Teksti suurus:

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Majandus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.12.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.12.2023, 3

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 09.06.2023 nr 33
RT I, 13.06.2023, 15
jõustumine 16.06.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.12.2023RT I, 09.12.2023, 112.12.2023

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrusega kehtestatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” meetme 21.6.1.5 „VKEde investeeringutoetus” sekkumise „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine” elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord.

  (2) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

  (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.

  (4) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

  (5) Määruse alusel ei anta toetust:
  1) kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) toetust taotlevale raskustes olevale ettevõtjale nimetatud määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  2) toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega nimetatud määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  3) toetuse taotlemisel kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel;
  5) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

§ 2.   Riigiabi

  (1) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses või grupierandiga hõlmatud riigiabina konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses järgmiselt:
  1) paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1 ja 11 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  2) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  3) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  4) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 4 sätestatud tegevuseks antav toetus on VKEdele protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  5) paragrahvi 6 lõike 3 punktides 5–9 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (2) Kui toetus on VTA määruse tähenduses vähese tähtsusega abi, ei tohi käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abi ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga toetuse saajale jooksva majandusaasta ja kahe sellele eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, samuti ei tohi tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 100 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) „ei kahjusta oluliselt” on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  2) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses;
  3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
  4) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses;
  5) mikroettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumitele;
  6) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja nende täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus;
  7) tootearendus on TA tegevus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;
  8) turutingimused on reaalturutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 89 tähenduses;
  9) võrk on elektri-, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi-, kaugkütte-, kaugjahutus- või sidevõrk;
  10) võrguga liitumine on uue paigaldise ühendamine võrguga liitumispunktis või liitumistingimuste muutmine;
  11) väikeettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumitele.

§ 4.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu, kõrgemat lisandväärtust ning olemasolevaid töökohti säilitavate või uusi töökohti loovate VKEde investeeringute kaudu. Uus töökoht on projekti elluviimise tulemusena ettevõttes või üksuses, mille raames projekti ellu viiakse, loodav täistööajaga töökoht, mille töö tegemise koht asub Ida-Viru maakonnas.

  (2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) toetatavad ettevõtjad;
  2) toetustega toetatavad ettevõtjad.

  (3) Toetuse andmine panustab järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
  1) toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd;
  2) turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd.

  (4) Toetus on suunatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035” nimetatud eesmärkide täitmisele ning panustab Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” alamsihi „Eesti majandus on tugev” saavutamisse.

  (5) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmiseks ja sihtide saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega:
  1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
  2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
  3) ligipääsetavuse näitaja;
  4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest;
  5) ressursitootlikkus.

  (6) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid.

§ 5.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse.

  (2) Toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 tähenduses uue ettevõtte või üksuse rajamist, uue toote tootmist või teenuse osutamist, tootmisvõimsuse suurendamist või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täielikku ümberkorraldamist.

  (3) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks või projekti ettevalmistamiseks:
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  1) masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmine;
  11) kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste ehitamine;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  2) tootearendus;
  3) punktis 2 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;
  4) ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside arendus;
  5) punktides 1 ja 11 toodud tegevusega seotud võrguühendusega liitumine või olemasoleva võrguühenduse muutmine;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  6) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” hinnangu koostamine;
  7) kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  8) investeeringut ettevalmistavate tegevustena konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine ja tehnoloogiate võrdlemine;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  9) projekteerimine.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (4) Lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevuste osakaal kokku ei tohi ületada kümmet protsenti investeeringu abikõlblikust maksumusest.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktides 1 ja 11 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8:
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  1) materiaalse vara turutingimustel omandamise või rentimise kulu;
  2) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu.

  (11) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b esitatud piirmäär.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik varakindlustuse kulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.

  (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu on abikõlblik, kui toetuse saaja on vara omanik või rentnik projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest. Seadme või masina rentimise korral peab selle rentima kapitalirendi vormis ja rendileping peab sisaldama toetuse saaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (31) Olemasolevale ettevõtjale uue toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses investeeringuteks ette nähtud regionaalabi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelnenud majandusaastal.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (4) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:
  1) projektiga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule;
  2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste kulud;
  3) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b sätestatule;
  4) materjalide ja tarvikute kulud.

  (5) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajaliku patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu.

  (6) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:
  1) personalikulud;
  2) vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
  3) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud.

  (7) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:
  1) võrguettevõtja võetav liitumistasu võrguga ühendamise eest;
  2) võrguettevõtja võetav tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest.

  (8) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud hinnangu koostamise kulu.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (81) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuste raames projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajaliku välise konsultandi kaasamise kulu.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (82) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 9 nimetatud projekteerimise kulu.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (9) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 toodud kulud ning need võivad moodustada seitse protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest.

  (10) Abikõlbmatud on:
  1) [kehtetu - RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse;
  3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu;
  4) liiklusvahendi soetamise kulu;
  5) käibemaks;
  6) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;
  7) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud personalikulud.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2026.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab maksimaalselt 36 kuud.

  (4) Projekti abikõlblikkuse periood peab algama ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest.

  (5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist, välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevuste puhul.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (6) Juhul kui § 6 lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, sätestab rakendusüksus taotleja soovil taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuste kulude asjus taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõikes 3 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel ja tingimusel et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel viiakse tegevused ellu lõikes 3 sätestatust pikema perioodi jooksul, kuid hiljemalt 31. augustil 2026.

  (8) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuses ja lõppmakse tegemist toetuse saajale.

§ 9.   Toetuse piirmäär ja osakaal abikõlblikest kuludest

  (1) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on vähemalt 30 000 eurot ning maksimaalne summa 500 000 eurot.

  (2) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1–2 esitatud tegevuste korral on toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest järgmine:
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  1) 45 protsenti mikro- ja väikeettevõtja korral;
  2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral.

  (3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 3–9 esitatud tegevuste puhul on toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (4) Paragrahvi 6 lõikes 3 esitatud tegevuste puhul on toetuse taotlemisel kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (5) Omafinantseeringuna ei käsitata projektile või projekti tegevusele riigieelarvest või muust avaliku sektori, või välisvahendist eraldatud või taotlejale teises projektis makstud toetust.

3. peatükk Nõuded taotlejale ning taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 1 lõike 5 alusel või kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud järgmistele jagudele:
  1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
  2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
  3) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
  4) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;
  5) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;
  6) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;
  7) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;
  8) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;
  9) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;
  10) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid, dokumente ning kinnitusi:
  1) taotleja nimi ja suurus, projekti kirjeldus, abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev, kulude loetelu, projekti elluviimise koht;
  2) nõutavas suuruses omafinantseering nende abikõlblike kulude katteks, mida toetuse arvelt ei kaeta;
  3) hinnang projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja taotleja kinnitus, et on nimetatud põhimõtte rakendumisest teadlik;
  31) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  4) paragrahvi 14 kohaselt läbitud eelnõustamise tulemusena positiivse hinnangu saanud projektiplaan;
  5) paragrahvi 4 lõikes 5 toodud näitajatesse panustavad ja „Eesti 2035-s” kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasaaitavad tegevused, kui projektil on tuvastatud nendega puutumus;
  6) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;
  7) taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole äriregistrist kättesaadav;
  8) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
  9) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeem ja konsolideeritud majandusnäitajad;
  10) taotleja äriplaan;
  11) projekti eelarve aluseks olevad kalkulatsioonid;
  12) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti abikõlblikkuse perioodil ja projekti lõpetamise aastale järgneva kolme aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või kahjum, kulum, töötajate keskmine arv ja tööjõukulude summa;
  13) projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest, riigieelarvelisest, muu avaliku sektori, Euroopa Liidu või muu välisabi vahendist toetuse taotlemise korral sellekohane teave;
  14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõtjasse, kuhu tehakse toetusest investeering, ning taotleja kohustub nimetatud ümberpaigutamist mitte tegema kahe aasta jooksul nimetatud investeeringu tegemisest;
  15) dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust, või asjaolu, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  151) ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ja asjakohaste dokumentidega;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
  16) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele;
  17) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  18) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;
  19) kinnitus, et projekt vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.

  (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu koostamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30).

  (21) Lõike 1 punktis 31 sätestatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtudes Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (3) Lõike 1 punktis 11 nimetatud kalkulatsioonid esitatakse koos selgituste ning põhjendustega, kuivõrd taotletav toetussumma mõjutab projektiga kavandatavate tegevuste elluviimise tõenäosust, ulatust ja kiirust ning omafinantseeringu mahtu.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 12.   Taotlemise avamine

  (1) Toetuste taotlemise eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus.

  (2) Taotluste vastuvõtmise algamisest ja taotluste rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algamise kuupäeva.

§ 13.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotlemine toimub jooksvalt.

  (2) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuste summa võrdsustub rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 14.   Eelnõustamine

  (1) Toetuse taotlemisele eelneb eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning annab projektiplaanile eelhinnangu.

  (2) Taotleja esitab eelnõustamiseks e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) taotleja strateegiline eesmärk;
  2) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsus, innovatiivsus ning turuanalüüsi hõlmav kirjeldus, kui projekt hõlmab TA tegevusi;
  3) projekti tegevuste ajakava;
  4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos;
  5) projekti tegevuse eelarve ja rahastamisallikas;
  6) projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasema kogemuse ning kompetentsi ülevaade;
  7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele;
  8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” või teavitab dokumentatsiooni esitamise ajast.

  (3) Kui taotlejal puudub lõike 2 punktis 8 sätestatud dokumentide koostamise kohustus, kinnitab taotleja, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.

  (4) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaanis on kajastatud lõikes 2 sätestatud informatsioon ja see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ning tulemus- ja väljundnäitajatele.

  (5) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse hindamisel siduv.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Määruse alusel võib toetust taotleda rohkem kui ühele projektile.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.

  (3) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus kaasata eksperte, et hinnata, kas hinnang projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”, kliimakindluse tagamise hinnang ja esitatud dokumendid vastavad § 11 lõigetes 2 ja 21 esitatud teatistele.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]

  (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

  (6) Taotlejale ja toetuse saajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 16.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele.

  (2) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat või taotlust nõuetele vastavaks, siis teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Taotluse hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab valikukomisjon, lähtudes valikumetoodikast ja lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus koostab valikumetoodika lähtudes lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumitest ja kooskõlastab selle rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse kättesaadavaks enne taotlemise avamist rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel.

  (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada projektide hindamiseks nõuandev valikukomisjon ning kaasata sõltumatuid lisaeksperte. Valikukomisjoni moodustamine ja selle koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

  (3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamata taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Taotlust hinnatakse iga lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumi alusel skaalal 0–4 ning taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

  (5) Valikukriteeriumid on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja nende osakaalud on järgmised:
  1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – osakaal koondhindest 40 protsenti;
  2) projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus – osakaal koondhindest 25 protsenti;
  3) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – osakaal koondhindest 30 protsenti;
  4) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega – osakaal koondhindest 5 protsenti.

§ 18.   Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rahuldatakse taotlus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:
  1) taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele;
  2) taotlus on saanud § 17 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumite koondhindeks vähemalt 2,50;
  3) taotlus ei ole ühegi § 17 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumi eest saanud hindeks vähem kui 2,0;
  4) taotluse rahastamise summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) projekti elluviimise tingimused;
  2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 19.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1 ning tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmisega. Kui taotleja ei ole selle ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
  1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. augustil 2026.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 22.   Toetuse saaja õigused ja kohustused

  Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi ning tagama, et toetuse abil soetatud materiaalse vara asendamisel sama funktsiooni täitva materiaalse varaga säilib toetuse saaja majandustegevus selle vara abil vähemalt kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates.

§ 23.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  4) peatada toetuse maksed kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni;
  5) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

  (2) Rakendusüksus kohustub:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks;
  2) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud olulistest muudatustest;
  3) edastama taotluse kohta tehtud otsused taotlejale viivitamata pärast otsuse tegemist;
  4) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;
  5) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 4 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
  6) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 24.   Aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal.

  (2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil iga kuue kuu järel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

  (3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

  (4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ja tulemuste saavutamise kohta ning teavet horisontaalsete põhimõtete ja „Eesti 2035” põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta.

  (5) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või, kui aruanne ei vasta nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

  (6) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgse aruande rakendusüksuse nõudmisel. Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

§ 25.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel tegelike kulude alusel.

  (2) Projekti kaudseid kulusid arvestatakse vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1 ühtse määra alusel arvutatuna seitse protsenti projekti otsestest kuludest.

  (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kulusid, välja arvatud § 7 lõike 9 puhul.

  (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis ning kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

  (5) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva.

8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 26.   Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 27.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

  (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json