Teksti suurus:

Raudtee tehnokasutuseeskiri

Raudtee tehnokasutuseeskiri - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.12.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:13.08.2023
Avaldamismärge:RT I, 09.12.2020, 7

Raudtee tehnokasutuseeskiri

Vastu võetud 09.11.2020 nr 71
RT I, 11.11.2020, 8
jõustumine 14.11.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.12.2020RT I, 09.12.2020, 212.12.2020

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi määrus) kehtestab laiarööpmelisel 1520/1524-millimeetrisel raudteel raudteeveeremi liikumiskiiruse kuni 160 kilomeetrit tunnis juures raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning raudteekorrashoiu ja raudteevedude nõuded ohutu raudteeliikluse ja raudteeveo korraldamiseks.

  (2) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrisele raudteele kohalduvad ainult määruse lisas 1 „Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded” sätestatud nõuded.

  (3) Reisirongidega liiklemisel kiirusvahemikus 141–160 kilomeetrit tunnis kehtestatakse täiendavad tehnilised ja ohutusnõuded määruse lisas 2 „Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h”.

  (4) Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse määruse reguleerimata osas kemikaaliseadust, tuleohutuse seadust ja ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud asjakohaseid õigusakte.

§ 2.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) abipost on rööpmestikuta liikluskorralduspost jaamavahel harutee liitumiskoha teenindamiseks, mis ei ole meldepunkt tervet jaamavahet läbivatele rongidele;
  2) aken on ajavahemik rongiliikluses, mida kasutatakse remondi- või ehitustööde tegemiseks või muul eesmärgil, katkestades selleks ajaks rongiliikluse jaamavahel, jaamavahe ühel teel või jaamateel, kuid rongiliikluse katkestamine ei puuduta töörongide liikumist ja kasutamist;
  3) automaatblokeering on rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ja jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks, mida piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on raudteeveeremist vaba või raudteeveeremiga hõivatud;
  4) automaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt pärast raudteeveeremi sisenemist lähenemispiirkonda ja ülesõidufooride töösse rakendumist ning poom tõuseb automaatselt avatud asendisse ning ülesõidufoorid lõpetavad keelavate signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast;
  5) blokkpiirkond on osa jaamavahe rööbasahelaga või teljeloenduriga varustatud teest automaatblokeeringu või iseseisva signalisatsioonivahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni puhul, mis on piiratud läbisõidufooridega või blokkpiirkondade piiridega ning läbisõidufoori või blokkpiirkonna piiri ja jaama piiriga;
  6) depoo on hoonete ja rajatiste ning seadmete kompleks, mille abil tagatakse raudteeveeremi töökorras olek;
  7) dispetšeritsentralisatsioon on kaugjuhtimise ning telekontrolli automaatika ja telemehaanika seadmete kompleks, kuhu kuuluvad elektritsentralisatsioon, tee automaatblokeering, kombineeritud teeblokeering, kaugjuhtimise ja telekontrolli süsteemid ning mis võimaldab rongiliikluse dispetšeril (edaspidi dispetšer) vahetult juhtimisseadmete abil juhtida ja kontrollida jaamade pööranguid ja signaale ning jälgida rongide liikumist oma piirkonna jaamavahedel ja jaamades;
  8) ehitusgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa, sealjuures võivad erandiks olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga;
  9) eriotstarbeline reisivagun on posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia- ja dünamomeetriavagun, laborvagun ja reisivaguni baasil ehitatud eriotstarbeline raudteeveerem;
  10) eriotstarbeline tee on kaitse- ja püüdeumbtee, harutee ning muu eriotstarbeks ehitatud tee jaamavahel või jaamas;
  11) eriveerem on rööbastelt mittemahatõstetav eriotstarbeks ehitatud raudteeveerem;
  12) foorisignalisatsioon on seade raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja fooride vahel, mida kasutatakse tõkkefoorina;
  13) harutee on vagunite etteandmiseks laadimis- või tühjendamispunkti või sealt äratoomiseks ehitatud raudtee, mis on rööpmelises ühenduses jaamateega või peateega jaamavahel;
  14) hoiatus on raudteeveeremi juhile edastatud suuline või kirjalik teade rongi juhtimise tingimuste muutumise ja eriolukordade kohta;
  15) iseliikuv eriveerem on juhtratastega eriveerem, iseliikuvad teemasinad, dresiinid;
  16) jaam on rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, saatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist ning tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone;
  17) jaamakorraldaja on töötaja, kes jaamas ainuisikuliselt korraldab rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liikumist pea- ja vastuvõtu-saateteedel, ning jaamades, kus puudub mõni teine pädev liikluskorraldaja, ka muudel teedel;
  18) jaamatee on tee jaama piirides, mille otstarbe määrab tema kasutusviis;
  19) jaama tsentralisatsioonipost on ehitis jaamas, kuhu on koondatud tsentraliseeritud pöörangute ja signaalide juhtimine ning nende seisundi kontrollimine;
  20) jaamavahe on raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga;
  21) juhtimisseadmed on vahendid, millega juhitakse raudteeliiklust;
  22) juhtratastega eriveerem on veo- ja sõiduauto, traktor ning ekskavaator, millele on rööbastel püsimiseks paigaldatud sõiduki esi- ja tagaossa juhtrattad;
  23) juhtvagun on juhiruumiga varustatud esimene vagun rongi peas, kust juhitakse vaguni või mootorrongi liikumist;
  24) juhtvedur on esimene vedur rongi peas, kust juhitakse rongi või muu raudteeveeremi liikumist;
  25) kaitsepöörang on pöörang, mis kaitseasendisse seatuna välistab raudteeveeremi väljumise rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale;
  26) kaitseumbtee on kaitsepöörangust hargnev umbtee, millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhitamatu raudteeveerem ja see välistab muu raudteeveeremi sattumise rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale;
  27) kaksikvedu ehk mitmikvedu on rongi vedamine kahe või enama veduriga;
  28) kallak on horisontaaljoone suhtes kaldu olev raudteeliini pikiprofiili element, mis sõltuvalt raudteeveeremi liikumise suunast on kas tõus või lang;
  29) kaubavagun on kaubaveoks ehitatud vagun ja kaubavaguni tüüpi eriotstarbeline vagun;
  30) kiirpidurdus on liikuva rongi või muu raudteeveeremi pidurdamine suurima pidurdusjõu rakendamisega;
  31) kohalik juhend on raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud mehitatud raudteeületuskoha ja selle seadmete tehnokasutuse juhend, millega sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha seadmete käitamise, hoiu ja teenindamise kord;
  32) kombineeritud teeblokeering on rongiliikluse süsteem, mille puhul vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ning kui peale väljasõidufoori avamist on võimalik saata rong jaamavahele eeldusel, et rattapaari loendussüsteemilt ja jaamavahel asuvatelt isoleerpiirkondadelt on saadud elektriline signaal, et jaamavahe on vaba;
  33) kontaktvõrk on juhtmetest, tarinditest ja muudest seadmetest koosnev rajatis, mis võimaldab juhtida elektrivoolu veoalajaamast elektrirongi või -veduri vooluvõtturitele;
  34) kõrvaltee on tee, mis ei ole peatee ja millele suundudes raudteeveerem kaldub pöörmel sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale;
  35) laadimisgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal teeosal paiknevale raudteeveeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole;
  36) liikluskorraldaja on raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud raudteeliikluse juhtimise eest vastutav raudtee liikluskorraldaja kutset omav töötaja;
  37) liikluskorraldusvahend on määruses ja selle lisades raudteeliikluse korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud signaal, signaalnäidik ja -märk, kirjalik luba, käsk ja hoiatus ning sidevahenditega edastatav käsk ja hoiatus;
  38) lähenemispiirkond on elektriliste rööbasahelatega või anduritega seadmestatud raudteeülesõidukoha ees olev raudtee osa, mille pikkus määratakse arvestuslikult 3. peatükis esitatud valemite alusel ning mis sõltub raudteeveeremi maksimaalsest lubatud kiirusest ja raudteeülesõidukoha pikkusest;
  39) mahatõstetav eriveerem on dresiin, remonditorn elektrifitseeritud piirkonnas, teerullik, defektoskoopiakäru ja muu eriotstarbeks kohandatud veerem, mida neid teenindavad töötajad saavad käsitsi rööbasteelt maha tõsta;
  40) manöövritöö on rongide koostamine-lahutamine, veeremi ühelt teelt teisele paigutamine, rongidele raudteeveeremi juurdehaakimine ja rongidest raudteeveeremi mahahaakimine, veduri juurdehaakimine raudteeveeremile ja lahtihaakimine raudteeveeremist, raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadele peale sõitmisega, pidurkingade vabastamine nendelt raudteeveeremi maha sõitmisega ning muu töö, mis nõuab veovahendi liikumist manöövriveeremiga või üksikult;
  41) manöövrijuht on töötaja, kes otseselt juhib manöövritööst osavõtvate töötajate tegevust ning kellelt käsku saamata ei ole raudteeveeremi juhil õigust veovahendit liikuma panna;
  42) manöövriveerem on vaguni või muu raudteeveeremi grupp, mis on kokku haagitud nii omavahel kui ka manöövriveduriga või muu veovahendiga, või üksik vagun, mis on kokku haagitud manöövriveduriga, muu veovahendiga või üksikveduriga;
  43) matk on rongi või muu raudteeveeremi liikumise suund ja teekond, mis määratletakse teede, pöörmete ja signaalide kogumina;
  44) mehaaniline tõkkepuu on seadeldis, mille poomi avab ja sulgeb ülesõidukorraldaja või kohalikus juhendis nimetatud töötaja käsitsi;
  45) mehitatud valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mida teenindab raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud ülesõidukorraldaja;
  46) meldepunkt on koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe blokkpiirkondadeks ja milleks on jaam, teepost, automaatblokeeringu läbisõidufoor ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid;
  47) mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkond on mitteavaliku raudtee jaam, mis ühendab kahe või enama mitteavaliku raudtee valdaja raudteid;
  48) mootorrong on mootorrongiveeremist koostatud rong, mis jaguneb diisel- ja elektrirongiks;
  49) mootorrongiveerem on juht-, mootor- ja haakevagunid, millest koostatakse mootorronge;
  50) muldkeha on pinnasest rajatis, millele toetub tee pealisehitis;
  51) ohutusseade on raudteeveeremil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on kontrollida raudteeveeremi juhi valvsust ja mis rakendab veduri automaatsignalisatsiooni edastatavatest signaalidest ning raudteeveeremi juhi käitumisest lähtudes vastava vajaduse ilmnemisel raudteeveeremi pidurisüsteemid;
  52) pealisehitis on tee ülemine osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest või prussidest ja ballastist ning mis annab raudteeveeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele;
  53) peatee on tee jaamavahel või jaamas, mis on jaamavahe tee vahetu jätk ja mis üldjuhul ei pöördu pöörmel kõrvale;
  54) pidurdusmaa on vahemaa, mille rong või muu liikuv raudteeveerem läbib pidurijuhtimise seadme või hädapiduri käepideme pidurdamisasendisse seadmise hetkest kuni täieliku peatumiseni;
  55) pikk-kaubarong on kaubarong, mille pikkus tingvagunites ületab selle rongi liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi ning on pikkusega kuni 70 tingvagunit;
  56) poolautomaatblokeering on poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mille puhul vastusuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse osaliselt automaatselt ja osaliselt liikluskorraldaja poolt ning väljasõidufoor on võimalik avada ja rong saata jaamavahele naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek” olemasolul;
  57) poolautomaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt raudteeveeremi sisenemisel lähenemispiirkonda ning poom tõuseb avatud asendisse pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast ja liikluskorraldaja tõkkepuude avamise juhtkäsu andmist;
  58) päästerong on erivarustusega ja mehitatud eriotstarbeline veeremiüksus, mida kasutatakse raudtee liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks, tulekahju kustutamise abistamiseks või lokaliseerimiseks raudteel ja selle kaitsevööndis, keskkonnareostuse lokaliseerimiseks ning raudteeliikluse taastamiseks;
  59) pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja seademehhanismist;
  60) pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon on automaatika- ja telemehaanikaseadmete kompleks, mis võimaldab jaama tsentralisatsioonipostist juhtida ja kontrollida kogu jaama, elektritsentralisatsiooniga liidestatud pööranguid, isoleerpiirkondi ja foore ning tagada ohutu raudteeliikluse;
  61) pööre on seade raudteeveeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele ja koosneb pöörangust, vaherööbastest ja riströöpast koos juhtrööbastega;
  62) pöörmepost on üks või mitu tsentraliseerimata pööret, mida teenindab pöörmeseadja;
  63) püüdeumbtee on jaama esimese sissesõidu pöörme ette ehitatud umbtee, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhitamatu rongi või muu raudteeveeremi peatamiseks;
  64) rattapaariloendurite piirkond on raudteelõik jaamavahel või jaamades, mis on mõlemalt poolt rattapaari loenduritega piiratud;
  65) rattapaari loendussüsteem on süsteem, mis loendab rattapaariloenduritega varustatud piirkonda sisenenud ja sealt väljunud rattapaaride arvu ja mis võrdleb loendustulemusi, ning kui sisenenud ning väljunud rattapaaride arv ühtib, loetakse piirkond vabaks;
  66) raudteehoid on raudtee talitlust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises, ehituses, remondis ja hooldes ja mille eesmärk on säästliku ja ohutu liikluse tagamine, raudtee kasutajatele vajalike tingimuste loomine ja keskkonnakahjustuste vältimine;
  67) raudteeliiklus on raudteeveeremi liiklus raudteel;
  68) raudteeveeremi juht on raudteel liikuva veduri, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muu iseliikuva eriveeremi, juhtratastega eriveeremi või veovahendi juht;
  69) raudteeveeremi meeskond on raudteel liikuvat vedurit, mitmikveo puhul vedurite, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit teenindav töötajate rühm;
  70) raudteeülekäigukoht on jalgtee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht;
  71) raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on signalisatsioonisüsteem, mis reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel kehtestatud ülesõidufooride abil sõidukite, jalakäijate ja teiste liiklejate liiklust ülesõidukohal;
  72) raudteeülesõidukoha piir on mõtteline sirgjoon sõiduteel, mille asukoha määrab tõkkepuu telgjoon ning kui raudteeülesõidukohal tõkkepuid ei ole, siis tähistab raudteeülesõidukoha piiri majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel sätestatud liiklusmärk 121 „Üherööpmeline raudtee” või liiklusmärk 122 „Mitmerööpmeline raudtee” ning raudteel on ülesõidukoha piir mõtteline sirgjoon, mis asub ülesõidukoha katte ääres;
  73) raudteeülesõidukoht on sõidutee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht;
  74) raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise lõikumise ala;
  75) reisirong on reisivagunitest koostatud rong reisijate, pagasi ja posti veoks;
  76) reisirongide peatuskoht on nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatumise koht;
  77) reisivagun on reisijate veoks ehitatud vagun ning restoran-, posti-, pagasi- ja muu eriotstarbeline reisivagun;
  78) rongiliiklus on liiklusgraafikus ettenähtud rongide ja erandkorras käiku määratud rongide liiklus raudteel;
  79) rööbasbuss on kahe juhiruumiga mootorvagun;
  80) rööbastee on pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda raudteeveerem liigub;
  81) rööpmestik on teede ja pöörmete kogum, mille abil tagatakse raudteeveeremi liiklus raudteel;
  82) seisutee on jaamatee, mille raudteeinfrastruktuuri majandaja on määranud raudteeveeremi seismiseks veoprotsessis;
  83) signaal on nähtav või kuuldav leppemärk teatud käskude edastamiseks;
  84) signaalmärk on nähtav leppemärk, mille abil antakse käsk või korraldus;
  85) sorteerimismägi on rajatis rongide ja muude veeremiüksuste koostamiseks või lahutamiseks, kus kasutatakse mäeharjale paigutatud raudteeveeremi raskusjõudu nende iseveeremiseks sorteerimismäe all paiknevatele teedele;
  86) teatesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha signalisatsioonisüsteem, millega ülesõidukorraldaja vastavalt kohalikus juhendis sätestatud korrale katkestab liikluse üle raudteeülesõidukoha;
  87) tee vabaoleku kontrollseade on elektrooniline või elektromehaaniline seade, mis tuvastab tee või isoleerpiirkonna vabaoleku ja milleks on elektrilised rööbasahelad, tonaalrööbasahelad, rattapaaride loendussüsteemid ja optilised kontrollsüsteemid sorteerimismäel;
  88) teedepark on teedegrupp jaamas;
  89) teemärk on raudteeliini pikkust, plaani eripära ja teerajatiste või -seadmete asukohta tähistav alaline märk;
  90) teepost on meldepunkt jaamavahes, kus toimub rööbastee hargnemine;
  91) tehnokorraldusakt on dokument, mis sätestab raudteeveeremi ohutut ja häireteta vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist, samuti jaamasisese manöövritöö tegemist ja töötajate tööohutuse nõuete täitmist jaamas;
  92) tsentraliseerimata pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid seatakse ümber käsitsi vahetult pöörme juures paikneva seademehhanismiga;
  93) tsentraliseeritud pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid, liikuva südamikuga riströöpa puhul ka liikuvat südamikku seatakse ja mille asendit kontrollitakse juhtimisseadmete abil;
  94) turvang on signalisatsiooni, pöörangute ja signaalide tsentralisatsiooni ning blokeeringu seadmed, mille abil tagatakse ohutu liiklus raudteel;
  95) tõkkepuu on poomist ja ajamist koosnev seadeldis, mis tõkestab liikluse üle raudteeületuskoha ning automaatse foorisignalisatsiooni olemasolu korral on tõkkepuu dubleeriv seadeldis, mis lisaks automaatsele foorisignalisatsioonile tõkestab mehaanilise tõkkena teeliikluse kõikidele teeliiklejatele üle raudteeületuskoha;
  96) tõkkesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha ette raudteeveeremi jaoks paigaldatav tõkkefoor, mida juhib ülesõidukorraldaja;
  97) tõukevedur on vedur rongi sabas, mis abistab rongi vedavat vedurit tõusul ning vajadusel ka rõhtsal teelõigul;
  98) tööjuht on isik, kes vastutab raudteehoiuga seotud tööde juhtimise, liiklus- ning tööohutuse tagamise eest tööde tegemise ajal;
  99) tööpidurdus on rongi või muu veeremiüksuse pidurdamine liikumiskiiruse sujuva vähendamise või peatamise eesmärgil;
  100) töörong on veeremiüksus, mida kasutatakse raudteehoiu töödel;
  101) vagun on rööbasteel kasutatav veok, mis võivad olla järelveetavad või iseliikuvad ning järelveetavad ehk haakevagunid võivad olla reisi- või kaubavagunid;
  102) valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mis on varustatud video- või mehitatud valvega;
  103) vastutav käsk on liiklusjuhtimise süsteemi kaudu turvanguseadmetele edastatav korraldus, kui on kõrgendatud nõue toimingute jälgimiseks või kui standardseid toiminguid ei saa turvanguseadmete tõrgete tõttu sooritada, sealjuures peab vastutava käsu rakendumiseks pädev liikluskorraldaja kinnitama käsu vähemalt kaks korda;
  104) veduri automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsioonivahend on automaatne rongiliikluse süsteem blokkpiirkondadega jaamavahel, kus rongiliiklust reguleeritakse vedurifoori signaalide järgi ja mille puhul on meldepunktideks blokkpiirkondade tähistatud piirid ning veduri automaatsignalisatsioon on veovahendil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on edastada teeäärsete signaalide näidud raudteeveeremi juhile;
  105) veeremigabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev raudteeveerem;
  106) veovahend on raudteeveerem, millega saab vedada teist raudteeveeremit;
  107) videovalvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, kus raudteeülesõidukohal toimuvat jälgitakse videokaamerate abil, mis võivad olla täiendatud ka muude seadmetega;
  108) väljatõmbetee on jaamatee manöövritöö tegemiseks või raudteeveeremi paigutamiseks ühelt teelt teisele;
  109) õhkvahemik on kontaktvõrgu naaberpiirkondade vaheline ühendusviis, mis elektriveeremi läbisõidul tagab kontaktvõrgu naaberpiirkondade elektrilise isoleerituse teineteisest;
  110) ülesõidukorraldaja on töötaja, kes jälgib ja juhib raudteeülesõidukoha seadmete tööd;
  111) ülivalvsus on raudteeveeremi juhi kõrgendatud tähelepanu seisund koos valmisolekuga liikuva raudteeveeremi viivitamatuks peatamiseks, kui tekib oht liiklusele või inimestele.

2. peatükk Ehitised ja seadmed 

§ 3.   Ehitiste ja seadmete üldnõuded

  (1) Raudtee majandamiseks vajalikud ehitised ja seadmed tuleb hoida töökorras vastavalt nende kasutusotstarbele ja ekspluatatsioonitingimustele.

  (2) Ehitiste ja seadmete seisukorra eest vastutab ning nende vastavuse kontrolli ehitusgabariidi nõuetele tagab raudtee-ettevõtja, kelle kasutuses on need ehitised ja seadmed.

  (3) Ehitised ja seadmed peavad vastama ehitusprojektile ning neil peab olema tehniline pass. Ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja.

  (4) Uued ja rekonstrueeritud ehitised ning seadmed antakse käiku pärast nende käitamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni kinnitamist ning neid ehitisi ja seadmeid teenindavate töötajate teadmiste kontrollimist tehnilise dokumentatsiooni tundmises raudtee-ettevõtja sätestatud korras.

§ 4.   Teede, rööbaste ja pöörmete korrashoid

  (1) Tee, rööbaste ja pöörmete tüüp ning tehniline korrasolek peab vastama ekspluatatsioonitingimustele – liiklusintensiivsusele, raudteeveeremi teljekoormusele ja rongidele kehtestatud liikumiskiirusele.

  (2) Teede ja pöörmete tehnilisel korrashoiul tuleb lähtuda kolmest seisunditasemest:
  1) tähelepanutase on väärtus, mille puhul tuleb regulaarsete hooldustööde käigus kontrollida rööbastee geomeetrilisi parameetreid ja seisundit;
  2) sekkumistase on väärtus, mille puhul tuleb teha täiendavaid parandustöid, et ennetada enne järgmist kontrolli tee seisundi langemist koheste meetmete tasemeni;
  3) koheste meetmete tase on väärtus, mille puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid rööbastee nõuetele vastavale tasemele viimiseks, et vähendada raudteeveeremi rööbastelt mahasõidu ohtu, sealjuures tuleb vajadusel puuduste kõrvaldamiseni rongide maksimaalset sõidukiirust vähendada või raudteelõigul liiklus sulgeda.

  (3) Tee ja pöörmete nõuetele vastavust tuleb perioodiliselt kontrollida. Täpsemad nõuded teede ja pöörangute nõuetele vastavuse kontrollimise sagedusele, mõõtetehnoloogiale ja tööde tegemise korrale, samuti pöörme raam-, sulg-, kõrvrööbaste ja riströöbaste südamike vertikaalkulumi määrad ja nende kasutamise kord kuluminormide ületamise korral kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis.

  (4) Teed hoitakse tehniliselt korras raudteelõigu plaani ja pikiprofiiliga vastavuses. Teede plaani ja pikiprofiili geodeetilist kontrolli ning mõõtkavaliste ja skemaatiliste plaanide koostamist korraldatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis sätestatud tingimustega vastavuses.

  (5) Avaliku raudtee peateede rööpaid kontrollitakse defektoskoopiaseadmega või samaväärset mõõtetulemust andva mõõtevahendiga. Kontroll peab hõlmama kogu rööpa ristlõiget, välja arvatud rööpa tald, ning pikkust – vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis sätestatud nõuetele.

  (6) Avaliku raudtee peateede geomeetria nõuetele vastavust tuleb kontrollida seadmega, mis võimaldab salvestada mõõdetud parameetreid reaalajas. Kontrollimise sagedus kehtestatakse avaliku raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis lähtuvalt teelõigu liikluskoormusest, rongidele kehtestatud liikumiskiirusest, rööbastee seisukorrast ja teelõigul varasemalt tuvastatud defektsete rööbaste arvust.

§ 5.   Gabariidid

  (1) Ehitus-, laadimis-, veeremigabariit ning ebagabariitsete veoste ebagabariitsus peavad vastama standardile GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid” või sellega samaväärsetele nõuetele.

  (2) Kaheteelisel jaamavahel peab teede telgede vahe sirgel teeosal olema vähemalt 4100 millimeetrit. Kolme- või neljateelisel jaamavahel peab teise ja kolmanda tee telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olema vähemalt 5000 millimeetrit.

  (3) Jaamas peab naaberteede telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olema vähemalt 4800 millimeetrit, teistel teedel, mis ei ole naaberteed, vähemalt 4500 millimeetrit. Kooskõlastades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib naaberteede telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olla vähemalt 4300 millimeetrit. Kui peateed on jaamas äärmised, siis võib nende telgedevahe olla 4100 millimeetrit. Vagunist vagunisse laadimiseks määratud teede telgede vahe määratakse ehitusprojektis ning võib olla vähemalt 3600 millimeetrit.

  (4) Horisontaalkaugused naaberteede telgede vahel kõverikel ja kõvera tee telje ning ehitise vahel määratakse standardile GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid” või sellega samaväärsete nõuete alusel.

  (5) Raudteeveeremile laaditud veos koos pakendi, aluse ja kinnitusvahenditega ning kombineeritud veol koos transpordivahendiga, millel kaup paikneb, peab asetsema ettenähtud laadimisgabariidi piires. Veoseid, mida pole võimalik paigutada raudteeveeremile laadimisgabariidi piires, veetakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras.

  (6) Tee äärde paigutatud või vagunisse laadimiseks või muuks otstarbeks ettevalmistatud veos peab olema kinnitatud ja asetsema nii, et ei oleks rikutud standardi GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid” või sellega samaväärsete nõuetega kehtestatud ehitusgabariidi nõudeid.

  (7) Kuni 1200 millimeetri kõrgused esemed, välja arvatud teetöödeks mahalaaditud ballast, peavad paiknema äärmise rööpapea välisservast vähemalt 2 meetri kaugusel ning suurema kõrguse korral vähemalt 2,5 meetri kaugusel.

§ 6.   Jaamad

  (1) Jaam peab üldjuhul asuma horisontaalpinnal. Jaama on lubatud ehitada kallakule kaldega kuni 1,5‰. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastatud erandjuhul on lubatud ka suurem kalle, kuid mitte üle 2,5‰. Erandjuhtumi korral tuleb näha ette abinõud raudteeveeremi iseveeremise tõkestamiseks.
[RT I, 09.12.2020, 2 - jõust. 12.12.2020]

  (2) Kõigil juhtudel, kui jaam asub kallakul, tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal kehtestada ettenähtud kaalunormiga rongide paigaltvõtmise tingimused.

  (3) Jaam või eraldi asuv teedepark ja väljatõmbetee peavad paiknema sirgel teeosal. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatud erandjuhul on lubatud nende paiknemine kõverikul raadiusega mitte alla 1500 meetri ning eriti rasketes oludes on lubatud vähendada raadiust kuni 600 meetrini.

  (4) Rekonstrueeritaval jaama vastuvõtu-saateteel, millel on ette nähtud veduri vagunitest lahtihaakimine ja manöövrite tegemine, peab raudteeveeremi iseveeremise vältimiseks olema piiravate pöörangute poole tõusev pikiprofiil. Vajalikul juhul tuleb vaguni iseveeremise tõkestamiseks ehitada kaitseumbteed, -pöörangud või -sulgrööpad.

§ 7.   Jaama ja mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine

  Jaama ning mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine määratakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutut ja häireteta vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist, manöövritöö ohutust ning tööohutusnõuete täitmist. Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele raudteeliiklusega seotud töötajatele antud jaamas või mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonnas.

§ 8.   Meldepunktid

  (1) Jaamad jaotavad raudteeliini jaamavahedeks, kus korraldatakse rongide liiklust. Teeblokeeringuga jaamavahele ehitatakse vastavalt teeblokeeringu liigile ohutu raudteeliikluse korraldamiseks teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni korral selle piirid. Jaamad, teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid on meldepunktid.

  (2) Jaama piiri tähistavad:
  1) üheteelisel teel sissesõidufoor;
  2) kaheteelisel teel igal peateel eraldi ühel pool sissesõidufoor ja teisel pool vähemalt 50 meetri kaugusele viimase väljasõidupöörme taha paigutatud signaalmärk „Jaama piir” või sissesõidufoor vastassuunalisel teel liikuvate rongide jaoks;
  3) kahepoolse automaatblokeeringuga kaheteelisel teel igal peateel sissesõidufoor.

  (3) Igal meldepunktil, abipostil ja reisirongi peatuskohal peab nähtaval kohal olema selle nimetus või number. Meldepunkti ja reisirongi peatuskoha nimetus paigaldatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras.

  (4) Rööbasteed jagunevad jaamavahe ning jaama peateedeks, jaamateedeks ja eriotstarbelisteks teedeks. Igal jaamateel, pöörmel ja pöörmepostil ning jaamavahe peateel peab olema number. Lubatud ei ole anda ühe jaama piires teedele, pöörmetele ja postidele ühesuguseid numbreid. Jaamas, kus on eraldi teedepargid, ei tohi anda teedele ühe pargi piires ühesuguseid numbreid.

§ 9.   Tee muldkeha ja pealisehitis

  (1) Sirge teeosa muldkeha pealmine laius peab vastama tee pealisehitisele ja olema vähemalt 5500 millimeetrit üheteelisel ning 9600 millimeetrit kaheteelisel teel. Dreenival pinnasel peab ta olema vähemalt 5000 millimeetrit üheteelisel ja 9100 millimeetrit kaheteelisel teel. Teepeenra laius peab olema mõlemal pool vähemalt 400 millimeetrit.

  (2) Kõverikul, mille raadius on alla 2000 meetri, laiendatakse muldkeha vastavalt tehnilistele normidele. Üleujutusohtlikus kohas peab teemulde perv olema vähemalt 500 millimeetrit kõrgem vee laineharja suurimast kõrgusest tugeva tuule ajal. Kaitseumbtee kasulik pikkus on mitte vähem kui 50 meetrit.

  (3) Rööpmelaius kõverikul ja lubatud hälbed normaallaiusest nii sirgel kui kõveral teeosal on sätestatud tabelis 1:

Tabel 1. Rööpmelaiuse põhinormid ning kõrvalekalded

Nr

Tee laius
(mm)

Liipri tüüp

Laiuse põhinormid (mm)

Laiuse lubatud kõrvalekalle (mm)

Sirgetel
teelõikudel

Kõverikes raadiusega
350 m ja rohkem

Kõverikes raadiusega
301–349 m

Kõverikes raadiusega
300 m ja vähem

Kui kiirus on
rohkem kui 50 km/h

Kui kiirus on
50 km/h ja vähem

1

1520

Puit

1520

1520

1530

1535

+6

–4

+10

–4

Raudbetoon

1520

1520

1530

  1535*

2

1524

Puit

1524

1524

1530

1540

+6

–4

+6

–4

Raudbetoon

1524

1524

  1530*

  1540*

* Raudbetoonliipritele, mis on ettenähtud kõverikes kasutamiseks

  (4) Keelatud on korraldada raudteeliiklust teel, mille rööpmelaius on rohkem kui 1548 millimeetrit ja vähem kui 1512 millimeetrit.

  (5) Mõlema rööpapea pealispinnad peavad sirgel teeosal olema ühel tasandil või hoitakse üht rööpaniiti teisest 6 millimeetrit kõrgemal. Tee välisrööpa kõrgendus kõverikul sõltub kõrgendus kõveriku raadiusest ja raudteeveeremi lubatud piirkiirusest, kuid välisrööpa kõrgendus ei tohi ületada 150 millimeetrit.

§ 10.   Pöörmed

  (1) Pöörmetel kasutatavad riströöpa margid olenevad teede kasutamise otstarbest ja veoliigist ning need sätestab raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis.

  (2) Peateel ja vastuvõtu-saateteel asuvate sulgrööbaste ette tuleb asetada vastusulge suunas põrkeprussid või katta tõmberauad metallkaanega. Tsentraliseeritud pöörmed varustatakse lumesulatus- või mehhaniseeritud lumepuhastusseadmega.

  (3) Kasutada ei tohi pöörmeid ja teeristmeid, millel on kas või üks järgmistest vigadest:
  1) sulgrööbaste või riströöbaste liikuvate südamike eraldumine tõmmitsatest;
  2) sulgrööpa eemalseis raamrööpast või riströöpa liikuva südamiku eemalseis kõrvrööpast 4 millimeetrit ja enam, sealjuures mõõdetakse eemalseisu sulgrööpal ja tömbi riströöpa südamikul esimese tõmmitsa vastas, riströöpa teraval südamikul tema teraviku juures;
  3) sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku murenemine, mille juures tekib ratta rehviharja rööpale pealejooksu oht, ja kõigil juhtudel, kui murenenud koha pikkus on peateel 200 millimeetrit ja enam, vastuvõtu-saateteel 300 millimeetrit ja enam ning muul teel 400 millimeetrit ja enam;
  4) sulgrööpa madalseis raamrööpa suhtes või riströöpa liikuva südamiku madalseis kõrvrööpa suhtes 2 millimeetrit ja enam, mõõdetuna ristlõike kohal, kus sulgrööpa pea või liikuva südamiku pealmine laius on vähemalt 50 millimeetrit;
  5) kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel on alla 1472 millimeetri;
  6) kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel on üle 1435 millimeetri;
  7) sulg- või raamrööpa murd;
  8) riströöpa südamiku, kõrv- või kontrarööpa murd;
  9) juhtrööpal kontrarööpa ühe poldi katkemine ühepoldilises klotsis või mõlema poldi katkemine kahepoldilises klotsis.

  (4) Tsentraliseeritud pöörangu ajam ja lukusti peavad:
  1) tagama pöörangu äärmistes asendites sulgrööpa tihke liibumise raamrööpaga ja riströöpa liikuva südamiku tihke liibumise kõrvrööpaga;
  2) vältima pöörangu sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku lukustamist, kui vahe sulg- ja raamrööpa või südamiku ja kõrvrööpa vahel on 4 millimeetrit või enam;
  3) viima teise sulgrööpa raamrööpast vähemalt 125 millimeetri kaugusele.

  (5) Pöörangutel ja riströöbaste liikuvatel südamikel peavad olema seadised nende lukustamiseks tabalukkudega. Need seadised peavad tagama sulgrööpa tihke liibumise raamrööpa vastu või riströöpa liikuva südamiku liibumise kõrvrööpa vastu.

§ 11.   Raudteede ristumised ja ühenduskohad ning raudteeületuskohad

  (1) Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha seadmete hoiu ja käitamise tehnilised nõuded ning ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded on sätestatud määruse lisas 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend” ja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”.

  (2) Elektri- ja sideliinide, nafta-, gaasi- ja veetorustike ning muude maapealsete ja -aluste kommunikatsioonide ristumised on lubatud raudteeinfrastruktuuri majandaja eelneval loal ning selle jaoks liiklusohutuse seisukohalt vajalike kaitseseadmete projekt kooskõlastatakse raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

  (3) Jaamavahel tohib uusi raudteeliine ja haruteid ühendada peateega raudteeinfrastruktuuri majandaja loal. Üle peatee paikneva raudteeülesõidukoha või elektrifitseeritud raudteeliini raudteeülesõidukohta ei ole lubatud rajada trammi- ega trolliliini.

  (4) Raudteeliinide ristumisel ühes tasandis ning raudteeliinide, haru- ja ühendusteede liitumiskohtades peateega peavad olema kaitseumbteed või kaitsepöörangud. Kohtades, kus haru- ja ühendusteed liituvad vastuvõtu- ja saatetee või muu jaamateega, tuleb rajada raudteeveeremi jaama või jaamast väljaveeremise vältimiseks kaitseumbteed, kaitsepöörangud või heitekingad.

  (5) Teetõkkeseadmed ei tohi suletud asendis võimaldada raudteeveeremi väljumist teelt, millele nad on üles seatud. Nendel seadmetel peavad olema teetõkkenäidikud.

§ 12.   Reisijate teenindamine

  (1) Reisijate teenindamiseks ettenähtud ehitised ja seadmed peavad võimaldama reisijateveoga seotud operatsioonide ohutut täitmist. Reisijate ooteplatvormid peavad vastama standardis EVS 867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid” kehtestatud või standardiga samaväärsetele nõuetele.

  (2) Reisirongi ja muu raudteeveeremi samaaegsel kohtumisel on keelatud reisijaid teenindada või avada reisirongi uksi enne muu raudteeveeremi täielikku peatumist või eemaldumist reisijate teenindamiseks ettenähtud alalt.

  (3) Jaamas, kus on võimalik vähemalt kolmesuunaline reisirongide teenindamine, samuti jaamas ja peatuskohas, kus toimub ühendatud mootorrongi koosseisude peatumine, peab reisijate ooteplatvorm olema jagatud sektsioonideks ja varustatud vastavate infoviitadega.

§ 13.   Valgustus

  (1) Jaamas peavad olema valgustatud:
  1) reisiteenindusehitised;
  2) rongide vastuvõtu-saateteed ja seisupargid;
  3) laadimisteed;
  4) raudteeveeremi varustamise, tehnohoolde- ja remonditeed;
  5) kohad, kus jaamakorraldajad ronge kohtavad;
  6) pöörmed ja raudteeülekäigukohad;
  7) vajaduse korral ka muud teed ja kohad.

  (2) Reisirongide peatuskohas peavad reisijate ruumid ning reisijate rongile pealemineku ja mahatuleku kohad olema valgustatud.

  (3) Välisvalgustus ei tohi halvendada signaaltulede nähtavust, kuid peab olema piisav, et tagada reisijate ja rongiliikluse ning töötajate ohutus.

§ 14.   Tee- ja signaalmärgid

  (1) Peateede äärde peavad olema paigaldatud tee- ja signaalmärgid. Pöörmete ja muude rööpmeühenduskohtade juurde peavad olema paigaldatud piirdetulbad. Jaamas ja raudtee kaitsevööndis piiride ja muldkeha varjatud rajatiste tähistamiseks maapinnal peavad olema paigaldatud erimärgid.

  (2) Tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid” või sellega samaväärsetele nõuetele. Samuti peavad tehnilised nõuded vastama käesoleva määruse lisas 3 ja 4 kehtestatud nõuetele.

  (3) Signaalmärgid paigaldatakse üles liikumissuunas vaadates paremale poole, teemärgid kilomeetrite arvu kasvu suunas vaadates paremale poole vähemalt 3100 millimeetri kaugusele äärmise tee teljest. Märkide alumise serva kõrgus peab olema rööpapeast vähemalt 1500 mm. Elektrifitseeritud liinil võib signaal- ja teemärke asetada kontaktvõrgu tugede külge, välja arvatud need toed, millele on paigutatud fooripead, komplektalajaamad, kontaktvõrgu lahklülitid ja lahendid.

  (4) Piirdetulbad paigaldatakse teedevahe keskele, kus ühinevate teede telgede vahekaugus on 4100 millimeetrit. Jaamateel, kus ei liigu T-gabariidile vastav raudteeveerem, võib säilitada kauguse 3810 millimeetrit.

§ 15.   Rongiliikluse korraldamise süsteemid

  (1) Rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks on tee automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeering. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil on rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks automaatblokeering või kombineeritud teeblokeering. Vähese rongiliiklusega raudteeliinidel ja mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonnas võib rongiliikluse sidevahendina kasutada elektrisauasüsteemi või telefonsidet. Sellistes piirkondades on rongide liiklemine lubatud ka ühe saua, ühe veduri või dispetšeri käsu abil.

  (2) Nõuded rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks signalisatsiooni- ja sidevahendite vahendusel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.

§ 16.   Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeering

  (1) Automaat-, poolautomaat- ning kombineeritud teeblokeeringu seadmed ei tohi võimaldada väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne nende piiratava blokkpiirkonna või jaamavahe vabanemist. Kombineeritud teeblokeeringu korral aga rattapaariloendurite piirkonna ja isoleerpiirkondade vabanemist ega foori isesulgumist üleminekul põhielektritoitelt varutoitele või vastupidi. Jaamavahe tee ja jaamatee vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke korral edastama hõivatuse informatsiooni.

  (2) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga üheteelisel jaamavahel peab pärast jaama väljasõidufoori avanemist olema välistatud võimalus avada naaberjaama poolt väljasõidu- või läbisõidufoori vastassuuna rongi saatmiseks samale jaamavahele. Samasugune signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga kahe- või enamateelisel jaamavahel, kui teed on määratud kahesuunaliseks liikluseks.

  (3) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringu korral peavad foorid automaatselt sulguma rongi sisenemisel nendega piiratud blokkpiirkonda ning automaatblokeeringu korral samuti siis, kui rööbasahela terviklikkus on rikutud.

§ 17.   Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamad

  (1) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamas (edaspidi teeblokeeringuga liini jaam) peavad olema töörongide ja tõukevedurite jaamavahele saatmiseks ning manöövritööks väljasõiduga jaamavahele blokeerseadmed, mis välistavad teise rongi saatmise hõivatud jaamavahele avatud väljasõidufooriga. Teeblokeeringuga liini jaamas, kus märkimisväärne osa manöövritööst on seotud jaama piiridest väljasõiduga, võib teeblokeeringu seadmeid täiendada manöövrifooridega.

  (2) Teeblokeeringuga liini jaamas peavad olema seadmed, mis:
  1) ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele;
  2) tagavad juhtimisseadmetel teede ja pöörmete hõivatuse kontrolli.

  (3) Olenevalt kasutatavast teeblokeeringusüsteemist võivad poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamades olla seadmed, mis lubavad:
  1) lülitada rikke korral välja saatematka pöörmete rööbasahelate vabaoleku kontrolli;
  2) uuesti avada sulgunud väljasõidufoori, kui rong ei ole sellest tegelikult möödunud;
  3) automaatselt kontrollida rongi täiskoosseisus jaama saabumist.

  (4) Kombineeritud teeblokeeringuga varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis lubavad rikke korral avada väljasõidufoori, kui jaamavahe isoleerpiirkondade või rattapaariloendurite piirkonna töö on häiritud või loenduspiirkonnas on valehõivatus.

  (5) Poolautomaatblokeeringu seadmetega varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta. Selliste seadmete kasutamiseks peavad liini jaamades olema täidetud järgmised tingimused:
  1) elektritsentralisatsiooni seadmete olemasolu;
  2) samaaegse rongide vastuvõtmise või saatmise ning manöövritööde tegemise välistamine.

  (6) Nõuded seadmetele, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida poolautomaatblokeeringuga liinil distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta, on järgmised:
  1) peavad tagama selge ja ajas pideva ülevaate vastavast geograafilisest asukohast;
  2) jäädvustusseadmete vaateväljas ei tohi olla takistavaid objekte;
  3) kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele peab olema välistatud;
  4) seadmed peavad salvestama andmeid minimaalselt 30 päeva pikkuse perioodi kohta.

  (7) Jäädvustusseadmeid tuleb dubleerida, kui ühe seadmega ei ole võimalik kogu jäädvustamist vajavat ala katta.

§ 18.   Dispetšeritsentralisatsioon

  (1) Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
  1) jaamade ning jaamavahede signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist;
  2) pöörangute asendi ja hõivatuse, jaamavahede, jaamateede ja jaamadega piirnevate blokkpiirkondade, rattapaariloenduripiirkondade ja isoleerpiirkondade hõivatuse kontrolli ning sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooride kontrollnäidud juhtimisseadmetel;
  3) võimaluse jaamade üleandmiseks pöörangute ja signaalide varujuhtimisele rongide vastuvõtmiseks-saatmiseks ja manöövritöödeks või pöörangute üleandmiseks kohalikule juhtimisele manöövritöödeks;
  4) elektritsentralisatsioonile, automaatblokeeringule ja kombineeritud teeblokeeringule esitatavate nõuete täitmise;
  5) automaatblokeeringuga liinil võimaluse dispetšeril muuta liiklussuunda ka siis, kui seade näitab ekslikult blokkpiirkonna hõivatust.

  (2) Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võivad tagada manöövrifooride ja kutsesignaali kontrollnäitude edastamist ja juhtimist juhtimisseadmetele.

§ 19.   Jaamablokeering

  Jaamablokeering peab:
  1) võimaldama jaamakorraldajale kontrolli postide töö õigsuse üle vastuvõtu- ja saatematkade ning jaamasiseste matkade valmistamisel;
  2) tagama eri postidest juhitavate pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise.

§ 20.   Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon

  (1) Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni seadmed ei tohi võimaldada:
  1) sissesõidufoori avamist, kui matk on tehtud hõivatud teele;
  2) pöörangu seadmist raudteeveeremi all;
  3) antud matkale vastavate fooride avamist, kui pöörangud ei ole seatud vajalikku asendisse ja vaenulike matkade foorid ei ole suletud;
  4) seada matkasse kuuluvat pöörangut või avada vaenuliku matka foori, kui valmisseatud matka piirav foor on avatud.

  (2) Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
  1) pöörangute ja fooride vastastikuse lukustamise;
  2) pöörangute läbilõikamise kontrolli koos seda matka piirava foori samaaegse sulgumisega;
  3) pöörangute asendi ning teede ja pöörmepiirkondade hõivatuse kontrolli juhtimisseadmel;
  4) võimaluse pöörangute ja signaalide matkaviisiliseks või eraldi juhtimiseks ning manööverdamiseks manöövrifooride näitude järgi;
  5) pöörangute andmise kohalikule juhtimisele.

§ 21.   Pöörangute ja signaalide võtmesõltuvus

  (1) Võtmesõltuvusseadmed peavad tagama pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise kontroll-lukkudega. Ühe ja sama seeria kontroll-lukke ei ole lubatud kasutada ühe jaama piires. Pöörme kontroll-lukud peavad:
  1) võimaldama võtit välja võtta ainult lukustatud pöörangust;
  2) lukustama pöörangu lukust väljavõetud võtmel näidatud asendis ja tingimusel, et sulgrööbas on tihedalt vastu raamrööbast;
  3) mitte võimaldama pöörangu lukustamist, kui pilu sulgrööpa ja raamrööpa vahel on 4 millimeetrit või enam.

  (2) Kontroll-lukud peavad olema tsentraliseerimata kaitsepöörangutel ning järgmistel tsentraliseerimata pöörangutel, mis:
  1) asuvad rongide vastuvõtu-saateteel;
  2) viivad ohtlike veostega vagunite seisuteele;
  3) viivad päästerongide seisuteele;
  4) viivad kaitse- ja püüdeumbteele;
  5) viivad defektoskoopia- ja teemõõtevagunite ning teemasinate seisuteele.

§ 22.   Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmed

  (1) Avalikul raudteel liikuva raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamiseks kasutatakse eriseadmeid. Nende eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolde korra määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

  (2) Raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamise mõõtepunktide omavaheline kaugus ei tohi ületada 35 kilomeetrit. Tupikuga lõppeval raudteeliinil võib kogu liini kohta olla üks mõõtepunkt, mille kaugus lähimast sõlmjaamast on kuni 35 kilomeetrit.

§ 23.   Side

  (1) Raudteeliikluse juhtimiseks raudteeliinidel peab olema dispetšerside, meldeside ja raadioside. Muude sideliikide kasutamise vajaduse raudteeliinil ja jaamas määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

  (2) Raudteeveeremi juhiga raudteeliikluse alaste kõneluste pidamiseks kasutatakse rongiliikluse raadiosidet. Rongiliikluse raadioside süsteem peab võimaldama kõrgema prioriteediga abonendi sekkumist käimasolevasse sideseanssi hiljemalt 10 sekundi jooksul vastavast algatusest.

  (3) Prioriteedid kõnede sooritamisel tähtsuse järjekorras on järgmised:
  1) esimene prioriteet, mis hõlmab kõiki dispetšeri algatatavaid kõnesid;
  2) teine prioriteet, mis hõlmab jaamakorraldaja algatatavaid kõnesid raudteeveeremi juhile;
  3) kolmas prioriteet, mis hõlmab raudteeveeremi juhi algatatavaid kõnesid liikluskorraldajale, kelleks on dispetšer või jaamakorraldaja;
  4) neljas prioriteet, mis hõlmab muude rongiliikluse raadioside võrgu abonentide algatatavaid kõnesid.

  (4) Rongiliikluse raadioside süsteem peab välistama madalama prioriteediga abonendi automaatse sekkumise kõrgema prioriteediga abonendi osalusega kõnesse. Avariiolukorras peab rongiliikluse raadioside süsteem võimaldama avariikutsungi edastamist prioriteetideüleselt.

  (5) Rongiliikluse raadioside ei tohi häirida raudteeliikluse juhtimiseks kasutatava teabe edastamist raudteeveeremi ning teeseadmete vahel ja peab välistama autoriseerimata isikute juurdepääsu sideseansile.

§ 24.   Turvangu- ja sideseadmed

  (1) Sideõhuliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast suurima rippe korral peab olema jaamavahel vähemalt 2,5 meetrit, jaamas vähemalt 3,0 meetrit ning maanteega ristumise kohas vähemalt 5,5 meetrit. Olemasolevatel liinidel tohib kuni ümberehitamiseni säilitada maanteega ristumise kohas kõrguse 4,5 meetrit.

  (2) Turvangu- ja siderajatised ning -seadmed peavad olema kaitstud veovoolu, elektriliinide ning pikselaengute segava ja ohtliku toime eest. Tee-, turvangu- ja elektrivarustusseadmed peavad tagama elektriliste rööbasahelate või teljeloendurite pideva ja kindla töö. Rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus peab lähtuma tabelis 2 esitatud nõuetest.

Tabel 2. Rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus

Rööbastee vooluahel

Sagedusriba

Rööbastee vooluahel viidatud
standardi CLC/TS 50238-2 Lisas A

25 ja 50 Hz

25 ja 50 Hz

Ei

Helisagedus Style TI21-4

1996, 2296, 1699, 2146, 1848, 1549, 2593, 2445 Hz

Jah

Tonaalrööbasahelad (АНШ-1230)

425, 475, 725 Hz

Ei

  (3) Turvangu- ja sideseadmete kasutamise, tehnohoolde ning personali väljaõppe ja teadmiste perioodilise kontrollimise juhendi kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

§ 25.   Raudtee elektripaigaldised

  (1) Raudtee elektripaigaldised peavad tagama kindla elektrivarustuse:
  1) elektriveeremile rongiliikluseks ettenähtud kaalunormide, kiiruste ja rongiintervallidega nõutava liiklusmahu juures;
  2) turvangu- ja sideseadmetele.

  (2) Avariitoiteks kasutatavad varutoiteallikad peavad olema pidevalt töövalmis ja tagama turvangu- ja sideseadmete häireteta töö vähemalt 8 tunni jooksul tingimusel, et voolu ei ole eelneva 36 tunni jooksul välja lülitatud.

  (3) Automaatblokeeringu toiteseadmete põhitoitelt varutoitele või vastupidi üleminekuaeg ei tohi ületada 1,3 sekundit. Kasutades elektroonilisi seadmeid, mis on tundlikud toite kõikumisele, tuleb tagada pideva toite olemasolu kas diiselgeneraatori, katkematu toiteallika või nendevahelise kombinatsiooni abil. Pideva töö tagamiseks peab diiselgeneraatoril olema kütusevaru vähemalt 8 tunniks.

  (4) Alalisvoolu kasutava elektriveeremi vooluvõtturi pinge ei tohi olla madalam kui 2,7 kilovolti ja kõrgem kui 4 kilovolti. Veoalajaamast kaugel asuvas piirkonnas ei tohi pinge olla alla 2,4 kilovolti.

  (5) Turvanguseadmete vahelduvvoolu nimipinge peab olema 230 või 400 volti. Pinge tohib nimiväärtusest kõrvale kalduda kõige rohkem 10% allapoole ja kõige rohkem 5 protsenti ülespoole.

  (6) Elektripaigaldised peavad olema kaitstud lühise ning normist suurema ülepinge ja ülekoormuse eest. Maa-alused metallrajatised, mis paiknevad raudteemaal, kus asub alalisvoolu tarbiv elektrifitseeritud raudtee, peavad olema kaitstud elektrilise korrosiooni eest. Veoalajaamu ja alalisvoolu kasutaval elektriveeremil peab olema kaitse kontaktvõrku tungiva turvangu- ja sideseadmete normaalset tööd häiriva voolu vastu.

  (7) Automaatblokeeringu ja dispetšeritsentralisatsiooni seadmeid toitvate üle 1000-voldise pingega elektriliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast peab suurima rippe korral olema vähemalt:
  1) jaamavahel – 6,0 meetrit;
  2) raskesti ligipääsetavas kohas – 5,0 meetrit;
  3) jaamas, asulas ja maanteega ristumisel – 7,0 meetrit.

  (8) Elektriliini ristumisel raudteega peab juhtmete alumise punkti kõrgus rööpapeast olema vähemalt 7,5 meetrit. Kontaktvõrguga varustatud raudteeliinil määratakse see kõrgus raudteeinfrastruktuuri majandaja tehniliste tingimustega olenevalt kontaktvõrgu pingest ja juhtmete rippekõrgusest.

§ 26.   Kontaktvõrk

  (1) Kontaktjuhtme rippekõrgus rööpapea pealispinnast peab olema jaamavahel ja jaamas vähemalt 5750 millimeetrit ning raudteeülesõidukohal vähemalt 6000 millimeetrit. Erandjuhul võib seda kõrgust vähendada kuni 5550 millimeetrini jaamavahel ning jaamateedel paiknevate nende rajatiste piires, kus ei ole ette nähtud raudteeveeremi seismist. Kontaktjuhtme rippekõrgus ei tohi ületada 6800 millimeetrit.

  (2) Rajatiste piires peab kaugus vooluvõtturi voolu all olevatest elementidest ja kontaktvõrgu pingestatud osadest kuni rajatiste maandatud osadeni ja raudteeveeremini olema vähemalt 200 millimeetrit. Äärmise tee telje ja kontaktvõrgu masti sisekülje vahe peab olema vähemalt 3100 millimeetrit. Süvendis paigutatakse kontaktvõrgu mastid küveti taha.

  (3) Olemasolevatel elektrifitseeritud liinidel ja eriti rasketes oludes uutes elektrifitseeritavates piirkondades tohib vähendada tee sirgel osal kaugust tee teljest kontaktvõrgu masti siseküljeni jaamas kuni 2450 millimeetrini ja jaamavahel kuni 2750 millimeetrini. Kõverikel tuleb neid mõõtmeid suurendada kontaktvõrgu mastide kohta kehtiva gabariidilaienduse võrra. Kontaktvõrgu mastide, fooride ja signaalmärkide vastastikune paigutus peab tagama signaalide ja signaalmärkide nähtavuse.

  (4) Kõik metallrajatised, millele kinnitatakse kontaktvõrgu elemente, kontaktvõrgu isolaatorite kinnitusdetailid raudbetoontugedel, raudbetoonist ja mittemetallist rajatistel ning eraldi seisvad metallkonstruktsioonid, mis asuvad pingestatud kontaktvõrguosadele lähemal kui 5 meetrit, peavad olema maandatud või neil peavad olema väljalülituse kaitseseadmed juhuks, kui rajatis või konstruktsioon satub kõrgepinge alla. Viaduktil ja käigusillal, mis viivad üle elektrifitseeritud tee, peavad raudteeülekäigukohtades olema kaitsekilbid ja täiskate voolu all oleva kontaktvõrgu kaitseks.

  (5) Kontaktvõrk ning automaatblokeeringu ja elektrivarustuse liinid pingega üle 1000 voldi peavad olema jaotatud lõikudeks õhkvahemike, lõigu- ja lahkisolaatorite ning lahklülitite abil. Õhkvahemike piiridel paiknevad kontaktvõrgu mastid peavad olema kaetud eristusvärviga vastavalt määruse lisa 3 nõudele. Nende mastide vahel ei ole elektriveeremil lubatud peatuda ülestõstetud vooluvõtturiga.

  (6) Ekipeerimisseadmete ja elektriveeremi depoo kontaktvõrgu lahklüliteid ning elektriveeremi katusel paiknevate seadmete järelevaatuseks määratud teede kontaktvõrgu lahklüliteid lülitatakse sisse või välja raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud korras. Raudteeliini kontaktvõrgu lõikude lahklüliteid võivad elektridispetšeri käsul sisse ja välja lülitada ka vastava väljaõppe saanud teiste talituste töötajad, kelle loetelu kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja. Kontaktvõrgu lahklülitite käsiajamid peavad olema lukus, lukkudel aga eriotstarbega võtmed.

§ 27.   Signalisatsiooniseadmed

  (1) Raudteel kasutatakse alaliste signaalidena foore, millega edastatakse määruse lisas 3 ettenähtud signaalnäite. Foorisignaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine. Foori signaalklaaside või -läätsede värv ning fooride paigaldus-, nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid” või samaväärsetele nõuetele.

  (2) Sissesõidu-, läbisõidu-, hoiatus-, tõkke- ja kattefoori signaalnäit peab sirgel teeosal nii päeval kui öösel olema läheneva rongi raudteeveeremi juhiruumist selgesti eristatav vähemalt 1000 meetri kauguselt. Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit, signaaltuli ja -riba ning automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti eristatav vähemalt 400 meetri kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib nende signaalide nähtavus olla alla 400 meetri, kuid mitte alla 200 meetri.

  (3) Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav vähemalt 400 meetri kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning kutsesignaali ja manöövrifoori näit vähemalt 200 meetri kauguselt.

  (4) Iga sissesõidu-, läbisõidu- ning kattefoori ees peab olema hoiatusfoor. Automaatblokeeringuga liinil on iga läbisõidufoor järgmisele hoiatusfooriks. Automaatblokeeringu läbisõidufoor paigutatakse blokkpiirkonna piirile.

  (5) Automaatblokeeringuga liinil on läbisõidufoori normaalnäit lubav, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoori normaalnäit aga keelav. Liinil, kus sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoore võib rongide jaamast peatuseta läbilaskmiseks üle viia automaattööle, on sellise üleviimise puhul nende signaalide normaalnäit lubav. Automaatblokeeringuta liinil on sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafoori normaalnäit keelav.

  (6) Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil peab naaberfooride vahemaa olema vähemalt niisuguse pidurdusmaa pikkune, mis on määratud antud koha jaoks täielikul tööpidurdamisel suurimalt realiseeritavalt kiiruselt, kuid mitte suuremalt kui 160 kilomeetrit tunnis reisirongi ja 90 kilomeetrit tunnis kaubarongi puhul. Eelnimetatud vahemaa ei tohi olla kiirpidurdusmaast väiksem, arvestades rongi pidurisüsteemi käivitamiseks vajalikku aega ning see vahemaa ei tohi olla lühem kui 1000 meetrit.

  (7) Liinil, kus juba on kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeering, võib raudteeinfrastruktuuri majandaja loal üksikuid foore jätta nõutavast pidurdusmaast lähemale. Sellisel fooril ja temale eelneval hoiatusfooril peavad olema lühemast pidurdusmaast teavitavad valgusnäidikud. Jaamas kasutatakse valgusnäidikuid juhul, kui peatee naaberfooride vahemaa on vajalikust pidurdusmaast lühem. Automaatblokeeringuta liinil ei panda hoiatusfoore põhifooridele lähemale, kui on antud kohas suurimalt realiseeritavalt kiiruselt kindlaksmääratud kiirpidurdusmaa kiirpidurduse korral.

  (8) Automaatblokeeringuga raudteeliinil, kus on vaja kolmenäidulise signalisatsiooni jaoks ettenähtust lühemat blokkpiirkonda, võib ehitada neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringu.

  (9) Kõigil poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga raudteeliinidel peavad olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed kõikidel jaama peateedel, jaamade sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelistel lõikudel, samuti sellistel vastuvõtu- ja saateteedel, mida kasutatakse reisirongide teenindamiseks.
[RT I, 11.11.2020, 8 - jõust. 01.01.2022]

  (10) Poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga raudteeliinidel, kus rongide sõidukiirus on vahemikus 121–160 kilomeetrit tunnis, peavad lisaks sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelisele lõigule olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed ka hoiatusfoorile eelnevale lõigule vähemalt 1500 meetri ulatuses.
[RT I, 11.11.2020, 8 - jõust. 01.01.2022]

  (11) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil kasutatakse alaliselt põlevate signaaltuledega foore. Rongi lähenemisel fooris süttivaid signaaltulesid tohib raudteeinfrastruktuuri majandaja loal kasutada ainult automaatblokeeringuga liini läbisõidufoorides.

  (12) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga jaamas, kus rongid liiguvad mööda pea- ja vastuvõtu-saateteid peatuseta, tuleb nende teede sissesõidu- ja matkafoorides kasutada peatuseta läbisõidu signalisatsiooni.

  (13) Foorid paigaldatakse rongilt sõidusuunas vaadates tee paremale poole või fooriga piiratava tee telje kohale. Jaamavahel raudteeülesõidukoha ees paiknev tõkkefoor ja selle hoiatusfoor võivad jääda sõitvalt rongilt vaadatuna ka tee vasakule poole. Foor peab olema üles pandud nii, et rongilt sõidusuunas vaadates ei saaks selle näite pidada naabertee kohta käivateks.

  (14) Juhul kui foori ei saa ehitusgabariidi nõudeid rikkumata panna rongilt sõidusuunas vaadatuna tee paremale poole, lubatakse erandjuhul raudteeinfrastruktuuri majandaja loal panna tee vasakule poole:
  1) sissesõidufoor ja selle hoiatusfoor, mis on ette nähtud mööda vastassuunalist teed sõitvate rongide ning jaamavahelt saatejaama naasvate tõukevedurite ja töörongide vastuvõtmiseks jaama;
  2) sissesõidufoor vastassuunalisel teel liikuvate rongide jaoks, kui kaheteelisel jaamavahel on korraldatud kahesuunaline liiklus mööda ühte teed ning rongid liiguvad mööda vastassuunalist teed vedurifoori signaalide järgi;
  3) sissesõidu- ja läbisõidufoor, mis paigaldatakse ajutiselt teise tee ehitamise ajaks.

  (15) Sissesõidufoor peab olema pandud esimesest sissesõidupöörmest vähemalt 50 meetri kaugusele vastusulgepöörme sulgrööpa teravikust või pärisulgepöörme piirdetulbast arvates. Elektrifitseeritud liinidel tuleb sissesõidufoor ja signaalmärk „Jaama piir” panna jaamavahe ja jaama kontaktvõrke eraldava õhkvahemiku ette jaamavahe poole.

  (16) Saatetee väljasõidufoor tuleb paigaldada väljasaadetava rongi veduri seismiseks ettenähtud kohast ettepoole vedurijuhile nähtavasse kohta. Väljasõidu- või matkafoor võib olla ühine tervele teedegrupile, välja arvatud tee, mida mööda ronge lastakse läbi peatuseta. Sellisel grupifooril peab olema matkanäidik, mis näitab selle tee numbrit, millelt rong tohib väljuda.

  (17) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringu või elektrisauasüsteemi puhul peavad jaamavahel peateelt hargnevate teede pöörangud olema nende seadmetega sellises sõltuvuses, et lähima läbi- või väljasõidufoori avamine või saua väljavõtmine oleks võimalik ainult siis, kui pöörang on normaalasendis suunaga peateele.

  (18) Raudteeliinide ristumine ühel tasapinnal peab olema piiratud kattefooridega, mis on paigutatud mõlemale poole, piirdetulpadest vähemalt 50 meetri kaugusele. Ristumiskohta piiravate kattefooride sõltuvus peab võimaldama lubada avada ainult üht neist tingimusel, et vaenulike signaalide näidud on keelavad.

  (19) Alaliste signaalide paigaldamise skeemid ning jaamade pöörangute, signaalide ja matkade vastastikuse sõltuvuse tabelid kinnitatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korras. Alaliste signaalide ülesseadmise kohad määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja nimetatud komisjon.

  (20) Rikke korral peab foori automaatselt ilmuma keelav näit, hoiatusfoori aga näit, mis vastab sellega seotud põhifoori keelavale näidule.

  (21) Jaamas ja jaamavahel ei tohi üles seada selliseid punaseid, kollaseid või rohelisi dekoratiivkangaid, plakateid või tulesid, mis häirivad foorisignaalide nähtavust või õiget tajumist.

  (22) Tõkkefoorina võib kasutada raudteeülesõidukohale lähimaid läbisõidu-, sissesõidu-, väljasõidu-, hoiatus-, manöövri- ja matkafoore, mis on varustatud vajaliku sõltuvusega foorisignalisatsioonist.

§ 28.   Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustööd

  (1) Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustöid tuleb teha liiklusohutuse ja tööohutuse nõudeid täites, üldjuhul liiklusgraafikut häirimata ning jaamavahet rongiliikluseks sulgemata. Remondi- ja ehitustööde tegemiseks tuleb vajadusel liiklusgraafikus ette näha tehnoloogilisi aknaid vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale ning rongiliikluse korraldamisel arvestada nendest töödest põhjustatud kiiruspiiranguid.

  (2) Sorteerimismägede seadmete, rajatiste ja teede tehnohooldeks ning remondiks tuleb raudteeliiklus seal ajutiselt katkestada ja anda tehnoloogilisi aknaid vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale.

3. peatükk Raudteeveerem 

§ 29.   Käitatava raudteeveeremi üldnõuded

  (1) Raudteeveerem peab tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse nõuetele. Raudteeveeremi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud joonistele ja tehnilistele tingimustele. Veeremiosade ja -sõlmede tehnoseisund peab tagama raudteeveeremi sujuva ja ohutu liikluse määratud piirkiirusega. Juhtratastega eriveerem peab vastama standardi EVS 930 „Raudteealased rakendused. Nõuded juhtratastega eriveeremile” või sellega samaväärsetele nõuetele.

  (2) Raudteeveeremil peavad olema järgmised pealdised:
  1) raudteeveeremi omaniku logo ja tähttähis;
  2) raudteeveeremi registreerimisnumber;
  3) valmistajatehase silt, sildid ja muud kirjed vastavalt raudteeveeremi valdaja määratud korrale.

  (3) Igal raudteeveeremil peab olema tehniline pass, mis sisaldab antud raudteeveeremi tehnilisi ja kasutusandmeid. Tehnilise passi pidamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja.

  (4) Keelatud on jätta töötavat vedurit, mootorrongi, iseliikuvat eriveeremit, eriveeremit ja muud sarnase tööpõhimõttega raudteeveeremit järelevalveta. Töötava raudteeveeremi järelevalve korraldamise sätestab raudteeveeremi valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

  (5) Veduri, mootorrongi, eriveeremi ning vaguni manomeetrid ja surveseadmete kaitseklapid peavad olema kalibreeritud, plommitud ja läbima tehnilise kontrolli raudteeveeremi valdaja juhendiga määratud korras ja tähtaegadel.

  (6) Iseliikuva eriveeremi ja eriveeremi kasutamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

§ 30.   Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmed

  (1) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhtimiseks ettenähtud ruumis peavad olema rongiliikluse raadioside seadmed, raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega ja liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriv kiirusmeerik või pardaarvuti. Käesoleva lõike nõuded ei laiene juhtratastega eriveeremile, välja arvatud rongiliikluse raadioside seadmete olemasolu kohustuse osas.

  (2) Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega varustatud raudteeinfrastruktuuril liikuv vedur ja mootorrong peavad olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni pardaseadmetega ja muude raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud ohutusseadmetega. Veduri automaatsignalisatsiooni seadmed peavad näitama teeseadmete edastatud lähenevate teefooride signaalide informatsiooni juhiruumis asuval vedurifooril. Veovahendile paigaldatavad uut tüüpi veduri automaatsignalisatsiooni pardaseadmed peavad välistama autoriseerimata isiku võimaluse raudteeveeremiga liikumiseks.

  (3) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhiruumis asuv pardaarvuti või kiirusmeerik peab salvestama vähemalt järgmiseid parameetreid:
  1) liikumiskiirus;
  2) sõidusuund ja teepikkus;
  3) rõhk pidurisüsteemis;
  4) veduri automaatsignalisatsiooniseadmete korral foorinäit;
  5) raudteeveeremi juhi valvsuskontrolli näidud;
  6) pardaarvuti korral kuupäev ja kellaaeg.

  (4) Kui iseliikuva eriveeremi konstruktsiooni eripära tõttu ei ole juhiruumi võimalik paigaldada liikumisel ettenähtud parameetreid registreerivat kiirusmeerikut või pardaarvutit ja raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseadet koos autostopiseadmega, ei ole iseliikuval eriveeremil lubatud liigelda iseseisvalt rongiliikluseks avatud jaamavahel.

  (5) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhi valvsuskontrolliseade peab tagama raudteeveeremi juhi valvsuse perioodilise kontrolli ning autostopiseade rakenduma ja peatama raudteeveeremi lühima võimaliku aja jooksul, rakendudes järgmistes olukordades:
  1) veduri automaatsignalisatsiooniseadmete olemasolul raudteeveeremil teefoori keelavast signaalist möödumisel, välja arvatud lubatud reguleeritud juhtudel;
  2) vedurijuhi valvsuse kaotusel;
  3) veduri automaatsignalisatsiooniseadme vedurifoori näidust tuleneva raudteeveeremi lubatud maksimaalse kiiruse ületamisel;
  4) raudteeveeremi liikumisel, kui raudteeveeremi juht ei viibi juhiruumis.

  (6) Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmete kasutamise, remondi ja tehnohoolde juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

§ 31.   Rattapaarid

  (1) Raudteeveeremi rattapaarid peavad vastama raudteeveeremi rattapaaride koostamise, järelevaatuse, remondi ja hoolde tehnilistele nõuetele, mille sätestab rattapaaride korrashoiujuhendiga rattapaaride remondi ja tehnohoolde tegija. Raudteeveeremi valdaja kehtestab rattapaaride kasutamise juhendis raudteeveeremi rattapaaride tehnilised üldnõuded, mis reguleerivad raudteeveeremi rattapaari ja rööbastee ühilduvust ja rattapaari rataste veerepinna profiili. Vastavad nõuded tuleb eelnevalt kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri majandajaga, kelle raudteeinfrastruktuuril raudteeveerem liigub.

  (2) Rataste sisekülgede vahe koormuseta rattapaaril peab olema 1440 millimeetrit. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis lubatakse kõrvalekaldeid nii suurenemise kui ka vähenemise suunas mitte üle 3 millimeetri. Veduril ja vagunil, mis liiguvad kiirusega 121–160 kilomeetrit tunnis, lubatakse kõrvalekalle suurenemise suunas mitte üle 3 millimeetri ja vähenemise suunas mitte üle 1 millimeetri.

  (3) Keelatud on käitada raudteeveeremit, mille rattapaari teljel või ratta pöias, kilbis ja rummus on mõrad või ratta veereringil, veerepinnal ja rattaharjal esinevad kulumid ja kahjustused, mis rikub raudteeveeremi ja rööbastee normaalset ühildumist. Keelatud on kasutada raudteeveeremit, mille rattapaari rattaharjal on teravatipuline muljumine.

  (4) Ratta veerepinna lihkelohk liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 1 millimeetri ja kiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 0,5 millimeetri. Veduri, mootorrongi ja reisivaguni ratta veereringi kulum liikumiskiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi ületada 5 millimeetrit. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi ratta veereringi kulum ületada veduril, rahvusvahelise liini mootorrongil ja reisivagunil 7 millimeetrit, riigisisese liini mootorrongil ja reisivagunil 8 millimeetrit ning külmutus- ja kaubavagunil 9 millimeetrit.

  (5) Rattaharja paksus liikumiskiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 33 millimeetri ega alla 28 millimeetri. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi rattaharja paksus olla üle 33 millimeetri ega alla 25 millimeetri.

  (6) Kolmeteljeliste vankritega veduril on lubatud vankri keskmisel rattapaaril rattaharja paksuse vähendamine 21 millimeetrini ja ratta veerepinna eriprofiili kasutamine.

  (7) Rattaharja paksust mõõdetakse veduril 20 millimeetri kauguselt rattaharja tipust ning mootorrongil ja reisivagunil 18 millimeetri kauguselt rattaharja tipust. Rattaharja vertikaalkulumine mõõdetuna erišablooniga ei tohi ületada 18 millimeetrit.

  (8) Reisirongi koosseisu lisatava kaubavaguni rattapaarid peavad vastama reisivaguni rattapaaridele kehtestatud normidele.

§ 32.   Piduriseadmed

  (1) Raudteeveerem, välja arvatud juhtratastega eriveerem, peab olema varustatud automaat- ja käsi(seisu)piduritega. Automaatpidurid peavad olema igasugustes tingimustes juhitavad, töökindlad, tagama sujuva pidurdamise ja rongi peatamise õhutorustiku katkemise või lahutamise ning hädapidurikraani avamise puhul. Automaatpidurid peavad tagama, et kiirpidurdamisel peatub rong arvutusliku pidurdusmaa piires.

  (2) Pidurihoovastiku kõigil osadel, mille lahtiminek või purunemine võib põhjustada selle gabariidist väljumise või teele kukkumise, peavad olema kaitseseadmed.

  (3) Raudteeveeremi automaatpidurite remont ja tehnohoole peavad vastama raudteeveeremi automaatpidurite remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile. Raudteeveeremi automaatpidurite käsitsemine peab vastama raudteeveeremi valdaja kehtestatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendile.

§ 33.   Haake- ja automaatsiduriseadmed

  (1) Raudteeveeremil peab olema haake- või automaatsiduriseade, mille tehnoseisund ja hoole vastavad raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile. Haake- või automaatsiduriseadme tehnoseisundi kontrollimise ja kasutamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja.

  (2) Raudteeveeremil on lubatud kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusel ka automaatsiduriseadme põhitüübist SA-3 erinevaid haake- või automaatsiduriseadmeid. Automaatsiduriseadme põhitüübist erineva haake- või automaatsiduriseadmega varustatud raudteeveeremi valdaja peab tagama abiseadme kasutamise võimaluse, kui vastav raudteeveerem haagitakse põhitüüpi haake- või automaatsiduritega varustatud raudteeveeremi külge.

§ 34.   Raudteeveeremi tehnohoole ja remont

  (1) Keelatud on käitada või lisada rongikoosseisu liiklusohtliku rikkega raudteeveeremit ja samuti laaditud kaubavagunit, mille tehnoseisund ei taga veose säilivust või põhjustab keskkonnareostust.

  (2) Raudteeveeremi tehnoseisundile esitatavad nõuded, tehnohoolde ja remondi teostamise liigid ja sagedused kehtestab juhendiga raudteeveeremi valdaja, arvestades raudteeveeremi ehitaja kehtestatud nõudeid.

  (3) Raudteeveeremi mudelist lähtuvad tehnohoolde ja remondi liikide tööde mahud ja tehnoloogilised protsessid kehtestab raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegija, arvestades raudteeveeremi ehitaja kehtestatud nõudeid.

  (4) Keelatud on anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks kui:
  1) tehnohoole on tegemata;
  2) raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud raamatusse on tehnohoolde kohta vastavasisuline sissekanne tegemata.

  (5) Kui tühje ja laaditud vaguneid saadetakse jaamadesse laadimiseks või tühjendamiseks, kus puudub tehnohooldepunkt, siis tuleb eelnevalt hinnata vagunite tehnilist seisundit ja vajadusel need remontida lähimas tehnohooldepunktis enne jaama jõudmist.

4. peatükk Rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine 

§ 35.   Liiklusgraafik

  (1) Rongiliiklust korraldatakse 24-tunnilise arvestusega ning rongiliikluse korraldamise aluseks on liiklusgraafik, mis ühendab kõigi raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteetranspordi alal tegutsevate ettevõtjate tööd.

  (2) Liiklusgraafik peab võimaldama:
  1) reisijate- ja kaubaveoks eraldatud läbilaskevõimemahu;
  2) rongide liiklusohutuse;
  3) raudteeliinide läbilaske- ja veovõime ning jaamade töötlusvõime tõhusaima kasutamise;
  4) raudteeveeremi meeskondadele kehtestatud tööajast kinnipidamise;
  5) tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja remonditöödeks.

  (3) Rongide käikupaneku ja käigust ärajätmise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja tulenevalt raudteeseaduse ja raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu nõuetest.

  (4) Igale rongile antakse liiklusgraafikus ettenähtud number. Ühe raudtee valdaja kindlaksmääratud liiklemissuuna rongidele omistatakse paarisnumbrid (suund „B”), vastassuunarongidele paaritud numbrid (suund „A”). Rong, mida liiklusgraafikus ei ole, saab numbri käikumääramisel. Rongidele numbrite omistamise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

  (5) Rongid jagunevad liiklemisel eelisõiguse järgi järgmiselt:
  1) erakorralise tähtsusega rongid, mis pannakse käiku liiklusõnnetuse likvideerimiseks, tulekahju kustutamiseks või mõne muu erakorralise sündmuse korral, et taastada raudteeinfrastruktuuri sihipärane kasutamine;
  2) korralise tähtsusega rongid, mis pannake käiku raudteeseaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud liiklusgraafikusse kandmise eelistuste kohaselt.

§ 36.   Rongiliiklus

  (1) Rongiliiklust raudteeliinil juhib dispetšer ainuisikuliselt, kes vastutab liiklusgraafiku täitmise eest. Kõik rongiliiklusega seotud töötajad peavad tingimusteta täitma dispetšeri antud rongiliikluse käsku. Rongiliikluse operatiivkäske on lubatud anda ainult dispetšeri kaudu. Liikluskorraldaja peab korraldama töö nii, et ronge ei peetaks põhjendamatult kinni kinniste signaalide ees ja oleks tagatud liiklusohutus.

  (2) Iga rongi, jaama ja teepostiga seotud liikumise korraldamine peab üheaegselt olema ainult ühe töötaja korraldada. Jaamas on see töötaja jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšer, postil postikorraldaja ja rongis juhtveduri juht.

  (3) Suures jaamas võib olla mitu jaama-, posti- või pargikorraldajat, kellest igaüks korraldab rongiliiklust oma töörajooni piires ainuisikuliselt. Rongiliiklusega seotud kohustuste ja töörajoonide jaotus jaama-, posti- või pargikorraldajate vahel sellistes jaamades määratakse jaama tehnokorraldusaktiga. Jaamas alluvad raudteeveeremi juht ja teised rongi teenindavad töötajad jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšeri korraldustele.

  (4) Raudteeliikluses ja manöövritöödel kasutatavate rongiliiklust korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude, korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning kasutus peavad vastama standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid” või sellega samaväärsetele nõuetele.

  (5) Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga, järgides standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid” või sellega samaväärseid nõudeid.

§ 37.   Rongi vastuvõtmine

  (1) Rong võetakse jaama vastu üldjuhul avatud sissesõidufooriga, vabale, tehnokorraldusaktis ettenähtud teele. Rong, millele ei ole jaamas peatust ette nähtud, lastakse üldjuhul läbi peatee kaudu. Liikluskorraldaja peab tagama rongi õigeaegseks vastuvõtuks vaba tee.

  (2) Jaamades, kus liikluskorraldusvahenditega on loodud liikluse ja reisija ohutust tagavad tehnilised eeldused, tohib jaama saabuvat mootorrongi vastu võtta jaama peateele või vastuvõtu-saateteele, mis on hõivatud varem saabunud mootorrongiga. Mootorrongide koosseisude ohutu ühendamise toimingud kehtestatakse raudteeveeremi valdaja juhendiga. Vastassuunaliste mootorrongide üheaegne vastuvõtmine samale vastuvõtu-saateteele on keelatud.

  (3) Pääste- ja töörongide, abi- ja üksikvedurite, lumesahkade, teemasinate ja mittemahatõstetavate dresiinide jaamateede vabadele lõikudele vastuvõtmise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

  (4) Liikluskorraldajal ei ole lubatud avada rongile sissesõidufoori veendumata, et vastuvõtumatk on valmis, pöörangud lukustatud, vastuvõtutee vaba ja manöövritööd vastuvõtumatka pöörmetel ning väljumisega vastuvõtumatka pöörmetele katkestatud.

  (5) Sissesõidufoori võib avada jaamakorraldaja või tema korraldusel jaama tsentralisatsiooniposti operaator, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer.

  (6) Sissesõidufoor peab automaatselt sulguma pärast saabuva rongi esimese rattapaari möödumist sissesõidufoorist. Jaamas, kus ei ole elektrilisi rööbasahelaid, sulgeb sissesõidufoori pärast saabuva rongi möödumist sissesõidufoorist jaamakorraldaja, jaama tsentralisatsiooniposti operaator või pöörmeseadja või muu volitatud töötaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

  (7) Jaamakorraldaja ja dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi vastuvõtmist kohustatud:
  1) veenduma, et vastuvõtutee on vaba;
  2) katkestama vastuvõtuteele või -matkale väljuvad manöövritööd;
  3) valmistama matka rongi vastuvõtuks;
  4) avama sissesõidufoori.

  (8) Jaamakorraldaja ja dispetšeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

  (9) Rongide üheaegne vastuvõtmine vastassuundadest jaama ei ole lubatud, kui jaama sissesõidutee paikneb kas või ühelt poolt kestvuslangul ja vastassuunaliste rongide vastuvõtumatk ei ole kestvuslangu poolsest vastuvõtumatkast eraldatud kaitseumbteega või teede vastastikuse asetusega.

  (10) Kaheteelise liini jaamas ei ole vastassuunarongide üheaegne vastuvõtmine lubatud, kui sellelt jaamavahelt, kus pidurdusmaa pikkune lang on järsem kui 6‰, saabuva rongi vastuvõtumatka pikendus ristub reisirongi vastuvõtumatkaga.

  (11) Jaamas, kus rongide üheaegne vastuvõtmine ei ole lubatud, võetakse nende üheaegsel jaamale lähenemisel esimesena vastu see rong, mille peatumiseks suletud sissesõidusignaali juures või uuesti liikuma hakkamiseks on tingimused vähem soodsad.

  (12) Jaama saabuv rong peab peatuma vastuvõtutee väljasõidufoori ja piirdetulba vahel. Jaamas, kus vastuvõtutee väljasõidufoor puudub, peab jaama saabuv rong peatuma piirdetulpade vahel. Juhul kui rongi saba jääb piirdetulba taha, on signalist või pöörmeseadja kohustatud sellest kohe ette kandma jaamakorraldajale, kes võtab tarvitusele abinõud rongi paigutamiseks vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse.

  (13) Jaamas, kus on pöörmete elektritsentralisatsioon, kontrollib rongi paiknemist vastuvõtutee kasuliku pikkuse piires jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer juhtimisseadme näitude järgi. Kui rongi ei saa paigutada vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse, peavad dispetšer ja jaamakorraldaja rakendama abinõusid raudteeveeremi ohutu liikumise tagamiseks naaberteedel.

  (14) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja tegevuse täpne kord rongi vastuvõtmisel ning erandkorras rongi vastuvõtmisel jaama sissesõidufoori keelava näidu või kustunud põhitulede korral, kutsesignaali järgi või jaamakorraldaja eriloaga kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

§ 38.   Rongi saatmine

  (1) Jaamakorraldajal on keelatud rongi saata ühe- või kaheteelisele jaamavahele ja kaheteelise jaamavahe vastassuunalisele teele ilma selle jaama jaamakorraldaja nõusolekuta, kuhu rong saadetakse. Automaatblokeeringuga jaamavahele saadetakse rong dispetšeri korralduse alusel pärast esimese blokkpiirkonna vabanemist, arvestades sõidusuunda. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas saadetakse rong jaamavahele dispetšeri korraldusel.

  (2) Jaamakorraldaja või dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi jaamavahele saatmist kohustatud:
  1) veenduma, et jaamavahe ja automaatblokeeringuga jaamavahel esimene blokkpiirkond sõidusuunas on vaba;
  2) katkestama manöövritööd väljasõiduga rongi saatematkale;
  3) valmistama saatematka;
  4) veenduma, et rongikoosseisu tehnohoole ja kommertsülevaatus on lõpetatud;
  5) avama väljasõidufoori või andma raudteeveeremi juhile muu kehtestatud sõiduloa jaamavahe hõivamiseks.

  (3) Väljasõidufoori peab jaamakorraldaja avama isiklikult või tema korraldusel tsentralisatsiooniposti operaator. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas avab väljasõidufoori dispetšer.

  (4) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja täpne tegevuskord rongi saatmisel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

§ 39.   Rongi liikumise põhimõtted

  (1) Olenevalt raudtee tehnilisest seisukorrast ja kasutatavast raudteeveeremi tüübist määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja rongide suurimad piirkiirused, millest lähtutakse liiklusgraafiku koostamisel. Kõrvalteele sõitmisel üle pöörmete ei tohi raudteeveeremi kiirus olla pöörmetel:
  1) riströöpa margiga 1/11 või järsem üle 40 kilomeetri tunnis;
  2) R65 ja UIC 60 või 60E1 tüüpi rööbastega 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 50 kilomeetri tunnis;
  3) sümmeetrilistel 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 70 kilomeetri tunnis;
  4) 1/18 riströöpa margiga pöörmetel üle 80 kilomeetri tunnis;
  5) 1/9 riströöpa margiga pöörmetel reisirongiga liikudes üle 25 kilomeetri tunnis.

  (2) Rongiliikluse reguleerimisel kasutatakse foorides järgmisi põhisignaalvärve:
  1) roheline – lubab sõita ettenähtud kiirusega;
  2) kollane – lubab sõita, kuid nõuab kiiruse vähendamist;
  3) punane – nõuab peatumist.

  (3) Ühe kollase mittevilkuva tulega foorist tohib rongiga mööduda sellise kiirusega, mis rongi tööpidurdamisel tagab peatumise järgmise keelava näiduga foori ees. Automaatblokeeringuga liinil ühe kollase mittevilkuva tulega foorist, mille kaugus järgmisest foorist või põhifoorist on rongi täielikul tööpidurdamisel vajalikust pidurdusmaast lühem, võib rongiga mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud kiirusega.

  (4) Foorisignaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Kustunud foorituled muudes foorides kui hoiatusfooris automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfooris, foorisignaali ebaõige või arusaamatu näit ning muude signaalvahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad peatumist. Erandjuhul tohib keelava näiduga, samuti arusaamatu näidu või kustunud tulega foorist mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras.

§ 40.   Rongide liikumise kord

  (1) Juhul kui rongi sõiduajal nõutakse raudteeveeremi meeskonnalt erilist valvsust ja meeskond peab teadma, et teel tehakse tööd, antakse raudteeveeremi juhile hoiatus raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras järgmistel juhtudel:
  1) tee, kontaktvõrgu, raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, silla või muu rajatise rikke korral ning kiiruse vähendamist või peatumist nõudvate raudteehoiuga seotud ehitustööde tegemisel;
  2) uue signalisatsiooni- ja sidevahendi ning uue foori töölepanemisel, olemasoleva ümberpaigutamisel või mahavõtmisel ning rikke korral, kui foori ei ole võimalik sulgeda;
  3) veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete rikke korral;
  4) laadimisgabariiti ületava veosega rongi saatmisel, kui sõitmisel sellise rongiga on vaja vähendada kiirust või järgida muid eritingimusi;
  5) lumesaha, ballastööri, teepaigaldus- või tõstekraana, killustikupuhastus- ja muude masinate töötamisel kaheteelisel teel;
  6) kui rongi pannakse raudteeveerem, mis ei tohi liikuda antud piirkonnas kehtestatud piirkiirusega;
  7) maha tõstetava raudteeveeremi töötamisel halva nähtavuse korral ja raske veose vedamisel teerullikuga;
  8) kõigil muudel juhtudel, kui rongil on teel olles vaja vähendada sõidukiirust või peatuda või hoiatada raudteeveeremi meeskonda mõnel muul põhjusel.

  (2) Kohas, kus tuleb kiirust vähendada, peab sõidukiirus vastama raudteeveeremi juhile väljastatud kirjalikus hoiatuses või raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt kirjalikus vormis kehtestatud kiirusele, nende puudumisel aga ei tohi sõidukiirus ületada 25 kilomeetrit tunnis. Rongi vastuvõtmisel jaama umbteele ei tohi rongi sõidukiirus vastuvõtutee alguses olla üle 25 kilomeetri tunnis.

  (3) Üldjuhul on kaheteelisel jaamavahel kumbki peatee nähtud ette rongide liiklemiseks ühes raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud kindlas suunas (pärisuunaline liiklemine). Dispetšeri käsul tohib rongiliikluse reguleerimiseks saata ronge ka pärisuunalisele liiklemisele vastupidises suunas (vastassuunaline liiklemine). Liiklusohutusabinõud vastassuunalisel liiklemisel sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.

  (4) Vajadusel võib ronge ühendada ja lasta neil liikuda koos. Iga kaubarongi peas on töötav veovahend. Selliste rongide liikluskord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.

  (5) Tagurdada on keelatud:
  1) reisi- ja mootorrongiga;
  2) automaatblokeeringuga jaamavahel või veduri automaatsignalisatsiooniga kui iseseisva signalisatsioonivahendiga jaamavahel;
  3) halva nähtavusega, kui signaalid on raskesti eristatavad;
  4) kui peatunud rong oli välja saadetud pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist.

  (6) Vajaduse ilmnemisel ja dispetšeri käsul võib automaatblokeeringuga jaamavahel või veduri automaatsignalisatsiooniga kui iseseisva signalisatsiooniga jaamavahel mootorrongiga sõita tagasi. Mootorrongiga tagasi sõitmiseks peab raudteeveeremi juht vahetama mootorrongi juhtimiseks ettenähtud kabiini. Vastav liiklemise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.

  (7) Jaamavahel on keelatud liigelda vagunitega veduri ees. Erandjuhul võib jaamavahel vagunitega veduri ees liikuda töörongiga, lumesahaga, päästerongiga ja jaamas manöövritöö tegemisel vajadusega manööverdada väljapoole jaama piiri jaamavahele. Veduri ees paiknevate vagunitega liiklemise kord määratakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.

§ 41.   Manöövritöö

  (1) Manöövreid tohib jaamateel teha ainult jaamakorraldaja, manöövrit korraldava dispetšeri, sorteerimismäe korraldaja või pargikorraldaja korraldusel, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšeri korraldusel. Nende töötajate kohustuste täpne tööjaotus manöövritöö korraldamisel määratakse tehnokorraldusaktiga.

  (2) Manöövritöökäskude põhiliseks edastamise vahendiks on raadioside ning vajadusel ka kahepoolne pargiside. Manöövrisignaale on lubatud anda ka käsisignaalvahenditega määruse lisas 3 sätestatud korras.

  (3) Manöövriveduri liikuma panemine, lubatud suurimad kiirused manöövritel, manöövritööd peateel ja väljasõiduga jaamavahele, manöövrite tegemise kord jaamades, mille teed paiknevad kallakul, ja manöövrite kord jaamades, kus vagunite sorteerimiseks kasutatakse mäeseadmeid või eriprofiiliga väljatõmbeteesid, kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga.

  (4) Jaamateel peab raudteeveerem paiknema piirdetulpadega piiratud teeosal. Jaamateel veovahendita seisev rongikoosseis, vagun ja muu raudteeveerem peavad iseveeremise vältimiseks olema pidurkingade või käsi(seisu)piduritega kindlalt kinnitatud. Raudteeveeremi kinnitamise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga. Jaamateel seisval kinnist tüüpi vagunil, mis pole seotud veondusoperatsioonide, puhastamise, desinfitseerimise või remondiga, peavad uksed olema kinni.

  (5) Ohtliku veosega vagun, mis nõuab erilist ettevaatust, tuleb manööverdamisel eraldada töötavast vedurist kolme ohutu raskesti süttiva veosega laaditud või tühja vaguniga. Ohtliku veosega vagunite ja vedelgaasitsisternide rongist lahus jaamateel hoidmise kord sätestatakse tehnokorraldusaktis. Tõugetega manöövrite ja vagunite mäest allalaskmise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis ning tehnokorraldusaktis.

  (6) Jaamas manöövreid tegevale kaubarongile võib määrata töö juhtimiseks manöövrijuhi. Jaamavahel töörongi töö juhtimiseks määratakse tööjuht.

  (7) Raudteeveeremi meeskonna kohustused ja täpne tegevuskord manöövritööl sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

5. peatükk Veo korraldamise nõuded 

§ 42.   Kauba- ja reisirongide koostamine

  (1) Kaubarong tuleb koostada kooskõlas käesoleva määruse, liiklusgraafiku ja koosteplaaniga ning vajadusel asjakohases rahvusvahelises lepingus sätestatud korraga. Kaubarongide kaalu- ja pikkusnormid määratakse liiklusgraafikuga ja koosteplaaniga ning nad peavad vastama veduritüübile, rongi liikluspiirkonna teeprofiilile ja jaamade vastuvõtu-saateteede kasulikule pikkusele. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja.
31.10.2023 11:17
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (2) Rahvusvaheliste ja riigisiseste reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite paigutuse kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaani raamatus. Reisirongide ülenormiliste vagunite juurdehaakimise ja pikakoosseisuliste reisirongide liikumise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveoettevõtja taotlusel. Raudteeveeremi kaal ja pikkus rongi panekul määratakse sõiduplaani raamatu vastavate tabelite järgi.

  (3) Kaubarongi ei ole lubatud panna:
  1) vagunit, mis on koormatud üle vagunil näidatud kandejõu;
  2) lahtist raudteeveeremit, mille laadimisel on rikutud veoste laadimise ja kinnitamise tehnilisi tingimusi;
  3) vagunit, mille vedrude läbivajumise tagajärjel raam või kere lööb vastu veereosi või mille kere on viltu;
  4) lagunenud või lahti rebenenud katusekattega vagunit;
  5) rööbastelt maha sõitnud või rongiõnnetuse läbi teinud vagunit enne selle kontrollimist ja liikluskõlblikuks tunnistamist;
  6) vagunit, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagun, mis liigub eridokumentide alusel veosena oma telgedel;
  7) ebagabariitse veosega raudteeveeremit, kui tema liikumise kohta pole antud erijuhiseid;
  8) lahtiste poortidega platvormi, välja arvatud kaubaveo eeskirjaga lubatud või ettenähtud juhud, kinnitamata punkritega punkerpoolvagunit, tsisterni, hopperit, viljavagunit, tsemendivagunit ja muud sellist raudteeveeremit, mille ülemiste või alumiste laadimisseadmete kaaned või luugid on lahti;
  9) lahtiste uste ja lahtiste või ainult ühe riiviga suletud luukidega poolvagunit;
  10) lahtiste või riivistamata ustega tühja kinnist vagunit;
  11) vagunit, mille rataste veerepind on jääkainetest puhastamata.

  (4) Reisirongil peavad esimese ja viimase vaguni otsauksed olema lukus ning ülekäigusillad üles tõstetud ja kinnitatud.

  (5) Reisirongi ei ole lubatud panna:
  1) ohtliku veosega, suru- või vedelgaasiga ning kergsüttivate ja haisevate veostega vagunit;
  2) korralise remondi või täieliku tehnilise järelevaatuse tähtaja ületanud või selle pikenduseta vagunit.

  (6) Raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras võib panna riigisisesesse reisirongi, välja arvatud kiirrongi, ka kinnist tüüpi kaubavaguni. Seejuures ei tohi riigisisesesse reisirongi panna üle kolme kaubavaguni. Rahvusvahelisse reisirongi haagitavate kaubavagunite liik ja arv kooskõlastatakse otseühenduses osalevate riikide raudtee-ettevõtjatega. Juurdehaagitava kaubavaguni ehitus ja tehnoseisund peavad tagama reisirongi ohutu liikluse kehtestatud kiirusega.

  (7) Inimestega kauba- ja reisivagun, välja arvatud ametivagun ja veosesaatjaga vagun, paigutatakse kaubarongis ühte gruppi ja grupp eraldatakse vähemalt ühe kattevaguniga vedurist, rongi sabast ja rööbaste, palkide, talade või muu järsu tõuke või peatuse korral paigalt nihkuda võiva veosega laaditud lahtisest raudteeveeremist. Inimeste veonõuded kaubarongiga sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud juhendiga.

§ 43.   Pidurihoolde, rongilülitamise ja piduriproovi tegemise kord

  Raudteeveerem peab olema varustatud automaat- ja käsi(seisu)piduritega vastavalt normidele. Arvestuslikud piduriklotsi survenormid veeremitelje kohta, rongide käsi(seisu)piduritega varustamise normid, pidurdusarvutusteks vajalikud andmed, raudteeveeremi pidurdusrežiimi ja pidurivõrku lülitamise kord, rongide automaatpidurite täis- ja lühiproovi tegemise ning vormikohase õiendi täitmise kord ja muu vajalik oskusteave pidurite hoolde kohta sätestatakse raudteeveeremi valdaja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendis.

§ 44.   Rongide varustamine ja teenindamine

  (1) Vedur, mootorrong, reisirong ja -vagun varustatakse tulekustutus- ja arstlike esmaabivahenditega. Veduril ja mootorrongil peavad raudteeveeremi valdaja määratud kohtades olema ettenähtud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurikinga rongi kinnitamiseks automaatpidurite rikke korral.

  (2) Reisirongi teenindavad peale raudteeveeremi meeskonna vagunisaatjad või teised töötajad raudteeveeremi valdaja kehtestatud korras.

  (3) Isikutel, kes ei kuulu raudteeveeremi meeskonna koosseisu, on keelatud sõita veduri, mootorrongi või muu veovahendi juhtimiseks ettenähtud kohas. Erandina võivad veduri, mootorrongi või muu veovahendi juhiruumis sõita manöövrimeeskonna liikmed, isikud ning töötajad, kellele on selleks raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja antud luba, kuid mitte üle kahe isiku korraga.

  (4) Kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja signaalide tehnohoolde korra kehtestab raudteeveoettevõtja kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

§ 45.   Veduri kasutamine rongi ees

  (1) Töötav vedur pannakse rongi ette, seejuures rongi vedamisel kahekabiinilise veduriga juhitakse seda eesmisest juhiruumist.

  (2) Mittetöötav vedur, mootorrong või selle vagun valmistatakse ette ja pannakse rongi koosseisu vastavalt raudteeveoettevõtja kinnitatud ja raudteeinfrastruktuuri majandajaga kooskõlastatud veoveeremi transportimise juhendile.

  (3) Manöövritööl tohib juhtida vedurit mõlemast juhtimiseks ettenähtud kabiinist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale.

  (4) Ühe juhiruumiga vedur võib liikuda tagurpidi:
  1) töö- ja päästerongis;
  2) saatejaama naasmisel pärast rongi tõukamist;
  3) rongi tõukamisel;
  4) ilma vagunita liikumisel;
  5) üleanderongis, mis koosneb vagunitest, mida saadetakse sõlmjaamas asuvast ühest jaamapiirkonnast teise;
  6) kogumisrongis, mis koosneb sõlmjaamade vahel asuvates jaamades rongi juurde haagitud vagunitest;
  7) väljaveorongis, mis koosneb vagunitest, mis saadetakse sõlmjaamast liinil asuvasse jaama;
  8) rongi liikumisel veduri veoõlal ühe veduriga rongi teenindamise piirkonnas, millega piirnevates jaamades puudub vedurite ümberpööramise võimalus, üksnes juhul, kui raudteeveoettevõtja on kehtestanud asjakohase liiklusohutuse tagamise juhendi, mille on heaks kiitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

  (5) Ühe juhiruumiga vedur ei või liikuda selle üleande-, kogumis- ja väljaveorongi vedamisel tagurpidi, mille koosseisus on 1. ja 2. ohuklassi kuuluva ohtliku kaubaga laaditud vagun. Ühe juhiruumiga ja ühe juhtimispuldiga veduri tagurpidi liikumise korra sätestab raudteeveeremi valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.

  (6) Kui ühe juhiruumiga veduril on juhtimispuldid mõlemal pool, võib vedur tagurpidi liikuda piiranguteta.

§ 46.   Raudteeveeremi juhi tegevus rongi juhtimisel

  (1) Raudteeveeremi jaamavahele sõitmine ilma liikluskorraldaja loata on keelatud. Raudteeveeremi juhile on jaamavahe hõivamise loaks üldjuhul väljasõidufoori lubav näit. Väljasõidufoori rikke korral või rongi saatmisel teelt, kus puudub väljasõidufoor, on jaamavahe hõivamise loaks vormikohane kirjalik sõiduluba, sau või raadioside teel edastatud jaamakorraldaja vastutav käsk.

  (2) Raudteeveeremi juhil ei ole reisirongiga lubatud jaamast või ettenähtud peatuskohast väljuda enne sõiduplaanis ettenähtud aega või sõita jaamast või peatuskohast läbi peatuseta, kui rongi sõiduplaanis on ette nähtud peatus reisijate pealeminekuks ja mahatulekuks.

  (3) Jaamas, kus reisirongil on ette nähtud peatus vahetuseks või möödasõiduks, mitte aga reisijate peale- ja mahaminekuks või posti ja pagasi laadimiseks, võib peatust lühendada või ära jätta jaamakorraldajale ja raudteeveeremi juhile antud dispetšeri käsul.

  (4) Kui raudteeveeremi juhil on jaamavahe hõivamise luba, on tal rongi saatmisel jaamateelt keelava väljasõidufoori näidu korral või väljasõidufoorita teelt keelatud alustada liikumist, saamata raadioside teel liikluskorraldaja korraldust või saatesignaali, mille annab liikluskorraldaja ise või tema käsul tehnokorraldusaktis määratud töötaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

  (5) Liiklust ohustava takistuse või inimese ohtu sattumise korral peab raudteeveeremi meeskond võtma kohe tarvitusele abinõud liikuva rongi peatamiseks. Raudteeveeremi meeskonna täpse tegevuse korra hädapidurduse kasutamise puhul sätestab raudteeveeremi valdaja.

  (6) Raudteeveeremi juht on oma töös kohustatud:
  1) järgima rongi käitamiseks ettenähtud tehnilisi nõudeid, liini teeprofiili ja seal asuvate fooride, signaalnäidikute ja -märkide paiknemist, nende tähendust ning sõiduplaani;
  2) rongi vastuvõtmisel veenduma, et see on tehniliselt korras, pöörates enim tähelepanu pidurite, liivapuisturite ja raadiosideseadmete tööle;
  3) tegema rongi tehnoseisundi raamatu sissekannete alusel kindlaks, kas automaatsignalisatsioon ja autostopp on töökorras ning kontrollima signaal- ja päästevahendite olemasolu;
  4) jälgima rongi seisukorda ja terviklikkust, rongilt antavaid signaale ning elektrifitseeritud piirkonnas ka kontaktvõrgu seisukorda;
  5) sissesõidul jaama ja jaamast läbisõidul andma ettenähtud signaale, jälgima, kas matk on õige ja tee vaba, jälgima jaamatöötajate signaale ning rongide ja manöövrivedurite liikumist naaberteedel ning liiklusohu tekkimisel võtma kohe tarvitusele abinõud peatumiseks;
  6) automaatsignalisatsiooniga piirkonnas enne jaamast väljumist veduri automaatsignalisatsiooni veduriseadmed sisse lülitama ning raadiosidega liinil veenduma, et raadiojaam on sisse lülitatud ja töökorras;
  7) peatumisel jaamas peatama rongi vastuvõtuteel enne väljasõidufoori, selle puudumisel enne piirdetulpa ning kaubarongi vedur peab peatuma väljasõidufoori juures ja selle puudumisel piirdetulba juures, veendudes et see mahub tervenisti vastuvõtutee kasulikku pikkusesse;
  8) pärast jaamas peatumist tehniliste puuduste leidmisel rongis on raudteeveeremi juht kohustatud sellest kohe liikluskorraldajale ette kandma;
  9) teatama raadioside vahendusel lähima jaama jaamakorraldajale või dispetšerile ning vajaduse korral naaberteel liikuva rongi raudteeveeremi juhile, kui teel olles leitakse teeblokeeringusignaalide, rööbastee, kontaktvõrgu, muude seadmete, rajatiste või naaberteel liikuva rongi rike.

  (7) Pärast veduri rongi haakimist on raudteeveeremi juht kohustatud:
  1) veenduma, et vedur on esimese vaguniga õigesti kokku haagitud, raudteeveeremite vahelised pidurisüsteemi õhuvoolikud ühendatud ja otsakraanid nende vahel avatud;
  2) täitma pidurimagistraali suruõhuga, veenduma, et rõhulang ei ületa kindlaksmääratud norme ja proovima automaatpidureid;
  3) saama teatise rongi piduritega varustatuse kohta, võrdlema selles olevat sabavaguni numbrit rongi kaalulehel olevaga ja veenduma, et rongi pidurirõhk vastab normile;
  4) tutvuma rongi kaalulehe järgi kaubarongi koosseisuga, tehes kindlaks, kas seal on vaguneid inimestega ja erilist ettevaatust nõudva kategooria veosega või lahtist raudteeveeremit.

  (8) Raudteeveeremi juht peab rongi juhtimisel:
  1) hoidma pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollima ning vältima õhumahuti ja pidurimagistraali rõhu langemist alla lubatud normi;
  2) alalise signaali keelava näidu või kiiruse vähendamist nõudva signaali korral rakendama tööpidurdust, et peatada rong enne peatussignaali, või mööduma kiiruse vähendamist nõudvast signaalist lubatud piirkiirust ületamata;
  3) elektriveeremiga mööduma õhkvahemikku piiravast signaalist kiirusega vähemalt 20 kilomeetrit tunnis, et vältida elektriveeremi tõstetud vooluvõtturiga peatumist õhkvahemiku piires;
  4) ootamatu peatussignaali puhul või ootamatu takistuse tekkimisel viivitamatult rakendama kõik tema käsutuses olevad abinõud rongi peatamiseks kiirpidurdamisega;
  5) liiklusohutuse tagamiseks vähendama vajadusel kiirust ning juhtima rongi eriti valvsalt, kui signaalide nähtavus järsult väheneb.

  (9) Teel olles ei ole raudteeveeremi juhil lubatud:
  1) ületada raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud piirkiirust või signaalide ja hoiatustega lubatud kiirust;
  2) lasta tähelepanu raudteeveeremi juhtimiselt ning signaalide ja tee seisukorra jälgimiselt kõrvale suunata või hajuda.

§ 47.   Tegevuskord rongi sundpeatumisel jaamavahel

  (1) Rongi sundpeatumise korral jaamavahel peab raudteeveeremi juht:
  1) peatama rongi võimalikult tasasel ja sirgel teeosal, välja arvatud kiirpidurdamise puhul;
  2) rakendama tööle rongi automaatpidurid ja veovahendi abipiduri;
  3) teatama peatumisest viivitamata raadioside teel jaamavahel liikuvate rongide raudteeveeremi juhtidele ja jaamavahega piirnevate jaamade korraldajatele, kes peavad sellest koheselt ette kandma dispetšerile;
  4) kui peatumist ei põhjustanud foori keelav näit, siis selgitama peatumise põhjust ja edasiliikumise võimalust;
  5) kui rong seisab 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri või muu veovahendi käsi(seisu)piduri ja andma signaali, et rongitöötajad rakendaksid tööle rongi käsi(seisu)pidurid, ning rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab raudteeveeremi meeskonna liige asetama vagunirataste alla veduril või muul veovahendil olevad pidurkingad, nende vähesuse korral rakendama peale selle tööle vagunite käsi(seisu)pidurid raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja määratud korras ning raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud hulgal;
  6) andma raadioside teel jaamakorraldajale või dispetšerile lisateateid peatumise põhjuse ja liiklustakistuse kõrvaldamiseks vajalike abinõude kohta ning rongiraadioside rikke korral tuleb teade jaamakorraldajale või dispetšerile edastada raudteeveeremi meeskonna liikme, reisivagunisaatja või töörongi tööjuhi kaudu esimesel võimalusel ükskõik millise olemasoleva sidevahendi kaudu;
  7) koos teiste rongitöötajatega võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse kõrvaldamiseks, vajaduse korral aga piirama rongi ja kõrvalasuva tee, kuid igal juhul tuleb rongiliiklust takistav koht kohe piirata kahe- või mitmeteelise jaamavahe naaberteel ja kõigepealt sealtpoolt, kust on oodata lähenevat rongi.

  (2) Jaamavahel peatumisel piiratakse:
  1) reisirong kohe pärast päästerongi või abiveduri väljakutset;
  2) pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist jaamavahele saadetud rong kohe pärast peatumist.

  (3) Rongi piiramise kord sätestatakse määruse lisas 3.

  (4) Kui rong peatus tõusul ja rongi sabas ei ole tõukevedurit ning rongi tagurdamine ei ole keelatud, võib raudteeveeremi juht vajaduse korral tagurdada rongi sama jaamavahe laugemale teeosale. Tagurdava rongi sabavaguni juures peab sel juhul olema raudteeveeremi meeskonna liige või töörongi tööjuht. Tagurdamiskiirus ei tohi olla üle 5 kilomeetri tunnis. Juhul kui tõusul peatus rong, mille kaal ületab rongi paigaltvõtu tingimuste normi sellel tõusul ja tema tagurdamine ei ole lubatud, peab raudteeveeremi juht kohe nõudma abivedurit.

  (5) Kui rong ei saa pärast peatumist ise edasi liikuda, viiakse ta jaamavahelt ära kas abiveduriga, järeltuleva rongi veduriga või mootorrongiga. Päästerongi või abiveduri nõudmise, määramise ja liikumise kord ning jaamavahel kahe mootorrongi kokkuhaakimise ja nende edasise liikumise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.

  (6) Kui on nõutud päästerongi või abivedurit, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui saabub abi või antakse liikumiseks luba.

6. peatükk Tuleohutus 

§ 48.   Tuleohutuse miinimumnõuded

  (1) Raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on tuleohutuse tagamiseks piisav. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja.

  (2) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri majandaja.

  (3) Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.

  (4) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljapoole raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja tegemisel. Sel juhul võib puitliipreid ja -prusse hoida kuni 20 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning lähima rööpapea välisservast vähemalt 2,5 meetri kaugusel.

  (5) Tuletõrje veevõtukoha olemasolul tagab ja vastutab selle korrashoiu ja alalise töökorra eest omanik. Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele selle kasutamise väljaõppe.

  (6) Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab raudteeveoettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest, mis on ettevõttes kehtestatud.

  (7) Raudteeveoettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveo korraldamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveo korraldamise käigus ilmneb tehniline rike või muu tuleohtu tekitada võiv puudus, siis peab raudteeveoettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks.

  (8) Suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis, mis vastab tubakaseaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. Suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega tuhatoos. Veduri ja muu veovahendi juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes veovahendi valdaja nõusolekul, raudteeveeremi meeskonna liikmete vastastikusel kokkuleppel ning suletava kaanega tuhatoosi olemasolul.

  (9) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtliku kaubaga laaditud raudteeveeremile peab selle raudteeveeremi vedaja tagama valve ööpäev läbi.

  (10) Tuleohtliku kauba laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja.

§ 49.   Tuleohutuse nõuded jaamades

  (1) Jaamas ja depoos olevad ehitised peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vähemalt järgmiselt:
  1) ehitises, kus hoitakse tuleohtlikke aineid, ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhis – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta;
  2) ehitis, kus ei hoita tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti korruse kohta;
  3) elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis;
  4) lahtine estakaad ja muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ehitis, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 meetri kohta.

  (2) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.

  (3) Tuleohtlike kaupade ladu, raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehh ja muu sarnane objekt tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus.

  (4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti juures määrab raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega.

§ 50.   Tuleohutuse nõuded raudteeveeremile

  (1) Raudteeveeremil, eriotstarbelisel veeremil ja eriveeremil on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

  (2) Keelatud on:
  1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid;
  2) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutis, mis ei ole selleks ettenähtud;
  3) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega;
  4) jätta töötava mootoriga veovahend järelevalveta, välja arvatud kui raudteeveeremi valdaja oma kehtestatud juhendis on ette näinud teisiti;
  5) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele nõuetele.

  (3) Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

  (4) Keelatud on:
  1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras;
  2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele;
  3) jätta töötavaid elektriseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta;
  4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal;
  5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele;
  6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe.

  (5) Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.

  (6) Keelatud on:
  1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras;
  2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule;
  3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid alla lubatud veetaseme või rikkis suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor;
  4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta;
  5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljapoole selleks ettenähtud kohti;
  6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas.

  (7) Keelatud on kasutada lahtist tuld või suitsetada veovahendi ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal. Lahtist tuld võib kasutada raudteeveeremi remondi või hoolduse ajal, järgides seejuures kõiki tuleohutuse nõudeid.

  (8) Vedurit, mootorrongi ja muud veovahendit tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus.

  (9) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, raudteeveeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud.

  (10) Kõik veduri, mootorrongi või muu veovahendi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest.

  (11) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega.

  (12) Masinaruumi väljapääs peab suunduma otse või läbi tamburi raudteeveeremist välja.

  (13) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses:
  1) veduris ja restoranvagunis – 3 tulekustutit;
  2) diisel- ja elektrirongi juhtvagunis – 1 tulekustuti;
  3) diisel- või elektrirongi mootorvagunis automaatse tulekustutussüsteemiga ja rööbasbussis – 2 tulekustutit;
  4) lumesahas, teemasinas, raudteekraanas, reisi-, pagasi- ja postivagunis – 2 tulekustutit;
  5) juhtratastega eriveeremis – 1 tulekustuti;
  6) muus veovahendis – 2 tulekustutit;
  7) päästerongi veeremiosas – 16 tulekustutit.

  (14) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.

  (15) Mootorrong tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooniga selliselt, et oleks kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. Alaline tulekustutussüsteem on nõutav vagunitüüpi veduril ja tulekahjusüsteem mitmesektsioonilisel veduril. Kui mootorrongile on paigaldatud lisaks automaatne tulekustutussüsteem, siis ei tohi see kujutada täiendavat ohtu inimestele ning süsteemiga peavad olema kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum.

  (16) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib raudteeveeremi meeskonna asemel üksnes raudteeveeremi juht, siis tuleb veduri või mootorrongi jõuallika või jõuvoolu elektriseadmete ruum lisaks tulekahjusignalisatsioonile varustada ka manuaalselt rakendatava tulekustutussüsteemiga.

  (17) Enne tulekustutussüsteemi rakendamist või muude tulekustutusvahendite kasutamist peab rong olema peatatud. Raudteeveeremi meeskonna tegevus tulekahju korral peab vastama raudteeveeremi valdaja kinnitatud juhendile raudteeveeremi meeskonna tegevuse kohta tulekahju korral ning tulekustutussüsteemi rakendamise või muude tulekustutusvahendite kasutamisel.

  (18) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras.

§ 51.   Tuleohutuse nõuded kütusele

  (1) Raudteeveeremi kütusevaru, välja arvatud selleks projekteeritud mahuti sisepõlemismootoriga vagunis, tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida metallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Metallkastis asuv kütusepaak või -kanister peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud.

  (2) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgses kütusepaagi mahutis.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 52.   Määruse kohaldamine

  Enne määruse jõustumist välja antud ehitusloa või ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja remonttööle kohaldatakse ehitusloa saamise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud raudtee tehnokasutuseeskirja nõudeid.

§ 53.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 54.   Määruse jõustumine

  Määruse § 27 lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Lisa 1 Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded

Lisa 2 Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h

Lisa 3 Raudtee signalisatsioonijuhend

Lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json