varustatud avalike raudteede protsendimäär ja töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.

  (2) Raudteede tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks. Kui puuduste kõrvaldamine võtab rohkem kui aasta, tuleb esitada täiendavad selgitused.

  (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed kõikide tema valduses olevate raudteede kohta.

  (4) Avalikku raudteed majandav ettevõtja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed raudteede kohta, mida ei kontrollita teemõõduvaguniga. Aruandes tuleb ära näidata ka liikluseks mittekasutatavad raudteed, lisades vastava märke.

§ 16.   Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne

  (1) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne esitatakse teemõõduvaguni poolt väljastatavas formaadis ja selles esitatakse aruandeperioodi kohta järgmised andmed:
  1) liini nimetus või raudtee number, mida on kontrollitud;
  2) peatee kilomeeter, mida on kontrollitud;
  3) rööpmelaiuse vastavuse nõuetele hinne pallides;
  4) loodi vastavuse nõuetele hinne pallides;
  5) risttõugete olemasolu hinne pallides;
  6) vertikaaltõugete olemasolu hinne pallides;
  7) rihivigade olemasolu hinne pallides;
  8) lubamatute kõrvalekallete pallide summa;
  9) kohest sekkumist vajavate puuduste kõrvaldamise meetmed ja kõrvaldamise kuupäevad.

  (2) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande peab esitama raudteeinfrastruktuuriettevõtja tema poolt majandatava avaliku raudtee kohta.

§ 17.   Rööbaste terviklikkuse aruanne

  (1) Rööbaste terviklikkuse aruanne esitatakse lisas 4 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) jaama, jaamavahe või manöövritööpiirkonna nimetus;
  2) kontrollitud raudtee number;
  3) kontrollimise kuupäev;
  4) rööpa tüüp;
  5) defekti asukoht;
  6) defekti kirjeldus, mis on raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kehtestatud juhendi alusel puudust iseloomustav number, teravdefektse rööpa korral tuleb lisada tähis Td;
  7) muud avastatud puudused või muud märkused;
  8) puuduse kõrvaldamise aeg ja rakendatud meetmed või kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta.

  (2) Rööbaste terviklikkuse aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 18.   Ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne

  Ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 5 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) ülesõidukoha nimetus ja ülesõidukoha asukoht raudteel;
  2) ülesõidukoha koordinaadid L-EST97 koordinaadisüsteemis;
  3) ülesõidukoha kategooria;
  4) ülesõidukohta läbivate autode arv ööpäevas;
  5) ülesõidukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
  6) ülesõidukoha katte materjal;
  7) liiklusmärkide loetelu märgitähistena;
  8) teave ülesõidukoha valgustuse kohta;
  9) teave foorisignalisatsiooni olemasolu ja fooritähiste kohta;
  10) teave tõkkepuu olemasolu kohta;
  11) teave videovalve olemasolu kohta.

§ 19.   Ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne

  Ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 6 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) ülekäigukoha nimetus või asukoht;
  2) ülekäigukoha koordinaadid L-EST97 koordinaadisüsteemis;
  3) ülekäigukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
  4) ülekäigukoha katte materjal;
  5) liikluskorraldusvahendite loetelu märgi- ja fooritähistena;
  6) teave rattatõkete olemasolu kohta;
  7) teave ülekäigukoha valgustuste kohta.

§ 20.   Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne

  (1) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne esitatakse lisas 7 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) silla, truubi või viadukti nimi või järjekorranumber;
  2) raudteelõik, jaam või jaamavahe või manöövritööpiirkond, millel sild, truup või viadukt asub;
  3) viimase ülevaatuse aeg;
  4) avastatud puudused või muud märkused;
  5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta.

  (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 21.   Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne

  (1) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne esitatakse lisas 8 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) peatuskoha nimetus, kus ooteplatvorm asub;
  2) ooteplatvormi kontrollimise kuupäev;
  3) horisontaalehitusgabariit;
  4) vertikaalehitusgabariit;
  5) tähistuse ja valgustuse seisukord;
  6) kaldteede, treppide ja piirete seisukord;
  7) konstruktsiooni ja katte seisukord;
  8) muu teave;
  9) muud avastatud puudused või märkused;
  10) puuduste kõrvaldamise tähtaeg eraldi iga puuduse kohta.

  (2) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Kuni 35 meetri pikkuse ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ja keskel.

  (4) 100 meetri pikkuse ja pikema ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ning nende vahel sammuga mitte üle 50 meetri.

  (5) Teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes.

§ 22.   Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne

  (1) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne esitatakse lisas 9 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
  1) jaam või jaamavahe manöövritööpiirkond, mille turvanguseadmete kohta aruanne esitatakse;
  2) elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste viimase kontrollimise kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev;
  3) signaalide nähtavuse kontrollimise viimase kontrolli kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev;
  4) raudteeülesõidukohal või -ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja viimase kontrollimise kuupäev, avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev;
  5) suuremad rikked, mis avastati rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli käigus;
  6) suuremad rikked, mis avastati raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi kontrolli käigus;
  7) suuremad rikked, mis avastati tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööbaste vastu raamrööbast ning liikuva riströöpa südamiku tiheda liibumise kontrollimise käigus.

  (2) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

  (3) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandele tuleb lisada järgmised dokumendid:
  1) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste kontrollimise akti koopia;
  2) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti koopia;
  3) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koopia.

§ 23.   Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest

  (1) Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse lisas 10 toodud vormil nende tehniliste juhtumite kohta, millega kaasnes vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
  1) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks;
  2) raudteeveeremiosade teele kukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi;
  3) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
  4) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all tehnilise rikke tõttu;
  5) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu;
  6) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
  7) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
  8) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele blokkpiirkonda, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
  9) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
  10) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
  11) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine;
  12) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
  13) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega;
  14) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust;
  15) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
  16) side- ja turvanguseadmete tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi;
  17) veoste lagunemine raudteeveeremi teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
  18) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti;
  19) kontaktvõrgu tehniline rike, mille tõttu katkeb raudteeliiklus kauemaks kui neljaks tunniks;
  20) märkimisväärses koguses ohtliku aine lekkimine või pudenemine veovahendist looduskeskkonda;
  21) raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni rike;
  22) veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis.

  (2) Kokkuvõttes kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse järgmised andmed:
  1) jaama, jaamavahe või manöövripiirkonna nimetus, kus juhtum toimus;
  2) juhtumi toimumiskoht;
  3) pöörangu number;
  4) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg;
  5) rongi number;
  6) juhtumi kirjeldus;
  7) raudteeveeremi nimetus;
  8) raudteeveeremi seeria ja number;
  9) andmed tagajärgede kohta;
  10) rakendatud meetmed;
  11) juhtumi väljaselgitatud põhjused;
  12) teavitatud muud ametkonnad.

§ 24.   Juhised aruannete vormide täitmiseks

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab juhised raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormide täitmiseks ning avaldab need oma kodulehel.

5. peatükk Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamine 

§ 25.   Raudteeohutust mõjutavast juhtumist Ohutusjuurdluse Keskusele teatamine

  (1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb teatada Ohutusjuurdluse Keskusele vastavalt raudteeseaduse § 49 lõigetele 1–3.

  (2) Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi toimumisest või lisateabe saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul tuleb esitada Ohutusjuurdluse Keskusele teave juhtumi kohta kirjaliku teatena lisas 11 toodud vormil.

  (3) Vahejuhtumi kohta esitatakse teave kirjaliku ettekandena lisas 12 toodud vormil, kui Ohutusjuurdluse Keskus küsib täiendavat teavet vahejuhtumi kohta.

§ 26.   Raudteeohutust mõjutavast juhtumist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendav teatamine

  (1) Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb teatada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastavalt raudteeseaduse § 49 lõigetele 4 ja 5.

  (2) Tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi toimumisest arvates kolme tööpäeva jooksul tuleb esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teave juhtumi kohta kirjaliku teatena lisas 11 toodud vormil.

  (3) Vahejuhtumi kohta esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjalik ettekanne lisas 12 toodud vormil viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates.

6. peatükk Määruste muutmine 

§ 27.   Majandus- ja taristuministri 3. novembri 2020. a määruse nr 66 „Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“ muutmine

  Majandus- ja taristuministri 3. novembri 2020. a määruse nr 66 „Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise teavitamise ja kooskõlastamise kord ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“ § 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „§ 4“ tekstiosaga „§ 3“.

§ 28.   Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmine

  Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 6 lõikes 1 asendatakse arv „15“ arvuga „1,5“ ja arv „25“ arvuga „2,5“.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149)

Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister

Ando Leppiman
Kantsler

Lisa 1 Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumuse arvutamise valemid

Lisa 2 Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne

Lisa 3 Raudteede tehnoseisundi aruanne

Lisa 4 Rööbaste terviklikkuse aruanne

Lisa 5 Raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne

Lisa 6 Raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne

Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne

Lisa 8 Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne

Lisa 9 Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne

Lisa 10 Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest

Lisa 11 Kirjaliku teate vorm

Lisa 12 Kirjaliku ettekande vorm

/otsingu_soovitused.json