Teksti suurus:

Kutsehaiguste loetelu

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.04.2024
Avaldamismärge:RT I, 09.12.2022, 20

Kutsehaiguste loetelu

Vastu võetud 09.05.2005 nr 66
RTL 2005, 51, 722
jõustumine 20.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.12.2022RT I, 09.12.2022, 1701.01.2023

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 23 lõike 1 alusel.

§ 1.   Kutsehaiguse mõiste

  Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–41 või kui töötaja haigestumise on põhjustanud §-s 5 või 6 nimetatud töökeskkonna ohutegur.
[RT I, 09.12.2022, 17 - jõust. 01.01.2023]

§ 2.   Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad

  Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:
  1) silikoos;
  2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
  3) asbestoos;
  4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
  5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
  6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
  7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
  8) kaasuv allergiline alveoliit;
  9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;
  10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
  11) sideroos;
  12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
  13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
  14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
  15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
  16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa-alustes kivisöekaevandustes;
  17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
  18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
  19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu sissehingamisest;
  20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
  21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);
  22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
  23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

§ 3.   Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused

  Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
  1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused;
  2) teetanus;
  3) brutselloos;
  4) viiruslik hepatiit;
  5) tuberkuloos;
  6) amöbiaas;
  7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.

§ 4.   Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

  Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on:
  1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid;
  2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;
  3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
  4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
  5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
  6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
  7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;
  8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;
  9) küünarliigese bursiit;
  10) õlaliigese bursiit;
  11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
  12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
  13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
  14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
  15) rõhust põhjustatud närvihalvatused;
  16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest;
  17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;
  18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst);
  19) karpaalkanali sündroom;
  20) Miner’i nüstagm;
  21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
  22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.

§ 41.   Töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

  Töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on:
  1) posttraumaatiline stressihäire;
  2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.
[RT I, 09.12.2022, 17 - jõust. 01.01.2023]

§ 5.   Kutsenahahaigused ja -kasvajad

  (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:
  1) tahm;
  2) tõrv;
  3) bituumen;
  4) pigi;
  5) antratseen või tema ühendid;
  6) mineraalõlid ja teised õlid;
  7) toorparafiin;
  8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;
  9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;
  10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

  (2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.

§ 6.   Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

  Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest:
  1) akrüülnitriil;
  2) arseen ja selle ühendid;
  3) berüllium ja selle ühendid;
  4) süsinikmonooksiid;
  5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen);
  6) vesiniktsüaniidhape;
  7) tsüaniidid ja nende ühendid;
  8) isotsüanaadid;
  9) kaadmium ja selle ühendid;
  10) kroom ja selle ühendid;
  11) elavhõbe ja selle ühendid;
  12) mangaan ja selle ühendid;
  13) lämmastikhape;
  14) lämmastikoksiidid;
  15) ammoniaak;
  16) nikkel ja selle ühendid;
  17) fosfor ja selle ühendid;
  18) plii ja selle ühendid;
  19) tsink ja selle ühendid;
  20) vask ja selle ühendid;
  21) vääveloksiidid;
  22) väävelhape;
  23) süsinikdisulfiid;
  24) vanaadium ja selle ühendid;
  25) kloor;
  26) broom;
  27) jood;
  28) fluor ja selle ühendid;
  29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid;
  30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid;
  31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;
  32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid;
  33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;
  34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;
  35) fosfororgaanilised estrid;
  36) orgaanilised happed;
  37) formaldehüüd;
  38) alifaatsed nitraatderivaadid;
  39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6);
  40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);
  41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen;
  42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid;
  43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
  44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
  45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
  46) alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;
  47) bensokinoonid;
  48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool-, nitriid-, nitraat- ja sulfoderivaadid;
  49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;
  50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid;
  51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid;
  52) antimon ja selle derivaadid;
  53) lämmastikhappe estrid;
  54) vesiniksulfiid;
  55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud;
  56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid;
  57) pestitsiidid;
  58) keemilised ained, mis klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355);
[RT I, 09.12.2022, 17 - jõust. 01.01.2023]
  59) orgaanilised lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;
  60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.

§ 7.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json