Teksti suurus:

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 10.02.2015, 8

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 06.02.2015 nr 16

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4, perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 31, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõike 4 ja § 82 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lõigete 32 ja 6 ning püsiasustusega väikesaarte seaduse § 12 alusel.

§ 1.  Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus

 (1) Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppevahenditeks, koolilõunaks ja investeeringuteks.

 (2) Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 1157 euroga.

 (3) Lõike 2 alusel saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga kohaliku omavalitsuse üksuses:
 1) kus valla või linna haldusterritooriumil tegutseb üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles või eelmise eelarveaasta 10. novembri seisuga on tehtud otsus sellise õppekorralduse rakendamiseks eelarveaasta jooksul, vastavalt määruse lisa tabelile 3;
 2) kus gümnaasiumiastme õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast, vastavalt määruse lisa tabelile 4.

 (4) Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

 (5) Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta. Toetust kasutatakse direktorite, õppealajuhatajate või õpetajate tööjõukuludeks.

 (6) Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende tööjõukuludeks.

 (7) Õppevahendite toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust 1/5 sellest määrast.

 (8) Investeeringute toetuseks antakse 19,7 eurot õpilase kohta. Toetust ei anta koduõppel olevate õpilaste eest.

 (9) Koolilõuna toetust antakse 136,5 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.

 (10) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude toetuse andmisel arvestatakse, et see ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmisel eelarveaastal antud toetusega.

 (11) Lõikes 5 toodud direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja lõikes 6 toodud täienduskoolituse toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

§ 2.  Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis

 (1) Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale aastale eelnenud aasta toimetulekutoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel saadud toimetulekutoetuse vahendite jääk. Kui eelarveaastal on suurenenud toimetulekupiir, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

 (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel toimetulekutoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

 (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel toimetulekutoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist toimetulekutoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

 (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

 (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 3.  Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis

 (1) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelneva aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk. Kui eelarveaastal on muudetud vajaduspõhise peretoetuse makseid mõjutavaid määrasid, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

 (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

 (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

 (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

 (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 4.  Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus

 (1) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt:
 1) sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuseks antakse 350 eurot iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ning summa 368 718 eurot jaotatakse proportsionaalselt eelarveaastale eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvuga;
 2) puuetega laste hooldamise toetus 1 998 418 eurot jaotatakse proportsionaalselt nende laste arvuga, kelle hooldamise eest maksti toetust eelarveaastale eelnenud aasta lõpu seisuga;
 3) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekonna kohta 22,44 eurot;
 4) vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotluse kohta 3,16 eurot.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaaltoetuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

§ 5.  Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

 (1) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus 415 426 eurot jaotatakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele, mille koosseisus on väikesaar, järgmiselt:
 1) väikesaare pindala ruutkilomeetri kohta antakse 153 eurot;
 2) regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise vahemaa pikkus kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,8 ja 717 euroga;
 3) mandril või suursaarel asuvast sadamast lühima tee pikkus mööda riigimaanteed või linnatänavat saarvalla puhul maavalitsuse hooneni ja saarelise osaga valla puhul vallamajani kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,2 ja 717 euroga;
 4) punktide 1–3 jaotusest üle jääv summa jaotatakse proportsionaalselt püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elanike arvuga jooksva aasta alguse seisuga.

 (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavat toetust kasutatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

§ 6.  Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis

 (1) Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitiseks antakse jooksvale aastale eelneval aastal kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni ja surma juhtumi kohta 1,87 eurot. Kui eelarves planeeritud vahenditest toetuse maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal.

 (2) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 7.  Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsioon

 (1) Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsiooni arvutamisel võetakse aluseks üleriigilise tähtsusega maardla asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse kaevandamisõiguse tasu ning sellega seotud karjääri- ja kaevandusvee erikasutuse tasude muudatuse eeldatud mõju 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga. Vahe kompenseeritakse 2015. aastal 30% ulatuses ja 2016. aastal 10% ulatuses.

 (2) Kompensatsiooni kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 8.  Kohalike teede hoiu toetus

 (1) Kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede, tänavate ning teeseaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud erateede pikkusega. Seejuures korrutatakse tänavate pikkus viiega. Teede pikkuse andmed saadakse riiklikust teeregistrist.

 (2) Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks.

§ 9.  Ümardamine, toetuse rahavooline kasutamine ja piirangud toetuse arvestamisel

 (1) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse korralduses määratakse toetused ja hüvitised euro täpsusega.

 (2) Toetusfondi vahendite rahavoolise kasutamise aasta jooksul otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

 (3) Käesoleva määruse alusel arvestatud kindlaks määratud toetusi vähendatakse proportsionaalselt, kui vastava aasta riigieelarves ette nähtud toetusfondi summa on väiksem käesoleva määruse alusel jaotatavast summast.

§ 10.  Määruse rakendamine

 (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.

 (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk.

 (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.

§ 11.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määrus nr 48 „Riigieelarvest saarvaldade ja saarelise osaga valdade eelarvetesse täiendavate vahendite eraldamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

Taavi Rõivas
Peaminister

Maris Lauri
Rahandusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid