HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Rahvatervise seadus (lühend - RTerS)

Sisukord

Rahvatervise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2011
Avaldamismärge:RT I, 10.03.2011, 3

Rahvatervise seadus1

Vastu võetud 14.06.1995
RT I 1995, 57, 978
jõustumine 21.07.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.1995RT I 1996, 3, 5601.04.1996
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
23.04.1997RT I 1997, 37, 56926.05.1997
25.02.1999RT I 1999, 30, 41501.01.2000
10.01.1999RT I 1999, 88, 80410.12.1999
14.02.2001RT I 2001, 23, 12816.03.2001
20.03.2002RT I 2002, 32, 18718.04.2002, osaliselt 01.09.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 15621.03.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 16001.11.2003
12.05.2004RT I 2004, 45, 31527.05.2004
13.10.2004RT I 2004, 75, 52001.12.2004
08.12.2004RT I 2004, 87, 59301.01.2005
13.04.2005RT I 2005, 24, 17901.01.2006
01.06.2006RT I 2006, 28, 21101.07.2006
15.11.2006RT I 2006, 55, 40501.01.2007
06.12.2006RT I 2007, 1, 101.02.2007
14.02.2007RT I 2007, 22, 11401.07.2007
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
15.11.2007RT I 2007, 63, 39701.06.2008
17.12.2008RT I 2008, 58, 32901.01.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.05.2010RT I 2010, 31, 15801.10.2010
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010
17.06.2010RT I 2010, 44, 26201.09.2010
17.02.2011RT I, 10.03.2011, 120.03.2011, jõustub osaliselt 01.06.2011, 01.01.2012 ja 01.01.2013

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse eesmärk

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu;
 2) tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine;
 3) tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;
 4) tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
 5) haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks;
 6) tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks;
 7) elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist;
 8) rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord – käesoleva seaduse tähenduses erakorraline sündmus, mis kujutab ohtu rahva tervisele ja teistele riikidele haiguse rahvusvahelisest levikust tingituna ja mis potentsiaalselt vajab rahvusvaheliselt koordineeritud tõrjemeetmeid.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 3.  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded on:
 1) üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine;
 2) abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine laste tervisliku arengu tagamiseks, nakkuslike ja mittenakkuslike, kutse- ja muude haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks, varajase suremuse ja invaliidistumise vähendamiseks, elukvaliteedi paranemiseks ja töövõimelise ea pikenemiseks;
 3) elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi jälgimine ning prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist;
 4) avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust;
 5) erinevuste vähendamine riigi eri piirkondade ja inimeste eri rühmade terviseseisundis;
 6) tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.

§ 4.  Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded

  Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded on:
 1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
 2) müügiks ette nähtud toiduainete tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
 3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu;
 31) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 4) tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele;
 41) kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele;
 5) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
 6) Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid;
 7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi;
 8) õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli;
 9) eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist;
 10) teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist;
 11) ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist;
 12) ultraviolettkiirguse, infrapunakiirguse, raadiosagedusega kiirguse, madalsagedusliku kiirguse, staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) ning nähtava valguse allikate kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 13) müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 14) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 15) surnute hoidmine, vedamine, matmine ja ümbermatmine peab olema korraldatud nii, et see ei ohustaks inimeste tervist.

§ 5.  Haiguste ennetamise vahendid

  Haiguste ennetamise vahendid on:
 1) laste tervisliku arengu tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks laste ennetav arstlik tervisekontroll;
 2) nakkushaiguste levikut tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks;
 3) tervistkahjustaval tööl töötavate inimeste tervise eelnev ja perioodiline arstlik kontrollimine töötingimuste tõttu tekkida võivate tervisehäirete ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks;
 4) krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetamiseks riskitegurite kontrollimine ja neid vältivate programmide väljatöötamine ning elluviimine;
 5) haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine.

§ 6.  Tervise edendamise vahendid

  Tervise edendamise vahendid on:
 1) tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana;
 2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine;
 3) tervistavate teenuste arendamine;
 4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine;
 5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine.

2. peatükk Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded 

§ 7.  Vabariigi Valitsuse ülesanded

 (1) Vabariigi Valitsuse ülesanded on:
 1) riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine;
 2) tervisekaitse riikliku järelevalve tagamine;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 3) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitse õigusaktid:
 1) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
 2) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
 3) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 4) [kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
 5) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 6) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 7) olmeteenuste osutamiseks elanikele;
 8) suplusveele ja supelrannale;
 9) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 10) ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele;
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 11) koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 8.  Sotsiaalministeeriumi ülesanded

 (1) Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on:
 1) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise kavandamine ja kavandatu elluviimine;
 2) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamine;
 3) teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude kooskõlastamine;
 4) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine eriolukorra kehtestamiseks riigis või selle osas nakkushaiguste, mürgistuste ning kiirguskahjustuste likvideerimiseks;
 5) teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide tegevuse koordineerimine ning tulemuslikkuse analüüsimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal;
 6) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide ja projektide ning muude abinõude kavandamine ja elluviimise korraldamine;
 7) tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi kujundamisele ning tervise väärtustamisele suunatud tegevuse korraldamine, samuti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes;
 8) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste teadusuuringute koordineerimine;
 9) tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine Terviseameti kaudu;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 10) keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine;
 11) joogiveeproove võtvate isikute atesteerimine;
 12) rahvastiku tervisega seonduvate andmete kogumine ja isikuandmete töötlemine riikliku tervise- ja tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ning elluviimiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Sotsiaalminister kehtestab tervisekaitse õigusaktid järgmiste valdkondade kohta:
 1) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 2) [kehtetu - RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]
 3) koolide päevakavad ja õppekorraldus;
 4) toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes;
 5) lastelutid;
 6) koolieelsete lasteasutuste tervise edendamine ja päevakava;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 7) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 8) noorte püsilaagrid;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
 81) lapsehoiuteenus ja asenduskoduteenus;
[RT I 2006, 55, 405 - jõust. 01.01.2007]
 82) igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus ning nimetatud teenuste osutamise ruumid, ruumide sisustus ja nende korrashoid ning maa-ala;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]
 9) laste ja täiskasvanute hoolekandeasutused, välja arvatud asenduskodu ja erihooldekodu;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]
 10) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
 11) [kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
 12) ilu- ja isikuteenuste osutamine;
 13) kosmeetikatoodete terviseohutuse kontrollimine;
 14) looduslik mineraalvesi ja allikavesi, nende käitlemine ning Euroopa Liidu turule viidava loodusliku mineraalvee tunnustamine;
 15) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
 16) ühissõidukid ja reisiteenused;
 17) mitteioniseeriva kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, paikse saasteallika sanitaarkaitsealal, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega, samuti käesolevas punktis loetletud füüsikaliste suuruste taseme mõõtmise meetodid;
 18) [kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
 19) [kehtetu - RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]
 20) [kehtetu - RT I 2004, 45, 315 - jõust. 27.05.2004]
 21) surnute hoidmine, vedamine, matmine ja ümbermatmine;
 22) toidunormid kinnipidamisasutustes;
 23) ravimuda turustamine, säilitamine ja kasutamine;
 24) kosmeetikatooted ja nende käitlemine.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (3) Sotsiaalminister kehtestab korra:
 1) maavalitsustes töötavate terviseedenduse spetsialistide tegevuse korraldamiseks.
 2) [kehtetu - RT I 2005, 24, 179 - jõust. 01.01.2006]
 3) [kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 9.  Maavanema ülesanded

  Maavanema ülesanded on:
 1) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise abinõude elluviimise tagamine maakonna maa-alal;
 2) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud programmide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas;
 3) tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla- ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine.

§ 10.  Kohaliku omavalitsuse ülesanded

  Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:
 1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;
 2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.

§ 11.  Valla- või linnaarsti ülesanded

 (1) Valla- või linnaarst kontrollib oma teeninduspiirkonna riigi, munitsipaal- ja eraomandis olevate avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses või omandis olevatel territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral teeb ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks.

 (2) Käesoleva seaduse täitmisel on valla- või linnaarstil käesoleva seaduse § 16 1. lõike punktis 1 toodud tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku õigused. Tervisekaitse õigusaktide rikkumisest teatab valla- või linnaarst tervisekaitse riikliku järelevalve asutusele.

 (3) Valla- või linnaarsti ülesandeks on ettepanekute esitamine kohalikule omavalitsusele või teistele pädevatele organitele elukeskkonna seisundi parandamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas.

 (4) Valla- või linnaarsti ülesandeks on koostöö Terviseametiga.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 12.  Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded

 (1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab enne tootmise alustamist tootmistingimuste ja toote terviseohutuse uurimise, kahjulike tegurite määramise meetodite puudumisel nende väljatöötamise, toote tehnilise normdokumendi puudumisel selle vormistamise järgmistes tootmisvaldkondades:
 1) mineraal- ja joogiveega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete tootmine;
[RT I 2007, 22, 114 - jõust. 01.07.2007]
 2) tehismaterjalide ja neid sisaldavate esemete, valmistamine;
 3) lastekaupade, kosmeetikatoodete ja inimesega vahetult kokkupuutuvate või ruumides kasutatavate muude tarbekaupade valmistamine;
 4) tervist kahjustada võivate kiirgus-, müra- vibratsiooniallikate valmistamine.

 (2) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 01.09.2002]

 (3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (31) [Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (4) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]

 (5) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda.

 (6) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil.

 (7) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendab ennetavaid meetmeid ja tagab desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (8) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]

 (9) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

 (10) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on supelranna omanik või valdaja või kes on ujulas, basseinis või veekeskuses ujumis- või suplemisteenuse osutaja:
 1) tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
 2) avaldab teabe suplusvee ning ujulas, basseinis ja veekeskuses kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni nõuetele avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

§ 121.  Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamisel ning allika kasutamisel

 (1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on loodusliku mineraalvee või allikavee tootja toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes, vastutab loodusliku mineraalvee või allikavee turule laskmise ja nõuetekohasuse eest ning:
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]
 1) võib allikavee või loodusliku mineraalvee allika kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda, kui pädevate asutuste uuringute alusel on kindlaks tehtud, et vesi vastab käesoleva seaduse alusel allikaveele või looduslikule mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on veeseaduse alusel väljastatud vee erikasutusluba või loodusliku mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba;
 2) peab looduslikku mineraalvett ja allikavett villima veevõtukohas;
 3) esitab Eestis ammutatava ning toodetava loodusliku mineraalvee või Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist (edaspidi ühenduseväline riik) Eestis turule lastava loodusliku mineraalvee tunnustamiseks Terviseametile kirjaliku taotluse, pädevate asutuste uuringuandmed ning üksikasjaliku teabe käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 4) võib Eestis toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes turule lasta looduslikku mineraalvett, mille on tunnustanud Terviseamet või teise riigi vastutav asutus ning mis on kantud Euroopa Liidu Teataja loodusliku mineraalvee loetellu;
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]
 5) võib ühendusevälise riigi maapõuest saadud looduslikku mineraalvett Eestis turule lasta üksnes siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et ta kontrollib regulaarselt selle vee nõuetekohasust ning see vesi vastab Euroopa Liidus looduslikule mineraalveele kehtestatud nõuetele ja selle nõuetekohasust on tunnustanud Terviseamet;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 6) ei tohi lisada looduslikule mineraalveele muid aineid peale süsihappegaasi;
 7) ei tohi ühest ja samast allikast pärit looduslikku mineraalvett turustada mitme müüginimetuse all ega nimetada pakendatud joogivett, lauavett, allikavett või muud vett «looduslikuks mineraalveeks» või «mineraalveeks».

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodusliku mineraalvee tootja tasub loodusliku mineraalvee veevõtukoha, allika, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud vastutava asutuse kahe esindaja majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi.

 (3) Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest ning tunnustamisotsuse väljastamise, kehtivuse pikendamise ja Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide teavitamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi.

 (4) Ühendusevälise riigi maapõuest saadud ja ühendusse imporditud loodusliku mineraalvee tunnustamisotsuse kehtivusaeg on viis aastat. Tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud loodusliku mineraalvee nõuetekohasust.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

§ 122.  Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded kosmeetikatoodete tootmisel ja turule laskmisel
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on kosmeetikatoodete tootja, importija või levitaja toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes, vastutab kosmeetikatoodete turule laskmise ja nõuetekohasuse eest ning tagab kosmeetikatoodete käitlemise – valmistamise, terviseohutuse hindamise, pakendamise, märgistamise, vedamise, hoidmise ja turule laskmise viisil, mis kindlustab tarbijale kosmeetikatoote terviseohutuse.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

 (2) Tootja, kes valmistab Eestis kosmeetikatooteid või laseb neid Eestis turule toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes, teatab enne kosmeetikatoote turule laskmist kirjalikult Terviseametile oma ärinime ja tegevuskoha aadressi Eestis.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

 (3) Kosmeetikatoodete tootja kindlustab kosmeetikatoodete kohta nõuetekohase teabe olemasolu ja selle teabe kättesaadavuse vastavalt kehtestatud õigusaktidele.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (4) Ärisaladuse hoidmise vajaduse korral esitab kosmeetikatoodete tootja Terviseametile kosmeetikatoodete märgistamise kirjaliku taotluse, nõutud andmed ja teabe Eestis toodetud või turule lastud kosmeetikatoodete koostisaine nimetuse asendamiseks registreerimisnumbriga ning tasub riigilõivu.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Kosmeetikatoote Eestis turule laskmise eest vastutav isik esitab Terviseametile teabe kosmeetikatoote ohtlike koostisainete kohta, mis on vajalik mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamiseks ning rakendamiseks.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Kosmeetikatoodete tootja tagab, et toote valmistamisel on rakendatud kosmeetikatoodete nõuetele vastavuse tagamiseks kvaliteedisüsteemi ja järgitud Euroopa Liidu kosmeetikatoodete hea tootmistava põhimõtteid.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

§ 13.  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused

 (1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale.

 (2) Tervisekaitsenõuete elluviimist korraldavad täidesaatva riigivõimu asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud vastavalt oma pädevusele.

 (3) Elukeskkonna objektide terviseohutust hindavad Terviseameti järelevalveametnikud.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 131.  Terviseameti ülesanded
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (1) Joogivee ja suplusvee valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) korraldab joogivee ja suplusvee seireid ning teeb riiklikku järelevalvet;
 2) osaleb joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel;
 3) kogub ja töötleb andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta;
 4) avalikustab teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta;
 5) nõustab tarbijaid ja käitlejaid ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks;
 6) otsustab kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee ja suplusvee kasutamise üle;
 7) koostab igal aastal aruande suplusvee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele ning iga kolme aasta järel aruande joogivee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele;
 8) esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud aruanded kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile;
 9) teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel;
 10) korraldab koostöös ekspertidega joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide piirsisalduse ületamise korral terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest;
 11) teostab lisauuringuid joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks, mida ei ole reguleeritud õigusaktides, kui on alust arvata, et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (2) Loodusliku mineraalvee valdkonnas on vastutav asutus Terviseamet, kes:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) tunnustab Eestis ammutatavat ning toodetavat vett või ühendusevälisest riigist Eestis turule lastavat vett looduslikuks mineraalveeks;
 2) teeb hiljemalt 180. päeval pärast kõigi nõutud andmete esitamist loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusajaga viis aastat või tunnustamisest keeldumise otsuse ning põhjendab tunnustamist või tunnustamisest keeldumise otsust;
 3) kontrollib turule laskja esitatud uuringu- ja analüüsiandmete ning vajaduse korral ka veevõtuseadmete ja loodusliku mineraalvee töötlemise vastavust kehtestatud nõuetele;
 4) tunnistab kehtetuks tunnustamise otsuse, kui loodusliku mineraalvee koostis ja muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud;
 5) teostab riiklikku järelevalvet loodusliku mineraalvee ja allikavee nõuetekohasuse üle kogu käitlemisahela ulatuses;
 6) teavitab Euroopa Komisjoni igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest, tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest ning kehtetuks tunnistamisest, avalikustab tunnustamisandmed ja edastab liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotlusel kogu asjakohase teabe vee tunnustamise ja regulaarsete kontrollitulemuste kohta;
 7) võib ajutiselt peatada või piirata Eesti territooriumil kauplemist loodusliku mineraalveega, mis ei vasta kehtestatud nõuetele või ohustab rahva tervist, teavitades vastavast otsusest koos põhjendusega viivitamatult Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide vastutavaid asutusi.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (3) Kosmeetikatoodete valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) kontrollib vajadusel tootjal olevat teavet kosmeetikatoote kohta ja hindab kosmeetikatoote terviseohutust;
 2) kogub ja töötleb Eestis turule lastavate kosmeetikatoodete kohta esitatavat teavet;
 3) kogub andmeid kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud ebasoovitavate kõrvalnähtude kohta;
 4) menetleb ärisaladuse hoidmiseks tootja esitatud kosmeetikatoodete märgistamise taotlusi Eestis toodetud või esmakordselt turule lastud kosmeetikatoodete koostisaine nimetuse asendamiseks registreerimisnumbriga;
 5) teeb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud taotluse kohta kirjaliku põhjendatud otsuse hiljemalt 180. päeval pärast taotluse ja kõigi nõutud andmete esitamist;
 6) vahetab teavet ja teeb koostööd teiste riikide pädevate asutustega, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]

 (4) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje ning nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Kemikaaliohutuse valdkonnas on Terviseamet pädev asutus kemikaaliseaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Biotsiidi valdkonnas on Terviseamet pädev asutus biotsiidiseaduses sätestatud alustel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (7) Terviseametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks amet:
 1) korraldab ja teostab oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi;
 2) teavitab Euroopa Komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni rahva tervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 132.  Joogiveeproovi võtjale esitatavad nõuded

 (1) Joogiveeproovi võtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning olema atesteeritud.

 (2) Joogiveeproovi võtja atesteerimine on tema tehniliste teadmiste, väljaõppe ja kogemuste hindamine, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud atesteerimise korras esitatud nõuetest.

 (3) Joogiveeproovi võtja atesteerimist korraldab Sotsiaalministeerium. Joogiveeproovi võtjat atesteeritakse iga viie aasta järel sotsiaalministri määrusega kehtestatud atesteerimise tingimuste ja korra kohaselt.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 14.  Inimese tervise ja elukeskkonna seisundi alase teabe kättesaadavus

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega tegelevad asutused tagavad elanikkonna teavitamise elukeskkonna terviseriskidest ja nende vältimise viisidest ning elukeskkonna üldiseks kasutamiseks määratud andmete kättesaadavuse.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

21. peatükk ANDMEKOGUD 
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

§ 141.  Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud

 (1) Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud on tervisepoliitika väljatöötamise, tervishoiuteenuste korraldamise, haiguste ennetamise, tõrjemeetmete kavandamise ja nende tõhususe analüüsi eesmärgil, samuti tervisestatistika korraldamiseks ja rahvastiku tervist käsitlevaks uurimistööks peetavad andmekogud.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 142–145 nimetatud andmekogudesse kogutakse terviseandmeid tervise infosüsteemi vahendusel.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 142.  Vähiregister

 (1) Vähiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse vähi esinemise ja vähihaigete elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, vähitõrjemeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks, samuti haigestumuse statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.

 (2) Vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja vähihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid vähiregistrile.

 (3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
 1) isikuandmed – isikukood, sugu, perekonna- ja eesnimi, sünniaeg, perekonnaseis, rahvus, sünnikoht, elukoht;
 2) andmed varem diagnoositud pahaloomulise kasvaja kohta;
 3) andmed uuringu tulemuste kohta;
 4) andmed pahaloomulise kasvaja diagnoosi ja leviku kohta;
 5) andmed ravi kohta;
 6) andmed registrisse kantud isiku Eestist alaliselt lahkumise kohta;
 7) andmed surma ja surma põhjuse kohta;
 8) andmed andmete esitaja kohta.

 (4) Vähiregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Vähiregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

§ 143.  Meditsiiniline sünniregister

 (1) Meditsiiniline sünniregister (edaspidi sünniregister) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse elus- ja surnultsündide, perinataalse haigestumuse ja suremuse epidemioloogiliseks uurimistööks, rasedusaegse ja sünnitusjärgse tervishoiuteenuse ning sündimusstatistika korraldamiseks.

 (2) Sünnitusabi andval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus esitada andmeid sünniregistrisse.

 (3) Sünniregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
 1) andmed sündinud lapse kohta – lapse isikukood või sünniaeg, sugu;
 2) andmed sünnituse kohta;
 3) andmed vastsündinu vanemate kohta – lapse vanemate isikukood või sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, elukoht, rahvus, haridus, tegevusala ja perekonnaseis;
 4) andmed viimase raseduse kulgemise kohta;
 5) andmed varasema raseduse ja sünnituse kohta;
 6) andmed kuni seitsme päeva vanuse lapse kohta;
 7) andmed andmete esitaja kohta.

 (4) Sünniregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Sünniregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

§ 144.  Müokardiinfarktiregister

 (1) Müokardiinfarktiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.

 (2) Müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja müokardiinfarktihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus esitada andmeid müokardiinfarktiregistrile.

 (3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
 1) isikuandmed – isikukood või sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi;
 2) andmed südame-veresoonkonnahaiguse ja selle riskitegurite kohta;
 3) andmed patsiendi seisundi kohta haiglasse saabumisel;
 4) andmed ravimi, uuringu ja tüsistuse kohta haiglaperioodil;
 5) andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta;
 6) andmed ambulatoorse ravisoovituse kohta patsiendi väljakirjutamisel haiglast;
 7) andmed haiglast lahkumise kohta;
 8) andmed andmete esitaja kohta;
 9) andmed jälgimisperioodi kohta.

 (4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Müokardiinfarktiregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 145.  Tuberkuloosiregister

 (1) Tuberkuloosiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, ravi kulgemise ja tõhususe analüüsiks, tuberkuloositõrjemeetmete väljatöötamiseks, tervishoiuteenuse ja tuberkuloosihaigestumuse statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.

 (2) Tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja tuberkuloosihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid tuberkuloosiregistrile.

 (3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
 1) isikuandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, sünnimaa ja Eestis elamise aeg, rahvus, perekonnaseis, haridus, tegevusala;
 2) andmed riskitegurite kohta;
 3) andmed tuberkuloosi diagnoosi, paikme ning kaasuvate diagnooside kohta;
 4) andmed uuringute, ravi, ravimite ja ravitulemuste kohta;
 5) andmed jälgimisperioodi kohta;
 6) andmed surma ja surma põhjuste kohta;
 7) andmed andmete esitaja kohta.

 (4) Tuberkuloosiregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

§ 146.  Vee terviseohutuse infosüsteem

 (1) Vee terviseohutuse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks ja töötlemiseks.

 (2) Joogivee käitlejal, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitlejal, supluskoha ja ujula valdajal on kohustus esitada andmed vee terviseohutuse infosüsteemi või edastada andmed Terviseameti piirkondliku talituse kaudu.

 (3) Vee terviseohutuse infosüsteemi kogutakse andmed:
 1) joogivee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta;
 2) ujula valdaja ja basseinivee kvaliteedi kohta;
 3) supluskoha valdaja ja suplusvee kvaliteedi kohta;
 4) loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta.

 (4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

3. peatükk Tervisekaitse riiklik järelevalve 

§ 15.  Riikliku järelevalve teostaja

  Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, samuti kosmeetikatoodete käitlemise, teabe esitamise ja terviseohutuse üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostab Terviseamet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

§ 16.  Järelevalveametnike õigused ja kohustused

 (1) Ametitõendi esitamisel on järelevalveametnikul õigus:
 1) takistamata kontrollida järelevalvealuste objektide territooriumi, ehitisi, rajatisi, tootmisprotsessi, toodangut, transpordivahendeid ja dokumente ning nõuda selgitusi tervisekaitseküsimuste lahendamiseks, sõltumata objekti omandivormist;
 2) võtta kontrollitavatel objektidel tasuta materjalide ja toodete proove ning uurimise ajaks esemete näidiseid tervisekaitsealasteks uuringuteks, teha tervisekaitsealaseid uuringuid ja hinnata uurimisobjekti terviseohutust;
 3) kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]

 (3) Tervisekaitse järelevalve ametnikud on kohustatud:
 1) kasutama oma õigusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste tõkestamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid;
 2) hoidma seoses tervisekaitse järelevalve ülesannete täitmisega neile teatavaks saanud arstlikke ja ärisaladusi, samuti temale teatavaks saanud isikute eraellu puutuvaid andmeid.

§ 17.  Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine

 (1) Avalik- ja eraõiguslikul juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul on õigus tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumisel esitada vaie Terviseameti peadirektorile 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutusest või muust toimingust teada saamise päevast.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Vaide esitamine ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust.

 (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (4) Vaide läbivaatamisel teeb Terviseameti peadirektor ühe järgmistest otsustest: jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse, see muuta või tühistada.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada halduskohtu kaudu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 18.  Kohtusse kaebamine

 (1) Avalik- ja eraõiguslikul juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul on õigus tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toimingu peale esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud kaebuse varasemast esitamisest.

 (2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks.

31. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 181.  Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest

 (1) Rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Käeolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 19.  [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 20.  [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

4. peatükk Lõppsätted 

§ 21.  Finantseerimine

 (1) Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuste tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud riiklikke programme finantseeritakse riigieelarvest.

 (3) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud kohalikke programme võib osaliselt või täielikult finantseerida riigieelarvest.

 (4) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud programme võib osaliselt või täielikult finantseerida ravikindlustuse eelarvest.

 (5) Terviseamet osutab tellija taotlusel tasulisi tervisekaitseteenuseid keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks sotsiaalministri määrusega kehtestatud korra ja hinnakirja kohaselt. Tasulise teenusena ei tohi osutada tervisekaitse riikliku järelevalvega otseselt seotud toiminguid.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud kannavad käesoleva seadusega neile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise kulud.

§ 22.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 23.  Tervisekaitsenõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele

  Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitsenõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks. Kuni nimetatud tervisekaitsenõuete kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kohaldatakse enne 2010. aasta 1. septembrit kehtinud rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitsenõudeid koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 24.  Seaduse rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse §-d 142, 143 ja 145 jõustuvad 2011. aasta 1. juunil.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 144 ja 146 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 141 lõige 2 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (4) Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum annab kogutud müokardiinfarktiandmed käesoleva seaduse § 144 lõike 4 alusel asutatud müokardiinfarktiregistrile üle hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]


1 Nõukogu direktiiv 80/777/EMÜ, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (EÜT L 229, 30.08.1980, lk 1–10), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 330, 5.12.1998, lk 32–54), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (EÜT L 64, 4.03.2006, lk 37–51); nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikide kosmeetikatooteid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.09.1976, lk 169–200), viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/78 EÜ (ELT L 271, 30.09.2006, lk 56–57).
[RT I 2007, 1, 1 - jõust. 01.02.2007]