Välja kuulutanud
Vabariigi President
02.03.2022 otsus nr 70
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 23.02.2022
§ 1. Maa hindamise seaduse muutmine
Maa hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hindamise tulemusi kasutatakse tehingute tegemisel, maa korraldamisel, maksustamisel ja erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel ning muudel eesmärkidel.”;
2) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit” tekstiosaga „võrdlus-, tulu- ja kulumeetodit”;
3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maa hindaja (edaspidi hindaja) on isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse. Õigusaktides sätestatud juhtudel on hindajaks Maa-amet.”;
4) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras”;
5) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-dega 41–44 järgmises sõnastuses:
㤠41. Korraline hindamine ja maa maksustamishind
(1) Korraline hindamine on andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind.
(2) Korralist hindamist teeb Maa-amet, kaasates erialaspetsialiste, sealhulgas kutselisi hindajaid.
(3) Korraline hindamine toimub igal neljandal aastal.
§ 42. Korralisel hindamisel kasutatavad andmed
(1) Korralisel hindamisel võetakse aluseks järgmised andmed:
1) tehingute andmed maakatastri tehingute andmebaasis hindamise aasta 30. juuni seisuga;
2) maa omadusi kirjeldavad andmed maakatastri maa väärtuse kaardil;
3) kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed.
(2) Kui pärast korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus katastriüksus või muutuvad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed, määratakse katastriüksusele maa maksustamishind muutunud andmete alusel.
§ 43. Korralise hindamise metoodika
(1) Korralisel hindamisel:
1) analüüsitakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud andmeid;
2) rühmitatakse katastriüksused sarnaste tunnuste alusel;
3) rakendatakse igale katastriüksusele vastava rühma või rühmade hindamismudelit ja arvutatakse maa maksustamishind.
(2) Maa väärtust mõjutavad tegurid on asukoht, kasutus ja selle piirangud, taristu, pindala, maa kvaliteet ja ehitusõigus.
(3) Korralisel hindamisel ei arvestata üüri- ja rendilepingute ega kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa väärtusele.
(4) Korralisel hindamisel ei tehta paikvaatlusi.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) tehingute arvestamist välistavad tingimused;
2) tehinguandmete kohandamise alused;
3) andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil;
4) maa väärtust mõjutavate tegurite arvestamise erisused;
5) piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele;
6) sarnaste tunnustega katastriüksuste rühmade ja hindamismudelite kirjeldused;
7) maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed;
8) maa maksustamishinna esitamise täpsuse.
§ 44. Maa maksustamishindade avalikustamine ja kasutusele võtmine
Maa maksustamishind koos arvutuskäiguga avalikustatakse maakatastris hiljemalt hindamise aasta 31. oktoobril ja võetakse kasutusele sama aasta 31. detsembril.”;
6) paragrahvid 5–6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvid 61 ja 62 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahv 7 ja § 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
9) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 82 järgmises sõnastuses:
„§ 82. Kinnisasja hariliku väärtuse ja kasutustasu väljaselgitamine
Kui õigusakti järgi võib kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu välja selgitada Maa-amet, võib ta selleks alusena kasutada maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maa maksustamishinda.”;
10) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Järgmine maa korraline hindamine korraldatakse 2022. aastal.
(7) 2022. aasta maa korralisel hindamisel määratud maa maksustamishinnad ja käesoleva seaduse § 42 lõike 2 alusel enne 2024. aasta 1. jaanuari määratud maa maksustamishinnad võetakse kasutusele 2024. aasta 1. jaanuaril.
(8) Kuni 2022. aasta maa korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmiseni kohaldatakse maakatastriseaduse § 181 lõikes 10 sätestatud mäetööstusmaale ja lõikes 11 sätestatud turbatööstusmaale 2001. aasta korralise hindamise tulemusena määratud mäetööstusmaa väärtusi.”;
11) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
㤠121. 1993., 1996. ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste rakendamine
(1) Maa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi kuni 2023. aasta 31. detsembrini.
(2) Alates 2024. aasta 1. jaanuarist rakendatakse maa maksustamishinna arvutamisel 1993., 1996. ja 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi vaid õigusaktides sätestatud juhtudel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel arvutab maa maksustamishinna kohalik omavalitsus 2021. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.”.
§ 2. Maakatastriseaduse muutmine
Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „katastri kõlvikukaart (§ 131)” tekstiosaga „, maa väärtuse kaart (§ 132)”;
2) paragrahvi 6 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:
„(10) Tehingute andmebaasi andmetega tutvuda ja nendest väljavõtteid saada on õigus isikul, kellel on selleks õigustatud huvi.
(11) Õigustatud huvi tehingute andmebaasi andmetega tutvumiseks ja nendest väljavõtete saamiseks ei pea tõendama:
1) maa hindaja oma kutsepädevuse kohaseks hindamiseks;
2) riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks;
3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused seoses tagatise hindamisega.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud isikul on maa korralisel hindamisel õigus tutvuda üksnes tehingute analüüsi tulemusega, mitte tehingute andmebaasi andmetega.”;
4) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) maa maksustamishind;”;
5) paragrahvi 9 lõikes 21 asendatakse sõna „läbiviimiseks” sõnadega „alusandmete kogumiseks”;
6) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kõlvikukaart” tekstiosaga „, maa väärtuse kaart”;
7) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „viisi” tekstiosaga „, maa maksustamishinda”;
8) seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:
„§ 132. Maa väärtuse kaart
(1) Maa väärtuse kaart koostatakse maa korraliseks hindamiseks vajalikest maakatastri ja teiste riiklike andmekogude andmetest. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid andmeid maa väärtuse kohta. Maa väärtuse kaardile kantud andmeid uuendatakse vähemalt üks kord aastas.
(2) Maa väärtuse kaardil esitatakse maa maksustamishind ja selle arvutuskäik.
(3) Maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseis reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
9) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maa kvaliteedi kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad andmed.”;
10) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maa hindamise kaart kajastab 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi.”;
11) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistamisandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel, kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel ja maa maksustamishinna maa väärtuse kaardi andmete alusel.”;
13) paragrahvi 16 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Katastripidajal on õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala, kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud ja maa väärtuse kaardi andmete alusel maa maksustamishind.”.
§ 3. Maamaksuseaduse muutmine
Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Iga korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel aluseks korralisest hindamisest arvates ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.”;
2) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) avaliku veekogu ja avalikult kasutatava veekogu aluselt maalt;”;
5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt.”;
6) paragrahvi 4 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „1, 11 ja 7” tekstiosaga „11, 7 ja 11”;
7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juulil igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära:
1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.”;
8) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 5 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „maksustamisaasta 1. veebruariks” tekstiosaga „maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks”;
10) paragrahvis 6 asendatakse sõna „omavalitsusüksuse” sõnadega „maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse”;
11) paragrahvi 7 lõige 23 tunnistatakse kehtetuks;
12) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Maamaksu tõusu piirmäär
(1) Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10 protsenti. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ega §-s 11 sätestatud maamaksusoodustusi.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maamaksu summa suurenemine on võrreldes eelmise maksustamisperioodiga 10 protsenti, kuid on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusummat 5 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani.
(3) Kui moodustatakse uus katastriüksus või katastriüksuse maksustamishind muutub kõlvikute, pindala või sihtotstarbe muutumise tõttu, arvutatakse katastriüksusele 2001. aasta korralise hindamise tulemuste põhjal maksustamishind, võrreldakse seda viimase korralise hindamise tulemuste põhjal määratava maa maksustamishinnaga ning seejärel kohaldatakse maksustamishinna muutusest tingitud maamaksusumma muutusele käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja vajaduse korral lõiget 2.
(4) Nende aastate kohta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katastriüksuse muudatuste tulemusel arvestatud uue katastriüksuse maksustamishinna suhtes oleks rakendunud lõikes 1 nimetatud maamaksu tõusu piirmäär, suurendatakse lõikes 3 nimetatud arvestuslikku maamaksusummat iga maksustamisperioodi kohta 10 protsenti ja kohaldatakse vajaduse korral lõiget 2.”;
13) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „elamumaa” tekstiosaga „maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa,”;
15) paragrahvi 11 lõigetest 31 ja 32 jäetakse välja sõnad „elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest”;
16) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada, vabastades maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja või isiku, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, kuni 0,15 hektari ulatuses.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada, vabastades maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse tähenduses tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osa.”;
18) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse läbivalt sõna „omavalitsusüksuse” sõnadega „omavalitsuse üksuse”;
19) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 155 lõikes 1 asendatakse arv „7,5” arvuga „3,5”;
2) paragrahvi 155 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro.”;
3) paragrahvi 155 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest.”.
§ 5. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 923 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „7% tootmismaa” sõnadega „kolm protsenti hajaasustuse tootmismaa”.
§ 6. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 90 lõike 7 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „viis” sõnaga „kolm”;
2) paragrahvi 90 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kinnisasja kasutada andmise lepingu muutmise kulud kannab lepingu muutmise taotleja.”.
§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse 6. peatüki 4. jao 2. jaotis tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 15 asendatakse sõna „kolmandiku” sõnaga „seitsmendiku”.
§ 9. Veeseaduse muutmine
Veeseaduse § 215 lõike 2 esimeses lauses ja § 230 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „neli” sõnaga „kolm”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6 ja 8–11 ning §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 15. märtsil.
(2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 7–9 ja 16 jõustuvad 2023. aasta 1. juunil.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7, § 3 punktid 1–6, 10–15 ja 17–19 ning §-d 4–6 ja 8–9 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter