Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks
Vastu võetud 07.12.2022 nr 99
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Energia salvestuse pilootprogramm” projektide elluviimiseks.
(2) Kui § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(3) Kui § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 46 mõistes, kohaldatakse sellele üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(4) Kui § 6 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 mõistes, kohaldatakse sellele üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.
(6) Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, kasutamisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus).
(7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetus). Kui e-toetuses ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.
(2) Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või elektrisüsteemides, väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks.
(3) Toetuse abil elluviidud projekt panustab järgmistesse väljundnäitajatesse:
1) energiasalvestusseadme kasutusega fossiilkütuse kasutuse vähenemisest tingitud kasvuhoonegaaside õhuheite vähenemine süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides aastas;
2) energiasalvestusseadme kasutamisega fossiilkütuse kasutuse vähenemisest tingitud taastuvenergia täiendav kasutuselevõtt megavatt-tundides aastas.
(4) Toetuse abil elluviidud projekti tulemusnäitajad on järgmised:
1) rajatavas energiasalvestusseadmes salvestatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas;
2) rajatavast energiasalvestusseadmest kasutatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja tasutakse lõppsaaja poolt;
2) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
3) elektri ja soojuse koostootmisjaam – elektrijaama tüüp, mis üheaegselt toodab elektri- ja soojusenergiat, kasutades ära elektrienergia tootmisel tekkiva heitsoojuse;
4) energiasalvestusseade – elektrienergia vähemalt ühetunniseks salvestamiseks ja hoiustamiseks või soojusenergia aktiivseks või passiivseks salvestamiseks ja hoiustamiseks ette nähtud paigaldis koos selle toimimiseks vajalike lisadega;
5) elektrisüsteem – süsteem elektrituruseaduse § 3 punkti 23 mõistes;
6) kaugküttesüsteem – kaugküttesüsteem kaugkütteseaduse § 2 punkti 2 mõistes;
7) energiatõhus kaugküttesüsteem – kaugküttesüsteem üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 124 mõistes;
8) projekt – kindlaksmääratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
9) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate ja mittetoetatavate kulude kogusumma;
10) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise tulemusena loodud tulemust;
11) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti tulemuste järgselt saavutatud olukorda;
12) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes;
13) toetatav kulu – projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;
14) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
§ 4. Vahendusasutus
(1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
(2) KIK avaldab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendi, „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamise juhendi, taotluses esitatavate projekti saavutatavate näitajate ning taotluste hindamise juhendi hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel.
§ 5. Vaide esitamine
(1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide KIKile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KIK.
(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki, tulemusnäitajasse ning väljundnäitajasse.
(2) Toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaugkütteseaduse § 4 tähenduses soojusettevõtja poolt taastuvenergiast toodetud soojuse energiasalvestusseadme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused;
2) taastuvenergiast toodetud elektri energiasalvestusseadme projekteerimine ja rajamine ning sellega seotud tegevused.
(3) Projekti raames rajatud seadmeid tuleb taotluses kirjeldatud viisil kasutada vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest arvates.
(4) Toetatava projekti raames rajatud soojuse energiasalvestusseade peab vastama järgmistele nõuetele:
1) seadme terviktsükli keskmine kasutegur seadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi;
2) seadme maksimaalse täituvuse korral on selle energia täisvõimekuse rakendamise minimaalne aeg vähemalt üks tund;
3) seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat.
(5) Toetatava projekti raames rajatud elektri energiasalvestusseade peab vastama järgmistele nõuetele:
1) seadme terviktsükli keskmine kasutegur seadme eluea jooksul vastavalt tootja spetsifikatsioonile on vähemalt 85 protsenti ühe tüüptingimustes toimiva kasutustsükli kohta, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi;
2) seadme reaktsioonikiirus ei ole suurem kui viis sekundit;
3) seadme maksimaalse täituvuse korral on selle energia täisvõimekuse rakendamise minimaalne aeg vähemalt üks tund;
4) seadme käitamisel kasutatakse täielikult taastuvenergiat;
5) seade ühendatakse elektrisüsteemiga, mille minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kilovatti;
6) seadme energiasalvestusvõimsus ei tohi ületada seotud taastuvaenergia tootmisseadme võimsust;
7) seadmesse sisestatav ja seadmest väljuv energiakogus peab olema nõuetekohaselt mõõdetav ning pärast seadme valmimist mõõteandmed edastatavad elektrituruseaduse § 421 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormi kaudu ning tulemusaruandluse osana KIKile.
(6) Energiasalvestusseadet ei ole lubatud kasutada muul otstarbel kui lõppsaaja enda toodetud taastuvenergia salvestamiseks.
(7) Projekti tegevustega hõlmatud kinnisasja omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema kinnisasja kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(8) Meetmest ei toetata järgmisi tegevusi:
1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele;
2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam;
3) prügilatega seotud tegevuseks;
4) jäätmepõletustehastega seotud tegevuseks, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;
5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevuseks, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga;
6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.
(9) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.
(10) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele.
§ 7. Toetatavad kulud
(1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas määruse ja riigiabi reeglitega.
(2) Toetatav kulu on:
1) energiasalvestusseadme terviklahenduse projekteerimiskulu;
2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulu;
3) energiasalvestusseadme terviklahenduse rajamise ja sellega kaasnev kulu;
4) omanikujärelevalve kulu;
5) rajatava energiasalvestusseadme toimimiseks vajalike seadmete ja materjali ostukulu;
6) rajatava energiasalvestusseadme toimimiseks vajaliku seadistamise kulu;
7) punktides 5 ja 6 nimetatud investeeringute ja seadistamisega seotud lõppsaaja personali koolituse kulu juhul, kui selleks on eraldatud vähese tähtsusega abi.
(3) Mittetoetatav kulu on:
1) projektijuhtimise kulu;
2) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu;
3) kindlustamise kulu;
4) amortisatsioonikulu;
5) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või või teistest välisvahenditest;
6) õigusabi-, kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulu;
7) palgakulu;
8) kasutatud seadme ostukulu;
9) käibemaks;
10) energia tootmisseadme rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu;
11) kaugkütte- ja elektrisüsteemide trasside rajamise ja haldamisega seotud kulu;
12) tegevuskulu;
13) taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõuete täitmiseks vajalik kulu;
14) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. aprillil 2026. a.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.
(4) Projektiga seotud hankega peab alustama hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(5) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuval põhjusel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, ületades lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(6) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist KIKile.
§ 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused
(1) Toetuse maksimaalne suurus elektri energiasalvestusvõimsuse iga megavati kohta on 360 000 eurot käibemaksuta.
(2) Toetuse maksimaalne suurus soojuse energiasalvestusvõimsuse iga 1000 kuupmeetri kohta on 220 000 eurot käibemaksuta.
(3) Toetuse maksimaalne suurus on üks miljon eurot projekti kohta.
(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 30 protsenti.
(5) Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamata kaugküttepiirkonnas ning 15 protsenti lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamaga kaugküttepiirkonnas. Toetuse osakaalu võib suurendada 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümme protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral.
(6) Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes on suurettevõtja. Toetuse osakaalu võib suurendada 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümme protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral.
(7) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, rahastatakse lisaks määruse alusel antavale toetusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu rahastamise määr nimetatud allikatest kokku ületada:
1) vähese tähtsusega abi puhul 50 protsenti toetatavatest kuludest;
2) üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel suurettevõtjale antav abi 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 60 protsenti ja väikeettevõtjale 70 protsenti toetatavatest kuludest;
3) üldise grupierandi määruse artikli 46 alusel suurettevõtjale antav abi 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 55 protsenti ja väikeettevõtjale 65 protsenti toetatavatest kuludest.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing, kes omab ise või seotud ettevõtja kaudu taastuvenergia tootmisüksust ja kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine.
(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud äriühingu, kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine.
(3) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus toetatavad kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga.
(4) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele:
1) on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu ja projekti mittetoetatavad kulud;
2) on suuteline tasuma projekti kestusnõudega seotud kulud;
3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga.
(5) Ühe ettevõtja kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood ning esindusõigust tõendav dokument, kui isik tegutseb volituse alusel;
3) partneri nimi, registrikood, esindaja nimi ja isikukood;
4) projekti nimi;
5) projekti üldine kirjeldus;
6) projekti läbiviimise koha aadress ja tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
7) kestusnõude täitmise kirjeldus;
8) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutus süsinikdioksiidi ekvivalendina nii tonnides kui ka tonnides megavatt-tunni kohta;
9) koostöökokkulepped taotleja ja partneri vahel ning projektiväliste osapooltega;
10) planeeritava energiasalvestusseadme terviklahenduse kirjeldus, sealhulgas selle vastavus kehtivatele planeeringutele ja projekteerimistingimustele, planeeritava energiasalvestusseadmega seotud taastuvaenergia tootmisseadme valmidusaste ja vastavus taotluses salvestamiseks planeeritud mahtude tootmiseks, planeeritava soojuse energiasalvestusseadme energiakadu megavatt-tundides, planeeritava energiasalvestusseadme suurusparameetrid, rajatava elektri energiasalvestusseadme täissalvestustsüklite arv rajatava energiasalvestusseadme eluea jooksul ning projektiga seotud tegevuste nõudluste ja riskide analüüs;
11) hinnang „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise kohta projekti elluviimisel;
12) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus;
13) projekti tulemusnäitaja sihttase vastavalt § 2 lõikes 4 sätestatule, projekti väljundnäitaja ning projekti tegevustega loodavate väljundite kirjeldus;
14) planeeritava elektri energiasalvestusseadme salvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 1 protsendi;
15) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumused, ning abikõlblikkuse periood;
16) taotletava toetuse suurus ja osakaal toetatavatest kuludest;
17) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti;
18) dokumendid, mis tõendavad, et planeeritav energiasalvestusseade vastab § 6 lõigetes 4 või 5 sätestatud tehnilistele nõuetele;
19) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on lisaks määruse alusel antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest;
20) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust;
21) teave ärisaladuse kohta;
22) võrreldavad tööde teostamise hinnapakkumised;
23) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta;
24) kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks;
25) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil;
26) kinnitus, et taotlus ei sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid;
27) kinnitus, et taotlejal ega partneril ei ole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine;
28) kinnitus koos seletuskirjaga vastavuse kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetele.
(2) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil krediidi- või finantseerimisasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. KIK võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.
(3) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks lõikes 1 sätestatule järgimine teave:
1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis;
2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;
3) käitise tehnoloogia lühikirjeldus;
4) kui prognooside kohaselt ei vähene kasvuhoonegaaside heide lähtetasemega võrreldes oluliselt, selgitus heite mittevähenemise kohta.
(4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus ja projekt vastavad määruses sätestatud nõuetele;
2) projekt vastab kehtivatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule;
3) projekti kohane elektri energiasalvestusseade vastab § 6 lõike 5 nõuetele ning soojuse energiasalvestusseade vastab § 6 lõike 4 nõuetele;
4) taastuvenergia tootmisseadme valmidusaste vastab taotluses salvestamiseks planeeritud mahtude tootmiseks või elektri energiasalvestisseadmega ühendatava elektrisüsteemi minimaalsele aktiivvõimsusele;
5) kasvuhoonegaaside heide väheneb soojusenergia salvestuse projekti elluviimise tulemusel;
6) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne ning projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt;
7) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil;
8) projekti eelarve on realistlik;
9) projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav;
10) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele;
11) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt;
12) projekti raames soetatava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik.
(5) Lõike 4 punktis 10 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena ei ole tekitata olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile artikli 17 tähenduses.
4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse vooruliselt.
(2) Toetust taotletakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) kehtestab taotlusvooru eelarve ja ajakava.
(4) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
(5) Taotlus tuleb esitada hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluses esitatud andmete nõuetele vastavust.
(2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(3) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli.
(4) KIK võib taotlejalt nõuda selgitusi ja lisateavet taotluses esitatu kohta või taotluse muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide esitamist. KIK annab taotluse selgituste ja muudatuse esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks taotlejale kokku kuni 20-päevase tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse taotlejale antud tähtaja võrra.
(5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse sisu hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul KIKi küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.
§ 14. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks ministeeriumi ja kaks KIKi määratud liiget.
(2) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist.
§ 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine
(1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele.
(2) Hindamiskomisjon hindab taotluse vastavust § 11 lõike 4 nõuetele.
(3) Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse ja ei hinnata § 16 kohaselt, kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavat projekti sisaldavate taotluste rahuldamiseks.
§ 16. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavat projekti, mida pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
(2) Paragrahv 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse nõuetele vastavat projekti võrreldes teiste sama tegevuste projektidega järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides megavatt-tunni kohta aastas;
2) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust eurodes planeeritava energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsuse ühiku kohta megavattides;
3) energiasalvestusseadme energiakadu megavatt-tundides ühe ruutmeetri energiasalvestusseadme välispindala kohta;
4) omafinantseeringu osakaal projekti toetatavatest kuludest.
(3) Paragrahv 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse nõuetele vastavat projekti võrreldes teiste sama tegevuse projektidega järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti tulemusena välditav kasvuhoonegaaside hulk süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides megavatt-tunni kohta aastas;
2) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust eurodes planeeritava energiasalvestusseadme energiasalvestusvõimsuse ühiku kohta megavattides;
3) energiasalvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 1 protsendi;
4) rajatava energiasalvestusseadme täissalvestustsüklite arv rajatava salvestusseadme eluea jooksul;
5) omafinantseeringu osakaal projekti toetatavatest kuludest.
(4) Lõike 2 kohaste hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindest määratakse järgmiselt:
1) punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 30 protsenti;
2) punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 40 protsenti;
3) punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 20 protsenti;
4) punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on kümme protsenti.
(5) Lõike 3 kohaste hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindest määratakse järgmiselt:
1) punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 25 protsenti;
2) punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 35 protsenti;
3) punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 15 protsenti;
4) punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on 15 protsenti;
5) punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on kümme protsenti.
(6) Hindamiskriteeriumite alusel antakse projektile punktid. Maksimaalsed punktid antakse projektile, mille puhul hinnatava hindamiskriteeriumi näitaja on võrreldes teiste projektidega parem. Ülejäänud projektide punkte vähendatakse proportsionaalselt vastavalt hinnatava vastavuskriteeriumi näitaja suurusele. Taotlusele hindamiskriteeriumide alusel omistatud punktide summa moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Projektile antud punktide alusel koostab hindamiskomisjon projektide pingerea.
(7) Pingerea alusel enim punkte saanud taotlus rahuldatakse. Järgnevad taotlused rahuldatakse kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(8) Juhul kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse punktisumma, rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte lõigete 2 ja 3 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumi eest. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku.
(9) Hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikat täpsustav ja ministeeriumiga kooskõlastatud arvutustabel avalikustatakse KIKi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
§ 17. Taotluse rahuldamine
(1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 15 lõike 3 alusel, või kui taotlusi pole võimalik § 15 lõike 3 kohaselt rahuldada, vastavalt § 16 lõike 6 kohaselt koostatud projektide pingereale, alustades kõrgema punktide arvu saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(2) Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse kuupäev ja tegija;
2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma;
5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest;
6) projekti abikõlblikkuse periood;
7) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt üldise grupierandi määrusele või vähese tähtsusega abi määrusele;
8) projekti tegevuste eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega;
9) lõppsaaja kohustused;
10) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;
11) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord;
12) projekti raames rajatud energiasalvestusseadme sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord;
13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;
14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
15) otsuse muutmise tingimused;
16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;
17) projektist avalikkuse teavitamise nõuded;
18) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.
(4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk.
§ 18. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2) KIK teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus KIKi osalise rahuldamise ettepanekuga.
§ 19. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele määruses esitatud nõudele;
3) taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse number ja tegemise kuupäev;
3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;
4) projekti nimetus;
5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuse saavutamata jäämine.
(2) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda.
(3) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Kui lõppsaaja ei alusta projekti hankega hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda.
(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud asjaolu.
(6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused
§ 21. Lõppsaaja õigused ja kohustused
(1) Lõppsaajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega.
(2) Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt.
(3) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.
(4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.
(5) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda lõppsaaja valduses olevate dokumentidega ning lõppsaaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
(6) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või lõppsaaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või lõppsaaja kohustusi.
(7) Rajatud energiasalvestusseadmes salvestatakse soojus- või elektrienergiat ning käitamisel kasutatakse taastuvenergiat, mille päritolu peab olema tõendatav Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistusega. Elektri energiasalvestusseadme puhul peab olema täidetud ka § 6 lõike 5 punktis 7 nimetatud kohustus.
(8) Rajatud soojusenergia energiasalvestusseade pärast projekti elluviimist on energiatõhusa kaugküttesüsteemi lahutamatu osa.
(9) Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, seab lõppsaaja riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
§ 22. Hanke läbiviimine
(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid projektiga seotud kulude tegemisel.
(2) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris.
(3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja hanketeate riigihangete registris.
(4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva jooksul.
(5) Projektiga seotud hanke menetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist.
(6) Lõppsaaja esitab KIKile lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist.
(7) Vajadusel nõustab KIK lõppsaajat hanke läbiviimisel.
(8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.
(9) Partnerile kohalduvad riigihanke ja ostumenetluse läbiviimisel lõppsaajale kehtestatud nõuded.
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Lõppsaaja esitab vahearuanded, lõpparuande, tulemusaruanded ja päritolutunnistused taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel KIKi kehtestatud vormidel.
(2) Vahearuandes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule.
(3) Lõppsaaja esitab vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on 1. oktoober kuni 31. märts ja 1. aprill kuni 30. september. Lõppsaaja esitab vahearuande 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril.
(4) Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga mitte hiljem kui 4. aprillil 2026. a. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.
(5) KIK kinnitab vahe-, lõpp- ja tulemusaruande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest.
(6) Lõppsaaja esitab tulemusaruande KIKile iga aasta 31. jaanuariks viie aasta jooksul arvates projektile lõppmakse tegemisest. Tulemusaruanne sisaldab lisaks lõikes 6 nimetatud andmetele § 6 lõigetes 4 ja 5 punktis nimetatud informatsiooni ning elektri energiasalvestusseadme puhul ka lõike 5 punktis 5 nimetatud andmeid.
(7) Lõppsaaja esitab tõendid § 21 lõikes 7 nõutud päritolutunnistuste kohta koos tulemusaruandega KIKile iga aasta 31. jaanuariks viie aasta jooksul arvates projektile lõppmakse tegemisest.
6. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine
§ 24. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse lõppsaaja esitatud maksetaotluse alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 1.
(2) Toetus makstakse lõppsaaja maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest.
(3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) leping, kui see ei ole eelnevalt KIKile esitatud;
2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;
3) arve või muu raamatupidamisdokument;
4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
5) kulu tasumist tõendav dokument;
6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui seda nõutakse lepingus;
8) laenu- või liisinguleping selle olemasolul.
(4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks.
(5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui:
1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu toetatavus ei ole üheselt selge;
3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust;
4) esinevad taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 toodud asjaolud.
(6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning KIKi poolt lõpparuande kinnitamist.
7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine
§ 25. Toetuse maksmisest keeldumine
KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui:
1) kulu ei ole toetatav;
2) kuludokumendid ei vasta nõuetele;
3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus;
4) esinevad taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 loetletud asjaolud.
§ 26. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi käesoleva määruse ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel.
(2) Kui lõppsaaja ei esita tähtaegselt vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi.
(3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi.
(4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil rajatud soetatud vara energiasalvestusseadet vähemalt viis aastat või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt salvestamiseks, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil ja viisil.
Riina Sikkut
Majandus- ja taristuminister
Ahti Kuningas
Kantsler
Facebook
Twitter