Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Haridus ja teadus

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahandus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus¹

Vastu võetud 07.08.2003
RT I 2003, 58, 387
jõustumisaeg vastavalt §-le 40.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseharidusele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutseharidust omandavat õpilast (edaspidi õpilane) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab õppetoetuste ja õppelaenu saamise aluste, tingimuste ja korra kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata õpilastele ja üliõpilastele, kellele on õppetoetuste või õppelaenu saamise alused, tingimused ja kord ette nähtud teiste õigusaktidega. Nimetatud piirang ei laiene puuetega õpilastele ja üliõpilastele, kellele on õppetoetuste saamine ette nähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega.

  (3¹) Käesolevas seaduses õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kohta sätestatut kohaldatakse ka ühisõppekava suhtes, kusjuures õppeasutuse ülesandeid täidab vastavalt oma pädevusele ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Õppetoetuste liigid

  Õppetoetused käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) põhitoetus – õpilasele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) [kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;
  4) vajaduspõhine õppetoetus – üliõpilasele, välja arvatud doktorandile, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 3.   Õppelaen

  Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 4.   Õppeaasta ja õppekava nominaalkestus

  (1) Õppeaasta käesoleva seaduse tähenduses koosneb kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini.

  (2) Õppekava nominaalkestus on ajavahemik õpilase või üliõpilase õppeasutusse vastuvõtmisest (immatrikuleerimisest) kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase ja üliõpilase akadeemilist puhkust.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

2. peatükk ÕPPETOETUSED 

§ 5.   Õppetoetuse taotlemine

  (1) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  3) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2¹) Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
  1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
  3) tema käesoleva seaduse § 5¹ alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:
  1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist;
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant.
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Õppetoetust ei ole õigust saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel.

  (4¹) Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (5) Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhitoetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Eritoetuse fondist võib anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata ning võttes arvesse muid õpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

  (7) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (7¹) Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (7²) Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.
[RT I, 10.01.2014, 4 - jõust. 20.01.2014]

  (7³) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuul või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastaval arvul õppekuudel.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste, välja arvatud vajaduspõhise õppetoetuse, taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks ja teeb selle õpilastele, üliõpilastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Kui haridus- ja teadusminister volitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldama riigi asutatud sihtasutuse, sõlmib haridus- ja teadusminister riigi asutatud sihtasutusega vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldamiseks, sealhulgas taotluste menetlemiseks ja vajaduspõhiste õppetoetuste määramiseks, halduslepingu.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (10) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud halduslepingu täitmise üle korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab riigi asutatud sihtasutusel jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 5¹.   Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamine

  (1) Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks:
  1) kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja;
  2) kuni 24-aastase üliõpilase alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja;
  3) kuni 24-aastase üliõpilase, kes ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja, kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
[RT I, 10.01.2014, 4 - jõust. 20.01.2014]
  4) üliõpilase abikaasa;
  5) alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2¹) Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikuid, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja.
[RT I, 10.01.2014, 4 - jõust. 20.01.2014]

  (3) Kui vajaduspõhise õppetoetuse taotleja on mitteresident või tema perekonnaliikmete hulgas on mitteresidente, on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks nende isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tululiikidega samaväärsed tulud. Taotleja lisab käesoleva seaduse § 5 lõikes 7² nimetatud taotlusele neid tulusid tõendavad dokumendid.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 6.   Õppetoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

  (1) Õppetoetuse taotlemisel esitab õpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohase taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  1) dokumendid, mis tõendavad õpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel;
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud juhul dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama;
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  3) muud õppeasutuse nõutud dokumendid.

  (2) Õppeasutusel on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

  (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel ega saamisel.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7.   Põhitoetuse määramine

  (1) Õppeasutus otsustab taotluse esitanud õpilasele põhitoetuse määramise septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal, kaasates otsustamisse õpilaskonna esindajaid.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate õpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate õpilaste kohta ühiselt.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat. Kui tulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad. Õppeasutusel on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal, ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

  (4¹) Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (5) Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.

§ 8.   Täiendava toetuse määramine
[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 9.   Doktoranditoetuse määramine

  Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale doktorandile määrab õppeasutus doktoranditoetuse hiljemalt 10. oktoobriks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 10.   Õppetoetuse maksmine

  (1) Õppetoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest.

  (1¹) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (1²) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavale osakoormusega õppivale doktorandile makstakse doktoranditoetust tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest.
[RT I, 28.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2012]

  (2) Õppeasutus võib maksta õppetoetuse septembrikuu eest sama õppeaasta oktoobris ning veebruarikuu eest sama õppeaasta märtsis.

  (3) Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks.

  (4) Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale käesoleva seaduse § 5 lõikes 2¹ nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 11.   Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine

  (1) Kui tuvastatakse, et õpilane või üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetab õppeasutus, vajaduspõhise õppetoetuse puhul vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldaja, viivitamatult õpilasele või üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2¹) Õppeasutusel on õigus lõpetada või peatada õpilasele õppetoetuse maksmine, kui õpilane rikub oluliselt kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustusi. Õppeasutuse nõukogu kehtestab oluliste rikkumiste loetelu.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Õppeasutusel on õigus nõuda doktorandilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul doktoranditoetus tagasi ja suunata see stipendiumifondi.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 12.   Õppetoetuse suurus

  (1) Õpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse ja doktoranditoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase käesoleva seaduse § 5¹ alusel arvestatud keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäärast
  1) kuni 25 protsenti või
  2) 26 kuni 50 protsenti või
  3) 51 kuni 100 protsenti.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 13.   Õppetoetuse fondide koefitsiendid

  (1) Põhitoetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 06.07.2009]

  (3) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendi ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist. Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse jõustumiseni kohaldatakse eelmiseks aastaks kehtestatud koefitsienti.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 14.   Õppetoetuse fondid

  (1) Õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

  (2) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks eraldatavate vahendite hulgas.

  (4) Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Fondi jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (5) Põhitoetuse ja doktoranditoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

3. peatükk ÕPPELAEN 

§ 15.   Õppelaenu taotlemine

  (1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes:
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  2) on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

  (2) Õppelaenu on õigus taotleda ka isikul, kes:
  1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele ja
  2) omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja
  3) töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Välisriigi õppeasutuses õppival isikul on õigus saada õppelaenu Eesti õppeasutuse vastava või lähima õppesuuna õppekava nominaalkestuse ulatuses.

  (3¹) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik on varasemate õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu, vähendatakse kordade arvu, mil tal on õigus saada õppelaenu varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra. Kutseõppe tasemeõppe puhul loetakse õppimine esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel ning erinevatele kutsetasemetele vastavatel esmaõppe õppekavadel erinevateks haridusastmeteks.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (4) Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu.

  (5) Õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (6) Õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 16.   Õppelaenu andjad

  (1) Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel.

  (2) Õppelaenu andjad valitakse avaliku konkursi korras. Konkursi kuulutab välja, konkursitulemuste üle otsustab ning konkursi teel valituks osutunud krediidiasutustega sõlmib riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu rahandusminister.

  (3) Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on:
  1) õppelaenu andmise tingimused ja kord;
  2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord;
  3) kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord;
  4) õppelaenulepingu tüüpvorm;
  5) õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm;
  6) krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus;
  7) poolte vastutus.

  (4) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis).
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august.

  (6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi kommertsintressimäära alusel, kuid mitte rohkem kui viis protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub riik krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.

§ 17.   Andmete esitamine õppelaenu taotlemiseks

  (1) Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest;
  2) välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta, või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta;
  3) välisriigis õppiva üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse, õpilase puhul õppekava nominaalkestuse kohta;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta;
  5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta;
  6) muud krediidiasutuse nõutud andmed.

  (2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest, kui õpilane või üliõpilane ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele, õppelaenul puudub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud tagatis või kui õpilane või üliõpilane on õppelaenuvõlglane.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 18.   Õppelaenu tagasimaksmine

  (1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses.

  (2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma:
  1) kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul;
  2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul.

  (3) Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast õppe lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul.

  (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.

  (5) Isikul, kes enne 2009. aasta 1. juulit on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, olnud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt. Õppelaenu kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5¹) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5²) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5³) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁴) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁵) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁶) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁷) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁸) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 28 lõigetes 9 või 10 sätestatut.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 19.   Õppelaenu tagamine

  (1) Õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.

  (2) Riik tagab õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 20.   Riigitagatise ulatus

  (1) Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

  (2) Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

  (3) Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 21.   Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotlusel

  (1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.

  (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

  (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.

  (4) Laenusaaja või tema käendaja või pantija põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaaja, tema käendaja või pantijaga kokku ositi maksmises.

  (5) Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi, on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest.

§ 22.   Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma, töövõimetuse ja laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral
[RT I, 02.07.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (1) Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.

  (2) Laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt, tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

  (3) Laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt, tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

  (4) Laenusaaja surma, 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise või laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.
[RT I, 02.07.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 23.   Riigitagatise rakendumine

  (1) Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks esitab krediidiasutus rahandusministrile vastavasisulise kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil krediidiasutus sai teada käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest.

  (2) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid:
  1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
  2) käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
  3) laenusaajale õppelaenu laekumist kinnitava dokumendi;
  4) krediidiasutuse poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise nõudmist kinnitavate dokumentide ärakirjad;
  5) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.

  (3) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid:
  1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
  2) riigitagatise rakendumise aluseks olevaid asjaolusid tõendavate dokumentide (surmatunnistus, kohtumäärus surnuks tunnistamise kohta, arstliku ekspertiisi otsus jms) ärakirjad;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  3) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.

  (4) Rahandusministril on õigus krediidiasutuselt nõuda ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata dokumentide esitamist, kui need võivad tõendada krediidiasutuse nõude aluseks olevaid asjaolusid.

  (5) Kui krediidiasutus on täitnud käesolevas seaduses riigitagatise rakendumiseks esitatud nõuded, makstakse laenusaaja poolt võlgnetav laenusumma krediidiasutusele välja ühe kuu jooksul krediidiasutuse poolt käesolevas paragrahvis sätestatud taotluse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates.

§ 24.   Riigitagatise korraldamine

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 ning § 22 lõikest 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridus- ja Teadusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile kaks korda aastas – 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 25.   Riikliku järelevalve teostaja

  Riiklikku järelevalvet õppetoetusteks eraldatud vahendite sihtotstarbelise ja õiguspärase kasutamise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.

§ 26.   Riikliku järelevalveorgani pädevus

  (1) Oma eesmärgi elluviimiseks on riiklikul järelevalveorganil õigus:
  1) tutvuda õppeasutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha riiklikuks järelevalveks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
  2) teha ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

  (2) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 27.   Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
  1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
  2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad;
  5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

  (2) Riiklik järelevalveorgan teeb ettekirjutuse õppeasutuse juhile teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

  (3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on õppeasutuse juhil õigus esitada vaie riiklikule järelevalveorganile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 28.   Seaduse kohaldamine

  (1) Seaduses õppelaenu kohta sätestatut kohaldatakse õpilastele ja üliõpilastele, kes seaduse jõustumisel ei ole sõlminud õppelaenulepingut riigi tagatud õppelaenu saamiseks või kellel ei ole enam õigust saada riigi tagatud õppelaenu enne seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingu alusel.

  (2) Enne 2003/04. õppeaastat kõrgharidustaseme õppesse vastuvõetud üliõpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel statsionaarses õppevormis õppimist.

  (3) Enne 2004/05. õppeaastat kutsekeskhariduse omandamist alustanud õpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel päevases õppevormis õppimist.

  (4) 2003. aastal eraldatakse õppeasutustele raha ja õppetoetused makstakse välja üksnes juhul, kui riigieelarvega eraldatakse selleks vahendeid.

  (5) 2003. aasta detsembri eest määratud toetused makstakse välja 2004. aasta jaanuaris.

  (6) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse 2003. aastaks käesoleva seaduse jõustumise hetkeks.

  (7) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (8) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud täiendava toetuse fondi suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel enne 2006. aasta 1. jaanuari moodustatud keskhariduse baasil kutsekeskhariduse koolituskohad.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

  (9) Kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud § 18 lõikes 5¹ nimetatud isikule, kellele Sotsiaalkindlustusameti poolt on tehtud õppelaenu osalise kustutamise otsus enne 2009. aasta 1. juulit, jätkatakse õppelaenu kustutamist otsuses sätestatud tingimustel.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (10) Kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud § 18 lõikes 5¹ nimetatud isiku õppelaenu osalise kustutamise taotlust, mis on krediidiasutusele esitatud enne 2009. aasta 1. juulit, menetletakse ja tema õppelaenu kustutatakse taotluse esitamise hetkel kehtinud korras.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (11) Enne 2013. aasta 1. septembrit õppeasutusse vastu võetud õpilaselt nõutakse statsionaarses õppevormis õppimise asemel täiskoormusega õppimist.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (12) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud õigus taotleda põhitoetust viidatud sättes kehtestatud tingimustel laieneb ka õpilasele, kes õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekava või kutsekeskharidusõppe õppekava alusel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (13) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigus saada õppelaenu viidatud sättes kehtestatud tingimustel laieneb ka õpilasele, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppes täiskoormusega.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 29.   Õppelaenu andmise korraldamise lepingute kehtivus

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel jäävad riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingud kehtima ja neid kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud riigi tagatud õppelaenude korraldamisele.

  (2) Riigi tagatud õppelaenude andmise korraldamiseks alates käesoleva seaduse jõustumisest viib rahandusminister läbi õppelaenu andjate konkursi arvestusega, et uued õppelaenu andmise korraldamise lepingud käesoleva seaduse alusel riigi tagatud õppelaenude andmiseks oleks võimalik sõlmida hiljemalt 2004. aasta 1. septembril.

§ 30.   Õppelaenulepingute kehtivus

  (1) Isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riigi tagatud õppelaenu tagasimaksmata osa kustutatakse kuni 2004. aasta 1. septembrini kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36¹ lõike 6 alusel, tingimusel et isik vastab õppelaenu kustutamise eeldustele ja esitab taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, enne 2009. aasta 1. juulit.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

§ 31.   Riigitagatise rakendumine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud õppelaenudele rakendub riigitagatis enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras.

§ 32. – § 39. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 39¹.   Doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine 2005. aastal

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3 tingimustele vastaval doktorandil on õigus 2005. aastal taotleda doktoranditoetust lisaks septembrile ka veebruaris.

  (2) Doktorandile, kes taotleb doktoranditoetust 2005. aasta veebruaris, määratakse doktoranditoetus viieks õppekuuks (veebruar, märts, aprill, mai ja juuni).

  (3) Õppeasutus otsustab 2005. aasta veebruaris taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 2005. aasta 10. märtsiks riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires.

  (4) 2005. aasta veebruaris doktoranditoetust taotlenud isikule makstakse doktoranditoetust käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud korras.

  (5) Doktorandile, kellele on doktoranditoetus määratud enne 2005. aasta 1. jaanuari, makstakse doktoranditoetust doktoranditoetuse määramise hetkel kehtinud tingimustel (sealhulgas suuruses) ja korras kuni määratud doktoranditoetuse makseperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui doktorandile määratakse doktoranditoetus 2005. aasta veebruaris toimunud taotlusvooru tulemusena.

  (6) 2005. aasta septembris doktoranditoetust taotleva doktorandi doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 39².   2013. aastal eraldatavate õppetoetuste fondide arvestamine ja eraldamine

  2013. aastal eraldatavate kõrgharidustaseme õppe õppetoetuste fondide arvestamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut ning 2013. aasta õppetoetuste fondid arvestatakse ja eraldatakse õppeasutustele 2012. aasta mahus.
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 40.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 15–24, § 28 lõige 1 ja §-d 29–32 jõustuvad 1. septembril 2004. a.

§ 41.   Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:
  1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis doktoriõppes täiskoormusega;
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, või alates 2016/2017. õppeaastast õpib doktoriõppes ilma õppekulusid hüvitamata;
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  4) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  5) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant.
[RT I, 30.05.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastavate doktorantide kohta koostatakse õppekavati paremusjärjestus atesteerimise tulemustest või esimese aasta doktorantidel sisseastumisnõuete täitmisest lähtudes.

  (3) Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastavaks arvuks õppekuudeks.

  (4) Õppeasutus otsustab paremusjärjestusest lähtudes taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 10. oktoobriks.

  (5) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.

  (6) Doktoranditoetuse maksmise lõpetamise ja tagasinõudmise, doktoranditoetuse suuruse kehtestamise ja doktoranditoetuse fondi ülikoolile eraldamise suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõiget 1, § 12 ja § 14 lõiget 3.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 42.  Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase puhul kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni õppetoetuse taotlemine, määramine ja maksmine ning õppeasutusele eraldatavad õppetoetuse fondid

  (1) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase suhtes ei kohaldata kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni vajaduspõhise õppetoetuse taotlemist ja saamist käsitlevaid sätteid.

  (2) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel, välja arvatud doktorandil, on õigus kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni taotleda:
  1) põhitoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel ja õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  2) täiendavat toetust, kui ta vastab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele ja tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool seda omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õppetoetusi on õigus taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

  (4) 2013/14., 2014/15. ja 2015/16. õppeaastal eraldatakse õppeasutusele enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele, välja arvatud doktorantidele, õppetoetuse maksmiseks:
  1) põhitoetuse fond, mille suurus ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel fondi eraldamisele eelnenud õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste, välja arvatud doktorantide arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga;
  2) täiendava toetuse fond, mille suurus ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel fondi eraldamisele eelnenud õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste, välja arvatud doktorantide arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.

  (5) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase, välja arvatud doktorandi põhitoetuse ja täiendava toetuse suuruse kehtestamisel, taotlemisel, määramisel, maksmisel, maksmise lõpetamisel ja tagasinõudmisel ning põhitoetuse ja täiendava toetuse fondi eraldamisel õppeasutusele ning eritoetuse fondi moodustamisel ja sellest toetuse taotlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 4–6 ja 8, §-des 6–8, § 10 lõigetes 1–3, § 11 lõigetes 1 ja 2, § 12 lõikes 1, §-s 13 ning § 14 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

  (6) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase, välja arvatud doktorandi põhitoetuse ja täiendava toetuse taotlemise, määramise ja maksmise kohta sätestatut kohaldatakse ka ühisõppekava suhtes, kusjuures õppeasutuse ülesandeid täidab oma pädevuse kohaselt ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
[RT I, 22.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

¹ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.04.2004, lk 0077–0123).