Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kordhädaolukord

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisustsiviilkaitse

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0811 koostööpoliitikakoostööpoliitikasõjaline koostöö

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0816 rahvusvaheline tasakaalrahvusvaheline konfliktsõda

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0821 kaitsekaitsepoliitika

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0821 kaitserelvajõudvälismaal paiknevad jõud

12 ÕIGUS1216 kriminaalõiguskaristustrahv

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2826 ühiskondlik elusotsiaalprobleemõigusrikkumine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2841 tervistervishoiupoliitikatervishoiukorraldus

HALDUSÕIGUSRiigikaitse

Teksti suurus:

Riigikaitseseadus (lühend - RiKS)

Riigikaitseseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.03.2022, 26

Riigikaitseseadus

Vastu võetud 11.02.2015
RT I, 12.03.2015, 1
jõustumine 01.01.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.03.2016RT I, 01.04.2016, 111.04.2016
15.06.2016RT I, 01.07.2016, 1111.07.2016
31.05.2017RT I, 13.06.2017, 614.06.2017
14.06.2017RT I, 27.06.2017, 101.07.2017
16.05.2018RT I, 29.05.2018, 101.07.2018
17.10.2018RT I, 26.10.2018, 101.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 10.03.2022, 1]
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
16.02.2022RT I, 10.03.2022, 121.03.2022

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala

  (1) Käesolev seadus sätestab riigikaitse rahu- ja sõjaaegse korralduse ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korralduse, Eesti Vabariigi osalemise rahvusvahelises sõjalises koostöös ja riigikaitseobjektide kaitse.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (21) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele ei kohaldata riigivastutuse seadust ega võlaõigusseadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Riigikaitse rahu- ja sõjaaegse korralduse rakendamisel kohaldatakse teiste seaduste sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Riigikaitse eesmärk ja selle saavutamine

  (1) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord.

  (2) Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid.

2. peatükk Riigikaitse Nõukogu ja riigikaitse planeerimine 

§ 3.  Riigikaitse Nõukogu

  (1) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev riigikaitse valdkonnas nõuandev organ.

  (2) Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

  (3) Vabariigi President moodustab Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja.

  (4) Riigikaitse Nõukogu töökorra kinnitab ja selle koosolekuid juhatab Vabariigi President.

§ 4.  Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  (1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon):
  1) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel;
  2) täidab talle julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seadustega pandud ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

  (2) Julgeolekukomisjoni põhimääruse, milles sätestatakse julgeolekukomisjoni täpsemad ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Vabariigi Valitsus kinnitab julgeolekukomisjoni koosseisu, kuhu kuuluvad riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid.

  (4) Julgeolekukomisjoni tegevust juhib peaminister.

§ 5.  Riigikaitseülesanded
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 6.  Riigikaitse strateegilised arengudokumendid ja riigi kaitsetegevuse kava

  (1) Riigikaitse ühtseks planeerimiseks koostatakse riigikaitse valdkonna strateegilised arengudokumendid ja riigi kaitsetegevuse kava.

  (2) Riigi kaitsetegevuse kava on dokument, milles ohustsenaariume arvestades määratakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitselised võimed ja vajadused ning millest lähtudes saab anda asutustele ja isikutele riigikaitseülesandeid, sealhulgas ülesandeid korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid. Riigi kaitsetegevuse kava eesmärk on tagada riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine ning riigi toimimine selle ajal.

§ 7.  Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ning kaitsetegevuse kava koostamine ja kehtestamine

  (1) Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud strateegiliste arengudokumentide koostamise, elluviimise ja muutmise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
[RT I, 13.06.2017, 6 - jõust. 14.06.2017]

  (11) Riigisaladust sisaldavale riigikaitse valdkonna arengukavale ei kohaldata riigieelarve seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud kohustust esitada see Riigikogule arutamiseks. Enne valdkonna arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab peaminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
[RT I, 13.06.2017, 6 - jõust. 14.06.2017]

  (2) Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist juhib julgeolekukomisjon, kellel on õigus nõuda ministeeriumidelt dokumentide koostamist ja selles osalemist.

  (3) Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist koordineerib Riigikantselei, kellel on õigus kontrollida dokumentides määratud eesmärkide täitmist.

  (4) Vabariigi Valitsus kehtestab riigi kaitsetegevuse kava käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud määruses sätestatud perioodiks.

  (5) Riigi kaitsetegevuse kava koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

3. peatükk Üldine ja kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon ning demobilisatsioon 

1. jagu Üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord ning kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamise ja sõjaseisukorra lahendamise juhtimine 

§ 8.  Üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord

  (1) Selleks, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord.

  (2) Erakorralisele seisukorrale kohaldatakse erakorralise seisukorra seadust.

§ 9.  Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamise ja sõjaseisukorra lahendamise juhtimine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist juhib peaminister.

  (2) Vabariigi Valitsus, peaminister, Kaitseväe juhataja ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad anda kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks ja sõjaseisukorra lahendamiseks haldusakte, mis on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks.

  (3) Peaminister võib anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutavale ministrile kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja need on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. Korralduse andmisel tuleb arvestada asutuse ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita.

  (4) Peaminister võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist.

  (5) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ja Kaitseväe juhataja võivad sõjaseisukorra ajal anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud vastavalt riigi sisejulgeoleku korraldamiseks või riigi sõjaliseks kaitseks. Korralduse andmisel tuleb arvestada asutuse ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita.

  (6) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võivad sõjaseisukorra ajal tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult vastavalt sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist.

§ 10.  Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib kehtestada ning kohaldada vältimatult vajalikke isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid (edaspidi piirav meede) seaduse alusel, sealhulgas käesoleva seaduse §-des 15, 19, 20, § 24 lõikes 1 ja § 28 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

  (2) Piiravad meetmed kehtestatakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud haldusaktiga, milles märgitakse:
  1) piirava meetme kohaldamiseks õigustatud asutused ja isikud ning nende avaliku võimu volitused;
  2) piirava meetme kohaldamiseks lubatud tegevused ja meetme kohaldamise nõuded;
  3) vajaduse korral isikud või isikute kategooriad, kelle suhtes piiravat meedet kohaldatakse või ei kohaldata;
  4) võimaluse korral piirava meetme kohaldamise ajavahemik ja piirkond.

  (21) Isik on kohustatud taluma tema suhtes kohaldatavaid piiravaid meetmeid.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Piirava meetme kehtestamise haldusakt muutub kehtetuks ning samal eesmärgil uusi haldusakte ei või anda, kui piiramise aluseks olnud kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon lõpeb või piiramise eesmärk saavutatakse.

§ 101.  Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus

  (1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest, kui rikkumise põhjustas:
  1) käesoleva seaduse § 282 alusel palga või töötasu vähendamine;
  2) sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannete täitma asumine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 102.  Täitemenetluse peatamine

  Kohtutäitur peatab füüsilise isiku suhtes rahalise nõude, rahatrahvi ning rahalise ja varalise karistuse sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud põhjustel.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 11.  Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seotud õigusaktide jõustumine ja avaldamine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks ning sõjaseisukorra lahendamiseks antud haldusakt, sealhulgas piiravate meetmete kohaldamise haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule täitjale või selle avaldamisel üleriigilise levikuga massiteabevahendis, kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda. See õigusakt avaldatakse ka Riigi Teatajas.

  (2) Vabariigi Valitsuse kaitsevalmiduse kõrgendamise korraldus, Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ning kaitsevalmiduse kõrgendamise heakskiitmise ja heakskiidu lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, samuti kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks ning sõjaseisukorra lahendamiseks antud haldusakt avaldatakse muutmata kujul järgmiselt, kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda:
  1) hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas;
  2) viivitamata üleriigilise levikuga massiteabevahendis.

2. jagu Kaitsevalmidus 

§ 12.  Üldine ja kõrgendatud kaitsevalmidus

  (1) Üldine kaitsevalmidus on riigi valmisoleku aste, mille korral riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma tavapäraseid põhitegevusega seotud ülesandeid ning valmistub tegutsemiseks teiste riigi kaitseseisundite ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmidus on riigi valmisoleku aste, mille korral riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral ja käesoleva seaduse § 30 punktis 1 nimetatud operatsioonil osalemiseks lisaks enda põhitegevusega seotud ülesannetele lisaülesandeid, et tõrjuda ohtu ja tagada riigi toimimine.

§ 13.  Kaitsevalmiduse kõrgendamine

  (1) Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral ja käesoleva seaduse § 30 punktis 1 nimetatud operatsioonil osalemiseks võib Vabariigi Valitsus otsustada korraldusega kõrgendada üldist kaitsevalmidust. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust.

  (2) Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu ja Vabariigi Presidenti kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest ning selle põhjustest viivitamata. Kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu.
[RT I, 01.07.2016, 11 - jõust. 11.07.2016]

  (3) Kaitsevalmiduse kõrgendamise järel asub riigikaitseülesannetega asutus ja isik täitma kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid ning võib kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid. Riigikaitseülesannete ja nende täitma asumise aja valikul lähtutakse riigi kaitsetegevuse kavas määratud korrast. Ajal, kui Riigikogu arutab kaitsevalmiduse kõrgendamise heakskiitmist, ei peatata kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmist ja piiravate meetmete kohaldamist.

  (4) Kaitsevalmiduse kõrgendamise heaks kiitmata jätmise otsusest alates kehtib üldine kaitsevalmidus ja lõpetatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ja piiravate meetmete kohaldamine.

  (5) Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse ja selle heaks kiitmata jätmise otsuse vahelisel perioodil kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmisega ja piiravate meetmete kohaldamisega tekitatud otsene varaline kahju hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (6) Riigikogu vaatab heaks kiidetud kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse üle vähemalt iga kolme kuu järel. Ohu vähenemise korral otsustab Riigikogu heakskiidu lõpetada. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust.

  (7) Riigikogu heakskiidu lõpetamise otsusest alates kehtib üldine kaitsevalmidus ja lõpetatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ja piiravate meetmete kohaldamine.

§ 14.  Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Kaitseväe juhataja pädevus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal:
  1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel;
  2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel;
  3) esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni riigieelarve seaduses sätestatud korras.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib peaminister lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal:
  1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korraldusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud tingimustel;
  2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel.

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal:
  1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel;
  2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel;
  3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist.

  (4) Peaministril on õigus nõuda Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja volitatud ülemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud õigusakti täitmist, kui selle täitmata jätmisest on teda teavitanud õigusakti andnud asutus või isik ja on alust arvata, et õigusakti täitmine ei takista vahetult riigi sõjalist kaitsmist.

§ 15.  Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal

  (1) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib isiku valduses oleva asja võtta sundkasutusse või selle sundvõõrandada käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jaos sätestatud korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (4) Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 16.  Kõrgendatud kaitsevalmiduse alandamine

  (1) Riigi julgeolekut ähvardava ohu vähenemise korral otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega kõrgendatud kaitsevalmiduse alandamise. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse alandamise otsusest alates kehtib üldine kaitsevalmidus ja lõpetatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ja piiravate meetmete kohaldamine.

3. jagu Sõjaseisukord 

§ 17.  Sõjaseisukorra väljakuulutamine

  (1) Sõjaseisukorra kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu.

  (2) Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab sõjaseisukorra välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust.

  (3) Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel asub riigikaitseülesannetega asutus ja isik täitma sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid ning võib kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piiravaid meetmeid. Riigikaitseülesandeid täitma ning piiravaid meetmeid määrama ja kohaldama võib asuda juba sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks. Ajal, kui Riigikogu arutab sõjaseisukorra väljakuulutamist, ei peatata sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmist ja piiravate meetmete kohaldamist.

  (4) Juhul kui Riigikogu otsustab jätta sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ning piiravate meetmete kohaldamine.

  (5) Vabariigi Presidendi ettepaneku ja sõjaseisukorra välja kuulutamata jätmise otsuse vahelisel perioodil sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmisega ja piiravate meetmete kohaldamisega tekitatud otsene varaline kahju hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 18.  Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja pädevus sõjaseisukorra ajal

  (1) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal:
  1) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel;
  2) anda Kaitseväele korraldusi vaherahu kehtestamiseks või sõlmimiseks;
  3) kehtestada või sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle seaduses sätestatud juhul Riigikogule ratifitseerimiseks;
  4) peatada ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmise või tunnistada akti kehtetuks, kui see takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist.

  (2) Sõjaseisukorra ajal võib peaminister lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal:
  1) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel;
  2) otsustada muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse või seaduse kohaselt teise asutuse või isiku pädevuses.

  (3) Sõjaseisukorra ajal võib sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister:
  1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korraldusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 sätestatud tingimustel;
  2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel.

  (4) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal:
  1) anda korraldusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 sätestatud tingimustel;
  2) kehtestada või sõlmida vaherahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud vaherahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.

§ 19.  Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine sõjaseisukorra ajal

  (1) Juhul kui sõjaseisukorra ajal on riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks vaja vältimatult kehtestada ning kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, võib Vabariigi Valitsus kohaldada seaduses sätestamata meedet nii kaua, kui see on vältimatult vajalik.

  (2) Sõjaseisukorra ajal ei tohi piirata põhiõigusi ja -vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1.

  (3) Vabariigi Valitsus võib põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirang on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.

§ 20.  Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed sõjaseisukorra ajal

  (1) Riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks võib lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud piiravatele meetmetele ning teiste seaduste alusel kehtestatud piiravatele meetmetele kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

  (2) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende eesmärgist ning pidamise kohast.

  (3) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise, sõltumata asutusest ja organisatsioonist.

  (4) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks.

  (5) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata, et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.

  (6) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.

  (7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.

§ 21.  Sõjaseisukorra lõppemine

  Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega.

4. jagu Mobilisatsioon ja demobilisatsioon 

§ 22.  Mobilisatsiooni eesmärk

  (1) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks.

  (2) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse vabatahtlikke.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Mobilisatsiooni toetamiseks võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid. Mobilisatsiooni korraldamiseks võib kasutusele võtta riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja varu.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 23.  Mobilisatsiooni väljakuulutamine

  (1) Mobilisatsioon kuulutatakse välja Eesti Vabariigi vastase agressiooni või selle ohu korral ja käesoleva seaduse § 30 punktis 1 nimetatud operatsiooni korraldamiseks.

  (2) Mobilisatsiooni kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu.

  (3) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust.

  (4) Üldise kaitsevalmiduse ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal mobilisatsiooni väljakuulutamise järel määrab Vabariigi Valitsus korraldusega sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe üksused.

§ 24.  Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks

  (1) Vabariigi Valitsus võib mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Mobilisatsiooni ajal võib mobilisatsiooni eesmärgi saavutamiseks rakendada käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud meetmeid ja töökohustust käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jaos sätestatud korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Kohaldatavad piiravad meetmed peavad vastama mobilisatsiooni eesmärgile ja olema vajalikud mobilisatsiooni korraldamiseks. Piiravat meedet ei või kohaldada kauem kui eesmärgi saavutamiseks vajalik on.

§ 25.  Mobilisatsiooniregister
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 26.  Demobilisatsiooni eesmärk

  (1) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse.

  (2) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased tegevteenistusest või nad jätkavad sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha (edaspidi rahuaja ametikoht) ülesannete täitmist.

  (3) Demobilisatsiooni toetamiseks võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid. Demobilisatsiooni korraldamiseks võib kasutusele võtta riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja varu.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 27.  Demobilisatsiooni väljakuulutamine

  (1) Demobilisatsiooni kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu.

  (2) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.

  (3) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse.

§ 28.  Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine demobilisatsiooni korraldamiseks

  (1) Demobilisatsiooni korraldamiseks võib rakendada käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud meetmeid ja töökohustust käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jaos sätestatud korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Kohaldatavad piiravad meetmed peavad vastama demobilisatsiooni eesmärgile ja olema vajalikud demobilisatsiooni korraldamiseks. Piiravat meedet ei või kohaldada kauem, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik on.

5. jagu Töö- ja teenistussuhted kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 281.  Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus

  (1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

  (2) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Kui ametnik või töötaja täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet teises ametiasutuses, siis on ta kohustatud täitma teise ametiasutuse suuniseid ja korraldusi ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks, ning järgima teise ametiasutuse töökorraldust.

  (3) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale töötasu.

  (4) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool ametniku alalise ametikoha ja töötaja alalise töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, hüvitatakse sõidu- ja majutuskulud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse panemisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 282.  Palga ja töötasu maksmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal

  (1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võib töötaja töötasu ühepoolselt vähendada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest.

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem ja pikema aja jooksul, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve tulud ning on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

  (4) Pärast kaitsevalmiduse alandamist või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni lõppemist tuleb ametniku palk ja töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses.

  (5) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule, sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 283.  Tööaja erisused riigikaitselise töökohustuse täitmisel

  (1) Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohti omav asutus ja isik võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal kehtestada käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jaos sätestatud riigikaitselist töökohustust täitvale isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates eriseadustes sätestatust erineva tööajakorralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle.

  (2) Riigikaitselise töökohustusega isikule peab olema tagatud 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 284.  Riigikaitselise töökohustusega isiku puhkuse katkestamine

  (1) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab riigikaitselise töökohustusega isiku puhkuse ja isik on kohustatud viivitamata ilmuma oma töö- või ametikoha asukohta.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta isiku emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 10.03.2022, 1]]

4. peatükk Rahvusvaheline sõjaline koostöö 

1. jagu Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded 

§ 29.  Rahvusvaheline sõjaline koostöö

  (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:
  1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
  2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
  3) välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine seadusega sätestatud alustel ja korras;
  4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja selle tegevuse toetamine;
  5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitseprojektide kavandamine ning elluviimine.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises esinduses või konsulaarasutuses.

  (3) Jõu kasutamine Kaitseväe poolt rahvusvahelises sõjalises koostöös toimub Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

  (4) Käsuõiguse üleandmine ja vastuvõtmine toimub Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

  (5) Välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ning temaga kaasas olevale ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.

  (6) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele, välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.

  (7) Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomane ametiasutus ja ametiisik võib Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi õigusaktidega ning kui see on kooskõlas asjakohase välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.

  (8) Kaitsevägi sõlmib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri nõusolekul rahvusvahelisi kokkuleppeid.

§ 30.  Rahvusvaheline sõjaline operatsioon

  Rahvusvaheline sõjaline operatsioon on:
  1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon);
  2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).

§ 31.  Kaitseväe rahvusvahelisel sõjalisel õppusel osalemise otsustamine

  Kaitseväe osalemise rahvusvahelisel sõjalisel õppusel otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.

§ 32.  Kahjunõude menetlemine
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

2. jagu Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi 

§ 33.  Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil

  (1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu järgmiselt:
  1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;
  2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.

  (2) Korralduse alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonil annab Kaitseväele Vabariigi Valitsus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

§ 34.  Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

  (1) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal üksikul juhul eraldi otsusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.

  (2) Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud välislepingust.

  (3) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (4) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (5) [Kehtetu - RT I, 01.04.2016, 1 - jõust. 11.04.2016]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
[RT I, 01.04.2016, 1 - jõust. 11.04.2016]

  (61) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
[RT I, 01.04.2016, 1 - jõust. 11.04.2016]

  (7) Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel lähetatud tegevväelane võib selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

3. jagu Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil 

§ 35.  Välisriigi relvajõudude viibimine Eestis

  Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
  1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
  2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
  3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
  4) transiit;
  5) ühiste kaitseprojektide kavandamine ja elluviimine.

§ 36.  Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine

  (1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel kannab Politsei- ja Piirivalveamet välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel esitatud dokumenti märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet dokumenti uue märke.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märget ei tehta välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või ei ole see praktilistel põhjustel võimalik.

  (4) Välisriigi relvajõudude liikme ja ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Eesti Vabariiki saabuvate välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava, sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 37.  Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine

  (1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab:
  1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel antud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsusele.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

§ 38.  Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel juhtudel

  (1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (2) Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise viibimise loa andmise otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (3) Ühise kaitseprojekti elluviimiseks välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise loa andmise otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 39.  Välisriigi relvajõudude transiit

  (1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaaosa läbimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud juhul.

  (2) Välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.

  (3) Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu puudumise korral otsustab relvajõududele transiidiloa andmise:
  1) riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;
  2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;
  3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkiri ja punktis 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

  (5) Riigikogu võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkirja ja punktis 2 nimetatud korralduse kehtivuse peatada ja teha uue otsuse.

§ 40.  Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu

  (1) Käesoleva seaduse § 37 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud võivad kasutada jõudu Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise operatsiooni eesmärkide täitmiseks.

  (2) Käesoleva seaduse §-de 38 ja 39 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud võivad kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel. Jõu kasutamine on lubatud vastavalt Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõikele 2.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamisel teeb Riigikogu või Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 37 alusel viivitamata otsuse välisriigi relvajõudude edasise viibimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil.

  (4) Välisriigi relvajõud lähtuvad jõu kasutamisel Eesti Vabariigi territooriumil välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, ning rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.

§ 41.  Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus

  (1) Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks.

  (2) Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud loa alusel. Ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal.

  (3) Välislepingus sätestatud juhul võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem.

  (4) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust.

§ 42.  Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik

  Välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 35–39 ja 41 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka välisriigi relvajõudusid saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajale, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmele ja õppurile, rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud isikute ülalpeetavatele.
[RT I, 27.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 43.  Lennu- ja laevaloa väljastamine

  (1) Välisriigi sõjalaevale Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa annab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

  (2) Välisriigi sõjalaevale Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.

5. peatükk Riigikaitselised kohustused 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

1. jagu Riigikaitseülesanded 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 431.  Riigikaitseülesanne

  Riigikaitseülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mis on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 432.  Püsiv riigikaitseülesanne

  (1) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.

  (2) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või riigi kaitsetegevuse kavas.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses.

  (4) Eraõigusliku juriidilise isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik peab valmistuma talle määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning vajalikud vahendid ja varud.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 433.  Ühekordne riigikaitseülesanne

  (1) Ühekordne riigikaitseülesanne on käesoleva seaduse alusel üksikjuhtumil antud konkreetne ülesanne.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes ühekordse riigikaitseülesande, kui:
  1) ülesanne on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks;
  2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja
  3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühekordse riigikaitseülesande andja võib enne ülesande andmist üldise või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kohaldada käesoleva seaduse § 826 lõike 1 punktides 1–6 ja 9–11 nimetatud uurimistoiminguid, et selgitada välja ühekordse riigikaitseülesande täitmise võimelisus.

  (4) Ühekordse riigikaitseülesande võib anda kuni kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemiseni. Ühekordne riigikaitseülesanne ei või olla tingimuslik.

  (5) Ühekordse riigikaitseülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata ülesande andjat.

  (6) Ühekordse riigikaitseülesande täitmine lõpeb:
  1) ühekordse riigikaitseülesande täitmise tähtaja möödumisel;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühekordse riigikaitseülesande andja otsusel;
  3) riigikaitseülesandega füüsilisest isikust ettevõtja surma korral.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

11. jagu Töökohustus 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

1. jaotis Töökohustuse üldised erisused 

§ 44.  Töökohustus

  (1) Töökohustus on Eesti kodaniku või muu Eestis alaliselt või püsivalt elava füüsilise isiku kohustus teha kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitselist tööd, kui töö tegemine on vajalik riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ja asendusteenistus.

  (3) Töökohustus jaguneb riigikaitseliseks töökohustuseks ja ühekordseks töökohustuseks.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (4) Riigikaitseline töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitseülesande täitmise või selle toetamisega või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (5) Ühekordne töökohustus on töö- või teenistussuhteväline riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks üksikjuhtumil vajalik töö. Ühekordset töökohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Ühekordse töökohustuse panemise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 45.  Üldised tööaja erisused töökohustuse täitmisel
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

2. jaotis Riigikaitseline töökohustus 

§ 46.  Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht

  (1) Riigikaitselise töökohustusega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohtadele võib Vabariigi Valitsus määrata täiendavaid riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid ning näha ette riigikaitseülesannet täitvatele või seda toetavatele või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nimeliselt nendele määratud isikute loetelu, nende ameti- ja töökohtade ning isikute määramise tingimused ja nende üle arvestuse pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (4) [Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 47.  Riigikaitselisest töökohustusest vabastamine

  Riigikaitselisest töökohustusest on vabastatud:
  1) alla 18-aastane isik;
  2) puuduva töövõimega isik;
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
  3) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik.

§ 48.  Riigikaitselise töökohustuse tekkimine

  (1) Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks.

  (2) Riigikaitselise töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks.

  (3) Isiku töötamisel mitmel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal loetakse riigikaitseline töökohustus tekkinuks vaid ameti- või töökohal, millel töötamise eest saadavalt tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi tulumaksu seaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

§ 49.  Riigikaitselise töökohustuse täitmise tasustamine
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 50.  Puhkuse katkestamine
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 51.  Riigikaitselise töökohustuse lõppemine

  (1) Riigikaitseline töökohustus lõpeb:
  1) töölepingu lõppemisel või ametikohalt vabastamisel;
  2) kui ameti- või töökoht, millel isik töötab, ei ole enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt omal soovil vabastamise või töölepingu lõpetamise korral peab isik esitama tööandjale avalduse vähemalt 60 päeva enne soovitavat ametikohalt vabastamist või töölepingu lõppemist.

  (3) Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal olev isik võib nõuda oma teenistusest vabastamist või töölepingu lõpetamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaega asutuse- või tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, eelkõige siis, kui:
  1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel isikutel;
  2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega;
  3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele.

  (4) Isik võib nõuda erakorralist riigikaitselise töökohustusega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval põhjustel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha.

  (5) Isik võib nõuda erakorralist ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

3. jaotis Ühekordne töökohustus 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 511.  Ühekordse töökohustuse panemine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ja tema volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks ühekordse töökohustuse, kui:
  1) ühekordset töökohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
  2) ühekordse töökohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu ühekordset tööd tegevale isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.

  (2) Ühekordse töökohustuse panemise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.

  (3) Ühekordne töökohustus tehakse isikule teatavaks suulise või kirjaliku haldusaktiga.

  (4) Ühekordne töökohustus kestab kuni 48 tundi. Ühekordse töökohustuse kestus ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Ühekordse töökohustuse panemine ei või olla tingimuslik.

  (5) Ühekordset töökohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg.

  (6) Isikuid võib kohustada ilmuma ühekordset töökohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukitega, kui need olemas on.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 52.  Ühekordsest töökohustusest vabastamine
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (1) Ühekordsest töökohustusest on vabastatud:
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
  1) välismaalane, kes rahvusvaheliste lepingute või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest;
  2) alla 18-aastane isik;
  3) naissoost isik perioodil, mil tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele;
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  4) puuduva töövõimega isik;
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
  5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik;
  6) alla 12-aastase lapse üks vanem või hooldaja;
  7) raske või sügava puudega isik;
  8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal;
  9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane;
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
  10) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötav isik, kui ühekordne töökohustus takistab riigikaitselise töökohustuse täitmist.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 kohaldatakse vaid last kasvatava vanema või hooldaja suhtes.

  (3) Ühekordsest töökohustusest vabastatud isik võib vabatahtlikult osaleda ühekordse kohustuse korras tehtava töö tegemisel.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 53.  Sundtöökohustuse otsustamiseks õigustatud isikud
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 54.  Sundtöökohustuse kestus ja tingimused
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 55.  Sundtöökohustuse toetus
[Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 551.  Ühekordse töökohustusega isiku õigused

  (1) Ühekordset töökohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet põhjusel, et isik täidab ühekordset töökohustust.

  (2) Ühekordse töökohustuse täitmisel hukkumise või saadud vigastuse või haiges‎tumise tagajärjel saabunud surma korral korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korralda‎mise kulud.‎
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 56.  Ühekordse töökohustuse lõppemine
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (1) Ühekordne töökohustus lõpeb:
  1) ühekordse töökohustuse tähtaja möödumisel;
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
  2) ühekordse töökohustuse panija või tema volitatud isiku otsusel;
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]
  3) isiku surma korral.

  (2) [Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Ühekordse töökohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata töökohustuse panijat või tema volitatud isikut.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

2. jagu Kaitseväeteenistus 

1. jaotis Üldised erandid kaitseväeteenistuses 

§ 57.  Kaitseväeteenistuse nõuete rakendamine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldatakse kaitseväeteenistust kaitseväeteenistusele kehtestatud nõuete kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Lisaõppekogunemise ajal ja mobilisatsiooni korral otsustab kaitseväelase sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumise Kaitseväe juhataja, arvestades käesoleva seaduse § 23 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut.

  (3) Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatumise jätkumise kohta.

  (4) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täidab Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane oma Kaitseliidu seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses. Kaitseväe juhataja võib mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal Kaitseliidu ülema ettepanekul vabastada Kaitseliidus rahuaja ametikohal oleva tegevväelase osaliselt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest.

  (5) Kaitseliidu ülem täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks Kaitseliidu seadusest tulenevatele ülesannetele oma sõjaaja ametikoha ülesandeid.

  (6) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata kaitseväeteenistuse seaduse §-des 111 ja 112 ning 11. peatükis sätestatut.

  (7) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõiget 3, §-e 83–90, § 92, §-e 94–110, § 113 lõikeid 2, 3, 7 ja 8, § 114, § 116 lõikeid 3 ja 4, § 117 lõiget 1, § 119 lõikeid 2 ja 4, §-e 121–127, § 128 lõikeid 1–5, § 131 lõike 1 punkti 1, §-e 133–156 ning § 190.

§ 58.  Sõjaväelise auastme andmine ja auastme muutmine

  (1) Sõjaseisukorra ajal ei kehti sõjaväelise auastme andmisel kaitseväeteenistuse seaduse § 17, § 22 lõiked 4–6 ja 8 ning § 25.

  (2) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib lisaks kaitseväeteenistuse seaduses sätestatule alandada sõjaväelist auastet süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

§ 59.  Arstlik komisjon ja tervisenõuetele vastavuse hindamine

  (1) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni tegevus ja komisjoni liikmete volitused peatuvad kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni ajal käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud ajateenistusse asumise peatumise otsusest arvates ja sõjaseisukorra ajaks.

  (2) Lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal hindab arst isiku vastavust tervisenõuetele tema kogunemiskohta või teenistuskohta saabumisel.

  (3) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal hindab arst kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme vastavust tegevväelase tervisenõuetele tema kogunemiskohta või teenistuskohta saabumisel.

  (4) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni tegevuse peatumise korral hindab asendusteenistuja ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele Kaitseväe arstlik komisjon.

§ 60.  Ajateenistusse ja asendusteenistusse asumise korraldamine

  (1) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub aja- ja asendusteenistusse asumine.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni korral otsustab ajateenistusse asumise peatumise valdkonna eest vastutav minister. Ajateenistusse asumise peatamine peatab asendusteenistusse asumise.

  (3) Ajateenistusse asumise peatumise korral lõpetab Kaitseressursside Amet kaitseväeteenistuse seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise kuni ajateenistusse asumise peatumine lõpetatakse.

  (4) Enne kõrgendatud kaitsevalmiduse või mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel muutmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

  (5) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega vajaduse korral täiendavalt kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel hiljemalt 180 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva.

  (6) Kaitseressursside Ameti otsus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud täiendava ajateenistusse kutsumise, ajateenistusse asumise aja ja ajateenistuskoha ning ajateenistuse kestuse kohta tehakse kutsealusele kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva.

  (7) Kui kutsealuse suhtes on enne ajateenistusse asumise peatumist tehtud otsus aja- või asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, siis lükkub tema aja- või asendusteenistusse asumine edasi kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra, kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni.

  (8) Kaitseressursside Amet teeb otsuse uue aja- või asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta ning teavitab kutsealust sellest.

§ 61.  Kaitseväelase töö- ja puhkeaeg ning puhkus

  (1) Kaitsevalmiduse kõrgendamise ja mobilisatsiooni korral on Kaitseväe juhatajal õigus kaitseväelase puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma.

  (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi kaitseväelaste puhkused ning kaitseväelased on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.

  (3) Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse ning töö- ja puhkeaja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

  (5) Tegevväelasele peab teenistuse ajal olema tagatud mõistlik puhkeaeg.

  (6) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

§ 62.  Teenistusalased tagatised

  (1) Kaitsevägi tagab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toitlustuse, individuaalvarustuse, majutuse ja meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi.

  (2) Kaitsevägi tagab sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi.

  (3) Asendusteenistujale tagatakse vajaduse korral sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel.

  (4) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi.

  (5) Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu tagatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 111–112, §-des 193–196 ning §-des 198–201 nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahaliste vahendite olemasolule ja muudele asjaoludele.

  (6) Kaitseväelase, asendusteenistuja, kaitseväeteenistusest vabastatud isiku ja teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase pereliikmete tagatised, tagatiste piirmäärad või ulatuse ja tagatiste maksmise korra pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni väljakuulutamist kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 621.  Isikuandmete töötlemine kaitseväeteenistuse korraldamisel

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks võib asjaomane ametiasutus töödelda kaitseväekohustuslase, kaitseväelase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, vabatahtlikult kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

  (2) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatust.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

2. jaotis Ajateenistus ja asendusteenistus 

§ 63.  Ajateenistuse jätkumine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal jätkavad ajateenijad ajateenistust kuni sellest vabastamiseni.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtudes pikendada kaitseväeteenistuse seaduse § 46 lõike 2 alusel kehtestatud ajateenistuse kestust 12 kuuni, kui varem on kehtestatud sellest lühem ajateenistuse kestus.

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt ajateenistuse kestust lühendada või ajateenistuse lõpetada.

  (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab ajateenistuse kestuse pikendamise, ajateenistuse lühendamise või ajateenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 64.  Ajateenistuse lõppemine sõjaseisukorra ajal

  (1) Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel loetakse ajateenija ajateenistus lõppenuks ning ajateenija nimetatakse kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale või vabastatakse kaitseväeteenistusest. Sõjaaja ametikohale nimetatud ajateenija loetakse tegevväelaseks.

  (2) Kaitsevägi teavitab Kaitseressursside Ametit ajateenija vabastamisest või sõjaaja ametikohale nimetamisest.

§ 65.  Asendusteenistuse jätkumine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldatakse asendusteenistust kaitseväeteenistuse seaduses kehtestatud asendusteenistuse nõuete kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asendusteenistuses olev asendusteenistuja jätkab teenistust teenistuskohas kuni asendusteenistusest vabastamiseni.

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt asendusteenistuse kestust lühendada või asendusteenistuse lõpetada.

  (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal otsustab asendusteenistuse lühendamise või asendusteenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (5) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asendusteenistuja teenistuskoha tegevus peatub või lõpeb, peab asendusteenistuja sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit, kes määrab uue teenistuskoha.

  (6) Kaitseressursside Ametil on õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal muuta asendusteenistuja teenistuskohta.

3. jaotis Reservteenistus 

§ 66.  Õppekogunemisele kutsumine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab kaitseväeteenistuse seaduse § 73 lõike 3 alusel kehtestatud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja.

  (2) Reservis olevat isikut, kes on saanud enne kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamist kutse õppekogunemisele, teavitatakse õppekogunemise ärajätmisest ühel käesolevas seaduses sätestatud lisaõppekogunemisele kutsumise viisil.

  (3) Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid õppekogunemisele ei kutsuta.

  (4) Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist kutse õppekogunemisele, ei pea sõjaseisukorra ajal kutsel märgitud ajaks õppekogunemise kohta ilmuma ning kutse on sõjaseisukorra väljakuulutamise algusest kehtetu.

§ 67.  Õppekogunemise lõpetamise erisus

  Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal võib Kaitseväe juhataja otsustada reservväelase reservteenistusest vabastamise enne õppekogunemise lõppemist.

§ 68.  Lisaõppekogunemise korraldamine

  (1) Mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks võib korraldada reservis olevatele isikutele lisaõppekogunemisi.

  (2) Lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu ja lisaõppekogunemise kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Lisaõppekogunemisel osalemine loetakse reservteenistuseks.

  (4) Lisaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuvad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja.

  (5) Lisaõppekogunemise aega ei arvata kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka ja lisaõppekogunemisele kutsumisel ei arvestata kaitseväeteenistuse seaduse § 73 lõikes 2 sätestatud tähtaega.

  (6) Lisaõppekogunemise kestus on kuni 60 päeva.

  (7) Kaitsevägi võib lisaõppekogunemise korraldamisse kaasata Kaitseliitu.

§ 69.  Lisaõppekogunemisele kutsumine

  (1) Lisaõppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservis olevale isikule ühel järgmisel viisil:
  1) teade antakse kätte allkirja vastu, toimetatakse kätte posti teel või elektrooniliselt;
  2) teade avalikustatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;
  3) teade avaldatakse tele- ja raadioprogrammides kella 7–22 vähemalt kolmel korral, kusjuures iga avaldamise vahele peab jääma vähemalt üks tund;
  4) teade avalikustatakse internetipõhiselt.

  (2) Teate avaldamisel ajalehes, tele- ja raadioprogrammides ning internetis võidakse selles märkida ainult üksuse nimetus, mille koosseisu kuuluvatele sõjaväelise auastmega ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta lisaõppekogunemise kutse kehtib.

  (3) Lisaõppekogunemisele kutsumise teate edastamisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil loetakse teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.

§ 70.  Lisaõppekogunemisest vabastamine

  (1) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest on vabastatud reservis olev isik, kes:
  1) töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;
  2) on vahi all;
  3) kannab vangistust;
  4) ei ole Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülema määratud arsti otsuse kohaselt oma terviseseisundi tõttu võimeline lisaõppekogunemisel osalema.

  (2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. juunini toimuvast lisaõppekogunemisest füüsilise isiku, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete tootmisega, kui:
  1) isikul on lisaõppekogunemise toimumise ajal ilmne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel ja
  2) lisaõppekogunemisel osalemine võib isiku põllumajandustootmise jätkamise ohtu asetada.

  (3) Kui lisaõppekogunemisele kutsutud reservis olev isik on kinni peetud või viibib aresti all, on ta kohustatud ilmuma Kaitseväkke kohe pärast kinnipidamiselt või aresti alt vabastamist.

§ 71.  Reservväelase tagatised lisaõppekogunemise ajal

  (1) Lisaõppekogunemisel osalevale reservväelasele makstakse lisaõppekogunemise ajal toetust kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud ulatuses.

  (2) Lisaõppekogunemisel osalevale reservväelasele tagatakse tasuta transport, majutus ja toitlustus.

  (3) Lisaõppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

§ 72.  Lisaõppekogunemisel osalemise lõppemine

  (1) Lisaõppekogunemisel osalemine lõpeb:
  1) lisaõppekogunemise lõppemisega;
  2) kui reservväelane ei ole Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülema määratud arsti otsuse kohaselt võimeline oma terviseseisundi tõttu lisaõppekogunemisel osalema;
  3) reservväelase surma korral;
  4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral;
  5) kui jõustub kohtuotsus, millega reservväelasele mõistetakse vabadusekaotuslik karistus.

  (2) Reservväelase surma korral loetakse lisaõppekogunemisel osalemine lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.

  (3) Reservväelase teadmata kadumise korral, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse lisaõppekogunemisel osalemine lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.

4. jaotis Tegevteenistus 

§ 73.  Kaitseväekohustuslase võtmine sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma

  (1) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võetakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kaitseväekohustuslane, kes:
  1) on täieliku teovõimega;
  2) valdab eesti keelt emakeelena või vähemalt B1 tasemel;
  3) on lõpetanud põhikooli 2. kooliastme;
  4) vastab tegevväelase teenistusülesannete täitmise tervisenõuetele;
  5) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet;
  6) on vähemalt 18-aastane.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma võetud kaitseväekohustuslane loetakse ametikohale asumisel tegevteenistusse võetuks määramata ajaks.

  (3) Kaitseväekohustuslase sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks võtmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 74.  Kaitseväekohustuseta isiku võtmine sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma

  (1) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib määramata ajaks tegevteenistusse võtta kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme, kes on varem nimetatud Kaitseliidu seaduses sätestatud korras sõjaaja ametikohale, vastab käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 sätestatud tingimustele ega ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka.

  (2) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib kirjaliku avalduse alusel määramata ajaks tegevteenistusse võtta isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud tingimustele ega ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tegevteenistusse võetud kaitseväekohustuseta isikule laienevad tegevteenistuses olemise ajal samasugused õigused ja kohustused nagu kaitseväekohustusega tegevväelasele. Kaitseväekohustusteta isiku tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tegevteenistusse võetuks loetud isiku andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena.

  (5) Tegevteenistusse võtmata jätmisel või tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist.

§ 75.  Suunamine ja lähetamine

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal õigus otsustada kaitseväeteenistuse seaduse §-de 114–117 alusel lähetatud ning § 119 lõike 2 alusel suunatud tegevväelase lähetuse ja suunamise lõpetamine ja § 131 lõike 1 punktide 3, 4 ja 6–8 alusel peatatud tegevteenistussuhte peatamise lõpetamine.

  (2) Kaitseväe juhataja kehtestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulude hüvitamise korra, kui tegevväelane lähetatakse:
  1) välisriiki lühiajaliselt;
  2) välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks kauemaks kui kuueks kuuks.

  (3) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta.

§ 76.  Teenistusalased piirangud

  (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelane:
  1) ei tohi tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega;
  2) ei tohi võtta osa erakonna tegevusest;
  3) ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal;
  4) peab järgima toimingu, otsuse või tehingu tegemisel korruptsioonivastases seaduses sätestatut;
  5) ei tohi streikida ega osaleda muus surveaktsioonis, mis häirib sõjalise riigikaitse korraldamist.

  (2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikul on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks.

§ 77.  Tegevväelase palgakorraldus

  (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelase palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 78.  Tegevteenistuse lõppemine

  (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelase tegevteenistussuhe lõpeb:
  1) tema surma korral;
  2) tema asumisel Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Valitsuse liikmeks;
  3) kui ta Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel ei vasta tegevväelase teenistusülesannete täitmise tervisenõuetele;
  4) Kaitseväe ettepanekul;
  5) tema teadmata kadunuks jäämise korral;
  6) kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise;
  7) tema jõudmisel vanaduspensioniikka.

  (2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase vabastab tegevteenistuse lõppemisel tegevteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (4) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval.
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (5) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitnud tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel maksab Kaitsevägi lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval.

  (6) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kutsealuse tegevteenistusse võtmise korral teda tegevteenistusest vabastamise järel ajateenistusse ei kutsuta ning tema ajateenistus loetakse lõppenuks kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

§ 79.  Distsiplinaarkaristuse kohaldamine

  (1) Sõjaseisukorra ajal võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohaldada kõiki kaitseväeteenistuse seaduse § 168 lõikes 2 sätestatud distsiplinaarkaristusi.

  (2) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem võib kõrvaldada tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt, viies ta ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest.

  (3) Ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine palk.

  (4) Kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib sõjaaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase üle viia teisele sõjaaja ametikohale senise palga säilitamisega.

  (5) Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele sõjaaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametikohast tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult.

§ 80.  Kaitseväeteenistus pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni väljakuulutamist

  (1) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisel või demobilisatsiooni ajal Kaitseväe ettepanekul, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva.

  (2) Enne sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamist tegevteenistuses olnud isik jätkab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest.

  (3) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal vabatahtlikult tegevteenistusse võetud isik vabastatakse Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva.

  (4) Sõjaseisukorra lõppemisel või demobilisatsiooni ajal võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud tegevväelase võtta poolte kokkuleppel rahuaja ametikohale tegevteenistusse kuni viieks aastaks, kui isik vastab kaitseväeteenistuse seaduse §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele ja kaitseväeteenistuse seaduse §-s 92 sätestatud rahuaja ametikoha nõuetele, välja arvatud rahuaja ametikohal nõutav haridus ja sõjaväeline väljaõpe.

  (5) Tegevväelane, kes on võetud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tähtajaliselt tegevteenistusse, peab oma hariduse ja sõjaväelise väljaõppe viima rahuaja ametikoha nõuetega vastavusse tegevteenistuse tähtaja jooksul alates rahuaja ametikohale nimetamisest.

  (6) Rahuaja ametikohal nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamata jätmise korral lõpeb tegevväelase teenistussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevteenistuse tähtaja lõppemisel.

  (7) Isik vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta.

5. jaotis Kaitseväeteenistusse kutsumine mobilisatsiooni ajal 

§ 81.  Mobilisatsioonikäsu teatavaks tegemine ja kogunemiskohta ilmumise kohustus

  (1) 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliiget kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma mobilisatsioonikäsuga. Tegevväelast ja ajateenijat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja otsusega. Kaitseväe juhataja otsus loetakse samaväärseks mobilisatsioonikäsuga.

  (2) Mobilisatsioonikäsk tehakse teatavaks käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud korras. Tegevväelasele ja ajateenijale tehakse Kaitseväe juhataja otsus teatavaks suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval.

  (4) Kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmel peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid.

  (5) Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega.

  (7) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

§ 82.  Kogunemiskohta ilmumata jätmine

  (1) Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige peab kogunemiskohta ilmumata jätmisel viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimisel Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

  (2) Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme:
  1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;
  2) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;
  3) viibimine vahi all;
  4) vabadusekaotusliku karistuse kandmine;
  5) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.

  (3) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige, kes on saanud mobilisatsioonikäsu, kuid kellel on kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhjendatav takistus, on kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseväge või välisesindust. Ilmumata jätmisest ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, kui haigus ei võimalda teavitada ning punktides 3 ja 4 sätestatud juhul.

  (4) Isik, kes jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavituse esitamata, loetakse kogunemiskohta ilmumata jäänud isikuks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel on kaitseväekohustuslane kohustatud viivitamata Kaitseväkke ilmuma.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel on mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige kohustatud sellest viivitamata teavitama Eesti Vabariigi välisesindust ning on välisesinduse korraldusel kohustatud ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

  (7) Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.

3. jagu Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 821.  Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine

  (1) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võtta ajutiselt täidesaatva riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

  (2) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või ei ole pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastatav.

  (3) Vabariigi Valitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud volituste kohaldamise enne käesoleva seaduse § 13 lõike 1 alusel langetatud kaitsevalmiduse kõrgendamise otsust või enne § 13 lõikes 2 sätestatud kaitsevalmiduse kõrgendamise heakskiitmist, kui see on vältimatult vajalik lisaõppekogunemise korraldamiseks või § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse alates Vabariigi Valitsuse kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse jõustumisest, et kaitsevalmiduse kõrgendamine esines juba asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusakti andmise ajal. Kui Vabariigi Valitsus kaitsevalmiduse kõrgendamise otsust ei tee või Riigikogu ei kiida seda heaks, hüvitatakse isikule asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.

  (5) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kohustada isikut toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud isikut vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks puuduvad.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustuse panemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse 5. peatüki 11. jao 3. jaotises ühekordse töökohustuse kohta sätestatut ja käesolevas jaos sätestatud erisusi.

  (7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse lõppemiseni on asja võõrandamine keelatud.

  (8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandamine.

  (9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse §-s 902 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 822.  Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud

  (1) Sundkasutusse võtmisele ja sundvõõrandamisele ei kuulu:
  1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema lähedastele vajalik toit ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küttematerjal;
  2) asi, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks;
  3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalik vallasasi;
  4) välisriigi esindusele või selles töötavale isikule kuuluv asi;
  5) asi, mis rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei kuulu sundkasutusse võtmisele või sundvõõrandamisele.

  (2) Sundkasutusse võib võtta ja sundvõõrandada võib:
  1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist vajadust rahuldada, ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse hävimist või kahjustamist;
  2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 2 sätestatud asja võib võtta sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 823.  Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus

  (1) Kaitseressursside Amet võib asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmise toetamiseks (edaspidi eelotsus).

  (2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused:
  1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või võõrandamisest teavitamise, kvalifikatsiooninõude säilitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus;
  2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse saabumisel seoses kohustuse täitmisega.

  (3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.

  (4) Kaitseressursside Amet võib eelotsuse tegemiseks kohaldada käesoleva seaduse § 826 lõike 1 punktides 1, 3–6 ja 9–11 nimetatud uurimistoiminguid.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 824.  Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus

  (1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.

  (2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha, võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale.

  (3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule õigustatud isikule.

  (4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest. Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (5) Asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse keskset arvestust tsiviiltoetuse registris.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

51. peatükk Haldusmenetluse erisused 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 825.  Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel

  Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise ja järelevalve tegemise haldusmenetluses on isikul ja asutusel järgmised kohustused:
  1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või oma kulul tema käsutuses olevad tõendid ja andmed;
  2) anda tasuta või oma kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus;
  3) tagada tasuta või oma kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale;
  4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel;
  5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise teostamisel või talle kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel;
  6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu või istungi läbiviimiseks.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 826.  Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel

  (1) Käesoleva seaduse §-s 825 nimetatud kohustusega isikul tuleb taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid järgmisi toiminguid (edaspidi uurimistoiming):
  1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
  2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
  3) andmete pärimine ja saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogust;
  4) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
  5) vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine;
  6) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
  7) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi teostamine;
  8) vallasasja hoiule võtmine;
  9) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine;
  10) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine;
  11) haldusmenetluse seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemine.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 825 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on haldusorganil õigus teha isikule või asutusele ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ning juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 825 punktides 3–6 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada §-s 902 sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (4) Piiravat meedet kohaldav või järelevalvet tegev haldusorgan võib teha tõendite kogumise ja asjaolude väljaselgitamise ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused kui piiravat meedet kohaldaval või järelevalvet tegeval haldusorganil.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 827.  Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine

  (1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument loetakse isikule kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kättetoimetatuks, kui seda on tehtud ühel järgmistest viisidest:
  1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil;
  2) haldusakt või muu dokument avaldatakse interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvutivõrgus;
  3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund;
  4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigiliselt ilmuvas ajalehes;
  5) muul viisil, mis tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise, kui kättetoimetamine ei ole käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud viisil võimalik.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.

  (3) Kui haldusakti kättetoimetamine enne piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda.

  (4) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal teha teatavaks ‎või toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa. Haldusakti adressaadi, kolmanda isi‎ku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 828.  Menetlusosalise õiguste piiramine

  (1) Kui piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või see puudutab määramata hulka isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, siis võib haldusorgan:
  1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata;
  2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega;
  3) piirata dokumentide või toimikuga tutvustamise võimaldamist;
  4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata.

  (2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, siis võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada saamist tema valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 829.  Haldusakti vormistamine

  (1) Haldusakt piirava meetme kohaldamise kohta ning käesoleva seaduse § 901 lõikes 1 nimetatud ettekirjutus antakse kirjalikult. Edasilükkamatutel või massilistel juhtudel võib haldusorgan kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ‎anda haldu‎sakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral haldusorgan salvestab või protokollib suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile ‎teatavaks tegemise.

  (2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul ‎dokumendil (edaspidi resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja ‎ametinimetust ning kuupäeva.

  (3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks ‎järgmistest asjaoludest:‎
  1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses;
  2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel;
  3) haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse;
  4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest;
  5) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud edasilükkamatutel või massilistel juhtudel.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 8210.  Haldusakti teadmiseks edastamine ja avaldamine

  (1) Kui piirava meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakt avaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud viisil juhul, kui see on ette nähtud haldusaktiga.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 8211.  Konkureeriva kohustuse kehtivus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

  (1) Haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi kohustused, mis võivad takistada adressaadil haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused.

  (2) Kui esineb konkureeriv kohustus, siis haldusakti andmisel haldusorgan:
  1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks;
  2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise;
  3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle;
  4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata;
  5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil.

  (3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, siis võib haldusorgan määrata kindlaks, millist kohustust on adressaat kohustatud täitma.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 8212.  Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tuleb vaie haldusakti või toimingu peale esitada haldusorganile kümne päeva jooksul arvates päevast, millal vaide esitaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal lahendab haldusorgan haldusakti või toimingu peale esitatud vaide 60 päeva jooksul arvates vaide kättesaamisest.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

52. peatükk Isikuandmete töötlemine ja andmekogud 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

1. jagu Isikuandmete töötlemine 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 8213.  Isikuandmete töötlemine

  (1) Piiravat meedet kohaldav haldusorgan võib käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise ja järelevalve tegemise ning muude kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks vajalike toimingute tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib töödelda terviseandmeid, isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid ja isikuandmeid, millest ilmnevad rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, kui see on lõikes 1 nimetatud toimingute tegemiseks vältimatult vajalik.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikuandmete töötlemise erisust võib kasutada vaid kuni töötlemise vajaduse ära langemiseni, kuid mitte kauem kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemiseni.

  (4) Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise eelotsuse tegemisel ning kohaldamisel võib haldusorgan töödelda sundkasutusse võetava ja sundvõõrandamisele kuuluva vara omaniku ja valdaja isikuandmeid.

  (5) Piiravat meedet kohaldav haldusorgan võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamises või sõjaseisukorra lahendamises osalemise ajal teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
  1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;
  2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
  3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest;
  4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
  5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
  6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
  7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

2. jagu Andmekogud 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 8214.  Tsiviiltoetuse register

  (1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, hädaolukorra, sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle.

  (2) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse isikuandmeid.

  (3) Tsiviiltoetuse registri vastutav töötleja on Kaitseressursside Amet.

  (4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmete täpsem koosseis, andmeandjad, juurdepääs andmetele ja andmete väljastamise kord, säilitamise tähtajad ja muud korraldusküsimused.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 8215.  Mobilisatsiooniregister

  (1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

  (2) Andmekogu sisaldab:
  1) sõjaaja üksuse andmeid;
  2) sõjaaja ametikoha ja sellele nimetatud isiku andmeid;
  3) sõjaaja üksuse varustatuse andmeid.

  (3) Mobilisatsiooniregistris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

  (4) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

  (5) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega.

  (6) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmete täpsem koosseis, andmeandjad, juurdepääs andmetele, andmete väljastamise kord ja säilitamise tähtajad ning muud korralduslikud küsimused.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

6. peatükk Riigikaitseobjekt ja selle kaitse 

§ 83.  Riigikaitseobjekt

  (1) Riigikaitseobjekt võib olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.

  (2) Riigikaitseobjektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse:
  1) avaliku võimu organi kasutuses olev riigikaitseobjekt;
  2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjekt;
  3) avaliku korra tagamiseks oluline riigikaitseobjekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht;
  4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
  5) julgeolekuasutuse kasutuses olev riigikaitseobjekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
  6) sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjekt.

  (3) Maa-ala, ehitise või seadme riigikaitseobjektiks määramisel märgitakse ära ka selle kategooria.

§ 84.  Alaliseks ja ajutiseks riigikaitseobjektiks määramine

  (1) Riigikaitseobjektid jagunevad alalisteks ja ajutisteks riigikaitseobjektideks.

  (2) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliseks riigikaitseobjektiks ning selle riigikaitseobjektiks olemise lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiseks riigikaitseobjektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiseks riigikaitseobjektiks riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.

  (5) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata ajutiseks riigikaitseobjektiks järgmisteks tähtaegadeks:
  1) üldise kaitsevalmiduse ajal kuni 60 päevaks;
  2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kuni 180 päevaks.

  (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumist lõpeb maa-ala, ehitise või seadme riigikaitseobjektiks olemine, kui see ei ole tähtaja jooksul määratud alaliseks riigikaitseobjektiks.

  (7) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata ajutiseks riigikaitseobjektiks järgmistel eesmärkidel:
  1) et kindlaks teha, kas on vajalik see riigikaitseobjektiks määrata;
  2) et seda erakorraliselt kaitsta, kui muud kaitseabinõud on ammendunud või muude kaitseabinõude kohaldamine oleks seatud eesmärgiga võrreldes ebamõistlikult koormav.

§ 85.  Riigikaitseobjekti kaitse korraldamine

  (1) Riigikaitseobjekti kaitse ettevalmistamiseks koostatakse:
  1) riskianalüüs, milles kirjeldatakse võimalikke riigikaitseobjekti ähvardavaid ründeid ja muid ohte, nende realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi;
  2) turvaplaan, kus on kirjas riskianalüüsist lähtudes objektil rakendatavad meetmed võimaliku ründe ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.

  (2) Turvaplaani toimimise kontrolliks korraldatakse turvaõppusi.

  (3) Riigikaitseobjekti esmase füüsilise kaitse tagamiseks rakendatakse füüsilise kaitse miinimummeetmeid, sealhulgas valvet.

  (4) Riigikaitseobjekti lisakaitse tagamiseks rakendatakse ohutasemest ja turvaplaanist lähtuvaid lisaturvameetmeid.

  (5) Riskianalüüsi, turvaplaani koostamise, turvaõppuste korraldamise ja füüsilise kaitse miinimummeetmete ning lisaturvameetmete rakendamise nõuded ja erisused, mis tulenevad riigikaitseobjekti kategooriast või tunnustest, nähakse ette riigikaitseobjekti kaitse korras.

§ 86.  Riigikaitseobjekti valve ja kaitse

  (1) Riigikaitseobjekti valvet korraldab riigikaitseobjekti valdaja.

  (2) Riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kui riigikaitseobjekt on lisatud politsei ja piirivalve seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu.

  (3) Riigikaitseobjektil rakendatakse Kaitseväe valvet, kui riigikaitseobjekt on määratud Kaitseväe julgeolekualaks.

  (4) Riigikaitseobjektil võib rakendada Kaitseliidu valvet Kaitseliidu seaduses sätestatud korras.

  (5) Riigikaitseobjekti kaitsesse võib kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu korrakaitseseaduse §-des 161 ja 162 sätestatud alustel ja korras.

§ 87.  Riigikaitseobjekti kaitse kord

  (1) Riigikaitseobjekti kaitse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Riigikaitseobjekti kaitse korras sätestatakse:
  1) maa-ala, ehitise või seadme ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise kord;
  2) valdaja kohustused ja valitsusasutuste ülesanded riigikaitseobjekti kaitse korraldamisel;
  3) riigikaitseobjekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise kord;
  4) riigikaitseobjektil turvaõppuste läbiviimise kord;
  5) riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed, lisaturvameetmed ning objekti ohutasemed ja nende muutmise kord;
  51) isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  6) vajaduse korral muud riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamise nõuded.

61. peatükk Riigivastutuse erisused 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 871.  Riigivastutuse põhimõtted kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 872.  Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekkinud kahju hüvitamine

  (1) Isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või ühekordset töökohustust täitva isiku või seaduse alusel kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kaasatud muu isiku poolt kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist.

  (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.

  (4) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 873.  Hüvitatav kahju

  (1) Käesoleva seaduse § 872 lõike 1 alusel hüvitatakse isikule õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas.

  (2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu, mille saamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline, ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, siis võib isik nõuda kahju hüvitamist. Sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata.

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul.

  (4) Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata isikult üldise kodanikukohustuse osana.

  (5) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 874.  Kahju hüvitamise kord

  (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta jooksul alates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama.

  (2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel avaliku halduse ülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras ühekordse töökohustuse või andis volituse avaliku halduse ülesande täitmiseks.

  (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest.

  (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 875.  Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine‎

  (1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud ‎tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole ‎vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga.

  (2) ‎Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui ‎seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

  (3) ‎Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik ‎riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Ees‎ti riik ei vastuta.

  (4) ‎Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ‎ning hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 876.  Õiglase hüvitise maksmine‎

  (1) Ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande täitmise ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist (edaspidi õiglane hüvitis).

  (2) Sõjaseisukorra ajal korrakaitse eesmärgil asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist käesoleva seaduse alusel.

  (3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või kompenseerida muul sobivamal viisil isiku huvide kahjustamise.

  (4) Isikule hüvitatakse ühekordse töökohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule töökohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu.

  (5) Isikule hüvitatakse ühekordse riigikaitseülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse riigikaitseülesandega isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.

  (6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati isiku poolt seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmise tõttu.

  (7) Kui sundkasutusse võetud asi on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal muutunud kasutamiskõlbmatuks, siis võib õiglase hüvitise asemel asendada selle samaväärse asjaga.

  (8) Õiglast hüvitist maksab riik. Ühekordse töökohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse.

  (9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

7. peatükk Järelevalve 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

1. jagu Riiklik ja haldusjärelevalve 

§ 88.  Riikliku ja haldusjärelevalve tegija

  (1) [Kehtetu - RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (11) Käesoleva seaduse § 433 alusel antud ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 85–87 sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet:
  1) Kaitsepolitseiamet;
  2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate riigikaitseobjektide korral Kaitsevägi.

§ 89.  Riikliku järelevalve erimeetmed ja sunniraha

  (1) Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär on 2000 eurot.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 891.  Haldusjärelevalve meetmed ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle järelevalve tegemisel

  Käesoleva seaduse § 88 lõikes 11 nimetatud haldusorgan võib ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle järelevalve tegemisel:
  1) kohaldada käesoleva seaduse § 826 lõikes 1 sätestatud uurimistoiminguid;
  2) teha ettekirjutuse ühekordse riigikaitseülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks;
  3) rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse § 901 lõikes 2 nimetatud sunnivahendeid.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 90.  Sundtoomine, kui lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral jäetakse kaitseväeteenistusse ilmumata

  (1) Lisaõppekogunemise kutses või mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtajaks kogunemiskohta ilmumata jätmise korral kohaldatakse kaitseväekohustuslase suhtes sundtoomist.

  (2) Sundtoomise käigus toimetatakse kaitseväekohustuslane Kaitseväkke. Sundtoomist võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes olenemata algatatud süüteoasjast.

  (3) Sundtoomist võib kohaldada, kui on alust arvata, et isik hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemisest või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asumisest. Sundtoomist ei kohaldata kaitseväekohustuslaste suhtes, kes on vabastatud lisaõppekogunemisest või kelle kogunemiskohta ilmumata jätmine loetakse põhjendatuks vastavalt käesoleva seaduse § 70 lõikele 1 või § 82 lõikele 2.

  (4) Sundtoomiseks koostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud tegevväelane sundtoomise määruse, milles märgitakse:
  1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, isikukood või sünniaeg, teadaolev elu- või asukoht ning töökoht või õppeasutuse nimetus;
  2) sundtoomise põhjus;
  3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada.

  (5) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile.

  (6) Sundtoomist võib teostada ka Kaitsevägi. Teostatud sundtoomisest teavitab Kaitsevägi viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit.
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (7) Sundtoomisel on õigus kasutada korrakaitseseaduse §-des 45–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja 5. peatükis sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (8) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, võimaldatakse teavitada oma lähedasi Kaitseväkke toimetamisest.

2. jagu Riigikaitseline järelevalve 
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 901.  Järelevalve piiravate meetmete rakendamise üle

  (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 21 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib piiravat meedet kohaldanud haldusorgan kohustada isikut ettekirjutusega tegema nõutavat tegu või hoiduma teost.

  (2) Haldusorgan võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ning juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 21 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohaldada vahetut sundi §-s 902 sätestatud alustel ja korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuseta, kui selle andmine ei ole võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise kiire vajaduse tõttu.

  (4) Asendustäitmist teostav haldusorgan protokollib asendustäitmise või vahetu sunni kohaldamise toimingu.

  (5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida käesoleva seaduse § 10 lõikes 21 sätestatud kohustust.

  (6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 902.  Vahetu sund

  (1) Vahetu sunni kohaldamine käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga.

  (2) Erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv.

  (3) Vahetut sundi võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras, kui sunniraha või asendustäitmise kohaldamise teel ei ole ettekirjutuse täitmine saavutatav või kui sunniraha ega asendustäitmise kohaldamine ei ole võimalik või otstarbekas.

  (4) Vahetut sundi võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Muu haldusorgan võib vahetut sundi kohaldada käesolevas seaduses sätestatud juhul.

  (5) Enne vahetu sunni kohaldamist hoiatab selle kohaldaja isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Hoiatama ei pea, kui hoiatamine ei ole võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise kiire vajaduse tõttu.

  (6) Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, tuleb tagada isikule esimesel võimalusel esmaabi andmine ja vajaduse korral kiirabi kutsumine.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

8. peatükk Vastutus 

§ 91.  Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks, sõjaseisukorra juhtimiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks antud haldusakti täitmata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse §-de 15, 19 ja 20 alusel kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks või sõjaseisukorra juhtimiseks ning käesoleva seaduse § 24 alusel mobilisatsiooni või käesoleva seaduse § 28 alusel demobilisatsiooni korraldamiseks antud põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid kehtestava haldusakti täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 911.  Riigikaitseülesande täitmata jätmine

  (1) Riigikaitseülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 92.  Lisaõppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramine

  Reservis oleva isikuna lisaõppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 93.  Ühekordse töökohustuse täitmata jätmine
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (1) Ühekordse töökohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, –
karistatakse arestiga kuni 30 päeva.

§ 94.  Riigikaitselise töökohustuse täitmisele ilmumata jätmine

  (1) Riigikaitselise töökohustuse täitmisele ilmumata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, –
karistatakse arestiga kuni 30 päeva.

§ 95.  Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine

  (1) Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest riigikaitseobjekti valdaja töötaja või ametniku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 951.  Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine

  (1) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 96.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

  (11) Käesoleva seaduse §-s 911 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle valitsemisalasse kuuluv riigikaitseülesanne täitmata jäetakse.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (2) Käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ühekordse töökohustuse pannud valitsusasutus või valla- või linnavalitsus.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (4) Käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
  1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks riigikaitseline ameti- või töökoht on moodustatud;
  2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud riigikaitselise ameti- või töökoha korral.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (5) Käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
  1) Kaitsepolitseiamet;
  2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses oleva riigikaitseobjekti korral Kaitsevägi.

  (6) Käesoleva seaduse §-s 951 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
  1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul;
  2) Kaitsevägi, kui asi võetakse sundkasutusse või sundvõõrandatakse Kaitseväe või Kaitseressursside Ameti poolt.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

9. peatükk Rakendussätted 

§ 97. – § 136. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 137.  Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json