Teksti suurus:

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.03.2022
Avaldamismärge:RT I, 10.03.2022, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
02.03.2022 otsus nr 69

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 16.02.2022

§ 1.  Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele ei kohaldata riigivastutuse seadust ega võlaõigusseadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

2) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Isik on kohustatud taluma tema suhtes kohaldatavaid piiravaid meetmeid.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

§ 101. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus

(1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest, kui rikkumise põhjustas:
1) käesoleva seaduse § 282 alusel palga või töötasu vähendamine;
2) sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannete täitma asumine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 102. Täitemenetluse peatamine

Kohtutäitur peatab füüsilise isiku suhtes rahalise nõude, rahatrahvi ning rahalise ja varalise karistuse sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud põhjustel.”;

5) paragrahvi 13 lõikes 5 ja § 17 lõikes 5 asendatakse sõnad „riigivastutuse seaduses” tekstiosaga „käesoleva seaduse 61. peatükis”;

6) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib isiku valduses oleva asja võtta sundkasutusse või selle sundvõõrandada käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatud tingimustel ja korras.”;

7) paragrahvi 15 lõikes 3, § 24 lõikes 2 ja § 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1. jaos” tekstiosaga „11. jaos”;

8) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.”;

9) paragrahvi 22 lõikes 2 asendatakse sõnad „sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht)” sõnadega „sõjaaja ametikohale”;

10) paragrahvi 22 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mobilisatsiooni toetamiseks võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid.”;

11) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõnad „sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale” sõnadega „sõjaaja ametikohale”;

12) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 26 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Demobilisatsiooni toetamiseks võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid.”;

14) seaduse 3. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

5. jagu
Töö- ja teenistussuhted kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

§ 281. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus

(1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

(2) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Kui ametnik või töötaja täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet teises ametiasutuses, siis on ta kohustatud täitma teise ametiasutuse suuniseid ja korraldusi ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks, ning järgima teise ametiasutuse töökorraldust.

(3) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale töötasu.

(4) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool ametniku alalise ametikoha ja töötaja alalise töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, hüvitatakse sõidu- ja majutuskulud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse panemisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta.

§ 282. Palga ja töötasu maksmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal

(1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võib töötaja töötasu ühepoolselt vähendada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem ja pikema aja jooksul, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve tulud ning on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

(4) Pärast kaitsevalmiduse alandamist või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni lõppemist tuleb ametniku palk ja töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses.

(5) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule, sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral.

§ 283. Tööaja erisused riigikaitselise töökohustuse täitmisel

(1) Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohti omav asutus ja isik võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal kehtestada käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jaos sätestatud riigikaitselist töökohustust täitvale isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates eriseadustes sätestatust erineva tööajakorralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle.

(2) Riigikaitselise töökohustusega isikule peab olema tagatud 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

§ 284. Riigikaitselise töökohustusega isiku puhkuse katkestamine

(1) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab riigikaitselise töökohustusega isiku puhkuse ja isik on kohustatud viivitamata ilmuma oma töö- või ametikoha asukohta.

(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta isiku rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust.”;

15) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

16) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
Riigikaitselised kohustused”;

17) seaduse 5. peatüki 1. jagu loetakse 11. jaoks ja peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses:

1. jagu
Riigikaitseülesanded

§ 431. Riigikaitseülesanne

Riigikaitseülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mis on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks.

§ 432. Püsiv riigikaitseülesanne

(1) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.

(2) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või riigi kaitsetegevuse kavas.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses.

(4) Eraõigusliku juriidilise isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik peab valmistuma talle määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning vajalikud vahendid ja varud.

§ 433. Ühekordne riigikaitseülesanne

(1) Ühekordne riigikaitseülesanne on käesoleva seaduse alusel üksikjuhtumil antud konkreetne ülesanne.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes ühekordse riigikaitseülesande, kui:
1) ülesanne on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks;
2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühekordse riigikaitseülesande andja võib enne ülesande andmist üldise või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kohaldada käesoleva seaduse § 826 lõike 1 punktides 1–6 ja 9–11 nimetatud uurimistoiminguid, et selgitada välja ühekordse riigikaitseülesande täitmise võimelisus.

(4) Ühekordse riigikaitseülesande võib anda kuni kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemiseni. Ühekordne riigikaitseülesanne ei või olla tingimuslik.

(5) Ühekordse riigikaitseülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata ülesande andjat.

(6) Ühekordse riigikaitseülesande täitmine lõpeb:
1) ühekordse riigikaitseülesande täitmise tähtaja möödumisel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühekordse riigikaitseülesande andja otsusel;
3) riigikaitseülesandega füüsilisest isikust ettevõtja surma korral.”;

18) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töökohustus on Eesti kodaniku või muu Eestis alaliselt või püsivalt elava füüsilise isiku kohustus teha kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitselist tööd, kui töö tegemine on vajalik riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks.”;

19) paragrahvi 44 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töökohustus jaguneb riigikaitseliseks töökohustuseks ja ühekordseks töökohustuseks.

(4) Riigikaitseline töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitseülesande täitmise või selle toetamisega või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega.

(5) Ühekordne töökohustus on töö- või teenistussuhteväline riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks üksikjuhtumil vajalik töö. Ühekordset töökohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Ühekordse töökohustuse panemise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine.”;

20) paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 46 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohtadele võib Vabariigi Valitsus määrata täiendavaid riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid ning näha ette riigikaitseülesannet täitvatele või seda toetavatele või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused.

(3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nimeliselt nendele määratud isikute loetelu, nende ameti- ja töökohtade ning isikute määramise tingimused ja nende üle arvestuse pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

22) paragrahvi 46 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 47 punkti 2 ja § 52 lõike 1 punkti 4 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„puuduva töövõimega isik;”;

24) paragrahvid 49 ja 50 tunnistatakse kehtetuks;

25) seaduse 5. peatüki 11. jao 3. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. jaotis
Ühekordne töökohustus”;

26) seaduse 5. peatüki 11. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

§ 511. Ühekordse töökohustuse panemine

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ja tema volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks ühekordse töökohustuse, kui:
1) ühekordset töökohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
2) ühekordse töökohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu ühekordset tööd tegevale isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.

(2) Ühekordse töökohustuse panemise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.

(3) Ühekordne töökohustus tehakse isikule teatavaks suulise või kirjaliku haldusaktiga.

(4) Ühekordne töökohustus kestab kuni 48 tundi. Ühekordse töökohustuse kestus ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Ühekordse töökohustuse panemine ei või olla tingimuslik.

(5) Ühekordset töökohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg.

(6) Isikuid võib kohustada ilmuma ühekordset töökohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukitega, kui need olemas on.”;

27) paragrahvi 52 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Sundtöökohustusest” sõnadega „Ühekordsest töökohustusest”;

28) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane;
10) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötav isik, kui ühekordne töökohustus takistab riigikaitselise töökohustuse täitmist.”;

29) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ühekordsest töökohustusest vabastatud isik võib vabatahtlikult osaleda ühekordse kohustuse korras tehtava töö tegemisel.”;

30) paragrahvid 53–55 tunnistatakse kehtetuks;

31) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

§ 551. Ühekordse töökohustusega isiku õigused

(1) Ühekordset töökohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet põhjusel, et isik täidab ühekordset töökohustust.

(2) Ühekordse töökohustuse täitmisel hukkumise või saadud vigastuse või haiges‎tumise tagajärjel saabunud surma korral korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korralda‎mise kulud.‎”;

32) paragrahvis 56 asendatakse sõna „sundtöökohustus” sõnadega „ühekordne töökohustus” vastavas käändes;

33) paragrahvi 56 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Ühekordse töökohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata töökohustuse panijat või tema volitatud isikut.”;

34) seaduse 5. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

3. jagu
Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine

§ 821. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine

(1) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võtta ajutiselt täidesaatva riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

(2) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või ei ole pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastatav.

(3) Vabariigi Valitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud volituste kohaldamise enne käesoleva seaduse § 13 lõike 1 alusel langetatud kaitsevalmiduse kõrgendamise otsust või enne § 13 lõikes 2 sätestatud kaitsevalmiduse kõrgendamise heakskiitmist, kui see on vältimatult vajalik lisaõppekogunemise korraldamiseks või § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse alates Vabariigi Valitsuse kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse jõustumisest, et kaitsevalmiduse kõrgendamine esines juba asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusakti andmise ajal. Kui Vabariigi Valitsus kaitsevalmiduse kõrgendamise otsust ei tee või Riigikogu ei kiida seda heaks, hüvitatakse isikule asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.

(5) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kohustada isikut toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud isikut vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks puuduvad.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustuse panemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jao 3. jaotises ühekordse töökohustuse kohta sätestatut ja käesolevas jaos sätestatud erisusi.

(7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse lõppemiseni on asja võõrandamine keelatud.

(8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandamine.

(9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse §-s 902 sätestatud alustel ja korras.

§ 822. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud

(1) Sundkasutusse võtmisele ja sundvõõrandamisele ei kuulu:
1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema lähedastele vajalik toit ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küttematerjal;
2) asi, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks;
3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalik vallasasi;
4) välisriigi esindusele või selles töötavale isikule kuuluv asi;
5) asi, mis rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei kuulu sundkasutusse võtmisele või sundvõõrandamisele.

(2) Sundkasutusse võib võtta ja sundvõõrandada võib:
1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist vajadust rahuldada, ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse hävimist või kahjustamist;
2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 2 sätestatud asja võib võtta sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad.

§ 823. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus

(1) Kaitseressursside Amet võib asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmise toetamiseks (edaspidi eelotsus).

(2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused:
1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või võõrandamisest teavitamise, kvalifikatsiooninõude säilitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus;
2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse saabumisel seoses kohustuse täitmisega.

(3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.

(4) Kaitseressursside Amet võib eelotsuse tegemiseks kohaldada käesoleva seaduse § 826 lõike 1 punktides 1, 3–6 ja 9–11 nimetatud uurimistoiminguid.

§ 824. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus

(1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.

(2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha, võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale.

(3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule õigustatud isikule.

(4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest. Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse keskset arvestust tsiviiltoetuse registris.”;

35) seadust täiendatakse 51. ja 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

51. peatükk
Haldusmenetluse erisused

§ 825. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel

Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise ja järelevalve tegemise haldusmenetluses on isikul ja asutusel järgmised kohustused:
1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või oma kulul tema käsutuses olevad tõendid ja andmed;
2) anda tasuta või oma kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus;
3) tagada tasuta või oma kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale;
4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel;
5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise teostamisel või talle kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel;
6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu või istungi läbiviimiseks.

§ 826. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel

(1) Käesoleva seaduse §-s 825 nimetatud kohustusega isikul tuleb taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid järgmisi toiminguid (edaspidi uurimistoiming):
1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
3) andmete pärimine ja saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogust;
4) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
5) vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine;
6) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
7) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi teostamine;
8) vallasasja hoiule võtmine;
9) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine;
10) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine;
11) haldusmenetluse seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemine.

(2) Käesoleva seaduse §-s 825 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on haldusorganil õigus teha isikule või asutusele ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ning juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

(3) Käesoleva seaduse § 825 punktides 3–6 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada §-s 902 sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(4) Piiravat meedet kohaldav või järelevalvet tegev haldusorgan võib teha tõendite kogumise ja asjaolude väljaselgitamise ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused kui piiravat meedet kohaldaval või järelevalvet tegeval haldusorganil.

§ 827. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine

(1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument loetakse isikule kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kättetoimetatuks, kui seda on tehtud ühel järgmistest viisidest:
1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil;
2) haldusakt või muu dokument avaldatakse interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvutivõrgus;
3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund;
4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigiliselt ilmuvas ajalehes;
5) muul viisil, mis tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise, kui kättetoimetamine ei ole käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud viisil võimalik.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.

(3) Kui haldusakti kättetoimetamine enne piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda.

(4) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal teha teatavaks ‎või toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa. Haldusakti adressaadi, kolmanda isi‎ku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused.

§ 828. Menetlusosalise õiguste piiramine

(1) Kui piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või see puudutab määramata hulka isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, siis võib haldusorgan:
1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata;
2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega;
3) piirata dokumentide või toimikuga tutvustamise võimaldamist;
4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata.

(2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, siis võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada saamist tema valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega.

§ 829. Haldusakti vormistamine

(1) Haldusakt piirava meetme kohaldamise kohta ning käesoleva seaduse § 901 lõikes 1 nimetatud ettekirjutus antakse kirjalikult. Edasilükkamatutel või massilistel juhtudel võib haldusorgan kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ‎anda haldu‎sakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral haldusorgan salvestab või protokollib suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile ‎teatavaks tegemise.

(2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul ‎dokumendil (edaspidi resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja ‎ametinimetust ning kuupäeva.

(3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks ‎järgmistest asjaoludest:‎
1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses;
‎2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel;
‎3) haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse;
4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest;
5) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud edasilükkamatutel või massilistel juhtudel.

§ 8210. Haldusakti teadmiseks edastamine ja avaldamine

(1) Kui piirava meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakt avaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud viisil juhul, kui see on ette nähtud haldusaktiga.

§ 8211. Konkureeriva kohustuse kehtivus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi kohustused, mis võivad takistada adressaadil haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused.

(2) Kui esineb konkureeriv kohustus, siis haldusakti andmisel haldusorgan:
1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks;
2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise;
3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle;
4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata;
5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil.

(3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, siis võib haldusorgan määrata kindlaks, millist kohustust on adressaat kohustatud täitma.

§ 8212. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tuleb vaie haldusakti või toimingu peale esitada haldusorganile kümne päeva jooksul arvates päevast, millal vaide esitaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal lahendab haldusorgan haldusakti või toimingu peale esitatud vaide 60 päeva jooksul arvates vaide kättesaamisest.

52. peatükk
Isikuandmete töötlemine ja andmekogud

1. jagu
Isikuandmete töötlemine

§ 8213. Isikuandmete töötlemine

(1) Piiravat meedet kohaldav haldusorgan võib käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise ja järelevalve tegemise ning muude kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks vajalike toimingute tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib töödelda terviseandmeid, isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid ja isikuandmeid, millest ilmnevad rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, kui see on lõikes 1 nimetatud toimingute tegemiseks vältimatult vajalik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikuandmete töötlemise erisust võib kasutada vaid kuni töötlemise vajaduse ära langemiseni, kuid mitte kauem kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemiseni.

(4) Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise eelotsuse tegemisel ning kohaldamisel võib haldusorgan töödelda sundkasutusse võetava ja sundvõõrandamisele kuuluva vara omaniku ja valdaja isikuandmeid.

(5) Piiravat meedet kohaldav haldusorgan võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamises või sõjaseisukorra lahendamises osalemise ajal teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest;
4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

2. jagu
Andmekogud

§ 8214. Tsiviiltoetuse register

(1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, hädaolukorra, sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle.

(2) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse isikuandmeid.

(3) Tsiviiltoetuse registri vastutav töötleja on Kaitseressursside Amet.

(4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmete täpsem koosseis, andmeandjad, juurdepääs andmetele ja andmete väljastamise kord, säilitamise tähtajad ja muud korraldusküsimused.

§ 8215. Mobilisatsiooniregister

(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

(2) Andmekogu sisaldab:
1) sõjaaja üksuse andmeid;
2) sõjaaja ametikoha ja sellele nimetatud isiku andmeid;
3) sõjaaja üksuse varustatuse andmeid.

(3) Mobilisatsiooniregistris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(4) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(5) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega.

(6) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmete täpsem koosseis, andmeandjad, juurdepääs andmetele, andmete väljastamise kord ja säilitamise tähtajad ning muud korralduslikud küsimused.”;

36) seadust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

61. peatükk
Riigivastutuse erisused

§ 871. Riigivastutuse põhimõtted kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud.

§ 872. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekkinud kahju hüvitamine

(1) Isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või ühekordset töökohustust täitva isiku või seaduse alusel kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kaasatud muu isiku poolt kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.

(4) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse.

§ 873. Hüvitatav kahju

(1) Käesoleva seaduse § 872 lõike 1 alusel hüvitatakse isikule õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas.

(2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu, mille saamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline, ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, siis võib isik nõuda kahju hüvitamist. Sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul.

(4) Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata isikult üldise kodanikukohustuse osana.

(5) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.

§ 874. Kahju hüvitamise kord

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta jooksul alates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama.

(2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel avaliku halduse ülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras ühekordse töökohustuse või andis volituse avaliku halduse ülesande täitmiseks.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest.

(4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 875. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine‎

(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud ‎tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole ‎vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga.

‎(2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui ‎seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

‎(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik ‎riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Ees‎ti riik ei vastuta.

‎(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ‎ning hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.‎

§ 876. Õiglase hüvitise maksmine‎

(1) Ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande täitmise ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist (edaspidi õiglane hüvitis).

(2) Sõjaseisukorra ajal korrakaitse eesmärgil asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist käesoleva seaduse alusel.

(3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või kompenseerida muul sobivamal viisil isiku huvide kahjustamise.

(4) Isikule hüvitatakse ühekordse töökohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule töökohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu.

(5) Isikule hüvitatakse ühekordse riigikaitseülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse riigikaitseülesandega isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.

(6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati isiku poolt seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmise tõttu.

(7) Kui sundkasutusse võetud asi on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal muutunud kasutamiskõlbmatuks, siis võib õiglase hüvitise asemel asendada selle samaväärse asjaga.

(8) Õiglast hüvitist maksab riik. Ühekordse töökohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse.

(9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

37) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
Järelevalve”;

38) paragrahvidest 88–90 moodustatakse seaduse 7. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Riiklik ja haldusjärelevalve”;

39) paragrahvi 88 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 433 alusel antud ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.”;

41) paragrahvi 89 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „Korrakaitseorgan” ja lõikes 2 sõna „järelevalveasutus” sõnadega „Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi”;

42) seadust täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

§ 891. Haldusjärelevalve meetmed ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle järelevalve tegemisel

Käesoleva seaduse § 88 lõikes 11 nimetatud haldusorgan võib ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle järelevalve tegemisel:
1) kohaldada käesoleva seaduse § 826 lõikes 1 sätestatud uurimistoiminguid;
2) teha ettekirjutuse ühekordse riigikaitseülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks;
3) rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse § 901 lõikes 2 nimetatud sunnivahendeid.”;

43) seaduse 7. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:

2. jagu
Riigikaitseline järelevalve

§ 901. Järelevalve piiravate meetmete rakendamise üle

(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 21 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib piiravat meedet kohaldanud haldusorgan kohustada isikut ettekirjutusega tegema nõutavat tegu või hoiduma teost.

(2) Haldusorgan võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ning juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 21 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohaldada vahetut sundi §-s 902 sätestatud alustel ja korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuseta, kui selle andmine ei ole võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise kiire vajaduse tõttu.

(4) Asendustäitmist teostav haldusorgan protokollib asendustäitmise või vahetu sunni kohaldamise toimingu.

(5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida käesoleva seaduse § 10 lõikes 21 sätestatud kohustust.

(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel.

§ 902. Vahetu sund

(1) Vahetu sunni kohaldamine käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga.

(2) Erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv.

(3) Vahetut sundi võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras, kui sunniraha või asendustäitmise kohaldamise teel ei ole ettekirjutuse täitmine saavutatav või kui sunniraha ega asendustäitmise kohaldamine ei ole võimalik või otstarbekas.

(4) Vahetut sundi võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Muu haldusorgan võib vahetut sundi kohaldada käesolevas seaduses sätestatud juhul.

(5) Enne vahetu sunni kohaldamist hoiatab selle kohaldaja isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Hoiatama ei pea, kui hoiatamine ei ole võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise kiire vajaduse tõttu.

(6) Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, tuleb tagada isikule esimesel võimalusel esmaabi andmine ja vajaduse korral kiirabi kutsumine.”;

44) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mobilisatsiooni või” sõnadega „käesoleva seaduse § 28 alusel”;

45) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „20 000” arvuga „400 000”;

46) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

§ 911. Riigikaitseülesande täitmata jätmine

(1) Riigikaitseülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

47) paragrahvi 93 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Ühekordse töökohustuse täitmata jätmine

(1) Ühekordse töökohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

48) paragrahvi 95 lõikes 2 asendatakse arv „6400” arvuga „20 000”;

49) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:

§ 951. Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine

(1) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

50) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse §-s 911 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle valitsemisalasse kuuluv riigikaitseülesanne täitmata jäetakse.”;

51) paragrahvi 96 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ühekordse töökohustuse pannud valitsusasutus või valla- või linnavalitsus.

(4) Käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks riigikaitseline ameti- või töökoht on moodustatud;
2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud riigikaitselise ameti- või töökoha korral.”;

52) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse §-s 951 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul;
2) Kaitsevägi, kui asi võetakse sundkasutusse või sundvõõrandatakse Kaitseväe või Kaitseressursside Ameti poolt.”.

§ 2.  Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduse § 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse riigikaitseseaduse alusel riigikaitseülesande või töökohustuse täitmiseks.”.

§ 3.  Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teabe riigikaitseseaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta;”.

§ 4.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduse § 1906 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) veoautoga on täidetud riigikaitseülesannet või riigikaitseseaduse alusel pandud töökohustust.”.

§ 5.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 punkt 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitseülesande määramiseks ja täitmise tagamiseks, riigikaitseseaduses sätestatud asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustamiseks, teatavaks tegemiseks ja täitmise tagamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete täitmise kontrollimiseks;”;

2) paragrahvi 29 punkt 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„55) riigikaitseseaduse § 511 lõikes 1 ja hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud isikule või asutusele ühekordse töökohustuse või eriolukorra töökohustuse panemise otsustamiseks;”.

§ 6.  Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 26.10.2018, 1) § 17 punktis 1 asendatakse arv „50” arvuga „284”.

§ 7.  Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigi toimimine hädaolukorras ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras;”;

2) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid kaitseolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused.”.

§ 8.  Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse kehtetuks tunnistamine

Riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 9.  Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib ajutiselt või alaliselt üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik hädaolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmiseks.

(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui hädaolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.”;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ja ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutisse kasutusse võtmist taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel.

(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutiseks kasutuseks võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.

§ 10.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa „ning hädaolukorra seaduse § 45” tekstiosaga „, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 551”.

§ 11.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 21. märtsil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json