Vastutav ministeerium: Rahandusministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korra, metoodika ja eesmärgi ning stressitesti käigus leitud puudujäägi katteks varade tagamise täpsemad nõuded

Vastu võetud 27.01.2023 nr 4

Määrus kehtestatakse pandikirjaseaduse § 22 lõike 3 alusel ning kooskõlas pandikirjaseaduse § 56 lõike 6 punktiga 3.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale ja stressitesti käigus leitud puudujäägi katteks varade tagamisele ning Finantsinspektsioonile stressitesti tulemuste esitamise kord.

§ 2.  Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise eesmärk ja kord

  (1) Pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavate stressitestide eesmärk on hinnata pandikirjaportfelli tagatisvara väärtuse vastavust pandikirjaseaduses sätestatud nõuetele teatud makro- või mikromajanduslike stsenaariumide korral ning pandikirjaportfelli võimet säilitada kohustuste piisav tagatus, ilma et peaks käivitama pandikirjaportfelli eraldumise protsessi.

  (2) Pandikirjaseaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud stressitesti tegemise korras ja metoodikas käsitletakse järgmiste riskitegurite stressiteste:
  1) krediidirisk ja vastaspoole risk, mille puhul arvestatakse ka kontsentratsiooniriski ja pandikirjade tagatiseks oleva krediidi kvaliteedi halvenemist, millest viimase puhul hinnatakse kohustuste täitmata jätmise mõju pandikirjaportfelli väärtusele;
  2) tagatisvara ehk pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara hindade langus ja muude tagatiste hindade muutumine, mille puhul hinnatakse pandikirjaportfelli kuuluvate nõuete tagatiste, sealhulgas hüpoteekide või muude tagatiste mõju pandikirjaportfelli väärtusele ja kvaliteedile, kusjuures kinnisvarahindade languse riski hindamisel tuleb arvestada kinnisvara väärtuse võimaliku langusega kiirmüügi tingimustes;
  3) intressirisk, mille puhul hinnatakse intressimäärade muutumise mõju pandikirjaportfelli väärtusele;
  4) vahetuskursirisk, mille puhul hinnatakse valuutakursi mõju pandikirjaportfelli väärtusele;
  5) muud riskitegurid, tulenevalt emitendi pandikirjaportfelli eripärast, näiteks krediidi ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

  (3) Emitent peab tegema stressitestid, kus hinnatakse lõikes 2 nimetatud riskitegureid eraldi, ja vähemalt ühe stressitesti, kus hinnatakse lõikes 2 nimetatud riskitegurite koosmõju, sealjuures võib arvesse võtta riskitegurite omavahelisi korrelatsioone. Riskitegurite omavahelised korrelatsioonid peavad vastama stressiolukorrale.

  (4) Kui mõni lõikes 2 nimetatud riskitegur ei ole konkreetse pandikirjaportfelli puhul asjakohane ja selle riskiteguri põhjalik hindamine ei ole põhjendatud, võib selle riskiteguri stressitestist välja jätta. Sellel juhul peab emitent Finantsinspektsioonile stressitesti tulemuste esitamise raames selgitama, mis põhjusel ei ole selle riskiteguri hõlmamine stressitestis vajalik ja põhjendatud.

  (5) Emitent peab lõikes 3 nimetatud stressitestide abil hindama:
  1) tagatisvara väärtuse piisavust, arvestamata pandikirjaseaduse § 25 lõikes 4¹ ja § 26 lõikes 1 sätestatud piiranguid;
  2) tagatisvara väärtuse piisavust, arvestades pandikirjaseaduse § 25 lõikes 4¹ ja § 26 lõikes 1 sätestatud piiranguid.

  (6) Paragrahvis 4 nimetatud stsenaariumite alusel tehtud stressitesti tegemise periood on vähemalt kvartal. Paragrahvis 5 kirjeldatud tundlikkuse analüüsi tegemise periood on vähemalt aasta.

  (7) Oluliste turutingimuste muutumise korral tuleb stressiteste läbi viia sagedamini kui lõikes 6 nimetatud ja vajadusel teha erakorralisi stressiteste, mille läbiviimist võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega pandikirjaseaduse § 56 lõike 4 punkt 6 ja krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 punkti 18 alusel nõuda. Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha stressitesti tulemuste esitamine Finantsinspektsioonile.

§ 3.  Nõuded pandikirjaportfelli stressitesti metoodikale ja programmile

  (1) Emitent peab stressitesti tegemise korra koostamisel lähtuma Finantsinspektsiooni asjakohasest juhendist ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohastest suunistest pandikirjaportfelli puudutavas ulatuses.

  (2) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, et stressitesti käigus tuleb läbi viia stsenaariumianalüüs, milles hinnatakse pandikirjaportfelli vastupanuvõimet konkreetses stsenaariumis, mis hõlmab § 2 lõikes 2 nimetatud riskitegureid eraldi ja riskitegurite kogumit.

  (3) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, et stressitesti käigus viiakse kord aastas läbi tundlikkusanalüüs, mis mõõdab pandikirjaportfelli, selle tagatist ja emitenti mõjutava riskiteguri ning mitut riski hõlmavate tegurite potentsiaalset mõju pandikirjaportfellile ja emitendile tervikuna ehk pandikirjaportfelli ja emitendi tundlikkust riskitegurite suhtes.

  (4) Emitendi stressitesti tegemise korras tuleb ette näha, kuidas § 2 lõikes 2 nimetatud stressitestide läbiviimisel võetakse arvesse emitendi aktsepteeritavat riskitaset (riskivalmidust) ja riskide maandamise erinevaid meetmeid, nagu tuletisinstrumente, mida pandikirja emitent riskide maandamise eesmärgil kasutab.

  (5) Emitendi stressitesti tegemise korras nähakse ette, et pandikirjaportfelli stressitesti käigus võetakse arvesse nii ajaloolisi andmeid kui ka § 4 tingimuste kohaselt kirjeldatud stressiolukorra stsenaariumeid.

  (6) Emitendil tuleb stressitesti tegemise korras ette näha, et stressitesti käigus keskendutakse riikidele ja geograafilistele piirkondadele, kuhu emitendi positsioonid on kontsentreeritud, arvestatakse erinevate majanduspiirkondade omavahelist sõltuvust ja aega, mis kulub riskipositsiooni maandamiseks või juhtimiseks keerulistes majanduslikes tingimustes, ning ülekanduvaid mõjusid, mis tulevad majandus- või finantssurutise ajal esinevate riskitüüpidevaheliste sõltuvuste ja korrelatsioonide korral esile.

  (7) Emitent peab muutma pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korda, kui Finantsinspektsiooni hinnangul tuleb stressitestiga hõlmata lisaks §-s 2 sätestatule täiendavad riskid.

  (8) Emitendi stressitesti programm on integreeritud strateegia stressitesti eesmärkide saavutamiseks ja peab hõlmama vähemalt:
  1) stressitestimise tüüpe ning nende peamisi eesmärke ja rakendusalasid;
  2) emitendi siseseid selgelt kindlaks määratud, läbipaistvaid ja järjepidevaid vastutus- ja menetlusliine;
  3) asjakohast andmetaristut, kus andmed võivad olla emitendi sisesed ja välised ning mis võib hõlmata võrdlusuuringuid;
  4) põhimõtet, et stsenaariumianalüüsil on stressitestides keskne roll;
  5) metoodilisi üksikasju, sealhulgas kasutatavaid mudeleid ja § 2 lõikes 2 nimetatud stressitestide vahelisi seoseid;
  6) stressitestide peamisi eeldusi, sealhulgas äri- ja juhtimiseeldusi, ning kavandatud meetmeid, kui tagatisvara väärtus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
  7) põhimõtet, et lähtutakse staatilise bilansi eeldusest, mille kohaselt mõõdetakse stressitesti stsenaariumide mõju „püsiva bilansi” ning „muutumatu ja stabiilse ärimudeli” eeldusel kogu prognoosiperioodi vältel;
  8) stressitesti tegemise korra ja selle väljundite kavandamise, heakskiitmise, järelevalve ja perioodilise hindamise protsessi kirjeldust.

§ 4.  Stressitesti stsenaarium

  (1) Stressitesti tegemise korras kirjeldatavad stressitesti tegemise stsenaariumid peavad olema tulevikku suunatud ja neis peab arvesse võtma süstemaatilisi ning pandikirjaportfelli spetsiifilisi muutusi olevikus ja prognoositavas tulevikus. Stsenaariumide kavandamisel tuleks arvesse võtta muu hulgas hüpoteetilisi stsenaariume, mis haaraksid erinevaid sündmusi ja raskusastmeid ning mis ei tohiks põhineda ainult ajaloolistel sündmustel.

  (2) Stressitesti stsenaariumides peab võtma arvesse:
  1) muutuvaid omavahelisi sõltuvusi, näiteks erinevate riikide, regioonide ja piirkondade ning majandussektorite, sealhulgas finantssektori ja tagatiste (kinnisvara) sektori vahel;
  2) oluliste majandusnäitajate dünaamikat, sealhulgas intressimäärade ja valuutakursside olulist muutust, ning tagatisvara riskikontsentratsiooni, eelkõige pandikirjaportfelli tagatistes domineerivate piirkondade kinnisvara hindade langust;
  3) negatiivse tagasimõju dünaamikat, mida põhjustavad näiteks sellised tegurid, nagu tagatisvara hindamise, pandikirjaportfelliga seotud nõuete kahjude ja riskimarginaali nõuete omavahelised suhted.

  (3) Stsenaariumianalüüsis peab emitent lähtuma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kõige värskema stressitesti ebasoodsast stsenaariumist ja arvestama emitendi riskiprofiili eripära. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ebasoodsa stsenaariumi üks või mitu riski on lähiminevikus realiseerunud, võib emitent erandjuhul stressitesti stsenaariumi eelduseid realiseerunud ulatuses leevendada.

§ 5.  Tundlikkuse analüüs

  (1) Emitent peab tegema vähemalt järgmisi tundlikkuse analüüse:
  1) pandikirjaportfelli tagatistega seotud kinnisvara väärtus langeb 10, 25 ja 40 protsenti;
  2) pandikirjaportfelli tagatistega seotud makseviivituses, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 178 alusel, ja tasumise tähtaja edasilükkamisega seotud nõuded moodustavad 10 protsenti kõigist tagatistega seotud nõuetest;
  3) valitsussektori netopositsioon ehk likviidsete varade ja võla suhe ulatub 10 ja 20 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kui pandikirjaportfelli tagatisvara koosseisus on pandikirjaseaduse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsuse, avaliku sektori asutuste, piirkondlike valitsuste või kohaliku omavalitsuse üksuste vastu olevaid või nende tagatud nõudeid;
  4) keskpankade põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavad intressimäärad muutuvad globaalselt kuni 2 protsenti;
  5) Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi valuutakursid muutuvad kuni 10 protsenti, teiste Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide valuutakursid muutuvad kuni 20 protsenti ja ülejäänud riikide valuutakursid vähemalt 25 protsenti.

  (2) Emitent peab tundlikkuse analüüside tulemused esitama Finantsinspektsioonile kolme kuu jooksul emitendi majandusaasta lõppemisest arvates.

§ 6.  Stressitestide tulemuste arvestamine emitendi tegevuses ja nõuded stressitesti tegemise käigus leitud puudujäägi katteks varade tagamisele

  (1) Emitendi juhatus hindab regulaarselt stressitestide korda ja tulemusi. Stressitestimise tulemusi tuleb äriplaanide ja turustrateegiate koostamisel ja kohandamisel alati arvesse võtta.

  (2) Emitent peab tagatisvara puudujäägi hindamisel lähtuma suurimast tagatise puudujäägist, mis on tuvastatud § 2 lõikes 3 nimetatud stressitestides.

  (3) Kui § 2 lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamise tulemusel ei vasta tagatise väärtus pandikirjaseaduse § 18 lõigetes 1, 2 ja 2¹ kehtestatud nõuetele, peab emitent tagatisregistrisse kantud varasid suurendama või need asendama selliselt, et § 2 lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamisel puudujääki ei tekiks.

  (4) Kui § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud hindamise tulemusel ei vasta tagatise väärtus pandikirjaseaduse § 18 lõigetes 1, 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele, peab emitent tagama puudujäägi summas tagatisega koormamata varade olemasolu, mida on võimalik vajaduse korral kohe tagatisregistrisse kanda. See tähendab, et stressitesti tulemusel leitud puudujäägi katteks peavad emitendil olema varad, kuid neid ei pea tagatisregistrisse kandma.

§ 7.  Rakendussäte

  (1) Määruse jõustumisel tegevusluba omav emitent on kohustatud oma tegevuse viima kooskõlla määruses sätestatuga hiljemalt 2023. aasta 30. juuniks.

  (2) Paragrahvis 4 kirjeldatud stressitesti ja §-s 5 kirjeldatud tundlikkuse analüüsi esimesed tulemused tuleb Finantsinspektsioonile esitada hiljemalt 2023. aasta 30. juunil.