Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.01.2026 otsus nr 658

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 21.01.2026

§ 1.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus määrab kohaliku omavalitsuse pädevuse, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) suhted omavahel ja riigiorganitega.”;

2) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja eesmärk”;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel;”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aidata kaasa oma valla- või linnaelanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, tagada oma valla- või linnaelanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet nii riigiga tehtavas kui ka omavalitsusüksuste omavahelises koostöös.”;

5) paragrahvi 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kohustuslik”;

6) paragrahvi 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (edaspidi kohalik valitsemine);”;

7) paragrahvi 3 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) tegevuse avatus ja avalikkus;
7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel.”;

8) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Omavalitsusorganid on:
1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan.”;

9) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja koormisi

(1) Vallal ja linnal on iseseisev eelarve.”;

10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.”;

11) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „panna peale”;

12) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksuse ülesanded kohaliku elu küsimusi lahendades on korraldada vallas või linnas ka sotsiaalhoolekannet, haridust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele pandud ülesannete üldine sisu ja täitmise pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande üldine sisu ja täitmise pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.”;

13) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide täitmisele otsustab ning korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis:
1) on talle pandud teiste seadustega;
2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab kohalikest huvidest ja vajadustest lähtudes ise täita võtta.”;

15) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid. Omavalitsusüksusele seadusega antud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra. Põhjendatud juhul, kui see tuleneb näiteks kohaliku elu küsimuse ühetaolise lahendamise kaalutlusest, võib seadusega ette näha ülesande täpsema sisu ja täitmise korra.”;

16) paragrahvi 6 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kohustusi” sõnaga „ülesandeid”;

17) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Omavalitsusüksuse täidetavad riiklikud ülesanded on üldjuhul sellised, mille sisu ja täitmise kord tuleneb seadusest, nii et omavalitsusüksusel ei ole õigust otsustada nende ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra üle, mida ta kohustub täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.”;

18) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Omavalitsusüksusele seadusega riikliku ülesande täita andmise korral märgitakse seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega. Omavalitsusüksusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.”;

19) paragrahvi 6¹ lõiked 1–3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna, sealhulgas selle ettevõtluskeskkonna arengut ja suunata asjakohaste strateegiate elluviimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna omavalitsusüksuste otsusega täita omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi koostööorgan). Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamise korral halduskoostöö seadust ei kohaldata.

(3) Kui maakonna omavalitsusüksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu maakonna arengut kavandada ja suunata, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste omavalitsusüksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev omavalitsusüksus.

(3¹) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 13 lõiget 1.”;

20) paragrahvi 6¹ lõikes 6, § 18 lõike 1 punktis 1¹, § 35 lõigetes 4¹ ja 4², § 37³ lõigetes 4, 9 ja 11, § 37⁴ lõigetes 2, 3 ja 6, § 45 lõikes 6, § 52 lõike 1 punktis 1¹, § 56 lõikes 1, § 57 lõikes 1¹, § 62¹ lõigetes 3 ja 4, § 62² lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1, § 62³ lõikes 6, § 66 pealkirjas ja lõikes 2 ning § 70⁴ lõike 1¹ esimeses lauses asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse üksus” sõnaga „omavalitsusüksus” vastavas käändes;

21) paragrahvi 7 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses:

„(3²) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.”;

23) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra volikogu ja valitsuse õigusaktide ning eelnõude seletuskirjade normitehniliste nõuete rakendamiseks.”;

24) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama valitsuse õigusaktidele ning eelnõude seletuskirjadele esitatavate normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude menetlemise täpsema korra.”;

25) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.”;

26) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või kui ei kohaldu haldusmenetluse seaduse §-s 93 sätestatud muud erandid.

(7) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

(8) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.

(9) Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.

(10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib volikogu istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelde.”;

27) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;”;

28) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) valla või linna ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord;
5) valla või linna esindamise kord;
6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord.”;

29) paragrahvi 8 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja muude õigusaktide alusel.

(2) Omavalitsusüksust esindavad seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud esindajad.”;

31) paragrahvid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine

(1) Omavalitsusüksusel võivad olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud sümbolid, mille kasutamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.”;

33) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise korrale.”;

34) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 17 lõiked 3–4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesandeid täites tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest tasu.

(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht võivad volikogu otsusel olla palgalised. Volikogu palgalisele esimehele ja aseesimehele võib maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või muud tasu ning nende suhtes rakendada selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmise eest töötasu.

(4¹) Volikogu palgalise esimehe ja aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkust reguleerivaid õigusnorme.”;

36) paragrahvi 17 lõiked 6–6² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta asjakohase päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge lisatakse istungi protokolli. Käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud otsustusteks vajalik häälte arv on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele.

(6²) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või kes on kinnitatud valitsuse liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest või liikmeks kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega vastuvõtmise otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.”;

37) paragrahvi 18 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) isiku elukoha muutumisega, kui isiku õigusliku tähendusega elukoha aadress rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 1 või 2 tähenduses ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;
4) Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse kaotamisega;”;

38) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 18 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud”;

40) paragrahvi 18 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja punktides 3–5, 8 ja 9 sätestatud juhul teeb viivitamata selle informatsiooni kirjalikult teatavaks valla- või linnasekretärile.

(3) Valla- või linnasekretär teavitab kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates valla või linna valimiskomisjoni.”;

42) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.”;

43) paragrahvi 19 lõike 2 punktid 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui ta on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks;
1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks;
1²) kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;”;

44) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „volikogu liikme” sõnaga „tema”;

45) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema kohta, kes jätkavad oma tegevust, kuni volikogu kinnitab ametisse uue valitsuse.”;

46) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kui volikogu liige valitakse või nimetatakse käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, siis volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu. Valla- või linnasekretär saadab nimetatud asjaolu teatavaks saamisel asjakohase teate valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul.

(3²) Volikogu liige, kelle volitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, võib esitada avalduse volituste peatumise tähtaja pikendamiseks igakordselt vähemalt kolme kuu võrra. Sel juhul tema volikogu liikme volitused vahepeal ei taastu.”;

47) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2:
1) punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu asjakohase õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
2) punktis 2 sätestatud juhul asjakohase kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3) punktis 3 sätestatud juhul asjakohase avalduse;
4) punktides 1¹, 1², 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamise korral asjakohase teate.”;

48) paragrahvi 20 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad „valimiskomisjoni kinnitatud”;

49) paragrahvi 20 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti ilmnemise korral. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.

(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

(4) Valla või linna valimiskomisjon teeb käesoleva seaduse §-des 19 ja 20¹ nimetatud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata puudutatud isikutele ja volikogu esimehele või aseesimehele.”;

50) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud põhjustel, jääb ta asendusliikmete nimekirja.”;

51) paragrahvi 20¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Volikogu liikme volitused taastatakse ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.”;

52) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu pädevusse kuulub muu hulgas järgmiste küsimuste otsustamine:
1) valla või linna eelarve vastuvõtmine, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erandeid;
2) majandusaasta aruande kinnitamine;
3) kohalike maksude kehtestamine;
4) koormiste kehtestamine;
5) toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete ning teenuste kasutamise eest tasu võtmise aluste kehtestamine;
6) valla või linna vara valitsemise põhimõtete kehtestamine;”;

53) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 6¹ tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine;
8) pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja tagamine ning võlakohustuse tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja asjakohaste põhimõtete kehtestamine;”;

55) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 8¹ tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„9) valla või linna põhimääruse kehtestamine;
10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;”;

57) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 10¹ tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) osavalla, linnaosa või muu piirkondliku esinduskogu moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse või statuudi kehtestamine;”;

59) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) valimisringkondade arvu, piiride ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras;”;

60) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 16–18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) valitsuse liikmete arvu kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele või aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;”;

61) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„21) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu ning hüvitise määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;”;

62) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„24) valla või linna äriühingu ja sihtasutuse asutamine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;”;

64) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 26–27¹ ja 31–33 tunnistatakse kehtetuks;

65) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„34) valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kehtestamine;”;

66) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 34¹ tunnistatakse kehtetuks;

67) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 36 jäetakse välja sõnad „teenistuskohtade koosseisu ja”;

68) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 36¹ ja 36² muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„36¹) kaevetööde eeskirjade ning heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine, milles võidakse määrata koormised füüsilistele ja juriidilistele isikutele kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 36;
36²) lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine;”;

69) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 36⁴–36⁶ tunnistatakse kehtetuks;

70) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 37 asendatakse sõna „ainupädevusse” sõnaga „pädevusse”;

71) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valitsusele, osavalla või linnaosa esinduskogule, muule piirkonna esinduskogule, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule juhul, kui see ei ole seadusega keelatud.”;

72) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Seadusega volikogu pädevusse antud ülesande täitmist ei saa volikogu volitada muule kohaliku omavalitsuse organile ega asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse andmine ei ole vajalik selliste küsimuste lahendamiseks, mis on oma olemuselt täitevvõimu täidetavad ülesanded ning mida saab täita valitsus või valla või linna ametiasutus.

(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks annab volikogu määrusega. Kui tegemist on ühekordse küsimuse lahendamisega, võib selle lahendamiseks valitsusele volituse anda volikogu otsusega.”;

73) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris volikogu kehtestatud eelarve piires.”;

74) seadust täiendatakse §-ga 22¹ järgmises sõnastuses:

„§ 22¹. Lemmikloomade pidamise eeskiri

(1) Volikogu võib käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel kehtestatud eeskirjas sätestada lemmiklooma pidamise nõuded asjaomase omavalitsusüksuse haldusterritooriumil heakorra ja korrakaitseseaduse tähenduses avaliku korra tagamiseks, et vältida omavalitsusüksuse territooriumil viibiva isiku elu ja tervise ohustamist ning vara kahjustamist.

(2) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas sätestada täpsemad nõuded lemmikloomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva sellise territooriumi piiramise kohta, millel ta lemmiklooma peab, et oleks välistatud lemmiklooma veterinaarseaduse § 37 lõike 1 kohane lahtipääsemine sellelt territooriumilt.

(3) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas täpsustada korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, määrates omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus ei võimaldata lemmikloomal viibida või ilma lõastamata, kandevahendita, suukorvita või vabalt viibida.

(4) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas määrata omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus võib võimaldada lemmikloomal vabalt viibida.”;

75) paragrahvid 23 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, tema komisjonide ja muude tööorganite koosolekutest ning täita muid volikogu liikme ülesandeid.”;

77) paragrahvi 26 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet ning oma kirjalikule küsimusele vastus, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valla või linna ametiasutuselt kümne tööpäeva jooksul teabenõude või küsimuse esitamisest arvates. Erilise vajaduse korral, olenevalt küsimuse keerukusest või suurest mahust, võib vastamise tähtaega pikendada kuni 20 tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.”;

78) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Volikogu liikme teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduses sätestatud teabenõudele vastamise norme ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust.”;

79) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 26¹ järgmises sõnastuses:

„§ 26¹. Volikogu liikmele teatavaks saanud teabe avaldamise piirang

Volikogu liige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.”;

80) paragrahvi 27 tekstist jäetakse välja sõnad „kuni neljaks aastaks”;

81) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vallavanemal ja linnapeal on alates ametikohale valituks osutumisest volitus moodustada valitsus.”;

82) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Seaduses ja valla või linna õigusaktides ettenähtud volitused saavad vallavanem ja linnapea alates valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.”;

83) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.”;

84) paragrahvi 29 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnitamiseni” sõnadega „kinnitamise päevale järgneva päevani”;

85) paragrahvi 29 lõikes 3, § 30 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3, § 36 lõikes 6, § 37² lõigetes 2, 4 ja 6, § 49 lõikes 6, § 50 lõike 1 punktides 1–4 ja 7, § 51 lõikes 2, § 53² lõike 2 teises lauses, § 53³ lõikes 2, § 57 lõikes 9 ja lõike 10 esimeses lauses, §-s 66⁵ ning § 70⁴ lõikes 1³ asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsus” sõnaga „valitsus” vastavas käändes;

86) paragrahvi 30 pealkirjas, § 62² lõikes 1 ja § 70⁴ lõike 1¹ esimeses lauses asendatakse sõnad „valla- ja linnavalitsus” sõnaga „valitsus” vastavas käändes;

87) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on talle täita antud;”;

88) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹) kinnitab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi.”;

89) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

90) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib valitsus volitada valla või linna ametiasutust kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla või linna ametiasutuse hallatav asutus. Kui teenuste hinnad kehtestab volituse alusel valla või linna ametiasutus, on asjakohase õigusakti andmise õigus selle ametiasutuse juhil.”;

91) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

92) seadust täiendatakse 3¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3¹. peatükk
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

§ 31¹. Isikuandmete töötlemine küsitluste, kaasamise, analüüside ja uuringute vajadusteks

(1) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teenuste arendamise ja innovatsiooni edendamise eesmärgil teha rahulolu- ja tagasisideküsitlusi ning kaasata valla- ja linnaelanikke andmepõhise kohaliku poliitika kujundamisse, sealhulgas arengudokumentide ja õigusaktide koostamisse ning nende mõju hindamisse. Küsitluste korraldamiseks ja elanike kaasamise tarvis valimi moodustamiseks ning valimisse kuuluvate isikutega kontakteerumiseks on valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel õigus teha päringuid rahvastikuregistrisse isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha- ja kontaktandmete ning emakeele andmete saamiseks.

(2) Küsitlusele vastamine või kaasamisprojektis osalemine on isikule vabatahtlik. Küsitluse või kaasamise käigus saadud isikuandmeid töödeldakse isiku nõusoleku alusel.

(3) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teha poliitika kujundamiseks analüüse ja uuringuid. Kui analüüsi või uuringu tegemiseks on vaja saada teise vastutava või volitatud töötleja andmekogudest isikuandmeid, sealhulgas pseudonüümitud andmeid, siis hindab Andmekaitse Inspektsioon enne andmekogu vastutavale töötlejale taotluse esitamist avaliku huvi olemasolu, andmete töötlemise eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust. Andmekogust isikuandmete väljastamise otsustab andmekogu vastutav töötleja, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.

§ 31². Isikuandmete saamise õigus valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks

Käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks on omavalitsusüksusel õigus saada rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukohaandmeid ning andmeid isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamise kohta. Isiku puhul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, on omavalitsusüksusel õigus saada ka andmeid isiku Eesti pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta. Omavalitsusüksusel on õigus saada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ nimetatud andmeid valla- ja linnaelaniku karistuse kandmise kohta kinnipidamiskohas.”;

93) seadust täiendatakse 3². peatükiga järgmises sõnastuses:

„3². peatükk
VALLA JA LINNA ASUTUSED

§ 31³. Valla ja linna ametiasutused ning hallatavad asutused

(1) Volikogu võib moodustada vallas või linnas nende täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei vaja valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi, avalikku võimu teostavaid ametiasutusi avaliku teenistuse seaduse § 6 lõike 3 tähenduses. Omavalitsusüksused võivad koostöös moodustada ka ühisameteid käesoleva seaduse §-des 62¹–62³ sätestatud korras. Nimetatud ametiasutused ei ole juriidilised isikud.

(2) Valla või linna ametiasutus, sealhulgas valla- või linnavalitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja valitsusele pandud täitevvõimu korralduslikke ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja korralduste kehtestamine, ning teenindab volikogu, valitsust ja nende tööorganeid.

(3) Omavalitsusüksuses võib teenuste osutamiseks moodustada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja milles ei teostata avalikku võimu.

(4) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kehtestamine, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu kehtestatud korras.

(5) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(6) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus esindavad valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut valla või linna põhimääruses või muus asjaomases õigusaktis sätestatud korras.”;

94) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk
VALLA- JA LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKUS VALITSEMISES”;

95) paragrahvi 32 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 32. Kohaliku rahvaalgatuse õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel valla- või linnaelanikul on õigus esitada rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis algatus).”;

96) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Valla- või linnaelanikuks käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 32¹ tähenduses loetakse asjaomase omavalitsusüksuse territooriumil elav vähemalt 16-aastane isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress asub selles vallas või linnas ning keda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kes ei kanna kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetuna karistust kinnipidamiskohas. Valla- või linnaelanikuks loetakse lisaks Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule välismaalane ehk isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes vastab eeltoodud nõuetele ning elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.”;

97) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Algatus esitatakse valitsusele kirjalikult ja sellele lisatakse algatusele toetusallkirja andnud valla- või linnaelanike nimekiri koos isikukoodidega. Algatuses tuleb märkida, kes on algatuse esitajate esindaja. Algatuses esitatud ettepanekut tuleb põhjendada. Esitatud algatused avalikustatakse.”;

98) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Algatus võetakse arutusele ja sellega seotud edasistest tegevustest informeeritakse algatuse esitajate esindajat kolme kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle koos oma seisukohaga ühe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates volikogule lahendamiseks. Algatuse menetlemise kolmekuulist tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni kolme kuu võrra, teavitades uuest tähtajast ja menetluse pikendamise põhjustest algatuse esitajate esindajat.

(2²) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavas algatuses taotletakse haldusüksuse piiride muutmist territooriumiosa üleandmisega ühe haldusüksuse koosseisust teise koosseisu, korraldab valitsus enne haldusüksuse piiride muutmise eelnõu volikogule arutamiseks esitamist Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal sama paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korras.

(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud juhul esitab valitsus haldusüksuse piiride muutmise eelnõu koos elanike arvamuse küsitluse tulemustega ja oma seisukohaga volikogule arutamiseks kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Volikogu võtab algatuse arutusele kahe kuu jooksul valitsuse poolt vastava eelnõu volikogule esitamisest arvates.”;

99) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Algatuses märgitud algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.”;

100) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Algatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale põhjendama ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli.”;

101) seadust täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses:

„§ 32¹. Kohalik rahvaküsitlus

(1) Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal rahvaküsitluse. Rahvaküsitluse valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks võib korraldada volikogu või elanike algatusel.

(2) Vähemalt kümnel protsendil valla- või linnaelanikest käesoleva seaduse § 32 lõike 1¹ tähenduses, kuid mitte vähem kui 20 elanikul on õigus esitada valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.

(3) Rahvaküsitlust ei saa korraldada elanike algatusel valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega vastuolus olevate küsimuste üle.

(4) Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 8 sätestatud tingimustega hindab valitsus. Kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta nimetatud tingimustele, esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale asjakohased põhjendused ja rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse.

(5) Käesoleva seaduse § 32 alusel kohaliku rahvaalgatusena esitatud ettepanekut rahvaküsitlusele pannes on volikogul õigus sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks täpne küsimus.

(6) Rahvaküsitlusele esitatava küsimuse keeleliselt või normitehniliselt omavalitsusüksuse täpsustatud sõnastus tuleb kokku leppida rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga.

(7) Rahvaküsitlus korraldatakse kuue kuu jooksul elanike algatusel rahvaküsitluse ettepaneku valitsusele esitamisest arvates.

(8) Rahvaküsitlusel saavad osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal elavad valla- või linnaelanikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 32 lõike 1¹ nõuetele.

(9) Valitsus teavitab rahvaküsitluse korraldamisest ja tutvustab rahvaküsitluse menetlemist avalikkusele valla või linna veebilehel ning vähemalt kohaliku levikuga ajalehes.

(10) Rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele nõuandva sisuga.

(11) Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb märkida rahvaküsitluse korraldamise aeg ja koht, haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv ning küsitluse tulemused.

(12) Rahvaküsitluse tegemise täpsema korra kehtestab volikogu määrusega.

(13) Rahvaküsitluse tulemuse alusel elanike soovitud muudatuste ja algatuste tegemine, kui see oli rahvaküsitlusel eelistatud lahendus, on vastavalt pädevusele volikogu või valitsuse otsustada. Valla või linna veebilehel tuleb kolme kuu jooksul rahvaküsitluse korraldamisest arvates teavitada, mida volikogu või valitsuse istungil rahvaküsitlusel eelistatud lahenduse elluviimise kohta on otsustatud.

(14) Kui volikogu või valitsus rahvaküsitlusel eelistatud lahendust ei toeta, siis kantakse vastav põhjendus volikogu või valitsuse selle istungi protokolli, mille käigus arutati rahvaküsitluse tulemuste elluviimist.”;

102) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5. peatükk
VALLA JA LINNA VARA VALITSEMINE, MAJANDAMINE JA KOORMISED”;

103) paragrahvi 34 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

㤠34. Valla ja linna vara valitsemine

(1) Valla ja linna vara on omavalitsusüksusele kuuluv vara.”;

104) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Omavalitsusüksus peab tagama valla ja linna vara eesmärgipärase, heaperemeheliku ja säästliku kasutamise.”;

105) paragrahvi 34 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valla või linna vara valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemaid tingimusi ja menetlusnõudeid kehtestama valitsuse.

(3) Omavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui see ei ole enam vajalik või on muutunud omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks kõlbmatuks.”;

106) paragrahvi 34 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „Kohalikul omavalitsusüksusel” sõnaga „Omavalitsusüksusel”;

107) paragrahvi 35 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksuse eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja korra kehtestab volikogu määrusega, arvestades käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

(2) Omavalitsusüksus võib olla osanik või aktsionär äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu liige, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Asutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse, tulundusühistu või mittetulundusühingu kaudu. Omavalitsusüksus võib olla liige vaid tulundusühistus, kus ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.

(3) Kui sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, otsustab selle asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning asutamise korral põhikirja kinnitamise volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutaja, osaniku või aktsionäri muid asutamisjärgseid õigusi teostab valitsus, kes nimetab ka nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab juhatuse liikmed valitsus.”;

108) paragrahvi 35 lõike 3¹ sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Sihtasutuse või” tekstiosaga „Sihtasutuse, tulundusühistu või”;

109) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 3²–3⁴ järgmises sõnastuses:

„(3²) Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ punktides 1–4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

(3³) Kui valla või linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, võib volikogu kehtestada määrusega juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise lisatingimused ja -korra.

(3⁴) Volikogu võib volitada käesoleva paragrahvi lõikes 3³ sätestatud tingimusi ja korda kehtestama valitsuse.”;

110) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb peale valla või linna ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena tulundusühistus või mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsus või valitsuse nimetatud isik.”;

111) paragrahvi 35 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

112) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 36. Maksude ja koormiste kehtestamine”;

113) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad „valla- või linnaeelarve” sõnadega „valla või linna eelarve”;

114) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koormise kehtestamisel määratakse koormise olemus, ulatus, koormise täitmise tingimused ja kord, koormise täitmise kontrollimise kord ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul koormise täitmiseks vajalike tööde maksumuse arvutamise alused ja kord volikogu määrusega.”;

115) paragrahvi 36 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volikogult loa saamise korral määratakse koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikogu määrusega kehtestatud korras.”;

116) paragrahvidest 37–39¹ moodustatakse seaduse 5¹. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„5¹. peatükk
VALLA JA LINNA ARENGU KAVANDAMINE”;

117) paragrahvi 37 pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 37. Arengu kavandamise põhimõtted

(1) Vallal ja linnal peavad olema arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering, mis on omavahel kooskõlas ning aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
1) majanduse, ettevõtluse, sotsiaalse ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle tervise arengu, hariduse-, kultuuri- ning noorte- ja vanemaealiste valdkonna pikaajalised suundumused ja vajadused;
2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade kaupa, välja arvatud juhul, kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs sisaldub täiendavas arengukavas;
3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevussuunad arengukava perioodi lõpuni.

(2¹) Omavalitsusüksuste ühinemise käigus kokku lepitud arengusuunad, sealhulgas muudatused teenuste osutamises, ning investeeringud esitatakse ka arengukavas ja eelarvestrateegias.

(3) Omavalitsusüksus võib koostada valla või linna arengukavaga kooskõlas oleva täiendava arengukava:
1) mõne valla või linna territooriumiosa kohta;
2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise arengukavana;
3) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas selle mitme valla või linna poolseks ühiseks arendamiseks.”;

118) paragrahvi 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

119) paragrahvi 37 lõiked 4¹ ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4¹) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse maakonna arengustrateegia suundumusi.

(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning arvestatakse muid riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumusi.”;

120) paragrahvi 37¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla või linna eelarve koostamisel, pikaajaliste kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringutoetuse taotlemisel.”;

121) paragrahvi 37² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.”;

122) paragrahvi 37² lõikes 4, § 37⁴ lõikes 3, § 53² lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lauses, § 57 lõikes 9 ning § 62² lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „valla- või linnavolikogu” sõnaga „volikogu” vastavas käändes;

123) paragrahvi 37² lõikest 4¹ jäetakse välja tekstiosa „, kelle ettepanekute arutelu toimub käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sätestatud korras ja tähtaegadel”;

124) paragrahvi 37² lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse.”;

125) paragrahvi 37² täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valla või linna veebilehel enne arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmist. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus põhjendatud juhul vajalikud muudatused.”;

126) paragrahvi 37² lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volikogu võtab arengukava ja eelarvestrateegia vastu määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks.”;

127) paragrahvi 37² lõikes 8 asendatakse tekstiosa „volikogu ja volikogu komisjonide istungite” tekstiosaga „volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute”;

128) paragrahvi 37³ lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja suunatakse käesoleva seaduse § 6¹ lõike 1 järgi ühiselt maakonna arengut ning milles määratakse selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on aluseks omavalitsusüksuste ühiste ja kõiki maakonna omavalitsusüksusi mõjutavate investeeringute kavandamisele ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia asemel võivad omavalitsusüksused kokkuleppe alusel koostada mitut maakonda hõlmava piirkondliku arengustrateegia.

(2) Maakonna arengustrateegias esitatakse ainult sellised arengusuunad ja tegevused, mis on seotud enam kui ühe omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga ja millel on selge puutumus teiste omavalitsusüksustega.”;

129) paragrahvi 37³ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) majanduse, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse, kultuurilise ning rahvastiku ja selle tervise arengu pikaajalised suundumused ning vajadused;”;

130) paragrahvi 37³ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui omavalitsusüksused on kokku leppinud sellise piirkondliku arengustrateegia koostamises, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 10 sätestatud nõuetele, ei pea asjaomased omavalitsusüksused koostama eraldi maakonna arengustrateegiat.”;

131) paragrahvi 37³ lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Maakonna arengustrateegiat koostades arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse neis seatud eesmärkide saavutamisse ja arenguvajadustega tegelemisse.”;

132) paragrahvi 37⁴ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15. jaanuaril” tekstiosaga „31. märtsil”;

133) paragrahvi 37⁴ lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valitsus korraldab või volitab koostööorganit korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise maakonna arengustrateegia eelnõu koostamisse.

(5) Valitsus avalikustab maakonna arengustrateegia eelnõu valla või linna veebilehel ja koostööorgan koostööorgani veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.”;

134) paragrahvi 37⁴ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Maakonna arengustrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valdade või linnade veebilehtedel või lisatakse sinna koostööorgani veebilehe link, mille kaudu on teave enne arengustrateegia vastuvõtmist kättesaadav. Arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus põhjendatud juhul vajalikud muudatused.”;

135) paragrahvi 37⁴ lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „pärast seda”;

136) paragrahvi 37⁴ täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Omavalitsusüksused võivad kokku leppida, et maakonna arengustrateegia tegevuskava kinnitab käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 2 nimetatud koostööorgan.”;

137) paragrahvi 37⁴ lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Maakonna arengustrateegia koostanud ja menetlenud koostööorgani ja volikogu komisjonide koosolekute ning volikogu istungite protokollid ja teave maakonna arengustrateegia menetlemise kohta avaldatakse valdade või linnade veebilehtedel seitsme tööpäeva jooksul arengustrateegia vastuvõtmisest arvates.”;

138) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;

139) paragrahvi 40 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Istungeid ja koosolekuid võib pidada ka elektroonilisi vahendeid kasutades, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 33¹ sätestatud nõudeid.

(3) Volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides ette näha ka muid töövorme.”;

140) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada volikogu ja valitsuse istungi töö osaliselt või täielikult ka sellesse keelde tõlkida.”;

141) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu seaduse, valla või linna põhimääruse või muude õigusaktidega või volikogu antud pädevuse kohaselt;
3) kirjutab alla volikogu vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;”;

142) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „valla või linna põhimäärusega” sõnadega „volikogu õigusaktidega”;

143) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal.”;

144) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees, aseesimees või aseesimehe puudumise korral volikogu vanim liige volikogu kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuet teha istungi kutse vähemalt neli päeva enne istungit volikogu liikmetele teatavaks ja saata koos kutsega istungi materjalid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui volikogu esimees ei osutunud esimesel istungil valituks.”;

145) paragrahvi 43 lõiked 2¹–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel kutsub valla või linna valimiskomisjoni esimees volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. Kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(3) Volikogu kokkukutsumise korral tehakse volikogu istungi kutse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(4) Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Kui volikogu esimees või aseesimees volikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, kutsub istungi viivitamata kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.”;

146) paragrahvi 44 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või aseesimehe puudumise korral juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige.”;

147) paragrahvi 44 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

148) paragrahvi 44 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu esimees kuulutab istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute viibimist istungi toimumise kohas.

(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu töökorraga nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, valla- või linnasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud.”;

149) paragrahvi 45 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volikogu otsustab käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimusi hääletamise teel.”;

150) paragrahvi 45 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 4, 6, 7, 8, 9, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.”;

151) paragrahvi 46 lõiked 1¹ ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil kirjaliku umbusaldusavalduse esitamisega enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega, milles esitab umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused, ja annab umbusaldusavalduse üle istungi juhatajale.

(2) Umbusalduse avaldamise küsimus võetakse volikogu järgmise istungi päevakorda.”;

152) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Volikogu istungi kutse saadetakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.”;

153) paragrahvi 46 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.”;

154) paragrahvi 46 lõiked 4–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevani. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad käesolevas seaduses sätestatud korras kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.

(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise nende kohustustest.

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vakantne valitsuse liikme koht täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu.

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni.”;

155) paragrahvi 46 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

156) paragrahvi 46¹ lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Valla- või linnasekretär teavitab tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata vallavanemat või linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest.”;

157) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.”;

158) paragrahvi 47 lõiked 1⁶ ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1⁶) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal. Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamise, tagasiastumise, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uus komisjoni esimees ja aseesimees.

(2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse volikogu määruses.”;

159) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Komisjoni liikmed peavad komisjoni liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud teabe puhul järgima käesoleva seaduse §-s 26¹ sätestatud teabe mitteavaldamise piirangut.”;

160) paragrahvi 48 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste või omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;”;

161) paragrahvi 48 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „valla- või linnaeelarve” sõnadega „valla või linna eelarve”;

162) paragrahvi 48 lõike 3¹ punktis 1 asendatakse sõna „minimeerimist” sõnaga „kokkuhoidu”;

163) paragrahvi 48 lõikes 4 asendatakse sõnad „valla või linna põhimääruses” sõnadega „volikogu õigusaktis”;

164) paragrahvi 48 lõiked 5–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valitsus esitab seisukoha revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta kümne tööpäeva jooksul nende dokumentide saamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab need dokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste elluviimise kohta.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 2 ja 3.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta.

(8) Revisjonikomisjoni aruanded avaldatakse valla või linna veebilehel.”;

165) paragrahvi 48¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu omavalitsusüksuses.”;

166) paragrahvi 48¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Sisekontrollisüsteem on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise ja nende täitmise kontrolli;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sellisest tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.”;

167) paragrahvi 48¹ lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sisekontrollisüsteemi toimimise eest omavalitsusüksuses vastutab valitsus. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asjaomase valla või linna ametiasutuse või selle hallatava asutuse juht.

(3) Omavalitsusüksuses moodustatakse vajaduse korral siseaudiitori ametikoht, luuakse asjakohane struktuuriüksus, määratakse siseauditi eest vastutav isik või tellitakse siseaudiitori teenus väliselt teenusepakkujalt. Kui omavalitsusüksus moodustab siseaudiitori ametikoha või vastava struktuuriüksuse, siis võib volikogu vajaduse korral kehtestada määrusega siseauditeerimise üldise korra.

(4) Siseaudit on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse sisene sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis lisab väärtust asutuse tegevusele ning aitab kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele riskijuhtimis-, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe süsteemse hindamise ja täiustamise kaudu.”;

168) paragrahvi 48¹ lõiked 5–8 tunnistatakse kehtetuks;

169) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

170) paragrahvi 49 lõiked 4–4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.

(4¹) Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema või linnapea antud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.

(4²) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusega olla palgaline. Vallavanemale ja linnapeale ning valitsuse liikmele võib tema volituste kestel maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust ning rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud.”;

171) paragrahvi 49 lõikes 5 ja § 50 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „valla või linna põhimäärus” sõnadega „valla või linna õigusakt” vastavas käändes;

172) paragrahvi 49 lõiked 9–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Vallavanem või linnapea võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(10) Valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea.

(11) Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab valitsus.”;

173) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks ja valitsuse liikmete kohta ning juhul, kui vallavanem või linnapea on ametiasutuse juht, ametiasutuse teenistuse korraldamiseks käskkirju;”;

174) paragrahvi 50 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse palgalise või täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;”;

175) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud asutuste juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, andes asutuste juhtide kohta käskkirju ja sõlmides nendega lepinguid, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;”;

176) paragrahvi 50 lõikes 3 ja § 50¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „Kohaliku omavalitsuse volikogu” sõnaga „Volikogu”;

177) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed ning teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.”;

178) paragrahvi 51 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna õigusaktides sätestatud korras.”;

179) paragrahvi 51 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

180) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest või tagasi astumisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest või tagasi astumisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;”;

181) paragrahvi 53¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha oma pädevuse piires volikogu õigusaktide täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.”;

182) paragrahvi 53⁵ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korrakaitseametnik kannab vormiriietust, millel on omavalitsusüksuse sümbol ja korrakaitseametniku ametitunnused. Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda riigi ametiasutuse ametniku vormiriietusega.

(2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

183) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kohaliku omavalitsuse üksuse” sõnadega „Valla või linna”;

184) paragrahvi 54¹ pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 54¹. Volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitised ja sotsiaalsed garantiid volituste lõppemise korral

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale ja linnapeale ning valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud sellel ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud sellel ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub:”;

185) paragrahvi 54¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt samasse ametisse uueks tähtajaks.”;

186) paragrahvi 54¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Enda algatusel ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse ka seniste volitustega ühitamatusse ametisse asumist.”;

187) paragrahvi 54¹ lõiked 3 ja 3¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vallavanemale ja linnapeale makstakse ametist vabastamise korral seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta asjaomase ametikoha kuu keskmise töötasu kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.

(3¹) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvitise käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.”;

188) paragrahvi 54¹ lõikes 5 asendatakse sõna „hüvitust” sõnaga „hüvitist”;

189) paragrahvi 54² lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.

(3) Töötaja ei tohi ametnikku asendada kauem kui viis kuud kalendriaastas.”;

190) paragrahvi 54² lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega.

(6) Töötajast asendajale kohaldatakse avaliku teenistuse seadusest tulenevat streigikeeldu ja ametniku tegevuspiiranguid asendamise ajal.”;

191) paragrahvi 55 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni või
2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või valla või linna ametiasutuses vähemalt kaks aastat.”;

192) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

193) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Valla- või linnasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist.”;

194) paragrahvi 55 lõike 4 punktid 1, 7, 9 ja 9¹ tunnistatakse kehtetuks;

195) paragrahvi 55 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) täidab teisi seaduses ja valla või linna õigusaktis valla- või linnasekretärile määratud ülesandeid.”;

196) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktis 1 või 2 valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele. Valla- ja linnasekretäri asendajaks võib olla ka enne 2027. aasta 1. jaanuari omavalitsusüksuses tööle asunud isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tingimusele, kuid kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või valla või linna ametiasutuses vähemalt kaks aastat.”;

197) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8. peatükk
PIIRKONDLIKE ESINDUSKOGUDE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS”;

198) paragrahvi 56 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

199) paragrahvi 56 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on:
1) seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsusüksuse toimimist, kohalikku valitsemist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes;
2) omavalitsusüksuse esindamine ja otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega määratud valdkondades ja antud volituste piires.”;

200) paragrahvi 56 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

201) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osavalla või linnaosa moodustamise otsustab volikogu.”;

202) paragrahvi 57 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsuse” sõnadega „omavalitsusüksuse valitsuse”;

203) paragrahvi 57 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

204) paragrahvi 57 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 31 lõigetes 1, 2, 3 ja 5” tekstiosaga „§ 7 lõigetes 7, 9 ja 10”;

205) paragrahvi 57¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametisse valitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.”;

206) paragrahvi 57¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab ametist valitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.”;

207) paragrahvi 57¹ lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „teenistusest” sõnaga „ametist”;

208) seadust täiendatakse §-ga 57² järgmises sõnastuses:

„§ 57². Piirkonna esinduskogu

(1) Valla või linna territooriumil võib moodustada piirkonna esinduskogu, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, piirkonda moodustavate asustusüksuste elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.

(2) Piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel piirkonna esinduskogu statuudis sätestatud korras.

(3) Volikogu kehtestab piirkonna esinduskogu statuudi, milles sätestatakse:
1) asustusüksused, mille elanikest moodustatakse piirkonna esinduskogu;
2) esinduskogu moodustamise kord ja töökord;
3) volituste periood;
4) esinduskogu õigused ja pädevus.

(4) Statuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse asustusüksuste vanemad ja huvigruppide esindajad.

(5) Piirkonna esinduskogul on käesolevas seaduses sätestatud osavalla- ja linnaosakogu pädevus, kui seaduses või esinduskogu statuudis ei sätestata teisiti.”;

209) paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 58. Asustusüksuse vanem

(1) Linna kui asustusüksuse, alevi, aleviku või küla koosolekul võib valida linna-, alevi-, aleviku- või külavanema.

(2) Linna-, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda volikogu istungil sõnaõigusega.

(3) Volikogu võib vastu võtta linna-, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse nende valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna-, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(4) Valitsuse ülesannete täitmine linna-, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.”;

210) paragrahvi 62 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Omavalitsusüksused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud alustel ja korras:”;

211) paragrahvi 62 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) moodustada omavalitsusüksuste liite, maakondlikke koostööorganisatsioone ja muid ühendusi.”;

212) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku elu küsimuse korraldamise ülesande võib halduslepinguga anda teise omavalitsusüksuse täita, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.”;

213) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse sõnad „vallad ja linnad” sõnaga „omavalitsusüksused”;

214) paragrahvi 62¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel ülesannete koostöös täitmiseks ühisameteid valla või linna ühise ametiasutusena ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühise hallatava asutusena.”;

215) paragrahvi 62¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Ühisameti haldusakti käsitatakse selle omavalitsusüksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle valla või linna õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.”;

216) paragrahvi 62¹ lõigetes 3 ja 4 ning § 62² lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „kelle” sõnaga „mille”;

217) paragrahvi 62¹ lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle omavalitsusüksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ülesannet täitma ühisameti või -asutuse.

(6) Ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle omavalitsusüksuse koosseisus, kus see on moodustatud.”;

218) paragrahvi 62² lõikes 1 asendatakse sõnad „valla- ja linnavolikogude” sõnaga „volikogude”;

219) paragrahvi 62² lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ülesanded, mida ühisamet või -asutus volitatakse täitma;”;

220) paragrahvi 62² lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ülesande täitmise üle”;

221) paragrahvi 62² lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja ülesannete täitmise järelevalve kord;”;

222) paragrahvi 62² lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Teenistuslikku järelevalvet ühisameti ja -asutuse tegevuse üle korraldab käesoleva seaduse §-s 66¹ sätestatud korras ning sisekontrollisüsteemi rakendab §-s 48¹ sätestatud korras selle omavalitsusüksuse valitsus, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud.”;

223) paragrahvi 62² lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „liikmesuse lõpetamine toimub” sõnadega „liikmesus lõpetatakse”;

224) paragrahvi 62² lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses osaleva sellise omavalitsusüksuse puhul, kes on lepingut oluliselt rikkunud ega ole rikkumist halduslepingus määratud mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ega ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Sellisel juhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu.”;

225) paragrahvi 62² lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise maht lepitakse igal aastal eraldi kokku ja kinnitatakse halduslepingu lisas.”;

226) paragrahvi 62³ lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste omavalitsusüksuste volikogude esindajatest ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Valitsused nimetavad nõukogu liikmed ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle omavalitsusüksuse volikogu, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksustega.

(3) Nõukogu pädevuses ühisametit või -asutust juhtides on:
1) eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;
2) eelarve täitmise aruande kinnitamine;
3) halduslepinguga ülesannet täitma volitanud omavalitsusüksuse volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.

(4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele omavalitsusüksustele ühisameti või -asutuse:
1) moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse kehtestamiseks, struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks;
2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;
3) osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;
4) osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;
5) tegevuses osalevate omavalitsusüksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;
6) tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.”;

227) seadust täiendatakse §-ga 62⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 62⁴. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või volikogu määratud esindaja.

(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse enne läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla või linna eelarvest või kui võetakse muid varalisi kohustusi.”;

228) paragrahvidest 63–64 moodustatakse seaduse 10¹. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„10¹. peatükk
OMAVALITSUSÜKSUSTE LIIDUD”;

229) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 63. Omavalitsusüksuste liit

(1) Omavalitsusüksuste liit (edaspidi liit) on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus.

(2) Liit tegutseb mittetulundusühingu vormis ja selle liikmeteks saavad olla omavalitsusüksused. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

230) seadust täiendatakse §-dega 63¹–63⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 63¹. Maakonna omavalitsusüksuste liit

(1) Maakonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi maakondlik liit) võivad ühiselt asutada üle poole maakonna omavalitsusüksustest.

(2) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu.

(3) Maakondliku liidu eesmärk on maakonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada maakonna kultuuritraditsioone, esindada maakonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve, samuti edendada maakonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(4) Maakondliku liidu nimi peab viitama maakonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.

§ 63². Piirkondlik omavalitsusüksuste liit

(1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik liit). Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna kuuluma üle poole omavalitsusüksustest.

(2) Piirkondliku liidu eesmärk on piirkonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada piirkonna kultuuritraditsioone, esindada piirkonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve, samuti edendada piirkonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(3) Piirkondliku liidu nimi peab viitama piirkonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.

(4) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku ja ühte piirkondlikku liitu.

§ 63³. Üleriigiline omavalitsusüksuste liit

(1) Üle poole Eesti omavalitsusüksustest võivad ühiselt moodustada üleriigilise omavalitsusüksuste liidu (edaspidi üleriigiline liit).

(2) Üleriigilise liidu eesmärk on omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa valdade ja linnade üldisele arengule, esindada oma liikmeid ja kaitsta nende ühiseid huve, samuti edendada liikmete koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

§ 63⁴. Nõuded liidu põhikirjale

(1) Liidu põhikiri peab vastama mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Liidu põhikirjas tuleb lisaks märkida:
1) liidu ülesanded;
2) liidu organid;
3) üldkoosolekul ja teistes organites liikmete esindatuse määramise alused ja kord;
4) liikmemaksude kehtestamise põhimõtted ja liidu liikmete osalus liidu vara soetamisel ja kasutamisel ning liidu ülesannete täitmisel;
5) liidu tegevuse tulemus- ja finantskontroll ning avastatud puudustele reageerimise võimalused ja kord.

§ 63⁵. Nõuded liidu liikmesusele

(1) Liidu liikmed on omavalitsusüksused.

(2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites tuleb liikmete esindatuse määramisel või muudel juhtudel arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste elanike arvu proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse omavalitsusüksuse elanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1. juuni seisuga.

(3) Liit ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava omavalitsusüksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks.

(4) Kui liidu liikmete arv väheneb alla käesoleva seaduse § 63¹ lõikes 1 või § 63² lõikes 1 sätestatu ja liikmete arvu ei suudeta kuue kuu jooksul selle vähenemisest arvates ettenähtuni suurendada, siis liidu tegevus lõpetatakse.

(5) Omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel läheb liidu liikme staatus üle uuele moodustunud omavalitsusüksusele, kui kõik endised ühinenud või liitunud omavalitsusüksused olid liidu liikmed.

(6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse määramise teisi proportsionaalseid aluseid.

(7) Kui kõik ühinenud või liitunud omavalitsusüksused ei olnud enne haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist sama liidu liikmed, lõpeb nende liikmestaatus omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel.

(8) Liidu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele lisatakse liidu liikmete nimekiri. Liikme liitu vastuvõtmise, liidust väljaastumise, väljaarvamise või liikmestaatuse ülemineku korral esitab liit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale viivitamata sellekohase teate.

§ 63⁶. Liidu üldkoosolek

(1) Mittetulundusühingu kõrgeim organ on selle liikmete üldkoosolek.

(2) Liidu üldkoosolekul võivad oma esindaja kaudu osaleda kõik liidu liikmeks olevad omavalitsusüksused. Liidu põhikirjas ettenähtud juhtudel võib liikmel olla mitu esindajat.

(3) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.

(4) Liidu liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule omavalitsusüksuse volikogu volituste tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Omavalitsusüksuse esindaja ja tema asendaja nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.

(5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu liidu üldkoosolekul osalevate esindajate poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud, kui ükski esindaja ei ole selle vastu.

(6) Mittetulundusühingute seaduses nimetatud liikmete häälteenamust käsitatakse liidu puhul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud poolthäälteenamusena.

§ 63⁷. Liidu ülesanded ja nende täitmise rahastamine

(1) Liit esindab liitu kuuluvaid omavalitsusüksusi kui tervikut ja kaitseb oma liikmete ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Maakondlik liit võib teise liidu, teiste liitude või käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 2 nimetatud koostööorganiga moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused otsustatakse vastavalt oma põhikirjale.

(3) Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse.

(4) Liit võib omavalitsusüksusega kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid ka ilma seaduses sisalduva sellekohase volituseta, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan. Omavalitsusüksusega vastava halduslepingu sõlmimiseks peab andma nõusoleku liidu üldkoosolek.

(5) Avaliku võimu volituse rakendamisega seotud riikliku või kohaliku omavalitsuse ülesande võib liidule täita anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral. Sätet ei kohaldata valla või linna eelarves ettenähtud vara ja vahendite kasutamise üle otsustamisele, kui volikogu on delegeerinud otsustamise liidule.

(6) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib liidule täita anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.

(7) Seadusega liidule täita antud kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.

(8) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande võib liidule täita anda liidu, omavalitsusüksuse ja valitsusasutuse kokkuleppel halduslepinguga seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral.

(9) Liit täidab valitsusasutusega kokkuleppe alusel riiklikke ülesandeid vaid juhul, kui ükski liitu kuuluv omavalitsusüksus ei ole selle vastu.

(10) Seadusega või seaduse alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(11) Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:
1) liikmemaksudest;
2) toetustest, omavalitsusüksuse eraldistest ja annetustest;
3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;
4) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.

(12) Liit esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.”;

231) paragrahvi 65 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida neile seadusega täita antud avaliku võimu volitustega ülesandeid ja pädevust riigi valitsusasutustele, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Volikogul ja omavalitsusüksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

(4) Omavalitsusüksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.”;

232) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Üleriigilise liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga leppida riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku:
1) omavalitsusüksuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;
2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;
3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.”;

233) seadust täiendatakse §-dega 65¹–65³ järgmises sõnastuses:

„§ 65¹. Riiklik järelevalve volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle

(1) Omavalitsusüksus teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 36¹ ja 36² sätestatud eeskirjade ning punktis 36⁷ sätestatud nõuete ja korra täitmise üle.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras iga kord rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.

(3) Omavalitsusüksus võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Omavalitsusüksus võib vahetu ohu tõrjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Lemmikloomade pidamise eeskirjade täitmise üle järelevalve tegemise puhul korrakaitseseaduse §-des 52 ja 53 sätestatut ei kohaldata, arvestades käesoleva seaduse §-s 65² sätestatud erisusi.

§ 65². Lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 36² sätestatud eeskirja nõuete olulise või korduva rikkumise korral, eeskätt juhul, kui rikkumisega kaasneb vahetu oht isiku elule või tervisele, on omavalitsusüksusel õigus võtta täitmiseks üle need lemmikloomapidaja kohustused, mis on seotud lemmiklooma nõuetekohase pidamisega, ning võtta lemmikloom tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta.

(2) Omavalitsusüksus kohaldab lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks ülevõtmise korral loomakaitseseaduse § 64 lõigetes 4–7, §-des 64² ja 64⁸ ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud aluseid ja korda, rakendades asendustäitmist ning arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 65³. Valla ja linna veebilehe pidamisega seotud teenuse osutamine

(1) Omavalitsusüksus võib halduslepinguga volitada asjakohase valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja hooldusteenuse osutamise ülesannet täitma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ja haldamise teenuste osutamise eest vastutava riigiasutuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutus, kellega omavalitsusüksus on sõlminud halduslepingu, peab osutama omavalitsusüksusele valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja hooldusteenust. Riigiasutus võib võtta teenuse osutamise eest tasu.”;

234) paragrahvi 66 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Justiits- ja Digiministeerium teeb järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle Vabariigi Valitsuse seadusega sätestatud korras.”;

235) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õiguskantsler teeb järelevalvet valla ja linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja õiguskantsleri seadusele.”;

236) paragrahvi 66¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse tehtav kontroll valla ja linna ametiasutuste, nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle.”;

237) paragrahvi 66¹ lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „teostamisel” sõnaga „käigus”;

238) paragrahvi 66¹ lõikes 3 asendatakse sõna „motiveeritud” sõnaga „põhjendatud”;

239) paragrahvi 66¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valla ja linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andjalt või toimingu sooritajalt selgituste saamiseks.”;

240) paragrahvi 66¹ lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisiku ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti ja toimingu, kui akt või toiming:
1) ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega;
2) ilmselgelt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või
3) põhjustab valla või linna vara ja eelarveliste vahendite ebaotstarbeka kasutamise.”;

241) paragrahvi 66¹ lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

242) paragrahvi 66¹ lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Ebaotstarbekuse põhjendusega ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

(9) Käesoleva seaduse alusel ei tehta teenistuslikku järelevalvet nende ametiisikute aktide ja toimingute üle, kes täidavad valitsusasutuste järelevalveülesandeid.”;

243) paragrahvis 66³ asendatakse läbivalt sõnad „koerte ja kasside” sõnaga „lemmikloomade”;

244) paragrahvis 66⁵ asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse” sõnadega „valla või linna”;

245) seadust täiendatakse §-ga 70⁸ järgmises sõnastuses:

„§ 70⁸. Paragrahvi 55 lõike 2 rakendamine

(1) Valla- või linnasekretär, kes nimetatakse ametisse pärast 2028. aasta 1. jaanuari, peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele.

(2) Valla- või linnasekretär, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, kuid kes ei vasta käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele, ja kes on nimetatud valla- või linnasekretäri ametikohale enne 2028. aasta 1. jaanuari, võib samas omavalitsusüksuses sellel ametikohal teenistust jätkata.”.

§ 2.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 89 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Elamuseaduse muutmine

Elamuseaduse § 8 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.  Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1¹ punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohaliku omavalitsuse üksusele, omavalitsusüksuste liidule või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6¹ lõike 2 alusel moodustatud maakondlikule koostööorganile riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping;”;

2) paragrahvi 13 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 1⁴ järgmises sõnastuses:

„1⁴) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65³ lõikes 1 nimetatud haldusleping, kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus jääb alla riigihanke rahvusvahelise piirmäära;”.

§ 5.  Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 2¹ teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Arvamuse küsimine ja läbivaatamine toimub käesoleva seaduse § 21 lõike 1 või 2 alusel sätestatud korras ja tähtaegadel.”;

2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral ei ole volikogu väljaminekute tegemise põhimõtteid sätestanud käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel kehtestatud määruses, võib valla- või linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata väljamineku valla- või linnavolikogu määratud liigenduses ühe kaheteistkümnendiku ulatuses:
1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või
2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust.”;

3) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks, vastavalt käesoleva seaduse §-le 36, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud juhul.”;

4) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel ja tema valitseva mõju all oleval üksusel on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks käesoleva seaduse § 36 lõike 1 kohaselt, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud juhul.”;

5) paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud”;

6) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib enda või tema valitseva mõju all oleva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada võõrandada asjaomast kinnisasja koormavat hoonestusõigust või koormata kinnisasja piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.”;

7) paragrahvi 38 lõikes 5 asendatakse sõna „piirmäära” sõnaga „piirmäärad”;

8) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõnad „üleriigiliste liitude” sõnadega „üleriigilise omavalitsusüksuste liidu”;

9) paragrahvi 44 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1–8, 19, 21, 22, 24, 25 ja 34–36” tekstiosaga „1–6, 7, 8, 19, 21, 22, 24, 25, 34, 35 ja 36”.

§ 6.  Nimeseaduse muutmine

Nimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 kolmandas lauses asendatakse sõna „eestkosteasutus” tekstiosaga „valla- või linnavalitsus, kelle kohustus on vajaduse korral täita eestkostja ülesandeid”;

2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõna „eestkosteasutuse” tekstiosaga „selle valla- või linnavalitsuse, kelle kohustus on vajaduse korral täita eestkostja ülesandeid,”.

§ 7.  Püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmine

Püsiasustusega väikesaarte seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) püsielanik – isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on väikesaarel.”;

2) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldkogu pädevuses on arvamuse avaldamine väikesaare arengukava, üldplaneeringu, maakasutuse üldiste põhimõtete, mandri või lähima suursaarega transpordiühenduse arendamise, üldkogu reglemendi ja saarevanema valimise korra, samuti saarvalla või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses sätestatud teiste küsimuste kohta.”;

3) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Esimese üldkogu kutsub kokku valla- või linnavalitsus.”;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kui kokku kutsutud üldkogul osaleb vähem hääleõiguslikke püsielanikke, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud üldkogu otsustusvõimelisuseks nõutav, siis kutsutakse sama päevakorraga kokku uus üldkogu koosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.”;

5) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus kavandab väikesaare või saarterühma arengu põhimõtted kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 37 sätestatud valla või linna arengukavas või valla või linna territooriumiosa arengukavas.”;

6) paragrahvi 14¹ lõikes 3 asendatakse arv „2” arvuga „1”.

§ 8.  Riigi Teataja seaduse muutmine

Riigi Teataja seaduse § 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigi Teataja neljandas osas „Kohaliku omavalitsuse määrused”, mille kohta võib kasutada lühendtähist KO, avaldatakse valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määrused ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud.”.

§ 9.  Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse kehtetuks tunnistamine

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 10.  Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 38, 40, 43, 46, 92 ja 95–101 ning § 5 punkt 7 jõustuvad üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 5 punktid 2, 4 ja 6 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 191, 192 ja 196 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.