Teksti suurus:

2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.04.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.10.2012
Avaldamismärge:RT I, 10.04.2012, 12

2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vastu võetud 05.04.2012 nr 32

Määrus kehtestatakse 2012. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõike 2, riigieelarve seaduse § 9 lõike 6, perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 31 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõike 4 ja § 82 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldosa 

§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine

  Tasandusfondi vahendid summas 72 316 030 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtuvalt 2012. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

§ 2. Toetusfondi vahendite jaotamine

  Toetusfondi vahendid summas 231 365 283 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 3–18.

2. peatükk Toetusfondist hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine 

§ 3. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste hariduskulude toetuseks määratakse 201 115 906 eurot.

 (2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 167 191 508 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 4–11 kehtestatud arvestuspõhimõtetest üldhariduskoolide õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ning tugispetsialistide tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude toetuseks.

 (3) Paragrahvide 4–11 alusel arvestatud toetust tohib kasutada üksnes üldhariduskoolide õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ning tugispetsialistide tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katteks.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus jätta osa hariduskulude eraldisest aasta alguses koolide vahel jaotamata, et katta sellega oma territooriumil asuvates munitsipaal- ja eraüldhariduskoolides kooliaasta vahetusest tekkivaid muutusi toetatavates kuludes.

§ 4. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad

 (1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse statsionaarses õppes kooliastmeti aluseks järgmised õpilase kohta kehtestatavad baastoetuse (edaspidi pearaha) määrad aastas:

1) I kooliastmes

759 eurot,

2) II kooliastmes

926 eurot,

3) III kooliastmes ja pikendatud õppeajaga klassides

1071 eurot,

4) gümnaasiumis

948 eurot.

 (2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse mittestatsionaarses õppes aluseks järgmised pearaha määrad aastas:

1) kooli I–III kooliastmes

803 eurot,

2) kooli gümnaasiumis

650 eurot,

3) vanglaõppes

1365 eurot.

 (3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad aastas:

1) klassijuhataja tasu

1049 eurot,

2) juhtimiskoha lisatoetus

15 117 eurot,

3) lisatund

569 eurot,

4) õppetund

16,3 eurot.

§ 5. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti

 (1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiti, jagades õpilaste koguarvu klassi täitumuse piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni.

 (2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liidetakse 1.–4. ja 3.–6. klasse.

 (3) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 51 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud statsionaarse õppega klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täitumuse piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täitumuse piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Kaheteist õpilase täitumuse piirnormiga klasside puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui 12 õpilase täitumuse piirnormiga klassides on I ja II kooliastmes üle 12 õpilase, siis toimub liitmine vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele.

 (4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta klassikomplekt moodustatuks I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 õpilast. Täitumuse piirnormiga neli õpilast klassis hariduslike erivajadustega klassidest ei loeta klassikomplekt moodustatuks, kui sinna on määratud vähem kui 3 õpilast.

 (5) Klassikomplektide arv mittestatsionaarses õppes leitakse klassiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täitumuse piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Kui klassis on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täitumuse piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui III kooliastmes õpib klassis vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täitumuse piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.

 (6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täitumuse piirnormiga, õppevormiga või õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte. Eraldi arvestatakse eesti ja vene õppekeelega ning keelekümblusklasside õpilased. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Vanglaõppes ei arvestata naisi ja mehi ühte klassi. Koduõppel, üksikuid õppeaineid omandavaid, eksternõppel või vanglaõppes eraldatud õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata. Teiste klassidega ja omavahel ei liideta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 51 lõike 1 punktides 2 ja 12 toodud klasside õpilasi.

 (7) Klassikomplektide moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning kohaliku omavalitsuse üksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2.

§ 6. Eriolukorras olevad koolid

  Eriolukorras olevaks on:
 1) kool, mis asub väikesaarel;
 2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kooliteekonna pikkust arvestatakse III kooliastme õpilasi arvesse võttes.

§ 7. Pearaha arvestamine

  Õpilase kohta arvestatakse pearaha § 4 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele. Pearaha ei arvestata mittestatsionaarses õppes üksikaineid õppiva õpilase eest ning eksternõppel, koduõppel, piirangutega õppel kinnipidamisasutuses, ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppel või täitumuspiiriga neli õpilast klassis hariduslike erivajadustega klassis õppiva õpilase eest. Pearaha ei arvestata vanglaõppe I–III kooliastmes mittestatsionaarse õppe klassides õppivate õpilaste eest, kui neid on kokku vähem kui kolm.

§ 8. Lisaraha arvestamine

 (1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest kooli I–III kooliastme statsionaarse õppevormiga, kooli III kooliastme mittestatsionaarse õppevormiga ja vanglaõppe I–III kooliastme mittestatsionaarse õppevormiga klassidele.

 (2) Klassile, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha statsionaarse õppe korral järgmiselt:

1) 1–16 õpilase puhul

(17–n)-kordne pearaha,

2) 18–24 õpilase puhul

(24–n)-kordne pearaha,

3) 27–33 õpilase puhul

(34–n)-kordne pearaha,

kus „n” on õpilaste arv selles klassis.

 (3) Kooli mittestatsionaarse õppe III kooliastmes arvestatakse klassile lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.

 (4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus „n” on õpilaste arv vastavas klassis.

 (5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme statsionaarse õppega klassidele lisaraha vastavalt lõikele 2, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus „n” on õpilaste arv klassis.

 (6) Kui õpilaste arv vanglaõppe I–III kooliastme mittestatsionaarses õppes on 3–9, arvestatakse lisaraha (10–n)-kordse pearahana, kus „n” on õpilaste arv kokku nendes kooliastmetes.

§ 9. Lisaraha eraldamise piirangud

 (1) Lisaraha ei eraldata kohaliku omavalitsuse üksusele eesti, soome ja inglise õppekeelega I–III kooliastme klasside eest, kui neis on õpilasi kokku 1000 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis on õpilasi kokku 1000 või rohkem. Arvesse ei võeta vanglaõppe õpilasi ning piirangut ei rakendata vanglaõppele. Piirangut arvestatakse eraldi asuvate asumite kohta eraldi.

 (2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme statsionaarse õppe klassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 5 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

 (3) Lisaraha ei arvestata III kooliastme statsionaarse õppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

 (4) Lisaraha ei arvestata III kooliastme mittestatsionaarse õppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv mittestatsionaarse õppe III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast.

 (5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

 (6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud koolidele lisaraha arvestamiseks tavaõppe õpilaste klassidele peab kooli klasside keskmine täitumus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.

 (7) Hariduslike erivajadustega õpilaste klasside puhul ei arvestata lõigetes 1–3 toodud kitsendusi.

 (8) Lisaraha ei arvestata täitumuspiiriga neli õpilast klassis hariduslike erivajaduste õpilaste klassidele ja vanglaõppe mittestatsionaarse õppevormiga klassidele, välja arvatud § 8 lõikes 6 toodud juhul.

§ 10. Täiendavate palgavahendite arvestamine

 (1) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.

 (2) Üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.

 (3) Paralleelita ja lisarahastatavatele statsionaarse õppe tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.

 (4) Iga § 5 lõike 2 alusel liidetud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

 (5) Vene õppekeelega I–III kooliastme tavaõppe õpilastega klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

 (6) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

 (7) Iga hariduslike erivajadustega õpilastega klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

 (8) Iga § 5 lõike 4 kohaselt moodustatuks loetud täitumuspiiriga neli õpilast klassis hariduslike erivajadustega õpilastega klassikomplekti kohta arvestatakse vahendeid 20 lisatunni määra ulatuses.

 (9) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, kelle jaoks ei loetud klassikomplekt moodustatuks § 5 lõike 4 tingimusest tulenevalt, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. Täitumuspiiriga neli õpilast klassis hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, kelle jaoks ei loetud klassikomplekt moodustatuks § 5 lõike 4 tingimusest tulenevalt, arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

 (10) Teistest riikidest saabunud immigrantide, asüülitaotlejate või pagulaste lapse eest, kes õpib eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis ning kes on Eestis viibinud vähem kui kolm aastat, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

 (11) Lihtsustatud õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased ei õpi lihtsustatud õppes.

 (12) Lihtsustatud õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad lihtsustatud õppes.

 (13) Toimetuleku- või hooldusõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased ei õpi toimetuleku- või hooldusõppes.

 (14) Toimetuleku- või hooldusõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad toimetuleku- või hooldusõppes.

 (15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

 (16) Lapsevanema soovil koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid I kooliastmes kaheksateist õppetunni määra ulatuses, II kooliastmes kahekümne kuue õppetunni määra ulatuses ja III kooliastmes kolmekümne nelja õppetunni määra ulatuses.

 (17) Vanglaõppe I–III kooliastme mittestatsionaarse õppe klassides õppivate õpilaste eest, kelle eest ei arvestatud § 7 alusel pearaha, ja piirangutega õppel olevate õpilaste eest arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

 (18) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

 (19) Iga § 5 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes klassikomplekti koosseisu arvatud õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast. Kui vanglaõppe I–III kooliastme mittestatsionaarses õppes õpib 3–9 õpilast, siis eraldatakse toetust ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses, ning alla 3 õpilase puhul toetust ei arvestata.

 (20) Juhtimiskoha baastoetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Vanglaõppe puhul arvutatakse toetus eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:

Õpilaste
arv

Arvestuslike klassi-
komplektide arv

Arvestatud
ametikohti







  

1–199

1

0,1

2–3

0,25

4–5

0,5

6–7

1

8–…

1,5

200–349

2

350–599

2,5

600 ja rohkem

3

 (21) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt koormusega.

 (22) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme statsionaarse õppega klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

 (23) Täitumuspiiriga neli õpilast klassis hariduslike erivajadustega õpilaste klassidele ja nende õpilase eest ei arvestata vahendeid lõigete 7 ja 11–14 kohaselt.

§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine

 (1) Laste- ja üldhaiglas õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtudes arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust. Õpetaja ametikoha arvu leidmisel võetakse aluseks õpilaste keskmine õppel viibitud päevade arv eelmisel õppeaastal, üks konsultatsioonitund õpilase kohta päevas ja eeldus, et täiskohaga õpetaja konsultatsioonitundide arvuks nädalas on 30 tundi.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisest tulenevate hariduskulude vähenemise kompenseerimisel arvestatakse vahendeid lähtuvalt kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

§ 12. Koolilõuna toetuse vahendite arvestamine

 (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 14 752 143 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolilõuna toetuseks vastavalt määruse lisale.

 (2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 0,78 eurot õppepäevas.

 (3) Koolilõuna toetust eraldatakse iga statsionaarses õppes põhiharidust omandava õpilase kohta 175 õppepäeva ulatuses. Koolilõuna toetust ei eraldata vangla-, haigla- ja koduõppe õpilaste eest.

§ 13. Muude haridustoetuste arvestamine

 (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 14 985 247 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks, õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks, koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolitusteks, õpilaskodude, õppevahendite soetamise ning investeeringute toetuseks.

 (2) Ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks arvestatakse vahendeid 3,33 eurot õpilase kohta. Vähema kui 5000 õpilasega maakondade kohta arvestatakse ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks lisaks 3200 eurot, mis jaotatakse võrdselt vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

 (3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 1,5 eurot vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kuni 26-aastase elaniku kohta. Vähema kui 15 000 kuni 26-aastaste elanikega maakondade kohta arvestatakse õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks lisaks 4800 eurot, mis jaotatakse võrdselt vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

 (4) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2010. aasta tegelikest töötasukuludest hüvitisteta.

 (5) Õpilaskodu toetuseks arvestatakse 2000 eurot iga riiklikult toetataval õpilaskodu kohal elava õpilase kohta.

 (6) Investeeringute toetusteks arvestatakse 288 eurot § 5 alusel moodustatud klassikomplekti kohta ja 6,7 eurot õpilase kohta. Toetust ei arvestata kodu-, haigla- ja vanglaõppel olevate õpilaste eest.

 (7) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 57 eurot iga õpilase kohta (edaspidi õppevahendite toetuse määr). Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile mittestatsionaarse õppe nädalase õppekoormuse mahust. Toetust ei arvestata lapsevanema soovil koduõppel olevate õpilaste eest.

§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine

 (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 4 187 008 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel.

 (2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks ning klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud palgakulude toetuseks. I taotlusvoorus eraldatakse täiendavaid vahendeid kuni 8 kuu kulude ulatuses.

 (3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud tööjõukulude, täienduskoolituse, õpilaskodu, koolilõuna ning õppevahendite soetamise kulude katteks.

 (4) II taotlusvoorus eraldatakse vahendeid pärimuskultuurialaseks õppeks kogu aasta ulatuses ning muuks otstarbeks kuni aasta 4 viimase kuu kulude ulatuses.

 (5) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide arvestuslike kulude koondmuutuste kaudu, lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.

 (6) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest nende kulude tasumiseks ei piisa. Koolilõuna ja õppevahendite soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Õpilaskodu toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui on suurenenud täitumus riiklikult toetatavatel kohtadel piirmäära ulatuses. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kuni ühe lisatunni määra ulatuses 10 õpilase kohta, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt.

 (7) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 30. aprilliks 2012. a ja II taotlusvooru korral 30. septembriks 2012. a.

 (8) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes.

 (9) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–8 toodud tingimustele ning esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 30. juuniks 2012. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 30. novembriks 2012. a. Haridus- ja Teadusministeerium tagastab lõigetes 2–8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

3. peatükk Muude toetusfondi vahendite jaotamine 

§ 15. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine

 (1) Toimetulekutoetuste maksmise toetuseks määratakse 27 000 000 eurot.

 (2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 22 095 736 eurot jaotatakse vastavalt määruse lisale järgmise valemi alusel:

TT = (TT 2011 + Ü 2011) × 0,95 – J 2011, kus

TT

– konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatavad toimetulekutoetuse vahendid 2012. aastal;

TT 2011

– konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2011. aastal vastavalt toimetulekutoetuse 
   aruandele;

Ü 2011

– konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2011. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; 

J 2011

– konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse vahendite jääk 2011. aasta lõpu seisuga vastavalt toimetulekutoetuse aruandele. 

 (3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 4 904 264 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ette nähtud kulude tegemisel on lähtutud sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud tingimustest.

 (5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Rahandusministeeriumile 14. oktoobriks 2012. a. Taotluses näidatakse ära kuude lõikes vahendite kasutamine jooksval ja eelmisel eelarveaastal, muutused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

 (6) Rahandusministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele, analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud mahus hiljemalt 14. detsembriks 2012. a.

 (7) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele ei piisa käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega lõikes 6 nimetatud tähtpäevani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile.

 (8) Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse.

 (9) Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigete 4, 5 ja 7 tingimustele mittevastavad taotlused.

§ 16. Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitamiseks määratud vahendite jaotus

 (1) Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitamiseks määratakse 17 576 eurot. Jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

 (2) Iga 2011. aastal kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni või surma kohta eraldatakse 1,72 eurot.

§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine

 (1) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratakse 2 816 375 eurot. Jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

 (2) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuse vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel:

SKA = 350 + P 2011 * A + H 2011 * B, kus

SKA

– konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks;

P 2011

– 2011. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv kohaliku omavalitsuse üksuses; 

A

– arvestuslik väärtus toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta eurodes;

H 2011

– puuetega laste, kelle hooldamise eest maksti toetust, arv 31. detsembri 2011. a seisuga kohaliku omavalitsuse üksuses 
   Sotsiaalministeeriumi andmetel;

B

– arvestuslik väärtus puudega lapse hooldaja kohta eurodes.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks, sh sotsiaalprojektide kaasfinantseerimiseks, ning täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.

§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine

 (1) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratakse 415 426 eurot. Jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

 (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel:

S

– saarvalla või saarelise osaga valla täiendav toetus;

Cy

– väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2012. a seisuga (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks
   kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning sõiduvahendiga sõidetava tee pikkus kilomeetrites saarvalla korral
   maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga) kilomeetrites (y=2) ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3);

Py

– parameetri väärtus ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta eurodes (y=3).

4. peatükk Lõppsätted 

§ 19. Eraldiste ülekandmine

 (1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotatud vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

 (2) Määruse lisas toodud tabeli veerus „Kokku” nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ette nähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt riigieelarve seaduse § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud korrale.

 (3) Määruse lisas toodud tasandus- ja toetusfondi eraldiste rahavoolise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 20. Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2012. a.

Andrus Ansip
Peaminister

Jürgen Ligi
Rahandusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Tasandus- ja toetusfondi jaotus