Teksti suurus:

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2017, 20

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 06.02.2015 nr 16
RT I, 10.02.2015, 8
jõustumine 13.02.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.12.2015RT I, 29.12.2015, 6901.01.2016, osaliselt rakendatatakse 1. jaanuarist 2015. a.
18.02.2016RT I, 23.02.2016, 126.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.
10.02.2017RT I, 14.02.2017, 817.02.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.
17.03.2017RT I, 21.03.2017, 1324.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.
29.06.2017RT I, 05.07.2017, 1708.07.2017

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 1.  Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus

 (1) Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

 (2) Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas 1 õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 1306 euroga.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (3) Lõike 2 alusel saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga kohaliku omavalitsuse üksuses:
 1) kus valla või linna haldusterritooriumil tegutseb üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles või eelmise eelarveaasta 10. novembri seisuga on tehtud otsus sellise õppekorralduse rakendamiseks eelarveaasta jooksul, vastavalt määruse lisa 1 tabelile 3;
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]
 2) kus gümnaasiumiastme õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast ja kus gümnaasiumiharidust antakse statsionaarses õppes, vastavalt määruse lisa 1 tabelile 4.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (4) Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

 (5) Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

 (6) Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende tööjõukuludeks.

 (7) Õppekirjanduse toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust 1/5 sellest määrast.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

 (8) [Kehtetu - RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016]

 (9) Koolilõuna toetust antakse 136,5 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.

 (10) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude toetuse andmisel arvestatakse, et see ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmisel eelarveaastal antud toetusega.

 (11) Lõikes 5 toodud direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja lõikes 6 toodud täienduskoolituse toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

§ 11.  Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

 (1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetusest jaotatakse 50% huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamise eesmärgil ning 50% mitmekesisuse tagamise eesmärgil kooskõlas noorsootöö seaduse § 151 lõigetega 1–3.

 (2) Huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
 1) 80% lähtuvalt toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arvust;
 2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte koguarvust;
 3) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust.

 (3) Huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
 1) 90% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte arvust;
 2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust.

 (4) Lõigete 2 ja 3 alusel arvutatud tulemus jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust näitava näitajaga, mis saadakse tulumaksu, määratud maamaksu ja tasandusfondi laekumisega elaniku kohta suhestamisel riigi keskmisesse näitajasse.

 (5) Lõike 3 alusel arvutatud tulemus korrutatakse piirkondlikku kättesaadavust iseloomustava näitajaga. Piirkondlikku kättesaadavust iseloomustav näitaja leitakse asustusüksuste koefitsientide kaalutud keskmisena. Asustusüksuse koefitsient on kuni viiekümne 7–19-aastaste noorte koguarvu korral 5 ning see väheneb iga täiendava noorega 0,01112 võrra, kusjuures negatiivne tulemus loetakse võrdseks nulliga.

 (6) Toetuse jaotamisel võetakse aluseks arvnäitajad järgmistest allikatest:
 1) toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust saanud peredes Sotsiaalministeeriumi andmetel;
 2) 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel;
 3) 7–19-aastaste puudega noorte arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt toetuse andmise aastale eelneva aasta 1. novembriks;
 4) tulumaks ja määratud maamaks toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Maksu- ja Tolliameti andmetel;
 5) tasandusfond toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Rahandusministeeriumi andmetel;
 6) elanike arv eelneva eelarveaasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel.

 (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma noorsootöö seaduse § 151 lõikes 4 toodud tingimustest ning:
 1) toetuse andmise eesmärgist suurendada süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures esmajoones arvesse 7–19-aastaste noortega perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust;
 2) lähtuma noorte vajadustest;
 3) tagama süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse vähemalt kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades;
 4) tagama munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ning huvitegevuse pakkujate tegevuste sisust lähtuva võrdse kohtlemise.

 (8) Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetust kasutada, kui tal on kehtiv noorsootöö seaduse § 152 lõikes 1 nimetatud kava.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

§ 12.  Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus

 (1) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate (edaspidi lasteaiaõpetaja) tööjõukulude toetust (edaspidi toetus) antakse kohaliku omavalitsuse üksustele vastavalt lõikele 2 lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnevate lisakulude osaliseks katmiseks (edaspidi tasandustoetus) ning ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvule. Eelkooliealiste laste arv saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (edaspidi EHIS) toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

 (2) Tasandustoetuseks arvestatakse 2017. aastal 85% ja 2018. aastal 67% arvestuslikust lisakulu vajadusest koos tööjõukuludega kaasnevate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksega. Arvestusliku lisakulu vajadus 2017. aasta septembrist detsembrini ja 2018. aastal leitakse, korrutades lõike 3 kohaselt vastavaks perioodiks nõutud alammäära ja kohaliku omavalitsuse üksuse 2017. aasta 1. aprilli seisuga kehtinud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate ametikohtade arvuga eelneva aasta 10. novembri seisuga EHIS-e andmetel. 2019. aastast alates hinnatakse tasandustoetus võrdseks 2018. aasta kohta arvutatud tasandustoetusega. Tasandustoetuse arvutamisel võetakse arvesse, et ühinemise tulemusena ei saaks ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused kokku vähem toetust võrreldes olukorraga, kus nad ei oleks ühinenud.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on:
 1) 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot;
 2) 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal;
 3) 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

 (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

§ 2.  Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis

 (1) Toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamisel kohaliku omavalitsuse üksusele lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 1.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel toimetulekutoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

 (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel toimetulekutoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist toimetulekutoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

 (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

 (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 3.  Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis

 (1) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude hüvitamisel kohaliku omavalitsuse üksusele lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 1.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

 (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

 (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

 (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 4.  Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus

 (1) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt:
 1) toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 2 kohaselt;
 2) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohatasu hüvitist antakse 4800 eurot täisealise isiku kohta, kes on Sotsiaalministeeriumi andmetel hoolekandeasutusse elama asunud enne 1. jaanuari 1993. a;
 3) sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, uute sotsiaalteenuste käivitamiseks ning täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kulude osaliseks katmiseks antakse toetust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 3. Jaotamisel arvestatakse eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvu ja eelneva aasta lõpu seisuga määratud hooldajaga puuetega laste arvu Sotsiaalministeeriumi andmetel.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise kuludeks, uute sotsiaalteenuste käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 41.  Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus

  Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks antava toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 31. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks nende raske ja sügava puudega laste arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt eelneva aasta 1. novembriks.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 5.  Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

 (1) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus 415 426 eurot jaotatakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele, mille koosseisus on väikesaar, järgmiselt:
 1) väikesaare pindala ruutkilomeetri kohta antakse 153 eurot;
 2) regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise vahemaa pikkus kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,8 ja 717 euroga;
 3) mandril või suursaarel asuvast sadamast lühima tee pikkus mööda riigimaanteed või linnatänavat saarvalla puhul maavalitsuse hooneni ja saarelise osaga valla puhul vallamajani kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,2 ja 717 euroga;
 4) punktide 1–3 jaotusest üle jääv summa jaotatakse proportsionaalselt püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elanike arvuga jooksva aasta alguse seisuga.

 (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavat toetust kasutatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

§ 6.  Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis

 (1) Jooksvale aastale eelneval aastal kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni ja surma juhtumi kohta antakse hüvitist jooksva aasta riigieelarve seadusega kehtestatud sünni ja surma registreerimise kulu hüvitamise määras. Kui eelarves planeeritud vahenditest hüvitise maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (2) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 7.  Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsioon
[Kehtetu - RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 71.  Kaevandamisõiguse tasude muutmise kompensatsioon

 (1) Kaevandamisõiguse tasude muutmise kompensatsiooni arvutamisel on võetud aluseks kaevandamisõiguse tasu ja tasandusfondi eraldise arvestuslik muutumine 2017. aastal võrreldes 2013. aastaga. Kohaliku omavalitsuse üksusele, kellel kaevandamisõiguse tasu arvestuslik muutumine on negatiivne ja tasandusfondi eraldise arvestuslik muutumine vähenemist ei kata, kompenseeritakse lisas 2 toodud vahest 2017. aastal 95%, 2018. aastal 85%, 2019. aastal 75%, 2020. aastal 65%, 2021. aastal 55%, 2022. aastal 45%, 2023. aastal 35% ja 2024. aastal 25%. Kompensatsiooni makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele juhul, kui see on vastaval aastal vähemalt 500 eurot.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

 (2) Kompensatsiooni kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 8.  Kohalike teede hoiu toetus

 (1) Kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega. Teede pikkuse andmed saadakse teeregistrist.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

 (2) Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks.

§ 81.  Jäätmehoolduse arendamise toetus

 (1) Jäätmehoolduse arendamise toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-st 72.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (2) Keskkonnaamet esitab hiljemalt toetuse jaotamisele eelneva aasta 15. detsembriks Rahandusministeeriumile nimekirja kohaliku omavalitsuse üksustest, kes on täitnud jäätmeseaduse § 72 lõigetes 4 ja 7 nimetatud tingimused. Mitme veopiirkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuste kohta esitatakse nende geograafiliste aadressiobjektide arv, mille puhul on tingimused täidetud.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. detsembrist 2017. a.]

§ 9.  Ümardamine, toetuse rahavooline kasutamine ja piirangud toetuse arvestamisel

 (1) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse korralduses määratakse toetused ja hüvitised euro täpsusega.

 (2) Toetusfondi vahendite rahavoolise kasutamise aasta jooksul otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

 (3) Käesoleva määruse alusel arvestatud kindlaks määratud toetusi vähendatakse proportsionaalselt, kui vastava aasta riigieelarves ette nähtud toetusfondi summa on väiksem käesoleva määruse alusel jaotatavast summast.

§ 10.  Määruse rakendamine

 (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.

 (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk.

 (21) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse 2015. aastal toetust § 4 lõike 1 punktis 4 toodud määra kolmekordses suuruses.
[RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.]

 (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.

 (4) Määruse § 81 lõiget 2 rakendatakse 1. detsembrist 2017. a.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

 (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile 2017. aastal hiljemalt 20. augustiks.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

§ 11.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

Lisa 2 Kaevandamisõiguse tasude muutmisega seotud arvestuslik tulude vähenemine
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]