Teksti suurus:

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.04.2019
Avaldamismärge:RT I, 10.01.2012, 28

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus

Vastu võetud 03.01.2012 nr 28

Määrus kehtestatakse „Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse” § 40 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni staatus

  (1) Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon) on kohtueelne sõltumatu organ.

  (2) Menetlus apellatsioonikomisjonis on kohustuslik kohtueelne menetlus, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 2.  Apellatsioonikomisjoni pädevus

  (1) Apellatsioonikomisjon lahendab tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel:
  1) taotleja poolt Patendiameti otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi;
  2) asjasthuvitatud isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi asjasthuvitatud isiku avalduse (edaspidi vaidlustusavaldus) alusel.

  (2) Apellatsioonikomisjon tegutseb vastavalt tööstusomandi õiguskorralduste aluste seadusele, tööstusomandi seadustele, rahvusvahelistele lepingutele ning Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustele. Kui seaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole mõni tööstusomandi õiguskaitse küsimus reguleeritud, juhindutakse Euroopa riikides Euroopa õiguse või siseriikliku õiguse kohaldamise praktikast.

  (3) Apellatsioonikomisjoni õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik.

§ 3.  Apellatsioonikomisjoni moodustamine ja koosseis

  (1) Apellatsioonikomisjon moodustatakse Justiitsministeeriumi juurde.

  (2) Apellatsioonikomisjon on vähemalt kaheksaliikmeline. Liikmetel peab olema akadeemiline kõrgharidus ja nad peavad olema tööstusomandi valdkonna asjatundjad. Pooltel liikmetest peab olema akadeemiline juriidiline haridus. Apellatsioonikomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe ja aseesimehe nimetab justiitsminister.

  (3) Apellatsioonikomisjoni esimehe äraolekul asendab apellatsioonikomisjoni esimeest aseesimees. Asenduse kohta koostab apellatsioonikomisjoni sekretär teatise, milles märgitakse sealhulgas asenduse alguse ja lõppemise kuupäev.

  (4) Apellatsioonikomisjoni esimehel ja aseesimehel on õigus esindada apellatsioonikomisjoni kohtus ilma volikirjata. Apellatsioonikomisjoni liikmetele annab volikirja selle esimees või aseesimees.

§ 4.  Töökeel

  Apellatsioonikomisjoni töökeel on eesti keel. Dokumendid, mis ei ole eesti keeles, esitatakse apellatsioonikomisjonile tööstusomandi õiguskorralduste aluste seaduse § 9 lõike 3 kohaselt koos eestikeelse tõlkega.

§ 5.  Apellatsioonikomisjoni töötingimused

  (1) Apellatsioonikomisjoni töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium.

  (2) Apellatsioonikomisjoni halduskulud ning kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Justiitsministeeriumile selleks eraldatud vahenditest.

  (3) Apellatsioonikomisjoni dokumendid kuuluvad alalisele säilitamisele Justiitsministeeriumi arhiivis.

§ 6.  Apellatsioonikomisjoni pitsat

  Apellatsioonikomisjonil on oma nimega pitsat.

2. peatükk Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise kord 

§ 7.  Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamine

  (1) Kirjalik kaebus või vaidlustusavaldus koos sellele lisatud dokumentidega adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja esitatakse vastavas tööstusomandi seaduses sätestatud tähtaegu arvestades.

  (2) Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamisel pärast tähtaja möödumist võib apellatsioonikomisjoni esimees selle ennistada, kui on esitatud tähtaja ennistamise avaldus ja selgitused tähtaja möödumist tinginud mõjuvate põhjuste kohta.

  (3) Apellatsioonikomisjonile esitatud avaldus või muu dokument jäetakse tähelepanuta, kui see sisaldab sündsusetuid või solvavaid väljendeid apellatsioonikomisjoni, Patendiameti või kolmanda isiku suhtes.

  (4) Kirjalik kaebus või vaidlustusavaldus koos sellele lisatud dokumentidega esitatakse otse või posti teel apellatsioonikomisjonile aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn.

  (5) Kirjaliku kaebuse või vaidlustusavalduse saabumise päevaks loetakse selle tegelik apellatsioonikomisjonile saabumise päev. See kehtib ka kaebuse või vaidlustusavalduse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades.

  (6) Kaebuse või vaidlustusavalduse võib esitada ka faksi või elektronpostiga. Sel viisil esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse ja lisade originaaldokumendid tuleb esitada apellatsioonikomisjonile kolme tööpäeva jooksul.

  (7) Kaebus või vaidlustusavaldus ning selle lisad esitatakse apellatsioonikomisjonile kahes eksemplaris ning lisaks esitatakse nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.

§ 8.  Kaebusele ja vaidlustusavaldusele esitatavad nõuded

  (1) Kaebuses peab sisalduma:
  1) kaebuse esitaja (edaspidi kaebaja ) nimi ja aadress ning soovi korral muud kontaktandmed;
  2) kaebaja esindaja nimi, kui kaebajal on esindaja;
  3) andmed Patendiameti vaidlustatava otsuse kohta;
  4) kaebaja põhjendus Patendiameti otsuse õigusvastaseks lugemise kohta;
  5) kaebaja nõue;
  6) kaebuse lisade loetelu;
  7) kaebaja või tema esindaja allkiri.

  (2) Vaidlustusavalduses peab sisalduma:
  1) vaidlustusavalduse esitaja nimi ja aadress ning soovi korral muud kontaktandmed;
  2) vaidlustusavalduse esitaja esindaja nimi, kui tal on esindaja;
  3) andmed vaidlustatava tööstusomandi eseme kohta;
  4) vaidlustusavalduse esitaja põhjendus õigusrikkumise kohta;
  5) vaidlustusavalduse esitaja nõue;
  6) vaidlustusavalduse lisade loetelu;
  7) vaidlustusavalduse esitaja või tema esindaja allkiri.

  (3) Kaebusele ja vaidlustusavaldusele lisatakse:
  1) andmed riigilõivu tasumise kohta;
  2) volikiri, kui kaebus või vaidlustusavaldus esitatakse esindaja kaudu;
  3) tõendid, mis kinnitavad kaebuse või vaidlustusavalduse aluseks olevaid asjaolusid.

§ 9.  Kaebuse ja vaidlustusavalduse registreerimine ning nendest teavitamine

  (1) Kaebusele, vaidlustusavaldusele ja hiljem apellatsioonikomisjoni saabunud dokumentidele tehakse apellatsioonikomisjoni saabumisel pealdis, milles sisaldub nende saabumise kuupäev ja kaebuse või vaidlustusavalduse järjekorranumber. Apellatsioonikomisjoni sekretär teavitab viivitamata Patendiametit kaebuse või vaidlustusavalduse saabumisest.

  (2) Apellatsioonikomisjoni esimees kontrollib 15 päeva jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse andmete põhjal kaebuse või vaidlustusavalduse kuuluvust apellatsioonikomisjoni pädevusse, esitamise tähtajast kinnipidamist ning vastavust sisu- ja vorminõuetele.

  (3) Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab, et kaebuses või vaidlustusavalduses on kõrvaldatavaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale kirjalikult ning määratakse 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

  (4) Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib apellatsioonikomisjon pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega.

§ 10.  Kaebuse või vaidlustusavalduse parandamine ja täiendamine ning kaitseulatuse piiramine

  (1) Kaebuses või vaidlustusavalduses võib kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avaldusega teha lõppmenetluse alguseni parandusi ja täiendusi, mis ei laienda kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise kuupäeval selles esitatud nõude alust ja sisu.

  (2) Tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel võib taotleja või omanik piirata õiguskaitse ulatust ja nõuda kaebuse või vaidlustusavalduse menetlemist, lähtudes uuest õiguskaitse ulatusest.

§ 11.  Kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmine ja tagasilükkamine

  (1) Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja võib kaebuse või vaidlustusavalduse lõppmenetluse alguseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Kaebus või vaidlustusavaldus on tagasi võetud vastava avalduse apellatsioonikomisjonile saabumise päevast arvates.

  (2) Kaebus või vaidlustusavaldus loetakse tagasivõetuks, kui kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja jätab käesoleva määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul vastamata.

  (3) Kaebus või vaidlustusavaldus lükatakse apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega tagasi ja otsuse ärakiri saadetakse viivitamata kaebuse või vaidlustusavalduse esitajale ning Patendiametile, kui:
  1) kaebus või vaidlustusavaldus ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse;
  2) kaebus või vaidlustusavaldus ei ole esitatud ettenähtud tähtajaks;
  3) kaebus või vaidlustusavaldus ei vasta nõuetele ning kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja ei ole käesoleva määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtajaks puudusi kõrvaldanud;
  4) kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest ei ole tasutud riigilõivu;
  5) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel apellatsioonikomisjoni kehtiv otsus.

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest arvates. Apellatsioonikomisjon teavitab viivitamata Patendiametit kaebuse esitamisest, samuti kohtumenetluse tulemusena tehtud jõustunud kohtulahendist.

  (4) Apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikuliselt tehtavas otsuses peab sisalduma:
  1) apellatsioonikomisjoni nimi ja otsuse liik;
  2) viide kaebusele või vaidlustusavaldusele ja selle esitanud isikule;
  3) viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele;
  4) otsuse põhjendus;
  5) resolutsioon;
  6) selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
  7) otsuse tegemise aeg ja koht;
  8) otsuse tegija nimi ja allkiri.

  (5) Kaebajal või vaidlustusavalduse esitajal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, kui kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmise avaldus saabus apellatsioonikomisjoni enne kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmist;
  2) juhul, kui kaebus või vaidlustusavaldus ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse või ei ole esitatud tähtajaks ning apellatsioonikomisjoni esimees lükkab selle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 tagasi.

3. peatükk Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni töökord 

§ 12.  Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmine

  (1) Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab, et kaebus või vaidlustusavaldus kuulub apellatsioonikomisjoni pädevusse, on esitatud tähtaegselt ning vastab sisu- ja vorminõuetele, otsustab ta kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtta.

  (2) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmine vormistatakse resolutsioonina. Resolutsioon sisaldab kuupäeva ja apellatsioonikomisjoni esimehe allkirja.

  (3) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest teatab apellatsioonikomisjoni sekretär viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale ja Patendiametile. Teade kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmise kohta avaldatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel.

§ 13.  Eelmenetlus

  (1) Apellatsioonikomisjoni esimees määrab viie päeva jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest arvates pädeva apellatsioonikomisjoni liikme eelmenetluse läbiviijaks (edaspidi eelmenetleja), kelle ülesanne on anda apellatsioonikomisjonile ülevaade kaebuse või vaidlustusavalduse faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning menetlusosaliste seisukohtadest.

  (2) Kaebuse eelmenetluses tutvub eelmenetleja vaidlustatud otsuse kohta registris olevate andmetega. Vaidlustusavalduse eelmenetluses tutvub eelmenetleja vaidlustatava tööstusomandi eseme kohta registris olevate andmetega.

  (3) Eelmenetluse käigus teeb apellatsioonikomisjoni otsused apellatsioonikomisjoni esimees ainuisikuliselt, lähtudes käesoleva määruse § 11 lõikes 4 sätestatust. Otsuse ärakiri edastatakse viivitamata menetlusosalistele. Otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja kättesaamisest.

§ 14.  Menetlusosalised apellatsioonikomisjonis

  (1) Kaebuse menetlemisel apellatsioonikomisjonis on menetlusosalised kaebaja ja Patendiamet.

  (2) Vaidlustusavalduse menetlemisel apellatsioonikomisjonis on menetlusosalised vaidlustusavalduse esitaja ja taotleja või omanik.

  (3) Menetlusosalisel on õigus isiklikult või tööstusomandi seaduses sätestatu kohaselt esindaja kaudu:
  1) anda kaebuse või vaidlustusavalduse kohta kirjalik seisukoht;
  2) esitada täiendavaid dokumente ja avaldusi ning anda selgitusi;
  3) esitada küsimusi teisele menetlusosalisele;
  4) nõuda apellatsioonikomisjoni liikme taandamist.

§ 15.  Menetlusosaliste kirjalikud seisukohad

  (1) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisel saadab apellatsioonikomisjoni sekretär teisele menetlusosalisele kaebuse või vaidlustusavalduse ärakirja ja teeb talle ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht kolme kuu jooksul, arvates ettepaneku tegemise kuupäevast.

  (2) Kirjalikud seisukohad adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja peavad sisaldama selle esitaja nime ja aadressi, viidet kaebusele või vaidlustusavaldusele ning olema põhjendatud. Kirjalikud seisukohad esitatakse apellatsioonikomisjonile kahes eksemplaris ning lisaks esitatakse nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.

  (3) Kirjalikud seisukohad võib esitada ka faksi või elektronpostiga. Sel viisil esitatud kirjalike seisukohtade originaaldokumendid tuleb esitada apellatsioonikomisjonile kolme tööpäeva jooksul.

  (4) Menetlusosalise esitatud kirjaliku seisukoha edastab apellatsioonikomisjoni sekretär viivitamata teisele menetlusosalisele.

  (5) Asjaolu, et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud, ei takista menetluse jätkamist.

§ 16.  Lisadokumentide esitamine

  (1) Apellatsioonikomisjon võib nõuda lisadokumente enda algatusel või menetlusosalise avalduse alusel.

  (2) Menetlusosalised peavad apellatsioonikomisjoni määratud tähtajaks esitama nõutud lisadokumendid kahes eksemplaris, lisades nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule. Menetlusosalise põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib apellatsioonikomisjon pikendada lisadokumentide esitamise tähtaega.

  (3) Lisadokumendid võib esitada ka faksi või elektronpostiga. Sel viisil esitatud lisadokumentide originaalid tuleb esitada apellatsioonikomisjonile kolme tööpäeva jooksul.

  (4) Lisadokumendid edastatakse viivitamata teisele menetlusosalisele.

  (5) Asjaolu, et menetlusosaline ei ole lisadokumente esitanud, ei takista menetluse jätkamist.

§ 17.  Omavahel seotud iseseisvate nõuete ühendamine

  (1) Apellatsioonikomisjoni esimehel on õigus ühendada oma ainuisikulise otsusega mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet.

  (2) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet, võib teha neist igaühes eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

  (3) Kui mitme nõude ühine menetlus toimub ühe vastustaja vastu, ei või teha osaotsust, kui vastustaja selle vastu põhjendatult vaidleb.

§ 18.  Menetluse peatamine, jätkamine ja lõpetamine

  (1) Kaebuse või vaidlustusavalduse menetluse võib apellatsioonikomisjoni esimees oma ainuisikulise otsusega peatada tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluse peatamise kohta käivate sätete alusel, ühe menetlusosalise põhjendatud avalduse alusel või menetlusosaliste ühise avalduse alusel.

  (2) Menetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemisel otsustab apellatsioonikomisjoni esimees menetluse jätkamise oma ainuisikulise otsusega.

  (3) Kui kaebuse või vaidlustusavalduse esitaja võtab kaebuse või vaidlustusavalduse tagasi, lõpetab apellatsioonikomisjoni esimees menetluse oma ainuisikulise otsusega. Menetluse lõpetamise otsuse ärakiri saadetakse Patendiametile ka siis, kui Patendiamet ei olnud menetlusosaline.

§ 181.  Menetlusosaliste lõplikud seisukohad

  (1) Menetlusosalistelt seisukohtade saamisest ühe kuu möödumisel teeb eelmenetleja menetlusosalistele ettepaneku esitada lõplikud seisukohad. Menetlusosaline peab esitama lõplikud seisukohad ühe kuu jooksul, arvates ettepaneku tegemisest. Lõplikud seisukohad esitatakse apellatsioonikomisjonile kahes eksemplaris, lisades nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.

  (2) Lõplikud seisukohad võib esitada ka faksi või elektronpostiga. Sel viisil esitatud lõplike seisukohtade originaaldokumendid tuleb esitada apellatsioonikomisjonile kolme tööpäeva jooksul.

  (3) Ettepanek lõplike seisukohtade esitamiseks tehakse kõigepealt kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale. Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad edastab apellatsioonikomisjoni sekretär viivitamata teisele menetlusosalisele koos ettepanekuga esitada omapoolsed lõplikud seisukohad. Lõplike seisukohtade esitamist ei võimaldata menetlusosalisele, kes ei ole apellatsioonikomisjonile esitanud kirjalikke seisukohti.

  (4) Koos lõplike seisukohtade esitamisega on menetlusosalisel õigus teha apellatsioonikomisjonile ettepanek kaebuse või vaidlustusavalduse suulise menetlemise (edaspidi istung) määramise kohta, põhjendades istungi vajalikkust.

  (5) Lõplikes seisukohtades võib viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi, ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud.

  (6) Asjaolu, et menetlusosaline ei ole lõplikke seisukohti esitanud, ei takista lõppmenetluse alustamist ja otsuse tegemist.

§ 19.  Lõppmenetlus

  (1) Eelmenetleja ettepaneku alusel alustab apellatsioonikomisjoni esimees lõppmenetlust, määrates kaebust või vaidlustusavaldust menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu, sealhulgas koosseisu eesistuja. Kui on vaja pidada istung, määrab apellatsioonikomisjoni esimees istungi toimumise aja ja koha.

  (2) Lõppmenetluse alustamine vormistatakse resolutsioonina. Resolutsioon sisaldab kuupäeva ja apellatsioonikomisjoni esimehe allkirja.

  (3) Lõppmenetluses menetleb apellatsioonikomisjon kaebust või vaidlustusavaldust kolmeliikmelises koosseisus. Eelmenetleja on üks koosseisu liikmetest.

  (4) Lõppmenetluse alustamisest ja kaebust või vaidlustusavaldust menetlevast apellatsioonikomisjoni koosseisust ning istungi toimumise korral istungi ajast ja kohast teatatakse viivitamata menetlusosalistele. Teade lõppmenetluse kohta avaldatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel.

§ 20.  Istungi aeg ja istungi edasilükkamine

  (1) Istung toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva möödudes istungi aja ja koha määramise päevast arvates.

  (2) Apellatsioonikomisjon võib istungi edasi lükata, kui menetlusosaline esitab istungi edasilükkamiseks põhjendatud avalduse.

  (3) Kui istung lükatakse edasi, teatatakse menetlusosalistele istungi uus aeg ja koht ning selle kohta avaldatakse teade apellatsioonikomisjoni veebilehel.

§ 21.  Istung

  (1) Apellatsioonikomisjoni istungit juhib koosseisu eesistuja. Istung protokollitakse.

  (2) Istung koosneb:
  1) kohalolijate ja nende volituste kontrollimisest;
  2) menetlusosaliste taandusavalduste ja muude avalduste esitamisest ja lahendamisest;
  3) eelmenetleja lõplikust ja kokkuvõtlikust ülevaatest;
  4) menetlusosaliste seisukohtadest ja väitlusest;
  5) menetlusosaliste ja apellatsioonikomisjoni küsimuste esitamisest ja nendele vastamisest.

  (3) Menetlusosalise või tema esindaja istungile ilmumata jäämine ei takista kaebuse või vaidlustusavalduse menetlemist, kui menetlusosalisele on istungi aeg, koht ja apellatsioonikomisjoni koosseis teatavaks tehtud ning ta ei ole teatanud menetluses osalemist takistavatest olulistest asjaoludest.

  (4) Kui menetlusosalised on apellatsioonikomisjonile selgituse andnud ja küsimustele vastanud, lõpetatakse kaebuse või vaidlustusavalduse arutamine ning menetlusosalistele teatatakse, mis ajaks teeb apellatsioonikomisjon otsuse.

§ 22.  Apellatsioonikomisjoni liikme taandamine

  (1) Apellatsioonikomisjoni liige, kes on isiklikult huvitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamise tulemusest, kuulub menetlusosalise põhjendatud taandusavalduse alusel taandamisele. Kui tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadusest ei tulene teisiti, kohaldatakse taandamisele haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut.

  (2) Taandusavalduse võib esitada 10 päeva jooksul apellatsioonikomisjoni koosseisu teatavakstegemise päevast arvates. Taandusavalduse võib esitada ka istungi toimumise ajal, aga enne kaebuse või vaidlustusavalduse arutamise algust.

  (3) Taandusavalduse vaatab läbi kaebust või vaidlustusavaldust menetlev apellatsioonikomisjoni koosseis. Kui taandusavaldus rahuldatakse, arvatakse apellatsioonikomisjoni koosseisu taandatud liige kaebust või vaidlustusavaldust menetlevast apellatsioonikomisjoni koosseisust välja ja asendatakse apellatsioonikomisjoni teise liikmega. Kui liikme asendamine istungil ei ole võimalik, lükatakse istung edasi ja määratakse istungi uus toimumise aeg ja koht.

  (4) Kui taandatakse apellatsioonikomisjoni koosseisu kõik liikmed, määrab apellatsioonikomisjoni esimees uue kaebust või vaidlustusavaldust menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu.

  (5) Kui kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamine otsustusvõimelise koosseisuga on võimatu, teeb apellatsioonikomisjon kaebuse või vaidlustusavalduse menetluse lõpetamise otsuse. Kaebajal on õigus esitada kaebus Patendiameti otsuse peale Harju Maakohtusse 30 päeva jooksul apellatsioonikomisjonis menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 23.  Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemine

  (1) Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise juures menetlusosalised ei viibi.

  (2) Apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise käiku ei protokollita. Kaebuse ja vaidlustusavalduse arutamise protokollile kirjutavad alla eesistuja ja sekretär.

  (3) Apellatsioonikomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud.

  (4) Apellatsioonikomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik kaebust või vaidlustusavaldust menetlenud apellatsioonikomisjoni koosseisu liikmed. Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema menetluse käigus kindlakstehtud asjaoludele. Hääletamisel eriarvamusele jäänud apellatsioonikomisjoni liikmel on õigus esitada allkirjade järel oma eriarvamuse lühike sisu.

  (5) Apellatsioonikomisjoni otsuses peab sisalduma:
  1) apellatsioonikomisjoni nimi ja otsuse liik;
  2) kaebuse või vaidlustusavalduse sisu kokkuvõte;
  3) esitatud tõendite ja põhjenduste kokkuvõte;
  4) kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja nõue;
  5) viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele;
  6) otsuse põhjendus;
  7) resolutsioon;
  8) selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
  9) otsuse tegemise aeg ja koht.

  (6) Apellatsioonikomisjoni sekretär otsuse tegemises ei osale ega hääleta.

§ 24.  Apellatsioonikomisjonile esitatud tõendid

  Apellatsioonikomisjonile esitatavatele tõenditele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 38 sätestatut.

§ 25.  Apellatsioonikomisjoni otsuse sisu

  (1) Apellatsioonikomisjon jätab kaebuse või vaidlustusavalduse rahuldamata või rahuldab selle täies ulatuses või osaliselt.

  (2) Apellatsioonikomisjon teeb otsuse vastavalt tööstusomandi seadustes sätestatule.

§ 26.  Apellatsioonikomisjoni otsuse teatavakstegemine

  (1) Apellatsioonikomisjoni otsus tehakse teatavaks otsuse avaldamisega apellatsioonikomisjoni veebilehel. Otsuse teatavakstegemise ajaks loetakse otsuse veebilehel avaldamise kuupäev.

  (2) Apellatsioonikomisjoni otsuse ärakiri saadetakse posti teel viivitamata menetlusosalistele. Patendiametile saadetakse otsuse ärakiri ka siis, kui Patendiamet ei olnud menetlusosaline.

  (3) Apellatsioonikomisjonil on õigus pärast kirjaliku otsuse tegemist kahe kuu jooksul kas oma algatusel või menetlusosaliste taotlusel parandada otsuses ilmnenud aritmeetilised, keelelised või tehnilist laadi vead, muutmata seejuures otsuse sisu.

§ 27.  Apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumine kaebuse korral

  (1) Kaebaja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Kaebaja teavitab viivitamata apellatsioonikomisjoni kaebuse esitamisest.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebus esitatakse, kuid kohus ei võta seda menetlusse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti.

§ 28.  Apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumine vaidlustusavalduse korral

  (1) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Hageja teavitab viivitamata apellatsioonikomisjoni hagi esitamisest.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitatakse, kuid kohus ei võta hagi menetlusse, jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti.

4. peatükk Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni liikmete tasustamise kord 

§ 29.  Apellatsioonikomisjoni liikmete töö tasustamine

  Apellatsioonikomisjoni esimehele, aseesimehele, liikmetele ja komisjoni teenindavale sekretärile makstakse komisjonis töötamise eest tasu komisjoni eelarvest.

§ 30.  Tasu määramise alus

  (1) Apellatsioonikomisjoni liikmete töö tasustamisel määratakse tasu kahes osas, esimese moodustab kuutasu ja teise osa lisatasu.

  (2) Apellatsioonikomisjoni esimehe, aseesimehe, liikmete ja sekretäri kuutasu suuruse määramisel lähtutakse riigiteenistujate palgaastmestiku 35. astme palgamäärast ja käesoleva määrusega kehtestatud vastava koefitsiendi korrutisest järgmiselt:
  1) apellatsioonikomisjoni esimees – koefitsient 0,22;
  2) apellatsioonikomisjoni aseesimees – koefitsient 0,18;
  3) apellatsioonikomisjoni liige – koefitsient 0,18;
  4) apellatsioonikomisjoni sekretär – koefitsient 0,18.

  (3) Lisatasu apellatsioonikomisjoni liikmetele makstakse apellatsioonikomisjoni eelarve vabade vahendite arvelt alljärgnevate täiendavate tööde eest:
  1) apellatsioonikomisjoni esimehele, aseesimehele ja liikmetele kaebuste ja vaidlustusavalduste läbivaatamise, otsuse koostamiste, selgituste või vastuskirjade koostamise eest kohtule ja apellatsioonikomisjoni esindamise eest kohtus;
  2) apellatsioonikomisjoni esimehele eelotsuste koostamise eest;
  3) aseesimehele apellatsioonikomisjoni esimehe asendamise eest.

§ 31.  Tasu väljamaksmise kord

  (1) Apellatsioonikomisjoni liikmete kuutasu ja lisatasu makstakse välja apellatsioonikomisjoni esimehe allkirjastatud esildise alusel.

  (2) Apellatsioonikomisjoni esimehele, aseesimehele, liikmetele ja sekretärile makstakse tasu üks kord kuus mitte hiljem kui iga kalendrikuu 10. kuupäeval.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 32.  Üleminekusätted

  (1) Käesolevat määrust kohaldatakse enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuste ja vaidlustusavalduste edasisel menetlemisel, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

  (2) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile 2004. aasta 1. maini kehtinud kaubamärgiseaduse §-de 24 ja 241 alusel esitatud kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotlustele määrab apellatsioonikomisjoni esimees eelmenetleja 2005. aasta 1. maiks.

  (3) Kui enne 2004. aasta 1. maid on apellatsioonikomisjon määranud lisadokumentide esitamise tähtpäeva, ei kohaldata käesoleva määruse § 16 lõiget 2.

  (4) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile 2004. aasta 1. maini kehtinud kaubamärgiseaduse § 19 alusel esitatud vaidlustusavaldustele ning enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjonile 2004. aasta 1. maini kehtinud kaubamärgiseaduse §-de 24 ja 241 alusel esitatud kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotlustele kohaldatakse 2004. aasta 1. maini kehtinud kaubamärgiseadust ning nende läbivaatamise kohta kehtivaid vaidlustusavalduste läbivaatamist reguleerivaid sätteid.

Kristen Michal
Minister

Margus Sarapuu
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json