Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
31.12.2018 otsus nr 375

Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.12.2018

§ 1.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõna „krediidiasutus”;

2) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „võib keelduda” sõnaga „keeldub”;

3) paragrahv 15¹ tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 21⁶ lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90 protsenti finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;”;

5) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Finantsinspektsioon teeb põhikirja muudatuste kohta motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.”;

6) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üldkoosoleku otsusel võib ühinemise käigus panga aktsiakapitali suurendamisel tasuda panga aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.”;

7) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist, muu hulgas juhul, kui isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise või olnud seotud nimetatud teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega. Valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu.”;

8) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning tagama, et juhtorgan oleks töövõimeline ja seal oleksid esindatud eelkõige erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, arvestades krediidiasutuse ärimudelit ning strateegiat, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas peamisi riske.”;

9) paragrahvi 48 lõike 7 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 49 lõike 1³ punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks.”;

11) paragrahvi 49 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, siseauditi üksuse juhi, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud.”;

12) paragrahvi 57¹ lõiget 1² täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kontrollifunktsiooni täitva isiku tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest.”;

13) paragrahvi 57² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhatuse liikme või töötaja pikaajalise töö tulemusi mitmeaastase perioodi põhjal, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määratlema eelnevalt pikaajalise töö perioodi, mille eest tulemustasu makstakse, ning perioodi, millele väljamaksed jaotatakse.”;

14) paragrahvi 57² lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) juhatuse liikme või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingust tulenevatele ülesannetele;”;

15) paragrahvi 57² lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.”;

16) paragrahvi 57² lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lahkumishüvitisest tuleb maha arvata kahju tekkimisest, kohustuste rikkumisest või muust sellisest tulenev kulu.”;

17) paragrahvi 57² lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) krediidiasutuse juht või töötaja ei vasta enam tulemuskriteeriumidele, ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele, on osalenud krediidiasutusele kahju tekitamises või vastutab tekkinud kahju eest;”;

18) paragrahvi 59 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuses moodustatakse juhatuse tegevuse kontrollimiseks auditikomitee. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada riskikomitee ja nomineerimiskomitee.”;

20) paragrahv 63¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 63¹. Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess

(1) Krediidiasutusel peab olema piisav sisemine kapital kõikide oluliste riskide, sealhulgas oluliste tururiskide katteks, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid.

(2) Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral.

(3) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada jätkuvalt adekvaatset omavahendite ja likviidsuspuhvrite taset, struktuuri ja jaotust struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.

(4) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(5) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist.

(6) Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.”;

21) paragrahvi 65 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda:
1) lepinguriigi krediidiasutusega;
2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele.

(2) Krediidiasutus võib ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.

(3) Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.”;

22) paragrahvi 66 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

(2) Ühinevate ettevõtjate juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri.

(3) Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.”;

23) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori.”;

24) paragrahvi 68 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8¹–8⁶ järgmises sõnastuses:

„8¹) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande;
8²) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;
8³) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;
8⁴) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud;
8⁵) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla;
8⁶) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase reputatsiooni kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada;”;

25) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. Samuti võib neid nõuda, kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik veenduda, et käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid ei esine, või kui on vaja kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja informatsiooni.”;

26) paragrahvi 68 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus.”;

27) paragrahvi 69 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühinevatel ettevõtjatel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;
2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;
3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;
4) ühinemine võib kahjustada ühinevate ettevõtjate hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
5) krediidiasutuse ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga võib kaasa tuua olulisi riske, muu hulgas reputatsiooni- ja operatsiooniriske;
6) ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ühinemise eesmärgiga;
7) ühinemine ei vasta muul juhul käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu reputatsioon sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks, ühendava ühingu järelevalveliste usaldatavusnormatiivide täitmine halveneks ühendamise tõttu, muutub ühendava ühingu riskiprofiil või on ühinemisloa taotluse raames esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid või -dokumente.

(2) Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi, muu hulgas nõuda omavahendite suurendamist ühinemise tulemusena suurenevate riskide katteks või piirata ühinemisloa kehtivusaega.

(3) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.”;

28) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.

(8) Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi.”;

29) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks. Nimetatud talitluspidevuse plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, seda testida ja vajaduse korral uuendada.”;

30) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pank” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister määrusega”;

31) paragrahvi 86 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuete hindamise korra.”;

32) paragrahvi 89 lõike 1³ lause lõppu lisatakse sõnad „või hoiustaja taotluse alusel välja maksmiseks sularahas”;

33) paragrahvi 92 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pank võib” sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega”;

34) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamist teostada harvem kui kord aastas, välja arvatud krediidiasutuse suhtes, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile või mille jätkuvat majanduslikku usaldusväärsust ähvardavad märkimisväärsed riskid või mille puhul on Finantsinspektsioon viimasest hindamisest alates tuvastanud käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete olulise rikkumise.”;

35) paragrahvi 103 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel käesolevas seaduses, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kohustuse rikkumise eest väärteoasjas jõustunud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi vaidlustamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik seaduses sätestatud juhul isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine on määratud karistuse või muu meetmega võrreldes ebaproportsionaalne;
2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust;
3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt avalikustamata, kui tema hinnangul ei ole ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud viisil võimalik vältida finantssüsteemi stabiilsuse ohustamist või saavutada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise proportsionaalsust väheoluliste meetmete rakendamisel.”;

36) paragrahvi 104 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „tagasikutsumist” sõnadega „või tema volituste ajutist peatamist”;

37) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe esitamist või koostöökohustuse täitmist.”;

38) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 63¹ lõikes 1 sätestatust, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda §-des 86⁴⁴–86⁴⁹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid omavahendeid, kui krediidiasutuse kõik riskid, sealhulgas samas määruses nimetamata riskid, ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.”;

39) paragrahvi 113 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile 30 päeva jooksul pärast ametisse määramist Finantsinspektsiooni nõutud vormis kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundi kohta.”;

40) paragrahvi 115⁶ lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 80 lõikes 1, 2 või 4” tekstiosaga „§ 80 lõikes 1 või 2”;

41) paragrahvi 119 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 120 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) esitama Finantsinspektsioonile tegevusaruanded ja lõppbilansi.”;

43) seadust täiendatakse §-ga 120¹ järgmises sõnastuses:

„§ 120¹. Tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamise nõuded likvideerimisel

Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 120 punktis 6 nimetatud tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamisele esitatavad nõuded.”;

44) paragrahvi 128 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõutud kujul ja vormis.”;

45) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tagatud hoiused ja Tagatisfondi nõuded, mis on tekkinud krediidiasutuse tasumata hoiuste tagamise osafondi osamaksetest ja regressiõiguse alusel nende hoiustajate õiguste suhtes, kelle hoiused on Tagatisfond hüvitanud;”;

46) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta alates nende emiteerimisest, mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja prospektis selle olemasolu korral on selgelt osutatud rahuldamisjärgule;”;

47) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) allutatud laenud, mis ei ole arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 nimetatud omavahendite koosseisu.”;

48) paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3¹ kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena üksnes juhul, kui:
1) võlainstrument on muutuva intressimääraga, mis tuleneb Euriborist või muust üldtunnustatud baasintressimäärast, või
2) võlainstrument ei ole nomineeritud emitendi asukohariigi vääringus, tingimusel et põhisumma, tagasimakse ja intress on nomineeritud samas vääringus.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3¹ nimetatud nõuded on krediidiasutuse pankrotimenetluses kõrgema rahuldamisjärguga kui nõuded, mis tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud instrumentidest.”;

49) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse arvud „24–26” arvudega „26–88”;

50) paragrahvi 134⁶ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2006/48/EÜ artiklis 14” tekstiosaga „2013/36/EÜ artiklis 20”;

51) paragrahvi 141 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

52) seadust täiendatakse §-dega 141¹²–141¹⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 141¹². Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga

Krediidiasutus on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2019. aasta 31. maiks.

§ 141¹³. Paragrahvi 131 lõike 1 punkti 3¹ kohaldamine

Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 3¹ kohaldatakse selles nimetatud tingimustele vastavate võlainstrumentide suhtes, mille krediidiasutus on emiteerinud pärast 2019. aasta 1. jaanuari.

§ 141¹⁴. Käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide kohaldamine

Käesoleva seaduse § 49 lõike 4 ja § 83 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded kehtivad kuni käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kehtima hakkamiseni.”;

53) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2399, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96–101).”.

§ 2.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46² täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui likviidsusriski realiseerumine võib põhjustada krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantssüsteemi süsteemse ebastabiilsuse.”;

2) paragrahvi 46² lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kavatsetakse kohaldada üht või mitut finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud varajase sekkumise meedet seoses sama seaduse § 11 lõike 1 punktides 4, 10, 11 ja 19 nimetatud alustega ning sama seaduse § 36 lõike 4 punktis 4 või 5 nimetatud meedet.”;

3) paragrahvi 47¹ täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui Inspektsioon kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine konsolideerimata esitatud teave:
1) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest kasu saavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ning kolmandas riigis selliste emaettevõtjate arv, kes omavad tütarettevõtjaid.

(9) Kui Inspektsioon kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine liikmesriigi konsolideerituna esitatud teave:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saava emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;
2) sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel;
3) sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis kõnealuse määruse artikli 92 kohaselt nõutavates omavahendites konsolideeritud alusel.”;

4) paragrahv 47² tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 47⁵ lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 96 lõike 4¹” tekstiosaga „§ 96 lõike 10”;

6) paragrahvi 47⁶ täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, esitab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuse ja esinenud raskuste kohta teabe, mis on vajalik nimetatud asutuse kolleegiumide toimimise suuniste väljatöötamiseks.”;

7) paragrahvi 54 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

8) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui Inspektsiooni teeb käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduse alusel ettekirjutuse isiku tagasikutsumiseks, siis peatuvad isiku ametiseisundist tulenevad õigused ja kohustused finantsjärelevalve subjekti juhtorganis alates ettekirjutuse teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest.”.

§ 3.  Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „riigiabi” sõnadega „maksevõimelisele krediidiasutusele või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale isikule”;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui krediidiasutus või emaettevõtja ei koosta finantsseisundi taastamise kava käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega nõuab, et krediidiasutus esitab taastamise kava esimese mõistliku tähtaja jooksul.”;

3) paragrahvi 20 lõike 2 punktis 8 asendatakse arv „3” arvuga „1”;

4) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ajutise erihalduri määramise otsus avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.”;

5) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse riigigarantii suhtes, mis antakse maksevõimelisele krediidiasutusele ajutise proportsionaalse ettevaatusabinõuna tähtajaliselt, et leevendada tõsiste häirete tagajärgi. Riigigarantii abil saadud vahendeid ei või kasutada sellise kahjumi katmiseks, mis krediidiasutusel on tekkinud või lähiajal tõenäoliselt tekib.

(3²) Riigigarantii andmisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 alusel on selle suurus piiratud kapitali vajadusega, mis on kindlaks tehtud pädeva järelevalveasutuse läbi viidud stressitestide, varade kvaliteedi hindamise või muu samaväärse tegevuse käigus.”;

6) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) sõlmitud lepingu tingimuste muutmist, lepingust taganemist või selle ülesütlemist.”;

7) paragrahvi 43 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Finantsinspektsioon võib nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaldatakse ka kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse tütarettevõtja mis tahes lepingupoolega sõlmitud lepingu suhtes, kui:
1) kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi tagab või toetab muul viisil kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus;
2) ülesütlemisõigus põhineb üksnes kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse maksejõuetusel või finantsseisundil ja
3) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse suhtes on kasutatud või võidakse kasutada üleandmisõigust ning kõnealuse lepinguga seotud tütarettevõtja vara ja kohustused on üle antud ja saaja poolt vastu võetud või võidakse üle anda ja saaja poolt vastu võtta.”;

8) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse juhul, kui Finantsinspektsioon pakub muul viisil piisava kaitse vastavatele lepingulistele kohustustele.”;

9) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui Finantsinspektsiooni seaduse § 5¹ lõike 4 alusel kehtestatud sise-eeskirju teabevahetuse kohta on rikutud, hindab Finantsinspektsioon koostöös Eesti Pangaga rikkumise mõju finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga seonduvatele avalikele huvidele, füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduslikele huvidele ning kontrollidele, uurimisele või audiitorkontrollile. Teabe avaldamise mõju hindamine hõlmab finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduskavade ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamise tulemuste avaldamise mõju eraldi hindamist.”;

10) paragrahvi 52 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hindamisel võetakse arvesse kriisilahendusmenetluse läbiviimisel tekkivad põhjendatud kulud kooskõlas käesoleva seaduse § 55 lõikega 6 ja Tagatisfondi poolt kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele antud laenudelt ja tagatistelt tasutud intressid või muud tasud.”;

11) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Kulude sissenõudmisel eelistatakse sissenõudmist käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutelt.”;

12) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Finantsinspektsioon võtab kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamise otsustamisel aluseks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud krediidiasutuse varalise seisundi hindamise eesmärke ja tingimusi.

(1²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatule peab Finantsinspektsioon võtma kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamise otsustamisel aluseks:
1) summa, mille võrra tuleb krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendeid vähendada ja asjaomaseid kapitaliinstrumente alla hinnata või teisendada, arvestades käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 sätestatud nõuete rahuldamisjärke krediidiasutuse pankrotimenetluses;
2) kogusumma, mille Finantsinspektsioon on kindlaks teinud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 73.”;

13) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Kui Finantsinspektsioon kavatseb vara võõrandada sildasutusele, tuleb kapitaliinstrumentide allahindamisel arvestada sildasutuse hilisemat täiendavat kapitalivajadust.”;

14) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Vara ja aktsiate võõrandaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 sätestatut.”;

15) paragrahvi 60 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioon võib nõuda vara ja aktsiate tagasikandmist krediidiasutusele või algsetele aktsionäridele juhul, kui omandaja on nõus.”;

16) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui Finantsinspektsioon rakendab käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud vara eraldamise meedet, võetakse summa puhul, mille võrra kõlblikke kohustusi on vaja vähendada, asjakohasel juhul arvesse usaldusväärset hinnangut vara valitsemise ettevõtja kapitalivajaduse kohta.”;

17) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 55 lõikes 12 nimetatud vara üleandmisest tulenevate vaidluste suhtes.”.

§ 4.  Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduse § 380 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondivalitseja (edaspidi ühendatav fondivalitseja) võib ühineda teise fondivalitsejaga (edaspidi ühendav fondivalitseja), jätkates tegevust ühendava fondivalitseja tegevusloa alusel, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.”.

§ 5.  Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „ning nendest” sõnadega „ning ainukesed nendest”;

2) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kolmanda riigi edasikindlustusandjaga sõlmitud edasikindlustuslepinguid käsitletakse samal viisil nagu lepinguriigi edasikindlustusandja kindlustuslepinguid, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 172 kohaselt on kolmanda riigi solventsusrežiim Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt samaväärne või ajutiselt samaväärne nimetatud direktiivi esimeses jaotises sätestatuga.”;

3) paragrahvi 142 lõikes 6 asendatakse sõnad „käesolevas seaduses sätestatud” sõnadega „õigusaktidest tulenevatele”;

4) paragrahvi 179 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kindlustussumma on vähemalt 1 300 380 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja 1 924 560 eurot aastas kõigi esitatud nõuete kohta;”.

§ 6.  Liikluskindlustuse seaduse muutmine

Liikluskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punktis 1 ja § 60 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „võistlusauto” sõnaga „võistlussõiduk”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kindlustuskohustus tekib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, kui:
1) sõiduk kustutatakse liiklusregistrist, sealhulgas kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist;
2) liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik.”;

3) paragrahvi 36 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kindlustusjuhtum põhjustatakse liiklusregistris registreerimata sõidukiga, sealhulgas sõidukiga, mis loetakse registreerimata sõidukiks, või sõidukiga, mille suhtes on rakendunud automaatne liikluskindlustus.”;

4) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Automaatne kindlustuskaitse lepinguta sõiduki, välja arvatud vanasõiduki ja võistlussõiduki suhtes tekib, kui:
1) sõiduk registreeritakse liiklusregistris;
2) möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest;
3) sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise kanne lõpeb;
4) sõiduki peatatud liiklusregistri registrikanne taastatakse või
5) liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik.”.

§ 7.  Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Makseasutus võib ühineda üksnes teise makseasutusega või krediidiasutusega ning e-raha asutus võib ühineda üksnes teise e-raha asutusega, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.”.

§ 8.  Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „nimetatama” sõnaga „nimetamata”;

2) paragrahvi 41¹ lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Inspektsioon on rakendanud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast kriisilahendusmeedet või -õigust ning tingimusel, et selle meetme või õigusega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuv juurdepääs oma hoiustele, võib Inspektsioon pärast Fondiga konsulteerimist otsustada osafondi arvel hüvitada:”;

3) paragrahvi 73¹⁷ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osamakse määramisel arvestatakse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsükliline osamakse tasumine avaldab krediidiasutuste finantsseisundile.”;

4) paragrahvi 86² lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Intressimäär peaks olema vähemalt võrdne Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimääraga antud laenuperioodil.”;

5) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Fond teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust:
1) iga aasta 31. märtsiks eelneva aasta 31. detsembri seisuga tagatud hoiuste summast;
2) iga aasta 31. märtsiks eelneva aasta 31. detsembri seisuga hoiuste tagamise osafondis hoitavate likviidsete käibevahendite summast;
3) teise lepinguriigi hoiuste tagamise skeemile või kriisilahendusfondile antud laenu algsest intressimäärast ja laenu kestusest.”;

6) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Tagatisfond sõlmib tulemusliku koostöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide asjakohaste hoiuste tagamise skeemidega kirjalikud koostöökokkulepped.

(5) Tagatisfond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koostöökokkuleppe sõlmimisest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(6) Kui Tagatisfond ei jõua teise riigi hoiuste tagamise skeemiga koostöökokkuleppe sõlmimises üksmeelele, pöördub ta vastava palvega Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole.”.

§ 9.  Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Investeerimisühingut ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punkti 26 tähenduses.”;

2) paragrahvi 79¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 48 lõigetes 4¹–5¹, § 49 lõigetes 1¹–2, §-des 52, 55, 57¹–57⁴ ja 58¹, § 59 lõigetes 1, 3 ja 4³, §-s 62, § 82 lõigetes 1–2² ning § 92² lõikes 4 sätestatut. Kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu nõukogu liikmele krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 1³ punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

3) paragrahv 82² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 82². Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess

(1) Investeerimisühingu kõik olulised riskid peavad olema igal hetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega.

(2) Investeerimisühingus peavad olema sise-eeskirjadega kehtestatud usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et jätkuvalt säilitada adekvaatset omavahendite ja krediidiasutuste seaduse § 82¹ lõikes 1 nimetatud likviidsuspuhvrite taset, struktuuri ja jaotust erinevate struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes investeerimisühingu võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.

(3) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(4) Investeerimisühing esitab inspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist.

(5) Inspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.”;

4) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing koostab ja esitab inspektsioonile aruanded seadusega ettenähtud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kehtestatud korras.”;

5) paragrahvi 110 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Investeerimisühingule kohaldatakse aruannete avalikustamisel krediidiasutuste seaduse § 92 lõigetes 1, 3¹ ja 5–10 sätestatud nõudeid.”;

6) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühing võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud investeerimisühinguga, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.”;

7) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013.”;

8) seaduse peatükki 26 täiendatakse §-ga 272² järgmises sõnastuses:

„§ 272². Investeerimisühingu tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga

Investeerimisühing on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega kooskõlla 2019. aasta 31. maiks.”.